27. august 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-6752
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus E. T. (T.) vastu krediidilepingust ja käenduslepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
3018,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja C. K.
Kostja
E. T. (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista E. T.lt (T., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 1230,12 (üks tuhat kakssada kolmkümmend koma kaksteist) eurot.
3.Välja mõista E. T.lt (T., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 376,28 (kolmsada seitsekümmend kuus koma kakskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.05.2020.a (üheksandast maist kahe tuhande kahekümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 358,77 (kolmsada viiskümmend kaheksa koma seitsekümmend seitse) eurot.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus E. T. (T., isikukood xxx) vastu põhinõudes 1378,27 eurot, viivise tasumise nõudes 196,87 eurot ja sissenõudmiskulude tasumise nõudes 25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
1 (13)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.05.2020 E. T. (kostja) vastu hagiavalduse krediidilepingust ja käenduslepingust tulenevates raha tasumise nõuetes (dtl-d 1-5). Kohus võttis hagi 14.05.2020 menetlusse (dtl 47). Kostja vastas hagile 11.06.2020 (dtl-d 51-56). Hageja esitas 16.06.2020 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 62-65). Kohus määras 25.05.2021 kirjaliku menetluse asja lahendamiseks seda kohtuistungil arutamata (dtl 98). Hageja esitas 21.06.2021 seisukoha (dtl-d 102-104). Kostja esitas 22.06.2021 seisukoha (dtl-d 105-106). Hageja esitas 06.07.2021 menetlusdokumendi (dtl-d 107-109). Kostja esitas 12.07.2021 menetlusdokumendi (dtld 113-114).
2.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2356,83 eurot, intressi 224,05 eurot, viivise 214,38 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja põhinõude 2356,83 eurot tasumata osalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 09.05.2020 (dtl 40). Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega.
2.1.M OÜ (registrikood xxx, liisinguandja) ja K EE osaühing (registrikood xxx, kustutatud 09.05.2017, liisinguvõtja) sõlmisid 28.06.2016 lepingu nr L28062016/0135. Pooltevaheline leping oli kapitalirendi liiki liisinguleping, millega võimaldas liisinguandja liisinguvõtjale krediiti 1850 eurot. Liisinguvõtja kohustus liisinguesemeks oleva sõiduki eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi liisinguvõtjale üle minema kõigi liisinguvõtja kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Lepingupooled leppisid kokku maksegraafiku koostamises annuiteedipõhimõttel. Liisinguvõtja kohustus alates 28.07.2016 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 91,18 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vähenes. Liisinguvõtja tasus maksegraafiku alusel seitse osamakset kogusummas 638,26 eurot (7x91,18=638,26), sh põhiosa 205,58 eurot ja intress 432,68 eurot. Liisinguandja ja kostja sõlmisid 28.06.2016 käenduslepingu nr GP28062016/0135, mille punkti 1 alusel kohustus kostja liisinguandja ees vastutama liisinguvõtja 28.06.2016 lepingust nr L28062016/0135 tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja varalise vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 3282,48 eurot. Leping jõustus selle allkirjastamisest ning kehtis kuni 28.06.2019 või kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Liisinguandja ja liisinguvõtja sõlmisid 03.02.2017 lepingu nr L28062016/0135 lisa nr L28062016/0135-G1. Lepingupooled leppisid kokku, et liisinguvõtja kasutuses oleva krediidi suurus on 2631,05 eurot. Krediidisumma kujunes järgmiselt. Lepingu lisa sõlmimise seisuga oli liisinguvõtja kasutuses krediidisumma 1644,42 eurot, mille suurendamises 883 euro võrra leppisid liisinguandja ja liisinguvõtja kokku. Lepingupooled leppisid kokku krediidisumma suurendamises 59,48 euro võrra, sest liisinguandja loobus eelmärgitud summas enne lepingu lisa jõustumist kehtinud maksegraafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 28.02.2017 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu krediidisummat 59,48 eurot liisinguvõtjale välja ei makstud. Lepingupooled leppisid kokku, et lepingutasu 44,15 eurot lisatakse krediidisummale. Eeltoodust tulenevalt oli liisinguvõtja kohustatud liisinguandjale tagastama krediidisumma 2631,05 eurot 2 (13)
(1644,42+883+59,48+44,15=3368,18). Lepingupooled leppisid kokku maksegraafiku koostamises annuiteedipõhimõttel. Liisinguvõtja kohustus alates 28.03.2017 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 100,53 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vähenes. Lepingupooled leppisid kokku, et liisinguvõtja tasub krediidi kasutamise eest liisinguandjale intressi määras 3,5% kuus (42% aastas). Liisinguandja ja kostja sõlmisid 03.02.2017 käenduslepingu nr GP28062016/0135-G1, mille punkti 1 alusel kohustus kostja liisinguandja ees vastutama liisinguvõtja 03.02.2017 lepingust nr L28062016/0135-G1 tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja varalise vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 7238,16 eurot. Leping jõustus selle allkirjastamisest ning kehtis kuni 28.02.2023 või kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Kostja tasus 28.01.2019 osamakse (23. osamakse) põhiosa summas 1,21 eurot, kuid jättis tasumata põhiosa 16,79 eurot ja intressi 82,53 eurot. Kostja jättis tasumata 28.02.2019 osamakse (24. osamakse) tervikuna, sh põhiosa 18,63 eurot ja intress 81,90 eurot. Liisinguandja esitas 20.03.2019 kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teatas liisingulepingu ülesütlemisest alates 20.03.2019 ning nõudis liisinguvõtjalt kahe tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ja tagatise kohest tagastamist liisinguandja otsesesse valdusse. Sõidukit ei ole liisinguvõtjale tagastatud. Liisingulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks põhiosa jääk 2302,13 eurot. Põhiosa võlgnevus kokku on 2356,83 eurot. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga 20.03.2019 olid tasumata 28.01.2019 intressi osamakse 82,53 eurot, 28.02.2019 intressi osamakse 81,90 eurot ja kuni 20.03.2019 arvestatud intress 59,62 eurot, kokku 224,05 eurot. Liisinguandja loovutas 24.04.2019 nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati sellest kirjalikult. Hageja nõuab kostjalt viivise põhinõude 2356,83 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.03.2019. Ajavahemiku 21.03.2019 kuni 08.05.2020 eest arvestatud viivise suurus on 214,38 eurot. Hageja nõuab kostjalt protsendina viivist põhinõude 2356,83 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 09.05.2020. Hageja saatis kostjale 26.04.2019, 17.06.2019 ja 24.07.2019 võlateatised kostja aadressile Saagi tn 3, 10916 Tallinn. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist (dtl-d 1-4, 08.05.2020 hagiavaldus).
