Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-14814
Tsiviilasi
Andi Mööbel OÜ hagi L. L.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes hagi hind 3500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Andi Mööbel OÜ (registrikood 10827447, Lootsi 3a, esindajad Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Margus Venesaar (Anne Camings Law Office OÜ, J. Köleri 8, Tallinn; e-post: xxx) Kostja: L. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Maria Abramenkova (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada kostjat L. L.it (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ järgmiselt: „Minu poolt Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ avaldatud väidetest Andi Mööbli OÜ kohta ei vasta tõele järgmised väited: 1) väide „..... neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“. 2) väide „...A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal.“ Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 04.06.2018 köögimööbli ja –tehnika ostumüügilepingu koos paigaldamisega. Kostja tasus köögimööbli eest ja hageja paigaldas selle. Kaks kuud hiljem ilmnesid köögimööbli kasutamisel probleemid. Tarbijavaidluste komisjonis leidis 31.03.2020 otsuses, et põhjendatud on puudused töö tasapinna ja köögitehnika osas ning kohustas hagejat puudused likvideerima. Hageja pöördus kostja poole otsuse täitmiseks, kuid kostja ignoreeris hageja pöördumist.
2.Kostja saatis 06.07.2020 hagejale pretensiooni, millele hageja vastas 14.07.2020. 2020. aasta septembris avastas hageja, et kostja on Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ kirjutanud hageja ja tema töötajate kohta negatiivse sisuga teksti, kutsudes inimesi üles mitte usaldama hagejat ja mitte ostma hageja käest mööblit ega selle paigaldamist. Kostja avaldatu kohaselt teenindasid teda ebapädevalt hageja töötajad M. K. ja A. K. Tehtud tööd pidas kostja ebakvaliteetseks ja mööbli paigaldamist ebaprofessionaalseks. Hageja palus kostjal postituse kustutada, kuid kostja ei vastanud.
3.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 1. Kostja ei vaidlustanud tarbijakaebuste komisjoni otsust ja järelikult nõustus sellega. Hageja on üritanud täita talle otsusega pandud kohustust, kuid kostja ei ole seda võimaldanud. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja avaldas: „Probleemid algasid kohe paigaldamise päeval, nimelt meeldiv neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemas olevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“. Hageja leidis, et tegu ei ole puudusega, sest küsimus lahendati samal päeval. Kostja avaldas: „Tuntud paigalduse-guru A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“, kuid see väide ei vasta tõele.
4.Kostja avaldas: „Ime-meister A. temagi mööbli paigaldaja ja kogu tehnika ühendaja jms. ühes isikus selliselt „ühendas” kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi, ja lisaks elektroonilise ahjukella. Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn „ühendused” on tuleohtlikud ning tema töö ümbertegemine maksab ligi 400 euro. Lisaks otsustas ime-meister A. kinnitada nõudepesumasina sokli jala otse põrandasse kruviga kuna see vähendab vibratsiooni“. Tarbijakaebuste komisjoni otsuse järgi pidi hageja korda tegema elektroonilise ahjukella, kuid ülejäänud kostja väited on tõendamata. Kostja halvustas hagejat.
5.Kostja avaldas: „Tänaseks on juba 2 aastat möödas, „suurepärane” firma OÜ Andi Mööbel ja
selle esindajad ei lahendanud probleemi. Tellides köögi antud firmast mina oma raha eest tekitasin endale probleemid, mis kuidagi ei lahene ja firma ei vastuta“. Hageja lahendas need probleemid, mis oli vaja lahendada. Kostja halvustas hagejat.
6.Kostja avaldas: „Pöördun kõikide poole, kes plaanib tellida endale „oma unistuste” kööki hoida antud firmast eemale, kuna nemad ei ole ausad ja vastutustundlikud ettevõtjad, vaatamata kogu nende luksuslikule reklaamile ja „kaunilt” naeratavale M. K.le, kes on valmis sokutama Teile mida iganes, teie enda raha eest, sealhulgas ka hunniku probleeme. Nende paigaldajate professionaalsuse kohta võib öelda ainult seda - et nende käed on valest kohast kasvanud“. Tegu on otsese sekkumisega hageja majandustegevusse, sest kostja kutsub üles hageja teenuseid vältima.
7.Kostja avaldas: „Olge valvsad kallid tarbijad, kuna oma probleemidaga Teie jääte „üksi” ja nagu näitab praktika isegi Tarbijakaitse osutub jõutuks ahnete ja rumalate ettevõtjate ees“. Kostja avaldas hageja kohta negatiivse ja tema majandustegevust kahjustava hinnangu.
8.Negatiivsete hinnangutega kahjustas kostja hageja mainet ja head nime. Kostja avaldatu on ebaõige. Kostja probleemid on lahendatud tarbijavaidluste komisjoni otsusega. Kostja peaks ebaõiged väited ümber lükkama samal Facebooki lehel, kus ta need avaldas. Facebooki leht „Kaebuste raamat“ on venekeelse kogukonna seas laialt levinud ja populaarne. Kostja avaldatud negatiivne info hageja kohta jõudis väga paljude inimesteni ning mõjutas otseselt hageja majandustegevust. Osad kliendid on loobunud hagejalt teenuste tellimisest, millega on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja nõudis, et kostja avaldaks 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Facebooki lehel „Kaebuste raamat“, et tema septembris 2020 avaldatud postituses toodud väited ei vasta tõele.
9.Hagiavalduse täienduses 20.10.2020 täpsustas hageja oma nõuet. Hagejale ei ole teada, millal kostja täpselt postituse avaldas. Hageja nägi postitust 07.09.2020. Hageja selgitas, milliseid väiteid ta loeb faktiväideteks ja milliseid väärtushinnanguteks.
10.Kostja avaldas: „neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemas olevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“. Tegu on tõendamata väitega, sest see asjaolu ei ole kunagi olnud vaidluse all. Kostja avaldas: „A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“. See väide ei vasta tõele ja seda ei tuvastanud Tarbijavaidluste komisjon.
11.Kostja avaldas: „rikkus mulle külmkapi, ja lisaks elektroonilise ahjukella. Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn. „ühendused” on tuleohtlikud ning tema töö ümbertegemine maksab ligi 400 euro“. Samuti kostja avaldas: „A. otsustas kinnitada nõudepesumasina sokli jala otse põrandasse kruviga, kuna see vähendab vibratsiooni“. Tarbijakaebuste komisjoni otsusega pidi hageja korda tegema ainult elektroonilise ahjukella. Tarbijakaebuste komisjoni otsusega ei ole öeldud, et hageja töötaja rikkus kostja külmkapi. Asjaolu, et külmakapp ei tööta või oleks olnud katki, ei ole kostja maininud. Tõendamata on, et hageja töötaja ühendused olid tuleohtlikud. Samuti ei ole tarbijakaebuste komisjoni otsuses leitud, et nõudepesumasina sokli jala põrandasse kruviga kinnitamine oli hageja poolne rikkumine. Selline pesumasina kinnitamine on tavapärane praktika. Tegu on valeväidetega.
