Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-110510

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja seisukohad

2-22-110510 maksekaart. Kaardi tellimisel saab kohe hakata kasutama virtuaalset kaarti. Tehingute tegemiseks vajaminevad kaardi andmed klient leiab äpist. Kostja I ja Inbank AS leppisid lepingus kokku maksepäevas iga kuu 5. kuupäev. Lepingu kohaselt kui kalendrikuu lõpp langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, siis lükkub kuine arvestusperioodi lõpp sellele järgnevale tööpäevale. Samuti nihkub arvestusperioodi Maksepäev vastavalt sellele järgnevale tööpäevale. Kostja I tegi tagasimakseid järgmistel kuupäevadel: 29.12.2020, 11.01.2021, 14.01.2021 ja 22.01.2021. Kostja jäi viivitusse 08.02.2021, 08.03.2021, 06.04.2021, 05.05.2021, 07.06.2021, 05.07.2021 maksetega, mistõttu saadeti kostjale 12.07.2021. hoiatus lepingu ülesütlemiseks koos selgitusega kogu võla sissenõudmise kohta, milles anti kostjale kahenädalane tähtaeg puuduoleva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatus on edastatud kostjale posti teel aadressile xxx (07.03.2023 seisukoha lisa 3 – Kirjakeskus V.K teatis). Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu Inbank AS ütles 28.07.2021. a lepingu üles (07.03.2023 seisukoha lisa 3 – Kirjakeskus V.K teatis). Lepingu üle- sütlemise teatis on edastatud kostjale posti teel aadressile xxx (07.03.2023 seisukoha lisa 4 – Kirjakeskus V.K teatis). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja omandas andmed kostja I varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluselt. Lisaks teostati päringud maksehäireregistritesse (taust.ee ja creditinfo.ee) ning kostjal I maksehäired puudusid. Arvestades hagi aluseks oleva krediidilepingu krediidisummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli esialgse võlausaldaja hinnangul kostja I poolt võetud kohustuse täitmine kostjale I jõukohane. Kostja I deklareeris igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Kostja I puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Juhul kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja mõista kostjalt I V.Klt ja kostjalt II K.K’lt solidaarselt välja hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 2282.21 eurot (2431.93-149.72) ning viivised summalt 2282.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu 29.07.2021 üles ning loovutas kostja vastased nõuded osaühingule Aktiva Finance Group. Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud teavitamiskohustust. Kostja on kinnitanud, et tema kontakttelefon on xxxx, e-post xxx ning kontaktaadress xxx. Inpay makselahenduse lepingu tingimuste p 13.2 lg 5 kohaselt tuli kostjal Inbank AS-i teavitada Teenuselepingu kehtivuse perioodil viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva sellest, kui muutuvad kostja Teenuselepingus olevad kontaktandmed. Inbank AS-i üldtingimuste punkti 8.1.1 kohaselt loeb Inbank AS õigeks kostja kontaktandmed, mis kostja on Inbank AS-le esitanud. Üldtingimuste p 8.1.2. kohaselt: „Loeme, et Te olete Meie saadetud personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse kohaselt täitnud, kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele või Digikanalite kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval. Palun kontrollige viivitamatult Meilt saadud Teates sisalduva info õigsust ja korrektsust. Ebatäpsuste avastamise korral teatage Meile sellest otsekohe.