2.2.Hageja esitab tõendi nõude loovutamise kohta, sest kostja arvates oli tõendamata, et hageja on hagi aluseks oleva nõude omanik. Nõue kostja vastu ei ole aegunud. Kostjal olid täitmata kohustused alates 28.01.2019 osamaksest. Liisinguandja saatis kostjale 20.03.2019 lepingu ülesütlemise teate, millega saabus kostjal kohustus tasuda kogu lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Hageja pöördus kohtusse 08.05.2020. Liisinguvõtja on äriregistrist kustutatud 09.05.2017. Aegumine peatus hagi esitamisega. Seega ei ole hagiavalduses toodud nõuded aegunud. Liisingulepingu ülesütlemise teade kuupäevaga 20.03.2019 on liisinguandja poolt edastatud kostja avaldatud käenduslepingu e-postiaadressile xxx ja kostja postiaadressile xxx. Lisaks eeltoodule hoiatas liisinguandja 28.02.2019 kostjat postiga lepingu ülesütlemisest Omniva vahendusel kostja posti aadressile xxx. Liisinguandja on olnud kostjaga kirjavahetuses alates 04.04.2019. Kirjavahetusest nähtub, et liisinguandja sai 05.04.2019 kahju hüvitamise otsuse E42191052L/01, mille alusel on kostja kohustatud hüvitama kannatanule vara rikkumise kahju summas 2402,14 eurot. Kahju hüvitamise otsusest on nähtav, et 22.02.2019 kell 18.00 toimus liiklusõnnetus, kus kahju põhjustajaks on märgitud sõiduki juht E. T.. Liisinguandja ei loovutanud nimetatud kahju hüvitamise nõuet hagejale ja see ei ole hagi esemeks. Kostja esitas liisinguandjale 18.04.2019 tasaarvestuse avalduse, milles leiab, et täitmata kohustus saab olla vaid 609,15 eurot (2622,61-2013,46=609,15). Liisinguandja vastas kostja tasaarvestusele, et leping kehtis kuni ülesütlemiseni 20.03.2019 ning võlgnevuse olemasolust on kostjat informeeritud kirjaga, mis oli saadetud Omnivaga hagiavalduses avaldatud aadressile ja hagiavalduses avaldatud e-postile, mis kuulub lepingu kohaselt kostjale. Kostja oli võlgnevusest teadlik alates 15.03.2019, kui liisinguandja esindaja I. A. andis kostjale teada telefoni teel, et võlgnevus kahe kuu eest on jätkuvalt üleval ja kui hiljemalt 18.03.2019 jääb võlgnevus tasumata, kuulub leping lõpetamisele. Seega sai kostja hiljemalt 04.04.2019 teada võlgnevuse tekkimisest ja lepingu lõppemisest. Liisinguandja ja kostja sõlmisid 03.02.2017 käenduslepingu nr GP28062016/0135-G1, mille alusel vastutab käendaja võlausaldaja ees 03.02.2017 sõlmitud lepingus nr L28062016/0135-G1 sätestatud ulatuses liisinguandja ning põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest. Käenduslepingu 3 (13)
punkti 2.1 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 7238,16 eurot. Käenduslepingu punkti 3.1 kohaselt jõustus leping selle allkirjastamisest ja punkti 3.2 järgi kehtib käendusleping kuni 28.02.2023 või kuni laenulepingust tulenevate kõikide kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Käenduslepingu punkt 6.1 sätestab, et käendaja vastutab liisinguandja ees laenu- ja tagatislepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Kostja väide, et käendajat ei saa samastada juriidilise isikuga tuleb jätta tähelepanuta, sest käendusleping on sõlmitud. Nõue ei muutunud sissenõutavaks liisinguvõtja kustutamisega äriregistrist. Pärast liisinguvõtja registrist kustutamist jätkas kostja osamaksete tasumist kuni viimase tasumiseni 07.01.2019. Kostja teostas tasumisi ja täitis lepingut, mistõttu ei saanud liisinguandja esitada nõudeid, sest selleks puudus alus. Kostja ei ole sõidukit tagastanud. Kostja väide sõiduki tagastamise kohta on väär. Kostja teostas tasumisi 28.06.2016 lepingu alusel alates 27.07.2016 kuni 03.02.2017, tasudes põhiosa makseid 205,58 eurot, intressi 432,68 euro ning lisaks viivist 2,03 eurot. Kostja tasus 03.02.2017 sõlmitud lepingu alusel 2214,52 eurot, millest põhiosa oli 274,22 eurot, intress 1938,65 eurot ja viivis 1,65 eurot. Kostja tasaarvestuseavalduses tehtud arvutused tagastatud summade kohta ei ole lepingutega kooskõlas ja tuleb jätta tähelepanuta (dtl-d 63-65, 16.06.2020 seisukoht).