12.Eeltoodud faktiväidetega põhjendas kostja hageja mainet kahjustavate väärtushinnangute andmist. Kostja avaldatud väärtushinnangute tõttu on osad kliendid öelnud ära hageja töödest. Kostja avaldas: „suurepärane” firma OÜ Andi Mööbel ja selle esindajad ei lahendanud
probleemi“ ning et „firma ei vastuta. Hageja proovis täita Tarbijavaidluste komisjoni otsusega määratud kohustusi, kuid kostja ei lasknud hageja töötajaid oma korterisse. Kostja avaldas alusetu arvamuse, et hageja ei vastuta. Kostja halvustab hagejat, nimetades teda jutumärkides suurepäraseks.
13.Kostja avaldas: „hoida antud firmast eemale, kuna nemad ei ole ausad ja vastutustundlikud ettevõtjad, vaatamata kogu nende luksuslikule reklaamile ja „kaunilt” naeratavale M. K.le, kes on valmis sokutama Teile mida iganes, teie enda raha eest, sealhulgas ka hunniku probleeme. Nende paigaldajate professionaalsuse kohta võib öelda ainult seda - et nende käed on valest kohast kasvanud“. Selles hinnangus on otsene üleskutse vältida hageja teenuseid ning kostja sekkus hageja majandustegevusse.
14.Kostja avaldas: „Olge valvsad kallid tarbijad, kuna oma probleemidaga Teie jääte „üksi” ja nagu näitab praktika isegi Tarbijakaitse osutub jõutuks ahnete ja rumalate ettevõtjate ees“. Kostja nimetas hagejat ahneks ja rumalaks, mis on otsene negatiivne hinnang, mis kahjustab hageja majandustegevust. Hageja soovis, et kostja kustutaks halvustavad hinnangud VÕS § 1055 lg 1 alusel.
15.Hageja palus kohustada kostjat avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ järgmiselt: „Minu poolt Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ avaldatud väidetest Andi Mööbli OÜ kohta ei vasta tegelikkusele järgmised väited: 1) Väide „..... neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu,“ ei vasta tegelikkusele, sest selle üle ei ole Tarbijavaidluste komisjonis vaidlust olnud ning see ei ole tõendamist leidnud. 2) Väide „Tuntud paigalduse-guru A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“ ei vasta tegelikkusele, sest selline asjaolu ei ole Tarbijavaidluste komisjonis tõendamist leidnud. 3) Väide „Ime-meister A. temagi mööbli paigaldaja ja kogu tehnika ühendaja jms. ühes isikus selliselt „ühendas” kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi ...... .“ ei vasta tegelikkusele, sest Tarbijavaidluste komisjoni otsusega ei ole külmkapi rikkumist tuvastatud. 4) Väide „Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn. „ühendused” on tuleohtlikud ......“ ei vasta tegelikkusele, sest Tarbijavaidluste komisjoni otsusega ei ole seda tuvastatud.
16.Lisaks palus hageja kohustada kostjat kustutama hageja kohta käivad halvustavad hinnangud Facebooki leheküljelt „Kaebuste raamat“.
17.Hagiavalduse täienduses 29.10.2020 täpsustas hageja uuesti oma nõuet. Tõendamata on kostja väide: „neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemas olevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“. Ebaõige on kostja väide: „A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“, sest sellist asjaolu ei ole tuvastatud. Ebaõige on kostja väide: „A. ühendas kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi. Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn „ühendused“ olid tuleohtlikud“. Tarbijakaebuste komisjon ei tuvastanud, et hageja töötaja rikkus kostja külmkapi ning seda kostja ei maininud. Tõendamata on kostja väited, et ühendused olid tuleohtlikud.
18.Kostjal tuleb ebaõiged väited ümber lükata samal Facebooki lehel, kus ta need avaldas.
Kostja halvustavad hinnangud on mõjutanud halvasti hageja tegevust. Kokkuvõttes palus hageja kohustada kostjat avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ järgmiselt: „Minu poolt Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ avaldatud väidetest Andi Mööbli OÜ kohta ei vasta tõele järgmised väited: 1 Väide „..... neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“; 2 Väide „... A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“; 3 Väide „... A. ... „ühendas” kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi“; 4 Väide „Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn. „ühendused” on tuleohtlikud.“
19.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja arvamus, et ta avaldas väärtushinnanguid. Väärtushinnang ei ole kontrollitav, kuid kostja avaldatud väited on kontrollitavad. Kostja esitatud kirjavahetuses arutletakse selle üle, kas valamu vahetamine läheb lisakulude alla või mitte, kuid see ei tõenda, et hageja töötaja eksis projekti arvutustes või et tema projektiarvutuste tõttu ei mahtunud valamu tumbasse. Hageja arvates ei ole selge, milliste asjaolude tõttu soovis kostja valamu vahetamist. Riiulite mittesobivus kostjale ei tähenda, et hageja eksis projekti arvutustega. Ebaselge on, mida kostja soovis tõendada projekti pildiga.
20.Ebaõige on kosja arusaam, et tema avaldatud väite parketi kahjustamise kohta on väärtushinnang. Parketi kahjustamine on faktiline asjaolu. Kostja esitatud fotodest nähtub parketil imeväike lohk, kuid kostja ei ole tõendanud selle tekitamist hageja poolt. Hageja arvates võis parketi kahjustus esineda varem või tekkida ka hiljem. Parketi kahjustamisest teatas kostja alles neli kuud hiljem, mistõttu pidas hageja ebausutavaks, et parketi vigastus tekkis paigaldusel. Kostja väide, et kahjustuse hinnaks on 300 eurot, on tõendamata.
21.Ebaõige on kostja arvamus, et väide külmkapi kahjustamise kohta on hinnang. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes külmkapi kahjustamine või rikkumine. Külmkapi garantii lõppemine ei saa seadet iseenesest kahjustada, vaid tegu on lepinguga võetud kohustuste lõppemises. Seega ei ole külmkapp tegelikkuses kahjustada saanud. Külmkapi maksumuse hüvitamine hageja poolt ei olnud seotud selle väidetava kahjustamisega.
22.Kostja väide, et ühendused olid tuleohtlikud, on tõendamata. Köögimööbli paigaldus toimus septembris 2018 ning eluliselt ei ole usutav, et pärast seda toimus tavapärane köögi ja tehnika kasutamine, kui elektriühendused oleksid olnud eluohtlikud.
23.Kostja avaldatud andmed olid hagejale majanduslikult kahjulikud ja nende eesmärgiks oli kutsuda esile avalikkuse negatiivne suhtumine hagejasse ning hageja usaldusväärsuse langus olemasolevate ja potentsiaalsete äripartnerite ning klientide hulgas. Kostja soovis tahtlikult hageja mainet kahjustada. Kostja avaldas selgelt, et ta soovib jagada negatiivset kogemust koostööst Andi Mööbel OÜ-ga. Hageja hea nime ja maine kahjustamist ei ole võimalik tõendada. Kostja kui andmete avaldaja peab tõendama nende tõele vastavust isegi siis, kui andmed ei ole au teotavad.