3

2-22-110510 Laenuandja on saatnud teatised aadressile xxx. Eeltoodud kontaktaadressi esitas Inbank ASle kostja ning tegemist oli viimati esitatud kontaktandmetega. Posti teel saadetud teated pidi kostja kätte saama viie kalendripäeva jooksul pärast nende saatmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse kätte saanud hiljemalt 17.07.2021 ning lepingu ülesütlemise teatise hiljemalt 03.08.2021. Inbank AS on esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel lepingust tulenevad õiged andmed, s.o. krediidi ülempiir 2300 eurot, intressimäär aastas 18%, tagastamise tähtaeg 1 aasta, kaardi avamise tasu 0,00 eurot, kuutasu 2,50 eurot. Kostja ei ole selgitanud, millist lepinguga seotud tasu ei ole kostja arvates krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võetud, vaid on lihtsalt väitnud, et kõiki tasusid ei ole arvesse võetud. Hageja märgib, et kostja on lepingu sõlmimisel Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe samuti digiallkirjastanud koos lepinguga ning eeltoodust tulenevalt sellega nõustunud. Tarbijakrediidikulukus ei ületa seadusega ette nähtud ülempiiri, s.o. VÕS § 406 2 esimeses lauses toodud määra. Novembris 2020 oli viimase 6 kuu keskmine tarbimislaenude määr 15,295% ((16,29 +15,92 +15,60 +14,61 +14,75 +14,60)/6=15,295). Seega kolmekordne keskmine tarbimislaenude määr oleks olnud 45,885% (3x15,295). Käesoleval juhul krediidikulukuse määr on 22,89% aastas ja jääb seega igati seaduses sätestatud krediidikulukuse määra piiridesse. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud kirjade eest sissenõudmiskulu hüvitamist summas kokku 30 eurot, s.o. 13.08.2021 saadetud kirja eest 25 eurot ning 10.12.2021 saadetud kirja eest 5 eurot. Hageja toob välja, et alles 09.10.2024, mil kostja I esitas 14.08.2024 asjas nr xxx tehtud kohtuotsuse, sai teatavaks, et hagiavalduse aluseks olev tarbijakrediidileping oli kriminaalmenetluse esemeks. Varalist kahju ei ole aga kostjalt II välja mõistetud. Sõltumata sellest, et Inbank AS loovutas 4.08.2021 19.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja I vastu hagejale, ei pöördutud hageja poole märgitud kriminaalmenetluses tsiviilhagi nõudega. 12.11.2024 esitas hageja alternatiivse nõude, milles toob välja, et kui kohus leiab, et kostja I V.K ei rikkunud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust, palus hageja alternatiivselt VÕS § 1028 alusel ja lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7: Mõista kostjalt II K.K’lt välja hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks summa 2282.21 eurot (2431.93-149.72) ning viivised summalt 2282.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja toob välja, et kostja I vastuväitel puudub hagejal alus kostja I vastu nõude esitamiseks, kuivõrd kostja I ei ole 19.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingut sõlminud ega selle sõlmimiseks mistahes tahteavaldust, nõusolekut ega heakskiitu andnud. Riigikohus on 16.12.2019 otsuse 2-16-124450 punktis 22 märkinud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Hageja hinnangul võis Inbank AS kuni 14.08.2024 asjas nr xxx tehtud kohtuotsuseni eeldada, et allkiri anti isiku poolt, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud ehk kostja I.

4

2-22-110510 Hageja peab oluliseks märkida, et 14.08.2024 asjas nr xxx tehtud kohtuotsuses on küll toodud välja, et kostja II kasutas kostja I teadmata ja nõusolekuta kostja I isikuandmeid, kuid selles ei ole käsitletud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise hoolsuskohustust. Samas hageja peab vägagi oluliseks digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise hoolsuskohustuse käsitlemist antud tsiviilasjas, kuna lisaks sellele, et kostja I kohustus oli tõendada tahtevastaselt digitaalallkirja andmise vahendite üleminekut kostjale II, peaks hageja hinnangul kostja I tõendama, et ta ei ole digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise hoolsuskohustust rikkunud. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel lepingu sõlminud ning kolmas isik mõistetakse süüdi, tekib kostjal regressinõue kolmanda isiku vastu. Riigikohtu 16.12.2019 otsuse 2-16-124450 punktis 23. on märgitud, et ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil IDkaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-124450 16.12.2019.a otsuse p-s 24 leidnud, et juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.