2.3.Laenusaaja kohustus laenulepingu punkti 8.1.5 ja 8.1.5.3 kohaselt teatama laenuandjale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult või elektroonilises vormis mis tahes asjaoludest, mis vähendavad laenusaaja maksevõimet või takistavad või teevad muul põhjusel võimatuks laenulepingu kohase täitmise laenusaaja isiku poolt. Laenulepingu punkti 10 sätestab laenulepingu lõppemise. Laenulepingu punkti 10.2.3 kohaselt, kui laenusaaja ei ole täitnud nõuetekohaselt ühte või mitut laenulepingu punktis 8.1.5 või 8.1.6 sätestatud teavitamiskohustust. Täiendavalt sätestab laenulepingu lõppemist laenulepingu punkt 10.2.7, mille kohaselt, kui laenusaaja maksevõime selline vähenemine, mis ohustab laenusaaja võimet laenulepingut nõuetekohaselt täita või muudab selle võimatuks, muu hulgas laenusaaja suhtes pankroti- või täitemenetluse algatamine. Laenulepingu punkt 10.2.10 sätestab mis tahes muu laenulepingust tuleneva laenusaaja kohustuse rikkumine, kui laenuandja on pärast rikkumisest teadasaamist andnud laenusaajale mõistliku tähtaja rikkumise heastamiseks või kõrvaldamiseks ja rikkumist ei ole selleks määratud tähtaja jooksul heastatud või kõrvaldatud, välja arvatud, kui täiendava tähtaja andmine ei ole vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 vajalik. Koostoimes lepingu punkti 8.1.5 ja 8.1.5.3 rikkus laenusaaja teavitamise kohustust, millest tulenevalt laenusaaja ei teavitanud laenuandjat asjaoludest, mis vähendavad laenusaaja maksevõimet või takistavad või teevad muul põhjusel võimatuks laenulepingu või kohase täitmise laenusaaja isiku poolt. VÕS § 196 sätestab lepingu erakorralise ülesütlemise, mille § 116 kohaselt toimub lepingust taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina ning sama § lõike 2 punkti 4 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Seega koostoimes laenulepingu punktide 8.1.5.3 ja 10.2.3 ning VÕS § 196 ja 116 lg p 4 kohaselt saab lugeda laenulepingu lõppenuks. Äriregistri kohaselt on liisinguvõtja registrist kustutatud 09.05.2017. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Juriidilise isiku täieliku lõppemisega kaotab juriidiline isik ka oma õigus- ja teovõime, välja arvatud võime esitada kaebus tema registrist kustutamise peale. Kuna äriühingu õigusvõime lõpeb äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 alusel äriregistrist kustutamisega, siis lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik äriühingult võlgnevust sisse nõuda ning hageja on arvamusel, et kogu nõue on muutunud sissenõutavaks ning käesolev laenuleping tuleb lugeda lõppenuks, kuna tahteavaldus on selleks tehtud ning hageja on arvamusel, et TsÜS § 68 ja 69 tingimused on täidetud. Lisaks lõpetab lepingu VÕS § 186 p 9 mõistes erialus, milleks on lepingu 10.2.10, mis sätestab, mis tahes muu laenulepingust tuleneva Laenusaaja kohustuse rikkumine ning kui täiendava tähtaja andmine ei ole vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 vajalik. Hageja on arvamusel, et tähtaja andmine ei olnud vajalik, sest laenusaaja rikkus teavitamise kohustust. Seega ei ole võimalik juriidilist isikut pärast täieliku lõppemise ajahetke saabumist hageda ega teha tema nimel tehinguid. Hageja osutab, et ka juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta, mistõttu on hageja arvamusel, et kohustus on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt hageja ei saa liisinguvõtja osas hageda, kuna hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuivõrd liisinguvõtja on õigusjärglaseta lõppenud juriidiline isik, kelle vastu ei saa seetõttu hagi esitada. Lisaks eeltoodule, on käenduslepingu 4 (13)
punkti 7.1 kohaselt kostja kohustatud täitma laenulepingu alusel käendatavad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused. Laenulepingu punkt 10.2.7 sätestab, et laenuleping lõpeb, kui laenusaaja maksevõime selline vähenemine, mis ohustab laenusaaja võimet laenulepingut nõuetekohaselt täita või muudab selle võimatuks. Koostoimes lepingu ja seadusega on hageja arvamusel, et leping tuleb lugeda lõppenuks 20.03.2019 (dtl-d 103-104, 21.06.2021 seisukoht).
2.4.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt sooritasid tagasimaksed kolmandad isikud, mitte liisinguvõtja. Alates 2016.a on kostja kohustust täitnud. Kostja kasutas tasumisel talle omistatud lepingunumbrit, mis oli märgitud lepingusse. Tasumistest nähtub, et kostja on ise kasutanud selgituses olevat lepingunumbrit enda võlgnevuse tasumiseks, sest kohustuse tasumise selgitusena on kasutatud lepingunumbreid L28062016/0135 ja L28062016/0135-G1. Neid ei saanud teada keegi teine peale kostja. Lähtuvalt eeltoodust on laekumiste graafik õige (dtl 108, 06.07.2021 seisukoht).
3.Kostja ei võta hagi õigeks, vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega.