24.08.04.2021 seisukohtades nõustus hageja, et kostja on postituse kustutanud. Hageja samas ei nõustunud, et nõude edasine menetlemine ei ole vajalik. Kostja tegevuse tulemusena on inimestele jäänud hagejast halb mulje ning seda ei saa parandada ainult teadmine, et kostja on ebaõiged andmed kustutanud. Hageja klientidele peab olema teada, et tegemist oli ebaõigete andmetega ja seetõttu on need kustutatud. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamine olulise tähtsusega.
25.Hageja viited K. L. postitusele näitavad kostja postituse mõju ja seda enam on vajalik kostja avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamine. Kuigi K. L. ei ole kostjaks käesolevas menetluses ega tema postitusega seoses ei ole hageja ühtegi nõuet esitanud, on see oluline näitlikustamaks hageja vastu suunatud ebaõigete andmete avaldamise kampaania mõju ja ulatust.
26.21.06.2021 seisukohtades selgitas hageja, et pärast projektiga nõustumist ja selle kinnitamist tehakse kliendi poolt tavaliselt mitmeid muudatusi, sest projekti tegemise ajaks on teada ainult valmistatava mööbli üldmõõdud. Paigaldamise käigus tehakse muudatusi vastavalt kliendi soovidele ja töö tegija võimalustele tulla kliendile vastu. Seetõttu on võimalik, et mööbli paigaldamisel on vajalik teha täiendavaid muudatusi mööblis. See ei tähenda, et eksinud oleks mööbli paigaldaja või M. oleks eksinud projekti arvutustes. Kostja võis ise soovida valamu vahetamist, mis ei tähenda eksimust projekti koostamisel. Kostja enda seletused ei saa siin kostja väiteid tõendada. Valamu vahetamine ei tõenda eksimusi projekti koostamisel.
27.Projekti koostamisel lähtus hageja kostja esitatud andmetest. Hageja ei saa ise välja mõelda külmkapi või muude asjade mõõtmeid. Seega võisid ekslikud olla ka kostja esitatud andmed. Kostja ise on tunnistanud, et tema esitatud projekt ei ole õige. Kostja on kinnitanud, et tema esitatud tõendi koostamise aluseks olid kostja enda ütlused ja kostja esitas I. S.ile hindamiseks esialgse projekti näidise, mitte lõpliku projekti. Seega põhineb I. S.i hinnang valedel andmetel ja eksimusi projekti koostamisel ei ole kostja tõendanud.
28.Ühtlasi leidis hageja, et kostja esitatud arvamus ei ole ekspertiis, vaid on selle pealkirja kohaselt konsultatsioon, mis on koostatud ebaõigetele andmetele tuginedes. Teada ei ole, kas külmkapp oli olemas enne projekti koostamist ja kas kostja sellest hagejat teavitas või mitte. I. S.i näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga.
29.Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja kahjustas kostja parketti. Esitatud fotodelt nähtub, et köögimööbel on juba kokku pandud. Põrand ei ole fotodel enam kaetud ja põranda katmine oli vajalik vaid mööbli kokkupaneku ajal, mitte hiljem. Fotodest ei nähtu, millal need tehtud on. Kostja päring Linconale ei tõenda, et hageja rikkus kostja parketi. Linconale on esitatud küsimus, millele ei saanudki teisiti vastata. Vastus ei tõenda, et parkett oli köögimööbli paigaldamise ajal katmata ja lohud tekkisid paigalduse tõttu. Vastus on saadetud 04.05.2021, mil kostja oli kööki ja köögimööblit kasutanud pea kolm aastat.
30.Kostja väited, et köögimööbli paigaldamise ajal oli korter peaaegu tühi, ei ole tõendatud. Fotodelt nähtuv lohk parketis on niivõrd väikene, et selle tegemine võis kostjale märkamatuks jääda. Parketi vigastust ei saa seostada hageja tegevusega, sest parketi vigastusest teatati hagejale alles neli kuud peale paigaldust. Hageja selgitas kostjale e-kirjas, et köögimööbli paigaldamiseks on vaja selle kinnitamine nii seina, kui ka põranda külge ja otsustuse selle kohta võtab vastu paigaldaja. Kinnitused on vajalikud, et köögimööbel selle kasutamise käigus ei nihkuks paigast. Kruvi ei olnud kuidagi nähtav ega ei seganud kostjal köögimööbli kasutamist. Alles nüüd, kui kostja ei suuda tõendada, et hageja on parketti kahjustanud, on ta pööratud tähelepanu sellele kruvile. Kuna kruvi jääb köögimööbli alla ehk nn sokli taha, ei ole see kuidagi seotud parketi kahjustamisega.
31.Külmkapi kahjustamise osas on kostja väited vastuolulised. Ühest küljest väidab kostja, et kahjustati külmiku originaaltoitejuhet, mida pikendati omavoliliselt. Teisalt väidab kostja, et eeltoodu tõttu esines külmkapi tootjal formaalne põhjendus kompressori garantiiremondist keeldumiseks. Sõltumata garantii kehtivuse lõppemisest saab külmikut edasi kasutada ja seda
kostja ka teeb. Hageja hüvitas kostjale sisuliselt garantiilepingu lõppemise, kuna ServiceNet EE OÜ väidab, et neil on selline õigus. Samas soovib hageja juhtida tähelepanu sellele, et ServiceNet EE OÜ seisukohast ei tulene, et garantiiremondist ongi keeldutud, vaid selgitatakse, et keeldumiseks on olemas formaalne põhjus. Seega võis hageja olla alusetult hüvitanud garantiiremondist keeldumise. Kostja väited külmiku kahjustamisest keeldumise kohta.
32.Kostja on väitnud, et Enefit Connect OÜ teostas kostja korteris läbivaatuse ja leidis, et mõned seadmed on ühendatud pikendusjuhtmega, mis on pandud põranda peale ega oma piisavat IP-kaitset. Veelekke korral on võimalik lühise teke. Eeltoodu ei tõenda kostja väiteid, sest tegu on kostja enda tehtud ühendustega. Hinnang saadeti e-kirja teel kostjale 07.05.2021 ehk kolm aastat pärast köögimööbli paigaldamist. Hagejale ei ole teada, mida kostja oma korteris on kolme aasta jooksul teinud.
33.Kostja ei ole tõendanud, et hageja töötaja A. tehtud ühendused on tuleohtlikud ning just hageja töötaja ühendas kolm elektriseadet ühte pistikupessa. Fotod ei tõenda kostja väiteid, sest ei ole teada, millal on need tehtud. Abimees Grupp OÜ e-kiri on saadetud 30.06.2020 ehk kaks aastat pärast köögimööbli paigaldamist.
