Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 30.03.2009.a sõlmisid hageja ja K OÜ (registrikood xxxx, endise ärinimega OÜ C), mida esindas R. H. (kostja) arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja K OÜ-le ehk arvelduskrediidi saajale arvelduskrediiti summas 28 760,24 EUR. Lepingu punkt 1.4 alusel tuli krediidisaajal tasuda krediidi kasutamise eest intressi 7.00% aastas ja lepingu punkt 1.7 alusel kohustistasu 2.000% aastas. Lepingu punkt 1.8 kohaselt oli krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist puudujäävalt summalt 0.150% päevas. Krediidi kasutuse lõpptähtpäevaks lepiti lepingu punkti 1.3 kohaselt kokku 30.09.2009.a. Vastavalt lepingu punktile 1.5 oli intressi ja kohustistasu tasumise tähtpäevaks iga kuu viimane päev. Arvelduskrediidilepingule xxxx on kokku sõlmitud 17 lisa. Viimase lisaga nr 17 muudeti arvelduskrediidi limiiti ja lepiti kokku uues kasutusaja lõpptähtpäevas (so 28.09.2016). Intressimääraks lepiti kokku 9.100% aastas. K OÜ suhtes toimus saneerimismenetlus, mis ebaõnnestus. Saneerimine algatati 21.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-8371. Saneerimiskavas oli sees ka arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev nõue. SanS § 51 lg 2 kohaselt saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Hageja on nõude arvestamisel lähtunud nõude tegelikust suurusest arvestamata saneerimismenetluse tagajärgi, kuid on võtnud arvesse saneerimismenetluses tasutut. Kuna saneerimismenetlus ebaõnnestus, siis 14.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1814875 kuulutati välja võlgniku, OÜ K (registrikood: xxxx), pankrot 14.11.2018 kell 12:00.

Pankrotihalduriks nimetati Urmas Ustav. Pankroti väljakuulutamisega muutus sissenõutavaks arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev nõue. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli hageja Lepingust tulenev nõue K OÜ vastu 79 570,75 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 34 258,99 eurot, intressist summas 261,86 eurot, kohustistasust summas 1,69 eurot ning viivistest summas 45 048,21 EUR. Hageja esitab käesolevas hagis kostja vastu üksnes põhivõlgnevusest koosneva nõude summas 25 000,00 eurot. Vastavalt lepingu punktile 1.9. tagab lepingust tulenevaid kohustusi R. H. käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxx. Käenduslepingu järgi vastutab kostja arvelduskrediidilepingu nr xxxx ja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja K OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt arvelduskrediidi saajaga. 25.05.2011 sõlmisid pooled käenduslepingu xxxx. Käenduslepingule sõlmiti ka lisad. 16.11.2018 saatis hageja käendajale R. H.ile teatised lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud teatisega andis hageja teada, et 14.11.2018 kuulutati välja K OÜ pankrot ning sellega muutus kogu arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks. Vastavalt käenduslepingule nr xxxx vastutab käendaja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 65 000 eurot tasumise eest (24.03.2016 sõlmitud lepingu xxxx lisa 3). 16.11.2018 seisuga oli lepingu nr xxxx võlgnevus 79 570,75 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 34 258,99 eurot, intressist summas 261,86 eurot, kohustistasust summas 1,69 eurot ning viivistest summas 45 048,21 EUR. Võlgnevus ei ole käesolevaks hetkeks muutunud. Hageja esitab nõude üksnes põhiosa summas 25 000,00 eurot ulatuses.. Käendusleping on kehtiv seni kuni arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded on täielikult täidetud (käenduslepingu p 9). Käesoleval hetkel ei ole arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded täidetud.). Hageja palub kostjalt R. H. ́it hageja kasuks välja mõista mõista R. H. ́ilt Swedbank AS-i kasuks välja arvelduskrediidilepingust nr xxxx ja käenduslepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 25 000,00 eurot; jätta kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv) kostja kanda; mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.07.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 900 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.