3.1.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Hagi on esitatud pahausklikult ning alusetult. Hageja on inkassofirma, kes loodab käesoleva hagiga proovida õnne ja pigem teenida menetluskuludega raha. Hagi aluseks olev nõue on olnud nõude loovutamise hetkel juba tühine ning liisinguandjale rahuldatud. Kostjalt nõutakse juba täidetud/rahuldatud nõuete uuesti täitmist. Kostja soovib tugineda nõude aegumisele. Liisinguandja ja kostja head suhted lõppesid konfliktsituatsioonis, kui kostja osales tagatiseks oleva sõidukiga väiksemat sorti avariis, mille kahjud arveldasid kindlustusseltsid omavahel. Liisinguandja otsustas hakata raha välja pressima ning ei suutnud kostja ees tõendada asjaolusid, miks liisinguandja loeb ennast kahjustunud osapooleks ja millised kulutused liisinguandjal tekkisid. Kostjat on pidevalt eksitatud ja terroriseeritud. Kostja lükkas nimetatud põhistamata nõude tagasi ja see nõue ei ole ka käesoleva hagi esemeks. Kostja esitas käendajana liisinguandjale tasaarvestusavalduse juba täidetud kohustuste ulatuses ja liisinguandja on saanud juba rahuldatud kõik lepingulise suhte aluseks olevad nõuded. Lepingu pooleks oli K EE osaühing ja käendajaks oli kostja. Käendajat ei saa samastada juriidilise isikuga. Liisinguvõtja kustutati äriregistrist 09.05.2017. Liisinguandjal oli enne seda kuus kuud aega, et esitada oma nõuded, kuid ei esitanud. Sellest tulenevalt lõppes pooltevaheline leping 09.05.2017 liisinguvõtja kustutamisega ning lepingujääk 2622,61 eurot muutus sissenõutavaks 09.05.2017. Alates 09.05.2017 ei esitanud liisinguandja kostjale ühtegi nõuet. Kostja tasus heauskselt ja vabatahtlikult suulise kokkuleppe alusel liisinguandjale perioodil 28.05.2017-06.01.2019 2013,46 eurot. Kostja ei olnud saanud liisinguandjalt ühtegi nõuet intressi kohta, siis esitas kostja 18.04.2019 liisinguandjale tasaarvestusavalduse, mille tasaarvestab lepingu põhiosamaksed (2622,61-2013,46= 609,15). Kostja sai liisinguandjalt ja hagejalt ebaseaduslikke nõudeid, millel polnud alust. Kui esitatakse vale nõue või valesti koostatud arve, on õigus see jätta täitmata või täitmine edasi lükata kuni korrektselt esitatud nõudeni. Täitja huve kahjustaks see oluliselt, kui teine pool loeb esmalt täidetuks alusetu või ebaseadusliku esitatud nõude. Kostjale varasemalt korrektset nõuet esitatud ei ole. Kostjale ei ole esitatud ühtegi nõuet mõistliku aja jooksul ning nüüd tagantjärele nõude püstitamine ei ole hea tava ja on vastuolus heas usus tegutsemise põhimõtetele. Hageja pöördumine kohtu poole on hea usu põhimõtte vastane, sest hageja ei ole kostjale nõuet põhjendanud ja tutvustanud. Hageja pöördus 17.06.2019 kostja poole ja nõudis 6005,20 euro tasumist. Hageja ei vastanud kostja pärimisele selgitada nõude olemasolu ja asjaolusid. Hageja on pahauskselt venitanud oma nõude põhistamisega tervelt aasta aega ja märkinud dokumendi koostamise kuupäevaks 08.05.2020. Kostja leiab, et tegemist on aegunud nõuetega. Lepingu tagatiseks/esemeks olnud Volkswagen LT kaubik registreerimisnumbriga nr XXX on tagastatud pärast tasaarvestusavalduse esitamist liisinguandja esindajatele, kes käisid sellel järel. Kostja andis sõiduki tagastamise kohta allkirja ja jäi ootama edasist tasaarvestust, mida aga liisinguandja poolt ei tehtud. Kostja luges ühepoolselt teise poole vastuvõtuviivitusega kohustused täidetuks ning eeltoodust tulenedes oli liisinguandja poolt loovutatud nõue hagejale juba loovutamise hetkel tühine ja liisinguandja poolt rahuldatud. Sõiduk kuulub endiselt liisinguandjale, mitte lepingupoolele või kostjale ega ole arvelt kustutatud. 5 (13)
Hagidokumentidest ei nähtu, et hageja oleks omandanud võlanõude omandiõiguse. Dokumentidest nähtub, et liisinguandja on volitanud hageja ennast esindama. Kostja on viidud segadusse ja eksitatakse ka kohut. Tõele ei vasta hagis esitatud väide, nagu oleks liisinguandja puhul tegemist pangaga või et kostja oleks panga ees kohustused täitmata jätnud. Liisinguandja ei ole pank ega krediidiasutus, vaid tavaline osaühing, kuigi tegutseb erinõuetega tegevusalal põhitegevusena, omamata selleks luba, kui sõlmib tarbija krediidile või pangale omaseid lepinguid, seejuures allumata finantsinspektsioonile ja täitmata krediidiasutuste nõudeid. Kostja leiab, et sellisel viisil, ebaseaduslikult, krediidiasutusele omased sõlmitud lepingusätted, mis võiksid olla tüüptingimustena kostja huve kahjustavad, ei ole kostjale siduvad ja taotleb lugeda need tühiseks. Liisinguandja puhul on tegemist tavalise kasumit taotleva äriühinguga ja kui äriühing võtab suuremaid riske või jätab oma ärihuvid ise kaitseta ning teenib loodetust väiksemat kasumit, siis see ongi majanduskeskkonnas normaalne ettevõtja risk. Ettevõtja kasumit taotlev tegevus ja õigus kasumile ei pea olema ka kohtu poolt garanteeritud ega absoluutne. Hagi lisadest nähtub, et hageja on koostanud õigusabi arve iseendale. Hageja on sisustanud hagi omal äranägemisel ja kostja ei võta õigeks hageja ühepoolseid dokumente ja nende koopiaid või lisasid, mida kostja ei ole allkirjastanud või kinnitanud (dtl-d 5456, 11.06.2020 kostja vastus hagile).
3.2.Lepingulisi maksumusi on tasunud kolmandad isikud, mitte liisinguvõtja perioodil 28.05.2017-06.01.2019 summas 2013,46 eurot. Seega ei ole hageja esitatud laekumiste graafik õige. Käendajale ei ole ühtegi põhjendatud nõuet kunagi esitatud ja kolmandaid isikuid ei ole ka asja arutamisele kaasatud. Need lepingud on lihtsalt ellu ärganud makulatuur arhiivist (dtl 106, 22.06.2021 seisukoht).