34.Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja Kiwa Inspecta kirjad ei tõenda kostja väiteid. Kostjal oli võimalik hakata tõendeid koguma juba hagiavalduse saamisel ja tõendid on esitatud hilinemisega. Kiwa Inspecta ekspertarvamus ei ole asjakohane, sest ekspertarvamuses lõpus selgitatakse, et detailidest koosnevate toodete kokkupanekut ei kontrolli tehnilise auditi läbiviija. TTJA kirjas selgitatakse ainult, et kostjal on võimalik teha järelevalve menetlemise alustamiseks vastav taotlus. Seega ei tõenda TTJA kiri, et ühendused on tuleohtlikud ja et sellise ühenduse on teinud hageja töötaja A.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 13,4 tunni ja 1236 euro ulatuses. Hagiavalduse koostamisele kulus 7 tundi. Kostja 14.12.2020 seisukohale vastamiseks kulus 2 tundi. Hageja 09.04.2021 seisukoha koostamisele kulus 1,4 tundi. Hageja seisukoha koostamiseks kostja 14.05.2021 dokumendile kulus 3 tundi. Hageja esindaja tunnihinnaks oli kuni 30.04.2021 90 eurot tunnis ja alates 01.05.2021 100 eurot tunnis. Hageja menetluskulud kokku on 1236 eurot (10,4 x 90 = 936 eurot ja 3 x 100 eurot = 300 eurot). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ja koos riigilõivuga on menetluskulud 1536 eurot.
36.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Põhjendatud ei ole kulud konsultatsioonile ja olukorra selgitamisele (2 tundi), sest ei ole aru saada, millise konsultatsiooniga tegemist oli. Asja materjalidega tutvumisele ei ole põhjendatud kulutada 2 tundi, oleks piisanud 1 tunnist. Kostja esitatud tõenditega tutvumiseks sai aega kuluda vaid 15 minutit. Vastuse koostamiseks sai kuluda aega 1 tund, mitte 3 tundi. Kohtu ja hageja dokumentidega tutvumiseks sai mõistlikult aega kuluda 30 min. Kliendiga kohtumisele sai kuluda 15 min. 14.05.2021 vastuse koostamise ajakulu 6 tundi on üle paisutatud.
37.Põhjendamatud on kulud telefonikõnedele, ekspertiisi läbirääkimistele, eksperdi otsimisele, Eesti Energia AS-le päringu vormistamisele, Abimees Grupp OÜ-ga vestlemisele. Vaidluse põhjustajaks oli kostja, kes oleks saanud kõiki neid kulusid vältida. Kliendiga 07.07.2021 kohtumiseks oleks piisanud 15 minutist. Lõppseisukoha koostamise ajakulu 4 tundi on üle paisutatud, sest kostja kordas varasemaid seisukohti. Lisaks viitas hageja, et kostja menetluskulude taotlusest ei selgu, milline oli õigusabi osutamiseks kulunud aeg kokku. Kostja on vastuoluliselt märkinud menetluskulude summaks 3384 eurot ja 3528 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
38.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole eristanud faktiväiteid väärtushinnangutest. Vaidlustatud väited ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Hageja on vaidlustanud lause „neiu M. eksis projekti arvutustes...“, kuid tegu on väärtushinnanguga. Kostja nägi, et valamu ei mahtunud tumbasse ja avatud riiulid külmkapi kohal olid selle vastu. Kostja andis hinnangu, et M. eksis projekti arvutustes. Tegu on kostja elukogemusel põhineva hinnanguga. Kui kohtu arvates on tegu faktiväitega, ei ole hageja piisavalt selgitanud, miks on väide ebaõige. Hageja ei ole tõendanud, et väide on kahjulik VÕS § 1047 lg 2 mõistes. Kui hageja nõuab väite ümberlükkamist, peab ta seda tõendama.
39.Asjaolu, et probleem parandati, ei tähenda, et seda ei esinenud. Vastupidi, see tähendab, et probleem esines. Kostja kirjutas Facebooki postituses, et probleem lahendati samal päeval. Kostja avaldatut tõendab kirjavahetus M. K.ga, kinnitatud projekt ja foto.
40.Lause „..A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“ ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Kostja arvab, et parkett oli kahjustatud. Kostja nägi parketti enne mööbli paigaldamist, paigalduse ajal ja pärast seda. Kostja tegi oma võrdleva analüüsi ja jõudis järeldusele, et parkett oli kahjustatud. Hageja ei ole selgitanud, miks see väide ei vasta tõele. Kui kohtu arvates on tegu faktiväitega, ei ole hageja tõendanud VÕS § 1047 lg 2 mõttes, miks on see väide kahjulik. Kostja esitab fotod, mis tehti köögi paigaldamisel päeval ja mis tõendavad, et parkett ei olnud kaitstud ja sai kahjustada mööbli paigaldamisel.
41.Lause osas „A. .. ühendas kogu tehnik“ osas ei ole hageja selgitanud, miks ei ole väited tõendatud ja kuidas on need seotud Tarbijakaitse otsusega. Hageja on lauset valesti tõlkinud. Kostja kasutas sõna „kahjustas“, mitte „rikkus“. Enne köögi tellimist ostis kostja külmkapi. Kostja palus koostada projekti, arvestades külmkapi mõõtmeid. 2019. a jaanuaris avastas kostja, et mööbli paigaldaja oli omavoliliselt külmkapi juhet lõiganud ja teinud juhtmete pikenduse, et lülitada külmkapp sisse solki all olevasse pistikusse, mitte külmkapi kõrval seinas olevasse pistikusse. Kuna külmkapil oli 10 aastane garantii mootorile, lõppes see. Sellest järeldas kostja, et külmkappi kahjustati. Tegu on kostja väärtushinnanguga hageja tegevusele. Hageja nõustus osaliselt kostja pretensiooniga ja hüvitas osaliselt külmkapi maksumuse. Väite kahjulikkust ei ole hageja tõendanud. Kostja ei esitanud selles osas kaebust tarbijakaitse komisjonile, kuna olukord lahendati enne. Kirjavahetuses kinnitas LG esindaja, et külmkapp oli valesti ühendatud ja garantii seetõttu lõppenud. Seetõttu kompenseeris hageja kostjale külmkapi maksumuse ja kinnitas järelikult, et tegu ei olnud juhusega.
42.Lause osas „ühendused on tuleohtlikud“ leidis kostja samuti, et tegu ei ole faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Kostja sai teada, et kõik elektriseadmed olid ühendatud ühel liinil. Võttes arvesse oma elukogemust ja teadmisi järeldas kostja, et ühendused on tuleohtlikud. Kostja andis oma hinnangu, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Kui kohtu arvates on tegu faktiväitega, ei ole hageja tõendanud väite kahjulikkust. Kostja sai tuleohtlikest ühendustest teada Abimees Grupp OÜ-lt, kes teavitas, et nii ei ole korrektne ühendada ja võib tekkida tuleoht. Pliidil ja ahjul peavad olema veetud eraldi liinid ja eraldi automaadid. Hageja kinnitas seda. Hageja esindajad tulid 25.09.2019 ja parandasid kõik elektriühendused. Kostja sai tuleohtlikest ühendustest teada pärast Tarbijakaitse komisjoni otsuse saamist
43.Hageja nõue ei ole selge, sest hageja ei ole välja toonud neid konkreetseid faktiväiteid, milliste ümberlükkamist ta soovib. Kostja on avaldanud hinnangud hageja tegevusele ega ole
avaldanud ümberlükkamist nõudvaid faktiväiteid. Kostja postitus Facebookis kustutati 25.09.2020 ja alates sellest ajast ei ole postitus enam kättesaadav.