5

2-22-110510 Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkti 8.1. kohaselt vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme haldamise eest ning punkti 8.2. järgi vastutab klient ainuisikuliselt ja täielikult autentimise ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest nii sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda. PPA on soovitanud hoida PIN-ümbrikku hoolikalt ja kindlas kohas kaardist eraldi (https://www.politsei.ee/et/uudised/taenasest-tuleb-id-kaardi-pin-koodide-asendamisekspoeoerduda-ppa-teenindusse-472). RahaPTS § 20 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid s.o kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud e-identimisega, mis on RahaPTS § 20 lg 1 4 p 1 ja esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadega kooskõlas. Leping on kostja I poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja II selgitas 19.09.2023 kohtuistungil mh, et kostja I ID-kaart koos PIN-koodidega olid xxx tn köögis nö tasapinnal ehk vabalt kättesaadavad. Kuna ID-kaart ja paroolid olid kostjale II vabalt kätte saadavad, siis sisuliselt ei läinud need kostja I valdusest välja kostja I tahte vastaselt. Kostja II selgitustest nähtuvalt on kostja I võimaldanud enda ID-kaardi ja paroolide tema valdusest väljamineku. ID-kaardi omanik peab kindlustama, et ID-kaardi paroolid on turvalises kohas ja nendele pole kolmandatel isikutel võimalik ligi pääseda ning soovituste kohaselt ei tohi paroole kindlasti hoida koos ID-kaardiga. ID-kaarti ja selle paroole omaval isikul on kõrgendatud hoolsuskohustus, mida kostja I on ilmselgelt rikkunud. Tunnistaja K.K on 19.09.2023 kohtuistungil avaldanud: Kõigepealt tegin Coop Pank`is pangakonto tema nimele. Seda sai teha internetis tema ID kaardiga. Internetti ma kasutasin xxx, seal kus elasin. Meil olid erinevad arvutid. Mina kasutasin enda arvutit. Ma kasutasin V.K ID kaarti panka sisselogimiseks. V.K ID kaardi sain laua pealt. See oli kodus köögis laua peal. Minu arust see oli lihtsalt laua peal. ID kaardi koodid olid ka sealsamas laua peal. Need olid ID kaardi kõrval. Nad olid koos laua peal tal (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:11:54). Tunnistaja K.K on 19.09.2023 kohtuistungil avaldanud: „V.Kga meil ühist rahakotti ei olnud. Põhimõtteliselt oli nii, et igaüks ostis enda eest. Elukaaslasega kunagi oli ühine rahakott. Meie V.K pojaga elasime 2 korrusel, aga me käime ikka mõlemil korrusel ka. V.K ID kaart oli 2 korrusel, mis oli meie eluruum. V.K oli jätnud sinna laua peale ID kaardi ja koodid. Enne seda oli V.Kle teada, et olin tema poja nimel ka laene võtnud“ (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:33:28). Tunnistaja K.K on 19.09.2023 kohtuistungil avaldanud: „mitte mulle. Seda ei olnud, et V.K oleks öelnud mulle, et võta kaart, mine poodi jmt. V.K poja andmeid kuritarvitasin vist 2017-2018. jään vastuse võlgu, millal välja tuli, et V.K poja andmeid kuritarvitasin. Kõvasti enne V.K ID kaardi kasutamist oli see välja tulnud. ta oli sellest teadlik ja sellest oli pahandusi ka. sellele vaatamata jättis V.K oma ID kaardi ja PIN koodid lauale. Ma ei oska öelda, kas V.K unustas oma ID kaardi lauale, sest tavaliselt neid seal ei olnud. Jään vastuse võlgu, miks V.K käis üleval oma ID kaardi ja PIN koodidega. V.K kasutab arvutit. Tal oli enda arvuti. Ma jään vastuse võlgu, kas V.Kl oli vaja üles 5 korrusele kaasa võtta oma ID kaart ja PIN koodid, sest mind ei olnud kodus, ma ei tea millal ja kuidas need sinna tekkisid“ (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:34:26). 6

