Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number
3-2-1-145-13
Määruse kuupäev
Tartu, 9. detsember 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Swedbank AS-i avaldus Kaido Saveljevi pankroti väljakuulutamiseks (menetluskulude kindlaksmääramise avaldus)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-63719
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaido Saveljevi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), seaduslik esindaja juhatuse liige Rait Pallo Võlgnik Kaido Saveljev, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2013. a, kirjalik menetlus
õigusküsimusi. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Kuna võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hüvitatava kulu suuruse osas selgelt põhjendamatu, tuleb TsMS § 175 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlgniku esindaja on osutanud kohtuasjas võlgnikule õigusteenust kokku 16,5 töötundi. Kõik toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, kajastuvad kohtuasja toimikus, toiminguteks kulunud aeg on olnud mõistlik. Professionaalse õigusabi kasutamine kohtuasjas on olnud õigustatud ning viinud positiivse lahendini. Seega on põhjendatud, et võlausaldaja hüvitab õigusabikulud. Arvestades võlgniku tegelikke kulutusi õigusabile, on põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja kulud maksimaalses lubatud määras, s.o 10-kordsest tunnipalga alammäärast lähtuvalt. Eelnevast tulenevalt peab võlausaldaja võlgnikule hüvitama menetluskulu 285 eurot 45 senti (16,5x17,3).
maksimaalse tunnitasu määrana 17 eurot 30 senti. Maakohtul oli seetõttu võimalik kaalutlusotsustusega määrata võlgniku põhjendatud õigusabikulude tunnitasu vahemikus 1 euro 73 senti kuni 17 eurot 30 senti ning arvestuse aluseks ei saa võtta käsunduslepingust tulenevat tunnihinda 85 eurot. Kohus on võtnud arvestuse aluseks maksimummäära 17 eurot 30 senti ja korrutanud selle 16,5, s.o võlgniku esindamiseks kulunud tundide arvuga. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
mõista võlausaldajalt võlgniku kasuks täiendavalt välja 1397 eurot 55 senti. Määruskaebus rahuldatakse.
2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 12). Seetõttu tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel. Kohtud on avaldaja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et 16,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud diskretsiooniõigust võlgniku esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka võlgniku arvestatud õigusabi tunnihind 85 eurot + käibemaks oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Võlgnik on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud (I kd, tl 237), et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista kokku 1683 eurot (16,5 * (85 eurot + käibemaks 20%)).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.