44.14.05.2021 seisukohtades leidis kostja, et kõik andmed, mis postituses avaldati, vastavad tõele. Kostja avaldas postituse põhjusel, et ta ei ole kahe aasta jooksul saanud hagejaga kompromissi garantiitööde osas. Pärast postituse avaldamist kõrvaldati suurem osa puudustest. Kostja kustutas postituse siis, kui hageja hakkas garantiitöid tegema. Postitus oli nähtav vaid kaks ja pool nädalat ja kostja pidas ebausutavaks, et see hagejat mõjutas.
45.Esimese lause osas leidis kostja, et paigaldamise ajal ei mahtunud esimene valamu Franke SID 611-62 selleks ette nähtud tumbasse. Kostja esitas foto, mis oli tehtud 13.09.2018 ehk köögi paigaldamise päeval. Hageja teatas, et projektis ette nähtud valamu FRANKE paigaldamiseks tuleb teha kapi külgkattes väljalõige ja märgistas selle pliiatsiga kapi külgkattele. Kostja ei olnud sellega nõus, sest see ei vastanud projektile ning lepingule. Seejärel võttis hageja töötaja ühendust M. K.ga edasiste juhiste saamiseks. Kostja kuulis sellest telefonikõnest osa. Kell 15.03 toodi kostja korterisse uus valamu Alveus.
46.Poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping, mille kohaselt pidi valamu olema FRANKE, mudel SID 611-62. Tegelikult paigaldati valamu Alevus Rock 30, mis valiti M. K.i soovituste alusel, kes tegi kõik arvutused ja koostas projekti. Tellimusel, kliendilepingu ja saatelehel on M. K.i allkirjad, kes on kirjas projektijuhina. Järelikult vastutas ta projekti koostamise eest ja pidi korduvalt kõik mõõdud üle kontrollima.
47.Hageja kinnitas 05.02.2021, et valamu vahetamine toimus. Järelikult paigaldati valamu, mis ei olnud projektis ette nähtud. Vastavalt projektile oli valamukapp 584 mm. Vastavalt FRANKE valamu spetsifikatsioonidele pidi väljalõike pikkus olema 604 mm. Kuna tegelik väljalõige projekti järgi oli väiksem, ei mahtunud valamu tumbasse. See tõendab, et projektijuht M. K. eksis arvutustes. Kostja väiteid tõendavad täiendavad eksperdi selgitused.
48.Kostja lisas oma vastusele foto, millest nähtub, et nõudepesumasin oli kohal ja uus valamu valmis paigaldamiseks. Sellega on tõendatud, et teine valamu paigaldati, kuna kokku lepitud valamu ei mahtunud tumbasse projekti arvutusvea tõttu.
49.Riiuli paigaldus külmiku kohal erines samuti projektist. Projektis paiknes riiul külmiku kohal kinnitusega rippkappide keskosas. Tegelikult on riiul paigutatud rippkappide ülatasapinna tasemele. Projektis näidatud mõõtmete kokkuvõtmisel ilmnes, et külmiku kõrgus projektis on 1800 mm, kuid tegelikult on külmiku kõrgus 1900 mm. Seetõttu osutus köögimööbli montaažil projektikohaselt riiuli paigaldamine võimatuks ja paigaldaja A. soovitas nihutada riiulit rippkappide ülemisele tasandile täiendava vertikaalse paneeli ja umbsulgurite paigutamisega, et varjata läbivaid auke äärmise rippkapi külgkattel, mis olid sinna projektikohaselt puuritud. Seega erineb riiuli asukoht projektis märgitust põhjusel, et projektis olid arvutusvea tõttu külmiku valed mõõdud. Kostja sai augud äärmise rippkapi külgkattele ja riiuli vales kohas. Ekspert on selgitanud, miks on riiul vales kohas.
50.Parketil oli mitmeid kahjustusi. Parketile tekkisid mõlgid ja lohus, sest mööbli paigalduse ajal ei olnud põrand kinni kaetud. Parketi vigastustest teatas kostja suuliselt järgmisel päeval 14.09.2018, sest kostja avastas need 13.09.2018 õhtul. Fotolt nähtub vigastus ja foto kuupäev 14.09.2018. Põrandat kasutati mööbli monteerimisel tööpinnana. Kostja esitas teise foto, mis oli tehtud 13.09.2018 kell 15:03. Kostja esitas päringu Linconale, kes kinnitas, et mõlgid ja lohud
võisid tekkida paigalduse tõttu. Põrand tuli kinni katta. Korter, kuhu mööbel paigaldati, oli uus ja peaaegu tühi. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ise kahjustas põrandat.
51.Mööbli paigaldamise ajal keeras hageja tootja kruvi põranda sisse. Hageja töötaja selgitas, et see on vajalik nõudepesumasina stabiilsuse tagamiseks. Ekspertiis kinnitas, et selline paigaldus oli lubamatu ja parketi vigastus tuleb hüvitada. Seega on tõendatud, et hageja töötaja kahjustas parketti ja kostja väide vastab tõele.
52.Külmiku kahjustamine seisnes selles, et selle originaaltoitejuhet kahjustati. Külmiku kasutusjuhendi järgi ole lubatud kohandada toitejuhtme pikkust, sest see võib põhjustada kahjustuste tõttu elektrilöögi ja tuleohu. Hageja on omaks võtnud, et tema töötaja kahjustas külmikut ja kostja ei pea seda tõendama. Hageja kandis külmiku eest kostjale raha. Täiendavalt esitas kostja ServiceNet EE OÜ kinnituse, et kui külmkapi elektrikaableid pikendada, võib külmik kaotada garantii.
53.Kostja pöördus Eesti Energia AS poole, kes saatis päringu edasi Enefit Connect OÜ-le. Enefit Connect OÜ teostas kostja korteris läbivaatluse ja leidis, et mõned seadmed on ühendatud elektriga pikendusjuhtmega, mis ei ole soovitatav. Pikendusjuhe on pandud põranda peale ega oma piisvat IP-kaitset, mistõttu on võimalik lühise teke. Seega on tõendatud, et hageja töötaja pikendas omavoliliselt juhet ja kahjustas külmikut.
54.Abimees Grupp OÜ vaatas üle kõik ühendused ja leidis, et need on tuleohtlikud. Abimees Grupp OÜ tegeleb kodumasinate remondi ja paigaldamisega. Ettevõte tegeleb elektrimasinate ühendustega ja suured ettevõtted teevad selle firmaga koostööd. Puudub alus kahelda selle ettevõtte pädevuses. Külmiku kasutusjuhendis on kirjas, kuidas on vaja seda ühendada ja millised ohud võivad kaasneda. Mitme seadme ühendamine samasse pistikupessa võib põhjustada tuleohu. Kostjal oli kolm elektriseadet ühendatud ühte pistikupessa. Juhise järgi võis tuleohu põhjustada ka toitejuhtme kahjustus. Hageja töötaja pani pikenduse põrandale, kus on väga palju tolmu. Kostja ei saa ise seda tihti koristada, sest see asub sokli taga ja ligipaas sinna on piiratud.