2-22-110510 Hagiavalduse aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal kehtinud sertifikaatide kasutustingimuste järgi oli kostja I kohustatud kaitsma oma ID-karti ja PIN-koode parimal võimalikul viisil. Sellise kohustuse eesmärk on tagada ID-kaardi abil tuvastatud isikusamasuse usaldusväärsus ja tehtud toimingute kehtivus. Kasutustingimused nägid ette, et dokumendi omanik vastutab sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest tulenevate kõigi tagajärgede eest. Kuna ID-kaart ja paroolid olid tunnistajale vabalt kätte saadavad, siis sisuliselt ei läinud need kostja valdusest välja kostja tahte vastaselt. Tunnistaja selgitustest nähtuvalt on kostja võimaldanud enda ID-kaardi ja paroolide tema valdusest väljamineku. ID-kaardi omanik peab kindlustama, et ID-kaardi paroolid on turvalises kohas ja nendele pole kolmandatel isikutel võimalik ligi pääseda ning soovituste kohaselt ei tohi paroole kindlasti hoida koos ID-kaardiga. ID-kaarti ja selle paroole omaval isikul on kõrgendatud hoolsuskohustus, mida kostja on ilmselgelt rikkunud. Asjaolu, et kostja I ei kaitsenud oma ID-karti ja PIN-koode parimal võimalikul viisil ehk ei täitnud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust, ei saa vabastada kostjat I vastutusest tema ID-kaardi ja PIN-koodidega sõlmitud lepingust tulenevate tagajärgede eest. Seega on hageja hinnangul kostja I ja kostja II käsitletavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees solidaarselt ning seetõttu võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Tunnistaja K.K on 19.09.2023 kohtuistungil selgitanud: „kui raha tuli kontole, siis kandsin selle üle enda arveldusarvele Paysera arvele. Siis ma võtsin raha välja või ostsin midagi, ma ei mäleta täpselt, mõlemat ma arvan. Paysera konto saab teha internetis ID kaardiga ja siis nad saadavad pangakaardi. Pangakaardiga võtsin välja. Paysera konto oli mul tehtud 2018 või sinnakanti, täpselt ei mäleta küll (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:22:39)“. „Kas ostsin midagi või maksin ära midagi. Mingid osad võetud laenudest olen maksnud. Ma ostsin süüa, riideid, mööblit. Mööbli ostsin poest. Mööbli viisin xxx, sinna, kus elasin. Mööbel on osaliselt seal, osaliselt ei ole. Ma ei mäleta, mis mööbli ostsin – mingi külmkapi, mingi riidekapi. Nii ei oska enam peast öelda. Osa mööblit on ära viidud, mina ise viisin. Ma elasin vahepeal mujal, see mööbel on seal. See mööbel jäi sinna. Võib-olla midagi sellest on võimalik müüa, et tasuda võlgu. Ma ei ole praegu asunud kahjusid hüvitama. Ei ole võimalik olnud. Praegu ma ei käi tööl otsin tööd. Praegu elan V.K juures lihtsalt, mittekellegina. Lihtsalt tuttavana. Ma elan tema poja juures põhimõtteliselt, 2 korrusel. See on 2-korruseline elamu, ma elan pojaga 2 korrusel“ (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:25:08). „Remont on pooleli, vana puumaja ja ei ole mitte midagi erilist. Remonti tehakse järgemööda. Remonti hakati tegema 20.a tagasi äkki. Jupikaupa tehakse seda siiani. Laenurahasid sinna ei kasutatud. Laenurahasid pigem kasutasin isiklikuks otstarbeks. Südametunnistus ikka valutas. Külmkapp ja mööbel – neid jah ostsin majapidamisse. Aga neid ma kasutan ise ka. 2 korrusel on 3 tuba. Mina elan ühes nendest magamistubadest. Üks on A.A tuba, üks on minu tuba ja üks on elutuba. Elutuba ma saan ka kasutada. All korrusel on 2 tuba, seal elab V.K ja J.L. Ma ei ole all käinud, mul ei ole vajadust olnud. ehk 19.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust saadud krediidi eest soetati mööblit (k.a külmkapp) aadressile xxx Tallinnas, mis on tänaseni märgitud aadressil ning kostja I elukohaks (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:43:07). 19.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust saadud krediidi eest soetati mööblit (k.a külmkapp) aadressile xxx Tallinnas, mis on tänaseni märgitud aadressil ning kostja I

