2.Välja mõista L. T.lt Omega Invest OÜ kasuks 788 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa) eurot 86 senti.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 85% hageja Omega Invest OÜ menetluskuludest kannab L. T. 15% kostja L. T. menetluskuludest kannab hageja Omega Invest OÜ.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.Omega Invest OÜ esitas 03.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. T. vastu võla nõudes. Kohus tegi 10.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele L. T. esitas 24.03.2021 vastuväite. Pärnu Maakohtu 30.03.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja L. T. ja X OÜ laenulepingu nr S182417303 summas 300 eurot, intressimääraga 18% aastas ja graafikujärgse kuumaksega 27,50 eurot. Lepingujärgseid osamakseid ei ole kostja korrapäraselt tasunud. Kostjapoolsete kohustuste rikkumiste tõttu öeldi sõlmitud laenuleping üles ja loovutati 05.09.2019 hagejale Omega Invest OÜ-le. Ljudmilla T. sõlmis portaalihaldur OÜ X vahendusel ka laenulepingu nr S192614678 summas 440 eurot, intressimääraga 23% aastas ja graafikujärgse kuumaksega 17,03 eurot. Kostja lepingujärgseid osamakseid ei tasunud. Kostjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu öeldi laenuleping temaga üles ning loovutati nõue kostja vastu 12.09.2019.a. hagejale Omega Invest OÜ-le. Hagi esitamise seisuga on L. T. võlg hageja ees: Lepingu S182417303 alusel tasumata põhivõlg 180, 72 eurot, tasumata intress ajavahemikus 28.02.2019 - 05.09.2019 17,08 eurot (arvestusega hilinenud päevi 189, intressimäär päevas 0,050%, võlajääk 180, 72 eurot) ja viivis intressiga võrdses määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.09.20219 kuni hagi esitamiseni 14.04.2021.a. summas 52, 95 eurot (hilinenud päevi 586, viivise määr päevas 0,050% võlajäägilt 180, 72 eurot); Lepingu S192614678 alusel tasumata põhivõlg 422,35 eurot, tasumata intress ajavahemikus 04.03.2019 -12.09.2019 51, 90 eurot (arvestusega hilinenud päevi 192, intressi määr päevas 0,064% võlajäägilt 422, 35 eurot) ja viivis laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 13.09.2019 kuni hagi esitamiseni 14.04.2021 summas 156, 51 eurot (hilinenud päevi 579, viivise päevamäär 0,064%, võlajäägilt 422, 35 eurot) Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis hagejal kahju 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 921, 51 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hageja märgib, et kostja vastuväide nagu ei oleks lepinguid sõlminud tema ise ja hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, on põhjendamatu, kuivõrd kostja avalduse alusel algatatud kriminaalasja nr 19244000935 menetlus lõpetati ning pettust ei tuvastatud. Hageja viitab Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-16-124450 väljendatud seisukohale, et kui isiku nimel esitatakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et
tahteavalduse annab isik, kellele ID-kaart ja PIK-koodid on väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus on antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Käesoleval juhul ei ole eeltoodud asjaolud kriminaalasjas tuvastamist leidnud, mistõttu jääb hageja seisukohale, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Laenutaotluses määratud kontod, kuhu laen kanda, kuuluvad kostjale, mida on kinnitanud ka pank. Kostja on saadud laene ka osaliselt tagasi maksnud. Hageja jääb ome nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista lisaks haginõudele menetluskulud (tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 300 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. L. T. leiab, et hagi on tema vastu esitatud alusetult. Kostja selgitab hagile esitatud kirjalikus vastuses, et tema poeg sõitis 2018. aasta lõpus tööle Tallinna. Pojal olid mõned täitmata trahvid, mille tõttu oli tema pangakonto arestitud. Kostja poja tööandja nõudis, et töötasu tuleb kanda arestimata arvele ning sel põhjusel veenis tööandja pettuse teel poega esitama talle kostja ID-kaart. 