3.3.Liisinguvõtja kustutati registrist 09.05.2017, sellega liisinguvõtja õigusvõime lõppes ja peale mida nimetatud isik ei saanud teha lepingujärgseid makseid, mida on hageja oma tabelis kajastanud ja ise kujundanud. Õigusvõime lõppemine on üldteada asjaolu ja ei ole vaja eraldi tõendada. Hageja on sisustanud Exceli tabeli ja varjanud tegelike asjaolusid, jätnud tõendamata maksete laekumise näiteks pangaväljavõtte näol, mistõttu ei ole võimalik teha õigeid arvutusi. Kostja kontole ei ole kunagi laekunud 883 eurot. M OÜ on astunud lepingusse kolmandate juriidiliste isikutega, pakkumuse ja nõustumise teel, aktsepteerides ja võttes vastu lepingujärgseid makseid kolmandatelt isikutelt. Sellest tulenevalt kostja leiab, et käendaja ei ole enam lepingu pooleks, kui leping on üle läinud kolmandale isikule ning käendajat ei ole kaasatud. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatu kellele ja millal ning kuidas leping üles on öeldud. Seda hagi ei ole võimalik lahendada kirjalikus menetluses ja hageja esitatud valeandmete põhjal. Hagi asjaolud ei ole piisavalt selged. Hageja on esitanud hagi aluseks pahauskselt valeandmed, kolmandaid isikuid ei ole protsessi kaasatud, sellest tulenevalt palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud jätta hageja kanda (dtl 114, 12.07.2021 seisukoht). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, et liisinguandja M OÜ saatis kostjale 20.03.2019 lepingu ülesütlemise teate. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingupooleks olev liisinguvõtja K EE osaühing (registrikood 11629669) kustutati registrist 09.05.2017. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodut arvestades ei olnud M OÜ-l võimalik K EE osaühingule teha 20.03.2019 ülesütlemisavaldust, sest K EE osaühingu õigusvõime oli lõppenud 09.05.2017. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sellega, et M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud leping on lõppenud koostoimes lepingu ja seadusega 20.03.2019 (dtl 104). Hageja on viidanud lepingu 6 (13)
lõppemise alusena lepingu punktile 10.2.7. 03.02.2017 lepingu nr L28062016/0135 lisa nr L28062016/0135-G1 punkti 10.2.7 on punkti 10.2 alapunkt. Lepingu punktid on sõnastatud järgmiselt: „10.2. Laenuandjal on õigus Laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Viivitamatust ülesütlemisest ei pea Laenuandja ette teatama, väljaarvatud, kui käesolevas punktis on sätestatud teisiti. Viivitamatuks ülesütlemiseks aluse andvaks mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige, kuid mitte ainult, iga alljärgnev olukord: [---] 10.2.7. Laenusaaja maksevõime selline vähenemine, mis ohustab Laenusaaja võimet Laenulepingut nõuetekohaselt täita või muudab selle võimatuks, muuhulgas Laenusaaja suhtes pankroti- või täitemenetluse algatamine“ (dtl 22). Kohtu hinnangul sisaldab lepingu punkt 10.2.7 kokkulepet lepingu ülesütlemise aluse kohta, mitte lepingu lõppemise alust. Vastavalt lepingu punktile 10.2 oli hagejal õigus leping punktis 10.2.7 sätestatud aluse esinemisel erakorraliselt üles öelda. Punktis sisalduv tingimus, mille kohaselt ei pea ülesütlemisest ette teatama, tähendab seda, et võlausaldaja ei pea andma täiendavat tähtaega, mille möödumisel leping ülesütlemise tulemusel lõpeb. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 1 pidi liisinguandja ka lepingu punktis 10.2.7 esineva ülesütlemise eelduse esinemisel tegema liisinguvõtjale tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks. Liisinguandja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei sisalda ka lepingu ülejäänud punktid lepingu ja sellest tulenevate võlasuhete lõppemise erialusena liisinguvõtja registrist kustutamist. Samuti ei sisalda seadus lepingu lõppemise erialusena juriidilise isiku registrist kustutamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud 03.02.2017 leping nr L28062016/0135 lisa nr L28062016/0135-G1 ei ole ülesütlemise tulemusena lõppenud.
5.VÕS § 186 ei sätesta võlasuhte lõppemise alusena võlasuhte pooleks oleva juriidilise isiku lõppemist, st registrist kustutamist. Seetõttu ei saanud K EE osaühingu registrist kustutamine lõpetada võlasuhteid, mis tulenesid K EE osaühingu sõlmitud lepingutest, välja arvatud juhul, kui lepingupooled olid selles eraldi kokku leppinud või esines mõni seaduses sätestatud erialus võlasuhte lõppemiseks VÕS § 186 p 9 mõistes. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli M OÜ ja K EE osaühingu vahel kokkulepe, mille kohaselt loetakse pooltevahelised võlasuhted K EE osaühingu registrist kustutamise korral lõppenuks. Samuti ei pooled tõendanud ühegi VÕS § 186 p 9 mõistes erialuse esinemist, mis tõi kaasa võlasuhte lõppemise. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et liisinguvõtja K EE osaühingu registrist kustutamine ei lõpetanud M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid võlasuhteid. Liisinguandja ja kostja sõlmitud 03.02.2017 käenduslepingu nr GP28062016/0135-G1 punkt 6.8 sõnastus on järgmine: „6.8 Lepingu eesmärk on Võlausaldajale tagatise andmine ka Põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Eelnev tähendab, et muuhulgas ei ole Käendajal õigust esitada Lepinguga tagatud Põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet Põhivõlgniku makseraskuste, maksejõuetuse, likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetluse (või mis tahes muu Põhivõlgniku kohustuste ümberkujundamise menetluse) korral“ (dtl 29, p 6.8). Kohus märgib, et isegi kui liisinguvõtja registrist kustutamine oleks toonud kaasa lepingu lõppemise, ei ole kostjal tulenevalt käenduslepingu punktist 6.8 ja VÕS § 149 lg-st 2 esitada kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet.
6.VÕS §-d 82 ja 821 ei sätesta, et lepingust tulenevad kohustused muutuvad sissenõutavaks juriidilisest isikust lepingupoole lõppemisega (registrist kustutamisega). Seetõttu ei saanud M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused muutuda sissenõutavaks K EE osaühingu registrist kustutamisega 09.05.2017, välja arvatud juhul, kui lepingupooled olid eraldi kokku leppinud, et K EE osaühingu registrist kustutamine on lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise alus. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli M OÜ ja K EE osaühingu vahel kokkulepe, mille kohaselt loetakse lepingust tulenevad kohustused K EE osaühingu registrist kustutamise korral sissenõutavaks muutunuks.