7

2-22-110510 elukohaks. Kostja I ole esitanud vastuväidet ega tõendanud, et ei ole 19.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel krediiti saanud ega kasutanud. Hageja rõhutab, et asjaolu (kostja II kasutas kostja I teadmata ja nõusolekuta kostja I isikuandmeid), sai kinnituse antud asjas menetluse käigus ning Inbank AS-i võis senini eeldada (isik, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse), et allkiri anti isiku poolt, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud ehk kostja I. Hagiavalduse aluseks olevas lepingus on märgitud lisaks kontaktaadressile kontaktina e-posti aadressiks xxx, aadressiks xxx. 06.05.2022 hagiavalduse lisana 4.2. esitatud ülesütlemise hoiatuse edastamise kinnituse kohaselt edastati 12.07.2021 ülesütlemise hoiatus lisaks postiaadressile ka lepingus märgitud e-posti aadressile xxx 13.07.2021. Samuti on tõendatud 06.05.2022 hagiavalduse lisana 5.2. esitatud ülesütlemise teatise edastamise kinnituse kohaselt edastati 29.07.2021 ülesütlemise teatis lisaks postiaadressile ka lepingus märgitud e-posti aadressile xxx 02.08.2021. Tuginedes eeltoodule on 06.05.2022 hagiavalduse lisaga 4.2. tõendatud, et 12.07.2021 ülesütlemise hoiatus on edastatud 13.07.2021 lepingujärgsele e-posti aadressile e-tähtkirjaga ja 06.05.2022 hagiavalduse lisaga 5.2. on tõendatud, et 29.07.2021 ülesütlemise teatis on edastatud 02.08.2021 lepingujärgsele e-posti aadressile e-tähtkirjaga ning mõlemal juhul on kirja adressaadil olnud edastatu sisuga olnud mõistlik võimalus tutvuda. II Kostjate vastuväited ja seisukohad