55.Samuti on kasutusjuhendis kirjas, et mitte keegi peale vastava väljaõppe saanud tehniku ei tohi külmikut osadeks lahti võtta ega parandada või teha selle konstruktsioonis muudatusi. Vastasel juhul esineb tuleoht. Kostja esitas päringu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Ameti elektriohutuse ekspert leidis, et esitatud fotode põhjal tundub, et elektriseadmete ühendamine ei ole tehtud korrektselt ega ole vastavuses standardites toodud nõuetele. Hageja pidi elektritööde tegemiseks kasutama pädevat isikut.
56.18.05.2021 esitas kostja Inspecta Estonia OÜ ekspertarvamuse, mis tõendab, et hageja tehtud ühendused olid tuleohtlikud ja hageja rikkus kostja külmiku. 27.05.2021 esitas kostja elektriohutuse eksperdi arvamuse, mille kohaselt ei olnud hagejal õigust tegeleda elektritöödega.
57.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja soovis hagejalt saada täisteenusena köögimööbli ja selle paigalduse, köögi elektritooted koos paigaldusega ja sanitaartehnika koos paigaldusega. Kostja avastas puudused garantiiajal ehk kahe aasta jooksul pärast paigaldust. Hageja keeldus korduvalt paranduste tegemisest ega täitnud Tarbijakaitse otsust, mistõttu otsustas kostja teha postituse. Alles seejärel tegi hageja vajalikud parandused, mille tõttu kostja kustutas postituse. Postitus oli aktiine kaks nädalat.
58.Kui hageja arvates avaldas kostja ebaõigeid väiteid, miks ta siis tegi parandused. Järelikult vastab avaldatu tõele. Hageja pöördumine kohtusse oli kostja jaoks üllatuslik. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja projektijuht oli M. K. ja paigaldustöid tegi A. Hageja ei ole tõendanud, et postitus teda kahjustas ja hageja oli Tarbijakaitse Ameti mustas nimekirjas vähemalt kuu aega, kuid ta ei väide, et see tõi kaasa klientide halva suhtumise. Hageja väited ei ole eluliselt usutavad.
59.Valamu osas selgitas kostja, et tema ei soovinud selle vahetamist. Kostja väiteid tõendab asjatundja arvamus. Projekti koostamisel võttis hageja aluseks suvalise külmiku mudeli, kuid lõpp-projektis pärast mõõtude üleandmist jäeti arvestamata külmiku tegelik kõrgus. Seetõttu ei saanud paigaldada riiulit kooskõlas projektiga. Augud tõendavad eksimust projektis, sest augud on tehtud vastavalt projektile. Tegelik olukord projektile ei vastanud. Vastavalt üldtuntud praktikale peab projektijuht korduvalt kõiki mõõte kontrollima. Enne projekti koostamist võttis hageja töötaja mõõdud.
60.Kostja ei ole I. S.ile esitanud vale projekti. Koopia tehti originaalprojektist, mida kinnitas M. K.. Kui hageja väitis, et projekt on vale, oleks ta saanud esitada õige projekti. Kui hageja ei nõustunud kostja ekspertiisiga, oleks ta saanud taotleda ekspertiisi läbiviimist riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. I. S.i koostatud dokumendi nimetus ei tähenda, et tegu ei ole ekspertiisiga.
61.Kostja on tõendanud parketi kahjustamist fotodega. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et enne paigaldust parketil kahjustusi ei olnud. Kostja fotod tõendavad, et mööbli paigalduse ajal ei olnud põrand kaetud. Lincona kiri tõendab, et parkett sai kahjustada paigalduse ajal. Kostja fotodest nähtub, et köögimööbel ei olnud lõplikult kokku pandud, tööd on pooleli. Ebaõige on hageja väide, et foto tegemise ajal ei olnud enam vaja põrandat katta. Kostja teatas parketi kahjustamisest juba järgmisel päeval 14.09.2018.
62.Ebaõige on hageja väide, et kostja asus esitama väited põranda sisse keeratud kruvi kohta alles kohtumenetluses. Kirjavahetuses teatas kostja sellest 14.11.2018. Ekspert kinnitas, et kruvi paigaldamine ei olnud lubatud ja kahjustas parketti. Oluline ei ole, kas kruvi asub sokli all või mitte. Kostja võttis sokli ära. Kostja soovib korterit müüa ja vastutab augu eest parketis.
63.Kui kostja sooviks külmikut müüa, ei saa ta seda teha, sest külmik on ohtlik ega näe nõuetekohane välja. Hageja ei ole andnud kostjale kinnitust, et tema tehtud töö on nõuetekohane ja ohutu. Kiwa büroo ekspertide järelduste kohaselt oli külmiku kolmesooneline toitejuhe lühemaks lõigatud ja jätkatud ühendusklemmidega, mistõttu oli ühendus tule- ja eluohtlik. Asjatundja arvamus kinnitab, et hageja kahjustas kostja külmikut.
64.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viitas, et elektriseadmete statsionaarse ühendamisega elektripaigaldisse ja seadmete kaitsejuhiga toitekaablite ümberehitamise näol on tegu elektritöödega, mida ei ole lubatud tavaisikul teha. Elektritöö eest vastutav isik peab tagama, et töid vahetult tegev isik on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja juhendamise all ja et töid tegeval isikul on võimalik oma ülesandeid täita nõuetekohaselt ja ohutult. Vastasel juhul võib ilma nõutava kvalifikatsiooni ja hariduseta isiku tehtud tööd pidada tule- kui ka eluohtlikuks. Dokumenti tööde ohutuse kohta hagejale üle antud ei ole.
65.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 144 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Konsultatsiooniks ja selgitamiseks
kulus 2 tundi. Asja materjalidega tutvumiseks kulus 2 tundi ja kliendi täiendavate dokumentidega tutvumiseks 1 tundi. Vastuse koostamiseks kulus 3 tundi. Hageja 05.02.2021 vastusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele kulus 30 min. Kohtu 04.03.2021 kirjaga tutvumiseks kulus 30 min. Hageja 08.04.2021 seisukohaga tutvumiseks kulus 15 min. Kohtumiseks kliendiga ja täiendava vastuse arutamiseks kulus 1 h 15 min. 14.05.2021 seisukoha koostamiseks ja lisade analüüsiks kulus 6 tundi. Telefonikõnedeks, eksperdiga läbirääkimisteks, päringute koostamiseks kulus 2 tundi. Hageja lõppseisukohaga tutvumiseks kulus 30 min. Kohtu 28.06.2021 määrusega tutvumiseks kulus 30 min. Kliendiga kohtumiseks kulus 1 tund. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 4 tundi.