7 (13)
Eeltoodut arvestades leiab kohus, et liisinguvõtja K EE osaühingu registrist kustutamine ei toonud kaasa M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumist.
7.ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajatel võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist, ei ole õigust lõpetav tähtaeg. See tähendab, et tähtaja möödumine ei lõpeta kustutamishoiatuse saanud äriühingu ja tema võlausaldaja vahelisi lepinguid ega lepingutest tulenevaid võlasuhteid. Samuti ei too tähtaja möödumine kaasa äriühingu ja võlausaldaja vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumist. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas liisinguandja või hageja teatasid ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul oma nõuetest K EE osaühingu vastu ja taotlesid likvideerimismenetluse läbiviimist. Kohus märgib, et ÄS § 60 lg 2 on sätestatud võlausaldajate kaitseks. Kui võlausaldaja ei kasuta ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud õigust oma nõuetest teatada ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist, kannab ta riisikot, et äriühing võidakse registrist kustutada, mille tulemusel võib võlausaldajal osutuda võimatuks kasutada õiguskaitsevahendina krediidilepingu ülesütlemist, sest lepingu teisele poolele ei ole võimalik kätte toimetada vastavat tahteavaldust.
8.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist hagejale. Hageja on esitanud nõuete loovutamise tõendamiseks M OÜ võlanõustamise osakonna vanemspetsialist I. A. 12.06.2020 allkirjastatud teatise nõude loovutamise kohta (dtl-d 66-67). Kohtu hinnangul nähtub teatisest üheselt, et M OÜ on loovutanud lepingust nr L28062016/0135 tulenevad nõuded hagejale. VÕS § 167 lg-st 2 tulenevalt on hagejale tagatisena üle läinud liisinguandja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded. VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt on hagejale üle läinud kõrvalkohustuste täitmise nõuded. Kohus leiab, et vastavalt VÕS §-le 170 tuleb lugeda nõude loovutamine kostja suhtes toimunuks.
9.Liisinguandja ja kostja sõlmisid 03.02.2017 käenduslepingu nr GP28062016/0135-G1. Asjaolu on tõendatud käenduslepingu dokumendiga (dtl-d 28-30). Lepingu punkt 1.1.1 on sõnastatud järgmiselt: „1.1. Käendaja vastutab Võlausaldaja ees Lepingus sätestatud ulatuses Võlausaldaja ning K EE OÜ (kood 11629669; edaspidi „Põhivõlgnik“) vahel: 1.1.1. 03.02.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr L28062016/0135-G1 (laenuleping on edaspidi „Laenuleping“ ja tagatisomandamise leping on edaspidi „Tagatisleping“) tulenevate Põhivõlgniku kohustuste eest“ (dtl 28, p 1.1.1). Lepingu punkt 6.2.1 ja 6.2.2 on sõnastatud järgmiselt: „6.2. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Muuhulgas, kuid mitte ainult, vastutab Käendaja täies ulatuses järgmiste kohustuste ja tagajärgede eest: 6.2.1. Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad laenu põhiosamaksed, intress ja mis tahes muud maksed (mh kulude hüvitamine); 6.2.2. Laenu- või Tagatislepingu rikkumisest tulenevad tagajärjed, mh viivised, leppetrahvid ja kahjuhüvitised“ (dtl 28, p-d 6.2.1, 6.2.2). Kohus on seisukohal, et liisinguandja ja kostja sõlmitud käenduslepingust tuleneb kostja kohustus vastutada K EE osaühingu 03.02.2017 lepingust nr L28062016/0135-G1 tulenevate kohustuste täitmise eest. Seejuures vastutab kostja nii põhiosamaksete, intressi, viivise kui ka sissenõudmiskulude hüvitamise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lepingu punkt 6.1 on sõnastatud järgmiselt: „6.1. Käendaja vastutab Võlausaldaja ees Laenu- ja Tagatislepingust tulenevate Põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt Põhivõlgnikuga“ (dtl 28, p 6.1). Kohus leiab, et liisinguandja ja kostja ei leppinud kokku selles, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastupidi, lepingupooled leppisid kokku kostja ja liisinguvõtja solidaarses vastutuses. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda omal valikul kostjalt kas kohustuse täielikku või osalist täitmist. Hageja on käesoleval juhul nõudnud kostjalt kohustuste tervikuna täitmist.
8 (13)
Liisingulepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja varalise vastutuse maksimumsumma 7238,16 eurot (dtl 28, p 2.1). Hagiavalduses esitatud nõuded ei ületa varalise vastutuse maksimumsummat. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt 03.02.2017 lepingu nr L28062016/0135 lisast nr L28062016/0135-G1 tulenevate K EE osaühingu kohustuste täitmist 7238,16 euro ulatuses.