2-22-110510 Seejuures ei ole järgitud ka VÕS § 113 2 lõike viimases lauses 1 sätestatut, et esimene meeldetuletuskiri peab olema tasuta. Hagile lisatud meeldetuletuskirjadest nähtub, et iga meeldetuletuskiri on esitatud erinevate võlgnevuste kohta (erinevate osamaksete kohta). Sissenõudmis- ja meeldetuletuskulude näol on tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalsete nõuetega. Kostja palub VÕS § 162 alusel vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni arvestades kostjalt I ebamõistlikult nõutavaid tasusid ning asjaolu, et kostja ei ole vastavat laenulepingut sõlminud. Kostja on käesoleval hetkel raskes majanduslikus seisus, kuivõrd tema ID-kaarti kasutades on võetud tema teadmata erinevaid laene, mida temalt nüüd välja nõutakse. V.K ei nõustu, et teda ja K.Kt saab antud juhul pidada solidaarvõlgnikeks. Samuti ei nõustu kostja I hageja 23.10.2024 seisukohas toodud viidetega, justkui ei oleks kostja olnud hoolas oma ID-kaardi ja selle paroolide hoidmisega. K.K vande all antud ütlustest selgus, et V.K ID-kaart ja selle paroolid olid ühises ruumis vaid ühel korral, kust K.K need endaga kaasa võttis ning V.K nimele Smart-ID tegi, sidudes selle ära enda telefoninumbriga. V.K ei saa vastutada selle eest, et tänapäeval on isikutunnistuste ärakasutamise võimalus kolmandate osapoolte poole niivõrd lihtsaks tehtud. Hoolsal ja vastutustundlikul laenuandjal on aga võimalik takistada ning vähendada teiste isikute isikutuvastusvahendite massilist kuritahtliku ärakasutamist, teostades laenuandmisel kohaselt ka näost-näkku isikutuvastuse, kasvõi veebi vahendusel. Ühelgi muul kolmandal isikul, kes võinuks elamisse juhuslikult pääseda või sisse murda, poleks olnud tõenäolist võimalust koode otsida, leida, seostada neid ID- kaardiga ning samal ajal saada ka ID-kaardi valdus. Seejuures piisas K.Kl vaid ühest korrast saada üheaegselt enda valdusesse nii kostja I ID-kaart kui ka selle paroolid, kuivõrd tegi nende abil kostja I nimele Smart-ID, millega hakkas edaspidi kõiki tehinguid tegema. Seega edaspidi piisas kostja I nimel tehingute tegemiseks vaid kostja isikukoodist ning vastavast kõnekaardiga telefonist. Seega ei saa pidada kostjat I raskelt hooletuks oma ID-kaardi ja selle paroolide hoidmisel. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et kostja I ID kaart ja selle paroolid ei läinud kolmanda isiku valdusesse kostja I tahte vastaselt. Kostjal I puudus igasugune tahe anda oma ID-kaardi ja selle paroolide valdus K.Kle. K.K tunnistas vande all, et võttis need kostja I kodust ise. Kostja I on seisukohal, et V.K ja SK ID Solutions AS-i vahelisest lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei laiene V.K ja Hageja või Inbank AS-i võimalikule õigussuhtele. Kostja I peab oluliseks välja tuua, et V.K sai alles 2020. a detsembris, s.o pärast K.K poolt V.K nimele Smart-ID tegemist 04.10.2020 ning Inbank AS-iga 19.11.2020 lepingu sõlmimist, teada, et K.K oli ka V.K poja A.A nimele varasemalt teinud Smart-ID ja sellega A.A nimele erinevaid laene võtnud ning pangakontosid avanud. Kostja II ei ole hagiavaldusele seisukohta esitanud. II Kohtu põhjendused

9

2-22-110510 VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10

2-22-110510 paroole omaval isikul on kõrgendatud hoolsuskohustus, mida kostja I on ilmselgelt rikkunud. Asjaolu, et kostja I ei kaitsenud oma ID-karti ja PIN-koode parimal võimalikul viisil ehk ei täitnud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust, ei saa vabastada kostjat I vastutusest tema ID-kaardi ja PIN-koodidega sõlmitud lepingust tulenevate tagajärgede eest. Seega on hageja hinnangul kostja I ja kostja II käsitletavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees solidaarselt ning seetõttu võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Alternatiivselt kui kohus leiab, et kostja I V.K ei rikkunud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust, palub hageja alternatiivselt VÕS § 1028 alusel ja lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7: Mõista kostjalt II K.K’lt välja hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks summa 2282.21 eurot (2431.93-149.72) ning viivised summalt 2282.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

2-22-110510 Smart-ID või Mobiil ID-ga PIN 1 sisestamisega. Taotlus on esitatud elektrooniliselt mobiiliseadmelt. Leping oli kinnitatud digitaalselt, lepingu allkirjastamine siis omakorda PIN2-ga. Kaardi saab aktiveerida äpis või esimese ostuga, kus klient kasutab oma PINkoodi. Lepingu tingimustega sai kostja tutvuda äpis ning klient kinnitas nendega nõustumist, nõustumist kinnitamata ei saanud edasi liikuda (07.03.2023 seisukoha lisa 6 - InPay ting.kinnitamine). Lepingu sõlmimisel kaart aktiveeritakse kohe ning on kasutamiseks valmis. Lepingul on Inbank poolt E.K automaatselt lisatud allkirja jäljend. Kostja sai lepingu sõlmimisega Inpay standard krediitkaardi (https://in-pay.app/ee/et/cards/standard). Standard krediitkaardiga sai kostja kasutada järgmiseid teenuseid - kõik makseviisid poes, internetis, välja arvatud ülekannete tegemine. Lepingu p 3.2 kohaselt: „Teenuse raames on teil ja kaardi kasutajal võimalik teha järgmisi toiminguid: (1) tasuda ostude eest; (2) võtta välja sularaha; (3) teha kaardi kasutajate vahel makseid; (4) koostada makseplaane; (5) kasutada lisateenuseid.“ Niipea kui konto on loodud, väljastas Inbank AS virtuaalse kaardi, millega saab internetis ja mobiilis shoppamist alustada. Hiljemalt 10 päeva jooksul jõuab kliendini ka IN Pay viipemakse võimalusega maksekaart. Kaardi tellimisel saab kohe hakata kasutama virtuaalset kaarti. Tehingute tegemiseks vajaminevad kaardi andmed leiab klient äpist.