2019. aasta algul sai kostja teada, et justkui tema oleks võtnud laene. Hakkasid ilmuma võlateated väidetavatelt võlausaldajatelt. Kostja ei ole võtnud ühtegi laenu ega sõlmitud ühtegi laenulepingut. L. T. pöördus politseisse ning tema avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus nr 19244000935 põhjusel, et ajavahemikus 18.10.2018 – 04.03.2019 oli tundmatu isiku poolt pettuse teel vormistatud kostja nimele laenud. Kostja ei oska internetti kasutada ning kostjal puudub e-posti aadress. Kostjal puudus igasugune vajadus laenu võtmiseks. Kostja ei ole laene laenuandjatelt saanud. Kostjal on ainult üks pangakonto ja see on Swedbank AS-s. Väär on hageja väide nagu OÜ X ja kostja vahel on e-teenuste keskkonnas sõlmitud laenulepingud. Kostjal puuduvad selleks vastavad oskused. Laenutingimuste p 2.5 kohaselt on laenuleping laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. Hagile ei ole lisatud allkirjastatud laenulepinguid hageja ei ole tõendanud, et OÜ X ja kostja vahel on laenulepingud sõlmitud. Hageja on esitanud laenutaotlused, üks neist on ainult allkirjastatud kostja ID-kaardiga. Kostja ei ole seda aga isiklikult teinud ega soovinud laenutaotlust esitada ega laenu saada. Osa laenutaotluses märgitud andmetest ei kuulu kostjale, õiged on kostja nimi, isikukood ja aadress. Kostjale on teadmata, kellele kuuluvad ja kelle kasutuses on laenutaotlustest märgitud pangakonto numbrid. Kostja ei ole X OÜ-lt laene saanud ja hageja ei ole seda tõendanud. Kostja rõhutab, et ei ole esitanud laenuandjale tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ning ei ole laenuandjaga lepingut sõlminud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - L. T. ja OÜ X sõlmisid laenulepingud nr S182417303 summas 300 eurot ja S192614678 summas 440 eurot;
- OÜ X ütles laenulepingud üles; nr S182417303 05.09.2019 ja S192614678 12.09.2019.a. ning loovutas nõuded Omega Invest OÜ-le ; - laenulepingu nr S182417303 alusel kanti laen L. T.le kuuluvale pangakontole nr EExxx SEB Pangas 28.12.2018; - laenulepingu nr S192614678 alusel kanti laen L T. pangakontole nr EExxx Coop Pangas 04.03.2019, kontolt on tehtud tagasimakseid (vt hageja 11.06.2021.a. esitatud tõendid/maksekorraldused) - Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur alustas 19.09.2019.a. kriminaalasja nr 19244000935 menetlust KarS § 213 tunnustel, et ajavahemikus 18.10.2018-04.03.2019 tundmatu isiku poolt pettuse teel oli L. T. nimele vormistatud laene; - 25.01.2021.a. lõpetati kriminaalasja nr 19244000935 menetlus
7.Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude tuginedes sellele, et X OÜ ja kostja vahel on kehtivad lepingud (X OÜ loovutas nõuded kostja vastu hagejale). Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagi rahuldamine sõltub käesoleval juhul kehtiva(te) lepingu(te) olemasolust.
8.Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. L. T. ja OÜ X vahel sõlmitud laenulepingud nr S182417303 ja nr S192614678 on tarbijakrediidi lepingud VÕS § 402 mõttes. Vastavalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale (VÕS § 1 lg 5 järgi füüsilisele isikule, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega). krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja graafikujärgseid laenumakseid ei tasunud (tasus osaliselt), mistõttu ütles laenuandja lepingud üles. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles VÕS § 101 lg 1 p 4, 6)
9.L. T. tugineb vastuväidetes alljärgnevale: - kostja ei ole ise laenu taotlenud ega laenu saanud; - laenulepingutel märgitud kontod (kuhu laen kanda) ei kuulu L. T.le; - kostja poja tööandja avaldas, et töötasu tuleb kanda arestimata arvele ning sel põhjusel veenis pettuse teel poega esitama talle kostja ID-kaardi; - ajavahemikus 18.10.2018-04.03.2019 on kostja nimel pettuse teel tundmatu kolmas isik vormistanud erinevaid laene (vt kostja vastusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 05.06.2020.a. teatis); - osa laenutaotlustes märgitud andmetest ei kuulu kostjale (kostja ei kasuta internetti, puudub e-posti aadress, märgitud on vale telefoni number, õigesti on märgitud kostja nimi, isikukood ja aadress; - kostja ei ole esitanud laenuandjale tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks.