66.Kostja õigusabikulud on koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tasaarvestada. Kostja menetluskulud on 3384 eurot. Need on 2940 eurot ilma käibemaksuta ja 3528 eurot koos käibemaksuga. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroole tasus kostja 48 eurot ja 120 eurot. Eesti Energia AS-le tasus kostja 64 eurot ja Inspecta Estonia OÜ-le 210 eurot. Kokku tasus kostja asjatundjate arvamuste eest 442 eurot. Kokku on kostja kulud 3528 eurot + 442 eurot = 3970 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
67.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kulu hagiavalduse koostamiseks 7 tundi on üle paisutatud. Hagiavaldus oli puudulik ja mõistlik kulu on 3 tundi. 09.04.2021 seisukoha koostamisele ei saanud aega kuluda enam kui 30 min.
KOHTU PÕHJENDUSED
68.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
69.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 04.06.2018 lepingu, mille kohaselt pidi hageja hankima ja paigaldama kostjale köögimööbli ja –tehnika; 2) hageja paigaldas kokku lepitud köögimööbli ja kostja tasus selle eest; 3) kostja leidis, et paigaldatud mööblil esinesid puudused, mistõttu ta pöördus Tarbijavaidluste Komisjoni poole; 4) Tarbijavaidluste Komisjon leidis 31.03.2020 otsuses, et osad kostja viidatud puudused on põhjendatud ja kohustas hagejat neid kõrvaldama; 5) kostja avaldas Facebooki grupis „Kaebuste raamat“ 2020. aasta septembri alguses hageja tegevust kritiseeriva postituse; 6) kostja palus postituse kustutada 25.09.2020 ning see kustutati.
70.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud postitus sisaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning kas kostja peaks need samas keskkonnas ümber lükkama. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat avaldama ümberlükkava teate, milles kinnitab, et tõele ei vastanud järgmised faktiväited: 1) „neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“; 2) „A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“; 3) „A. „ühendas” kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi“; 4) „Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn. „ühendused” on tuleohtlikud.“
71.Hageja leidis, et kostja avaldatud faktiväited on tõendamata. Kostja avaldatu oli negatiivne, ta kutsus inimesi üles hageja teenuseid vältima, mistõttu postitus kahjustas hagejat. Asjaolu, et külmkapi suhtes ei kehtinud garantii, ei tähenda, et külmkapp oli kahjustatud. Hageja hüvitas külmkapi, kuid ta võis seda teha ka alusetult. Kui elektriühendused oleksid olnud ohtlikud, ei oleks kostja seadmeid mitme aasta jooksul kasutanud. Kuigi kostja kustutas postituse, on nõude edasine menetlemine vajalik, sest inimestele jäi hagejast halb mulje.
72.Kostja leidis esmalt hagile vastu vaieldes, et hageja vaidlustatud laused on väärtushinnangud, sest kostja avaldas arvamusi oma elukogemuse pinnalt. Projekti koostamisel ei arvestanud hageja külmkapi tegelikke mõõtmeid. Projekti vea tõttu tuli ümber vahetada algselt planeeritud valamu. Paigaldusel jäeti põrand katmata, mistõttu kahjustati parketti ning lisaks kinnitati parketti alusetult üks kruvi. Hageja paigaldaja lõikas omavoliliselt külmkapi juhet ja tegi pikenduse, mille tõttu lõppes külmiku garantii. Hageja on külmkapi kahjustamise omaks võtnud, sest ta hüvitas selle maksumuse. Hagejal ei olnud õigust elektritöid teha ja kõik ühendused olid ohtlikud. Hageja ei ole tõendanud, et postitus teda kahjustas. Kuna hageja oli nagunii Tarbijavaidluste Komisjoni mustas nimekirjas, ei ole hageja väited selles osas usutavad.
73.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lõige 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
74.Kostja on eeltoodud sätete alusel ebaõigesti järeldanud, et hageja pidi nõude rahuldamise eeldusena esmalt tõendama, et avaldatud faktiväited tekitasid talle majanduslikku kahju. Kostjal kui väidete avaldajal lasus igal juhul esmalt kohustus tõendada, et ta ei teadnud andmete avaldamisel nende ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole menetluses isegi väitnud, et ta ei teadnud andmete avaldamisel nende ebaõigsusest. Kostja on väitnud, et tema avaldatud andmed olid õiged.
75.Lisaks leiab kohus, et VÕS § 1047 lõikest 2 ei tulene kannatanule kohustust tõendada, et tema kohta avaldatud andmed olid au teotavad või tekitasid talle kahju. Kohus saab vaidlustatud väidete sisu hinnates ise tuvastada, kas avaldatud andmed on kellegi au teotavad või kedagi majanduslikult kahjustavad. Käesoleval juhul avaldas kostja väiteid, milliste kohaselt tegi hageja oma majandus- ja kutsetegevuses mitmeid vigu. Avaldatud faktiväidetele tuginedes on kostja oma postituses (toimiku lk 26-29, tõlge lk 30 pöördel) täiendavalt leidnud, et kõik peaksid vältima hagejalt teenuste ostmist, sest tegu ei ole ausa ja vastutustundliku ettevõttega. Seega on kostja avaldanud lisaks faktiväidetele hageja suhtes halvustava hinnangu ning selle hinnangu andmist on ta põhistanud vaidlustatud faktiväidetega. Kohus leiab, et ettevõtte tegevuse alusetu kritiseerimine eesmärgiga vähendada või välistada ettevõttel uute klientide leidmine, on oma olemuselt ettevõtjat majanduslikult kahjustav. VÕS § 1047 lg 2 tulenevalt ei pea aga kannatanu tõendama tegeliku kahju kandmist. Olukorras, kus avaldatud faktiväited on põhimõtteliselt ettevõtet majanduslikult kahjustavad, tuli kostjal kui avaldajal tõendada väidete õigsust. Seetõttu ei oma tähtsust kostja väide, et hageja oli juba Tarbijavaidluste Komisjoni mustas nimekirjas, mistõttu ei saanud kostja postitus teda kahjustada. Viimane kostja väide on sisuliselt jäänud tõendamata.
76.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlustatud väited olid väärtushinnangud, mistõttu kostja ei pidanud tõendama nende õigsust. Kohus selgitas kostjale eelmenetluse käigus (toimiku lk 92-93), et kõik vaidlustatud väited sisaldavad faktilisi asjaolusid, milliste õigsust on põhimõtteliselt võimalik tõendada. Riigikohus on selgitanud, et kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (RK TKo 3-2-1-24-15, p 10). Isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena (RK TKo 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnang ehk väärtusotsustus aga väljendub isikule antud hinnangus, mis on sisu või vormi tõttu võib konkreetses kultuurikeskkonnas olla halvustava tähendusega (RK TKo 3-2-153-07, p 18). Asjaolu, et kostja on tuginenud faktiväidete avaldamisel enda arvamustele või oletustele, ei muuda väiteid automaatselt väärtushinnanguteks, milliste õigsust avaldaja ei peagi tõendama. Kostjal tuli tõendada avaldatud faktiväidete õigsust.
