Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4350
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus solidaarselt X ja Y vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus menetluskulude jaotuse osas (määruse resolutsiooni punkt 3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2.3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt X ja Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-4350 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja esitas 19.03.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 490 eurot ja viivise avalduse esitamise seisuga 1.07 eurot ning viivise edasiulatuvalt seadusjärgses määras.
2.08.06.2021 esitas avaldaja kohtule avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamise avalduse. Avaldaja loobub avaldusest, kuna tema põhinõue on tasutud ning avaldaja loobub väikesest viivisenõudest. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
3.Puudutatud isikud seisukohta avaldusest loobumise ega menetluskulude osas ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 30.06.2021 määruse, millega lõpetas asjas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 ja § 429 lõike 1 alusel seoses avaldusest loobumisega.
5.Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 172 lõigetele 1 ja 8 ning leidis asja materjale ja nõude sisu arvestades, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja kohtule selgitanud, et tema nõue on tasutud alles pärast avalduse kohtusse esitamist. Hageja tugineb TsMS § 168 lõikele 4 (koosmõjus § 477 lõikega 1), mille kohaselt tulnuks menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Kohus otsustust jätta menetluskulud poolte endi kanda ei põhjendanud. Avaldaja menetluskulude suuruseks on 410 eurot.
7.Puudutatud isikud määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab määruse menetluskulude jaotuse osas (s.o määruse resolutsiooni punkt 3). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viidatud osas, ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2-21-4350
9.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.
10.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohtu otsustus jätta menetluskulud asja materjale ja nõude sisu arvestades poolte endi kanda ei ole piisavalt põhjendatud ega antud juhul ka õige. Maakohtu määrusest ei ole aru saada, millisele sättele kohus seejuures tugines, viidatud on TsMS § 172 lõigetele 1 ja 8 ning § 144 lõike 1 punktile 1. Kolleegiumi hinnangul saab viidatuist asjakohaseks sätteks olla üksnes TsMS § 172 lõige 1, mis sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse; kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Samas tuleb arvestada, et TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-10 (punkt 16) leidnud, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada TsMS § 168 lõiget 2, mille järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
11.Praegusel juhul on avaldaja esile toonud ning nähtub ka asja materjalidest, et puudutatud isik II tasus avalduses nõutud põhinõude 490 eurot 29.03.2021 (maksekorraldus t lk 38) – s.o peale avalduse 23.03.2021 määrusega menetlusse võtmist. Seoses eeltooduga on avaldaja 08.06.2021 teatanud kohtule avaldusest loobumisest ja palunud menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tegemist TsMS § 168 lõikes 5 sätestatud olukorraga, st avaldusest loobumisega põhjusel, et avaldaja nõue on pärast avalduse esitamist rahuldatud. Siinkohal ei oma tähendust, et avaldaja viivisenõue jäi rahuldamata, kuna avaldaja poolt kohtule esitatud kogunõudest (491.07 eurot) moodustas viivisenõue (1.07 eurot) tähtsusetu osa (u 0,2%). Seega valdavas osas on avaldaja nõue rahuldatud. Olukorras, kus avaldaja loobub avaldusest seetõttu, et avalduse eesmärk on peale kohtusse pöördumist saavutatud, kohaldub menetluskulude jaotamisel (sh hagita menetluses) erireeglina TsMS § 168 lõige 5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et TsMS § 168 lõike 5 alusel koosmõjus § 165 lõikega 3 tuleb jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
12.Seoses maakohtu 19.08.2021 kirjas (millega kohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks) märgituga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Kõnealuses kirjas toob maakohus justkui täiendava põhjendusena menetluskulude poolte kanda jätmiseks esile asjaolu, et pärast põhinõude tasumist ei vastanud avaldaja kohtu korduvatele nõuetele asja menetluse jätkamise kohta (kohtu nõudekirjad 15.04.2021, 21.04.2021) ja alles kohtu viimase kirja (07.06.2021) järgselt loobus avaldaja nõudest. Kolleegiumi hinnangul ei oma nimetatud asjaolu menetluskulude jaotuse otsustamisel tähendust. Avaldajat ei saa n-ö karistada tema menetluskulude enda kanda jätmisega selle eest, et ta kohtu kirjadele piisavalt aegsasti ei vastanud. Menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 169, kuid praegusel juhul ei ole tegemist selles sättes viidatud olukordadega.
2-21-4350
13.Ringkonnakohus märgib selgituseks avaldajale, et seoses avaldusest loobumisega on avaldajal TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lõikega 1) õigus taotleda maakohtult poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel koosmõjus § 477 lõikega 1, § 639 lõikega 1 ja §-ga 659 solidaarselt puudutatud isikute kanda.
15.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2021 määruses sõnastatud tervikresolutsiooni punkt 2.3 ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: Jätta menetluskulud solidaarselt X ja Y kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2021 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus menetluskulude jaotuse osas (määruse resolutsiooni punkt 3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-4350 seoses avaldusest loobumisega.
2.3.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
2.4.Jätta menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses solidaarselt X ja Y kanda.
2.5.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus rahuldada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.