10.Hageja nõuab krediidisumma tagastamist, sh 20.01.2019 ja 20.02.2019 osamaksed 35,42 eurot ning ülesütlemisest alates 20.03.2019 sissenõutavaks muutunud põhiosa jääk 2321,41 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja erakorralise ülesütlemise avaldus ei lõpetanud 20.03.2019 pooltevahelist lepingut ning leping jäi edasi kehtima. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele seadust ja lepingut sõltumata poolte väidetest. Kohus leiab, et nii laenu tagastamise tähtaja saabumise tõttu sissenõutavaks muutunud laenusumma tagastamise nõue kui ka VÕS § 399 lg-s 1 või § 367 lgs 1 nimetatud nõuded kujutavad endast krediidi tagastamise nõudeid. Hageja nõuab kostjalt krediidi tagastamist. Kohus peab hageja nõuet arvestades kontrollima, kas ja millisel alusel on see muutunud sissenõutavaks. Liisinguandja ja liisinguvõtja leppisid kokku krediidi tagastamises maksegraafiku alusel (vt dtl-d 1820). VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb krediit seega osamaksetena tagastada maksegraafikus märgitud aegadel. Kohtuotsuse tegemise ajaks 27.08.2021 on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 20.01.2019 kuni 20.07.2021 kogusummas 978,56 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 28.08.2021 kuni 28.02.2023 kogusummas 1378,27 eurot. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 154 lg 1 redaktsioon, mis kehtis pooltevahelise võlasuhte tekkimisel, sätestas, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Maksegraafiku alusel osamaksete tasumine kujutab endast korduvate kohustuste täitmist. Seetõttu kohaldub aegumisele TsÜS § 154 lg 1. 2019.a sissenõutavaks muutunud osamaksete aegumistähtaeg algas 31.12.2019, 2020.a sissenõutavaks muutunud osamaksete aegumistähtaeg algas 31.12.2020 ning 2021.a sissenõutavaks muutunud osamaksete aegumistähtaeg algab 31.12.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole ühegi alates 01.01.2019 sissenõutavaks muutunud osamakse tasumise nõude aegumistähtaeg möödunud. Hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. 20.01.2019 kuni 20.07.2021 osamaksete kogusummas 978,56 eurot tasumise tähtpäevad on möödunud. Seetõttu on hagejal õigus nende tasumist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud osamaksete 978,56 eurot tasumiseks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata alates 28.08.2021 sissenõutavaks muutuvate osamaksete kogusummas 1378,27 eurot tasumise nõudes, sest osamaksete tasumise tähtaeg ei ole möödunud. Kohus leiab, et käesolev kohtulahend ei piira hageja õigust nõuda kostjalt alates 28.08.2021 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumist nende sissenõutavaks muutumise korral, sest kohus jättis hagiavalduse rahuldamata seetõttu, et osamaksed ei olnud 27.08.2021 seisuga muutunud sissenõutavaks.
11.Hageja nõuab kostjalt intressi 224,05 eurot tasumist. 03.02.2017 lepingu nr L28062016/0135 lisa nr L28062016/0135-G1 punkti 3 kohaselt on intressimäär 3,5% kuus ja 42% aastas (dtl 18). Maksegraafiku kohaselt on sissenõutavaks muutunud 28.01.2019 intressimakse 82,53 eurot, 28.02.2019 intressimakse 81,90 eurot ning 28.03.2019 intressimakse 81,25 eurot, mille tasumist nõuab hagejale 59,62 euro ulatuses. Intressi tasumise nõuded on muutunud tasumise tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks, mistõttu on võlausaldajal õigus nende tasumist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Kohus rahuldab hagiavalduse intressi tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 224,05 eurot. 9 (13)
12.Hageja nõuab alates 21.03.2019 kuni 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud põhiosalt 2356,83 eurot viivise 214,38 eurot tasumist. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt puudub kohustus viivist tasuda. Seetõttu on hagejal õigus nõuda viivist vähemalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on nõudnud viivise tasumist põhiosalt, mis ei olnud 08.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud. Kohus leiab, et 08.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosalt 376,28 eurot arvestatud viivise summa 08.05.2020 seisuga oli 17,51 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele: Tasumise Põhiosa Viivisearvestuse Viivisearvestuse Viivitatud tähtpäev makse algus lõpp päevade arv Viivis 28.01.2019 16,79 21.03.2019 08.05.2020
1,53 28.02.2019 18,63 21.03.2019 08.05.2020
1,69 28.03.2019 19,28 29.03.2019 08.05.2020
1,72 28.04.2019 19,96 29.04.2019 08.05.2020
1,64 28.05.2019 20,66 29.05.2019 08.05.2020
1,57 28.06.2019 21,38 29.06.2019 08.05.2020
1,48 28.07.2019 22,13 29.07.2019 08.05.2020
1,38 28.08.2019 22,9 29.08.2019 08.05.2020
1,27 28.09.2019 23,7 29.09.2019 08.05.2020
1,16 28.10.2019 24,53 29.10.2019 08.05.2020
1,04 28.11.2019 25,39 29.11.2019 08.05.2020
0,90 28.12.2019 26,28 29.12.2019 08.05.2020
0,76 28.01.2020 27,2 29.01.2020 08.05.2020
0,60 28.02.2020 28,15 29.02.2020 08.05.2020
0,43 28.03.2020 29,14 29.03.2020 08.05.2020
0,26 28.04.2020 30,16 29.04.2020 08.05.2020
0,07 17,51 Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal 08.05.2019 seisuga viivise tasumise nõue 196,87 eurot (214,3817,51=196,87). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 17,51 eurot tasumise nõudes ja jätab rahuldamata viivise 196,87 eurot tasumise nõudes.
13.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2356,83 eurot arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 09.05.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd põhinõue oli 08.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud 376,28 euro ulatuses, ei ole hagejal õigus nõuda alates 09.05.2020 viivist mitte põhinõude 2356,83 eurot tasumata osalt, vaid põhinõude 376,28 eurot tasumata osalt. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 376,28 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 09.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 358,77 eurot (376,28-17,51=358,77).
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nõude aluseks olev leping ei ole lõppenud, kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 1132 lg 1. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või 10 (13)
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on põhjendanud nõuet kolme võlateatise saatmisega. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 järgi peab esimene teatis olema tasuta, on hagejal õigus nõuda hüvitist kahe teatise saatmise eest summas 10 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes ja jätab rahuldamata sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõudes.