12

2-22-110510

2-22-110510 K.K ütluste kohaselt olid kostja I ID-kaart ja paroolid koos köögis laua peal. Kohtu hinnangul on kostja I rikkunud hoolsuskohustust. Kostja ID-kaart ja paroolid ei olnud kindlas kohas, vaid need olid kostja I poja ja tema elukaaslase eluruumides, kus kostja I harva viibis, köögis laua peal ning kostja I ei hoiustanud paroole ID-kaardist eraldi. V.Kl oma arvuti, mida ta kasutas, millest tulenevalt puudus V.Kl vajadus kostja I ja tema elukaaslase ruumidesse oma ID-kaardi ja paroolide toomiseks ja jätmiseks. Käesolevas asjas tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka asjaolu, et kostja I teadis, et K.K on varasemalt võtnud laene kostja I poja nimele (kohtuotsuse punkt 15.2 ja 15.3). Seega võimaldas kostja I K.Kl kasutada oma ID-kaarti ja PIN-koode, teades, et K.K on varasemalt kuritarvitanud tema poja ID-kaarti ja PIN-koode. Kohus on seisukohal, et kostja I ei kaitsenud oma ID-kaarti ja PIN-koode parimal võimalikul viisil ehk ei täitnud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel ettenähtud hoolsuskohustust. K.K ütlustega on tõendatud, et kostjale I väljastatud ID-kaart ja PINkoodid ei läinud tema valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt.

14

2-22-110510 Kohus on kohtuotsuse põhjendava osa punktides 11 ja 12 tuvastanud, et Inbank AS-il puudus mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse Inpay makselahenduse lepingu nr C8500444663 sõlmimiseks tegi ID-kaardi omanik ehk kostja I.

2-22-110510 

  

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

kostja

I

16

2-22-110510 Võttes arvesse, et VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli kuni 31.12.2022 0%, siis ei ole hageja intressinõue summas 231.92 eurot põhjendatud.

2-22-110510 kontaktandmetele edastatud teate loeme teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval. Palun kontrollige viivitamatult meilt saadud teates sisalduva info õigsust ja korrektsust. Ebatäpsuste avastamise korral teatage meile sellest otsekohe.“ Lepingu hoiatus ja teatis saadeti kostja I poolt krediidiandjale teatatud aadressile ning kostja I pidi selle kätte saama hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul alates postitamisest. Laenuandja on saatnud teatised aadressile xxx. Eeltoodud kontaktaadressi esitas Inbank AS-le kostja ning tegemist oli viimati esitatud kontaktandmetega. Posti teel saadetud teated pidi kostja kätte saama viie kalendripäeva jooksul pärast nende saatmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse kätte saanud hiljemalt 17.07.2021 ning lepingu ülesütlemise teatise hiljemalt 03.08.2021. K.K on 19.09.2023 kohtuistungil avaldanud, et ta elas vahepeal aadressil xxx ning hiljem tuli tagasi xxx (19.09.2023 kohtuistungi protokoll 00:32:14).

18

2-22-110510

2-22-110510 rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2026. a otsusega nr 2-22110510.

20

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.