10.Kohus ei nõustu kostja väidetega selles, et tal puudub puutumus hagiavalduses viidatud laenulepingutega. Vastavalt VÕS § 9 l 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta ei ole lepinguid sõlminud ja laenu saanud. Antud juhul on tegemist arvutis sõlmitud tarbijakrediidilepingutega, kostja on lepingu sõlmimiseks ennast identifitseerinud portaalihalduri OÜ X e-teenuste keskkonnas. Laenusaaja on end autoriseerinud ID-kaardi abil ning laenutingimustes märgitud kontod (S182417303 EExxx SEB Pank ja S192614678 EExxx Coop Pank kuuluvad L. T.le, vt SEB Pank 04.06.2021.a. vastus ja Coop Pank 08.06.2021.a. vastus). Laenu väljamaksed mõlema laenulepingu alusel on laekunud L. T. viidatud pangakontodele. Laenulepingute alusel on teostatud tagasimakseid, sh L. T. pangakontolt nr. EExxx Coop Pank.
11.Kostja väited nagu oleks tema poja tööandja pettuse teel veennud välja kostja ID- kaardi, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Tööandjale piisab kontonumbrist, kuhu töötasu maksed kanda, selleks ei vaja tööandja kellegi ID-kaarti ega veel vähem selle PIN koode. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleks tema käest välja läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Oma isikut tõendava dokumendi andis L. T. oma pojale. Isiku enda kohustus on tagada, et tema isiklike koodide kasutamine toimuks tema kontrolli all ning kostja ise vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt üle antud PIN-koode kasutades. Kostja jaoks põhjustas negatiivse tagajärje tema enda kergemeelne dokumentidega ümberkäimine. Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450 p 22). Käesoleval juhul ei ole kostja millegagi tõendanud, et tema ID-kaart ja selle PIN-koodid oleksid tema valdusest välja läinud tema süüta, tema tahte vastaselt. Ei ole eluliselt usutav, et tundmatu kolmas isik, kes on väidetavalt pettusega saanud enda kätte kostja ID-kaardi, oskab laenutaotlusse märkida õigesti muuhulgas kostja aadressi. ID-kaardil, isegi kui uskuda kostja väidet, et dokument läks tema valdusest välja kostja tahte vastaselt, puuduvad andmed kaardiomaniku elukoha kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale isikule üle kostja tahte vastaselt, saab kohtu hinnangul lugeda lepingud X OÜ ja L. T. vahel sõlmituks (leping nr S182417303 28.12.2018.a. ja leping nr S192614678 04.02.2019.a). Hageja nõue on seega esitatud õige isiku vastu. Lepingu(te) poolena vastutab L. T. ka lepingutest tulenevate kohustuste eest.
12.Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue ja intressinõue (kokku 672, 05 eurot) on põhjendatud - lepingu S182417303 alusel põhivõlg 180,72 eurot + intress 17,08 eurot Intress on arvestatud ajavahemiku eest 28.02.2019-05.09.2019 (lepingu ülesütlemine), hilinenud päevi 189, intressimäär 0,050% päevas (180,72 x 0,050% = 9,036 x 189 / 100 =17,08) - lepingu S192614678 alusel põhivõlg 422, 35 eurot + intress 51,90 eurot Intress on arvestatud ajavahemiku eest 04.03.2019-12.09.2019 (lepingu ülesütlemine), hilinenud päevi 192, intressimäär 0,064% päevas (422,35 x 0,064 = 27, 03 x 192 / 100 = 51, 90)
13.Hageja nõuab kostjalt viivist - lepingu S182417303 alusel 52, 95 eurot (arvestusega alates ülesütlemisele järgnevast päevast 06.09.2019 – hagi esitamiseni 14.04.2021.a , viivitatud päevi 586, viivise määr päevas 0,050% (18% aastas) võla jäägilt 180, 72 eurot) -lepingu S192614678 alusel 156, 51 eurot (arvestusega alates ülesütlemisele järgnevast päevast 13.09.2019 – hagi esitamiseni 14.04.2021.a, viivitatud päevi 579, viivise määr päevas 0,064% (22,98% aastas) võla jäägilt 422,35 eurot) Nimetatud viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-2516 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on eeltoodus lahendis tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt (seadusjärgses määras) ja mõistab kostjalt välja viivise - lepingu S182417303 alusel 23,21 eurot - lepingu S192614678 alusel 53, 60 eurot. kokku 76, 81 eurot
14.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahju (VÕS § 128 lg 3, § 115 lg 1) 40 eurot. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu 14.06.2005 .a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 22)
15.Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus rahuldab hagi osaliselt.
Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 85% ulatuses, seega 85% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 15% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kooskõlas TsMS § 174 lg 4 sätestatuga pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva TsMS § 177 lõikes 2 esitatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.