15.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta tasaarvestanud M OÜ põhiosa maksete nõuded kostja poolt ajavahemikus 28.05.2017 kuni 06.01.2019 tasutud 2013,46 euro arvel (dtl 54-55, p 1.3). Kostja on esitanud tõendina 18.04.2019 tasaarvestusavalduse (dtl 60). Pooled ei vaidle, et kostja on sellise tasaarvestusavalduse liisinguandjale esitanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on hiljem oma seisukohta muutnud ning avaldanud, et osamaksed on tasutud kolmandate isikute poolt (dtl 106). Kostja on esitanud kohtule pangakontode väljavõtted, millest nähtub X OÜ ja X OÜ poolt ajavahemikus 28.05.2017 kuni 06.01.2019 maksete tegemine liisinguandjale, kusjuures kajastub makse selgitustes liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud lepingu number L28062016/0135-G1 (dtl-d 115-117). Tehtud rahaülekannete summad on vastavuses liisinguandja ja liisinguvõtja vahel kokkulepitud maksegraafikus märgitud maksetega, mille suurus ühes kuus oli 100,53 eurot (vt dtl-d 18-20). VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja tasaarvestusavaldus põhineb eeldusel, et 03.02.2017 lepingu nr L28062016/0135 lisa nr L28062016/0135-G1 lõppes 09.05.2017, kui K EE osaühing kustutati registrist. Kostja hinnangul muutusid lepingust tulenevad nõuded 09.05.2017 sissenõutavaks. Kohus leidis, et liisinguvõtja registrist kustutamine ei toonud kaasa lepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist ega lepingu lõppemist ning leping jäi kehtima (otsuse punkt 5). Kuivõrd leping kehtis, on ajavahemikus 28.05.2017 kuni 06.01.2019 maksed toimunud maksegraafikust tulenevate põhiosamaksete ja intressimaksete kohustuste täitmiseks. Tasumised on toimunud õiguslikul alusel, mistõttu ei saanud kostjal õigust nõuda tasutud maksete tagastamist. VÕS § 197 lg 1 kohaselt peab tasaarvestaval poolel olema teise poole vastu nõue. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli liisinguandja vastu raha tasumise nõue, mille kostja oleks saanud tasaarvestada liisinguandja nõudega kostja vastu. Seetõttu ei lõpetanud kostja tasaarvestusavaldus hageja nõudeid kostja vastu. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda ka kohustuste täitmise järjekorra määramisele selliselt, et tasutud summade arvel loetakse täidetuks põhinõue ja seejärel intressinõue. Tasumised ei ole toimunud olukorras, kus üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Tasutud maksete arvel on olnud võimalik täidetuks lugeda nii põhiosa makse tasumise kohustus kui ka intressimakse tasumise kohustus. Seejuures on muud sissenõutavaks muutunud kohustused puudunud. Seetõttu on puudunud vajadus määrata järjekorda, milles kohustused täidetuks lugeda. Lisaks ei ole M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud lepingud tarbijakrediidilepinguteks, mistõttu kohustuste täitmise järjekorra määramisel ei kohaldu VÕS § 415 lg 2. Ettevõtjate vahel sõlmitud lepingule kohalduvad VÕS §-s 88 sätestatud reeglid (sh VÕS § 88 lg 9), kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teistsuguses kohustuste täitmise järjekorras. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja määrata, et tasutud raha arvel loetakse täidetuks põhiosa maksed ning intressimakseid täidetuks ei loeta.
16.X OÜ ja X OÜ poolt ajavahemikus 28.05.2017 kuni 06.01.2019 maksete tegemine liisinguandjale lepingu ülevõtmist ei tõenda, sest kolmandal isikul on võimalik täita teise isiku 11 (13)
kohustusi ka siis, kui ta ei ole lepingupooleks. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et kostja on menetluse kestel väitnud, et ajavahemikus 28.05.2017 kuni 06.01.2019 tehtud maksed on tehtud kostja poolt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud, et temaga sõlmitud käendusleping on lõppenud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et M OÜ ja K EE osaühingu vahel sõlmitud lepingud on K EE osaühingu asemel üle võtnud mõni kolmas isik.
17.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta tagastanud liisinguesemeks / tagatiseks olnud sõiduki M OÜ-le. Hageja on kostja faktiväitele vastu vaielnud. Kostjal on faktiväite osas tõendamiskoormis. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub liisinguesemeks / tagatiseks olnud sõiduki tagastamine liisinguandja M OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväide alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks või hagi rahuldamiseks teistsuguses ulatuses.
18.Kostja on leidnud, et krediidiasutusele omased sõlmitud lepingusätted, mis võiksid olla tüüptingimustena käendaja huve kahjustavad, ei ole käendajale siduvad. Kostja taotleb need lugeda tühiseks. Kostja ei ole selgitanud, milliseid lepinguid loeb kostja tüüptingimustel sõlmitud lepinguteks ning millistes lepingupunktides sisalduvad tingimused on kostja huve kahjustavad. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud tõendeid selle kohta, et lepingud sõlmiti tüüptingimustel. Samuti ei osundanud kostjal lepingupunktidele ja nendes sisalduvatele tingimustele, mida kostja peab tühiseks. Kohus kontrollis liisinguandja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu tingimusi ning leidis, et lepingutingimused ei sätesta võrreldes seaduses sätestatuga käendajat ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, mis kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele. Samuti arvestab kohus, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmiti lepingud mõlema poole majandus- või kutsetegevuses, mille iseloomu arvestades ei saa lepingute tingimusi pidada liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustavateks. Eeltoodut arvestades ei anna kostja vastuväide alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
19.Kostja leiab, et nõude esitamine tagantjärele on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et liisinguandjal puudus alus esitada kostja vastu nõudeid seni, kuni lepingut täideti. Kohtu hinnangul nähtub liisinguandja käitumisest, et pärast graafikujärgsete osamaksete tegemise katkemist alates 2019.a jaanuarist on liisinguandja 2019.a aprillis nõudnud kostjalt lepingu täitmist. See nähtub poolte vahel peetud e-kirjavahetusest (dtl-d 68-72). Eeltoodust tulenevalt on liisinguandja osundanud täitmata kohustustele aegsasti ning kostjal puudus igasugune põhjus eeldada, et temalt kohustuste täitmist ei nõuta. Samuti leiab kohus, et hageja poolt aegumistähtaja jooksul kohtusse pöördumine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole tõendanud hageja vastuolulist käitumist, mis annaks alust lugeda hageja oma õigused kaotanuks.
20.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
21.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hagi rahuldamise ulatust arvestades põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 12 (13)
kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.