77.VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja palus vaidlusaluse postituse kõrvaldada. Kostja esitas kohtule oma ekirja hagejale (koos tõlkega toimiku lk 106), milles ta teatas Facebooki postituse kustutamisest 25.09.2020. Kohus nõustub hageja väitega, et sõltuvalt avaldatu sisust ei pruugi andmete kustutamine olla kannatanu õigusi piisavalt taastav, sest isikud, kellele oli postitus adresseeritud, ei saa sellisel juhul teada avaldatud andmete ebaõigsusest. Kannatanul on õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist sõltumata sellest, kas avaldatud andmed on kustutatud või mitte. Kohtu hinnangul on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamine endiselt kohane olukorras, kus avaldatud andmed olid kannatanut majanduslikult kahjulikud.
78.Järgnevalt asub kohus iga vaidlustatud faktiväite puhul eraldiseisvalt hindama, kas kostja on tõendanud faktiväite õigsust. Vaidlustatud lauseosas „neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“, on kostja sisuliselt avaldanud mitu faktiväidet. Kostja on avaldanud, et hageja töötaja eksis projekti arvutustes. Samuti on kostja avaldanud, et selle eksimuse tõttu ei mahtunud valamu ettenähtud kohta ja riiulid olid paigaldatud ebaõigesti.
79.Kohus leiab, et eelviidatud faktiväidete õigsust kostja tõendanud ei ole. Kostja esitas esmalt nende faktiväidete õigsuse tõendamiseks kohtule fotod (toimiku lk 55-56, lk 115), millistest peaks nähtuma, et valamu ei mahtunud projekti vea tõttu paigale. Kohtule esitatud udustest fotodest seda järeldada ei saa. Fotodelt nähtub üksnes töötasapinnale asetatud valamu, mida ei ole paigaldatud. Milline see valamu on ja miks ei ole teda paigaldatud, ei saa fotode alusel tuvastada.
80.Kostja esitas kohtule veel kaks fotot (toimiku lk 108-109), mis pidid tõendama, et tellitud valamu ei mahtunud selleks ettenähtud kohta ja hageja töötaja märgistas uue väljalõike koha seinale pliiatsiga. Esitatud fotodest ei saa järeldada, kes või millisel eesmärgil on seinale joone tõmmanud ning millise kohaga täpselt tegemist on. Asjaolu, et valamu ei mahtunud ettenähtud kohta projektis esinenud vigade tõttu, fotode alusel tuvastada ei ole võimalik. Uue valamu toomise kohta esitas kostja kohtule foto koos selle väidetava tegemise kuupäevaga, kuid fotost ei saa järeldada, millisel põhjusel tuli valamu välja vahetada. Algselt planeeritud valamu asendamisele ei ole hageja vastu vaielnud, kuid ta ei ole nõustunud kostja väitega, et vahetus oli vajalik projekti arvutusvigade tõttu.
81.Avaldatud faktiväidet tõendamiseks esitas kostja kohtule kirjavahetuse (toimiku lk 79, osaline tõlge lk 83) ja pildi, mida ta nimetas projektiks (toimiku lk 80). Kirjas avaldas hageja töötaja, et pärast valamu vahetamist rääkisid pooled kohapeal läbi täiendavad kulud seoses vahetusega ning uus valamu toodi kohale sama hinnaga. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et valamu vahetus toimus projektis esinenud arvutusvigade tõttu. Kohtule esitatud pilt valmis köögist ei sisalda mõõte, mistõttu ei saa seda kohtu hinnangul pidada projektiks. Pildi alusel ei ole võimalik tuvastada, millised mõõdud olid valamukapil või muudel detailidel.
82.Kostja esitas kohtule hageja koostatud tellimuse 04.06.2018 (toimiku lk 112-113), mille kohaselt pidi hageja paigaldama valamu Franke SID 611-62. Tellimusele lisatud teises dokumendis on loetletud kasutatavaid materjale (toimiku lk 111). Samuti esitas kostja kohtule saatelehe (toimiku lk 114) valamu Alveus tellimise kohta 20.09.2018. Esitatud tõendid ei tõenda, et valamu vahetus toimus projektis esinenud arvutusvigade tõttu. Kostja esitas ka fotod, kust nähtub valamu Alveus paigaldamine (toimiku lk 116-117). Kohus kordab, et hageja ei vaielnud vastu algselt planeeritud valamu vahetamisele, kuid ei nõustunud, et see toimus projekti arvutusvigade tõttu. Arvutusvigade olemasolu eeltoodud tõendid ei tõenda.
83.Kostja esitas kohtule fotod aukudest kapis (toimiku lk 121). Fotost ei saa selgelt järeldada, mida on pildistatud ja mille tõttu on need augud kapis. Fotost jääb mulje, et augud on kapis sees ega ole väljast nähtavad. Asjaolu, et augud on tekkinud arvutusvigade tõttu projektist, fotode alusel tuvastada ei saa.
84.Kostja esitas kohtule I. S.i 12.05.2021 koostatud arvamuse (toimiku lk 118-120). I. S.ile oli tehtud ülesandeks määrata vastavus projektile ja vigade olemasolu. I. S. on arvamuse koostamisel aluseks võtnud sellele lisatud ühe joonise. Arvamusest ei nähtu, kes ja millal on joonise koostanud ning lisanud sellele punaselt märgitud mõõdud. Hageja on eitanud, et tegu on tema koostatud lõpliku projektiga. Kostja ei ole tõendanud, kellelt on pärit joonis, millele tuginedes on I. S. oma järeldused teinud. Kostja ise on vaidlusaluse projektina esitanud kohtule hoopis pildi valminud köögist (toimiku lk 80).
85.I. S. leidis arvamuses, et projektis oli külmiku kõrgus arvestatud ebaõigesti, külmik oli tegelikult kõrgem. Kostja ütluste alusel on ekspert lugenud tõendatuks, et projekti koostaja jättis arvestamata tegelikud mõõdud, mis olid talle üle antud. Tulemusena ei saanud riiulit paigaldada vastavalt projektile. Edasi on I. S. leidnud, et projektis märgitud valamu FRANKE ei vastanud paigalduskoha mõõtmetele. Kohus osundab, et S.i arvamuses kajastatud joonises puudub tegelikult viide valamu kaubamärgile, vaid selle asemel on S. viidanud hageja pakkumisele. Edasi on S. kirjeldanud, kuidas valamu ei mahtunud valamukappi, kuid arvamusest ei nähtu, millistele allikatele tuginedes ta järeldused teinud on.
86.Kohus leiab, et I. S.i arvamus ei tõenda hageja koostatud projektis arvutusvigade olemasolu. I. S. on arvamuse koostanud üksnes kostja avaldatud andmete ja ilmselt talle kostja antud ühe joonise alusel. Kostja ei ole tõendanud ja arvamusest ei saa järeldada, et tegu oli hageja koostatud joonise või projektiga. Seda, milliseid mõõtmeid andis kostja ise hagejale projekti koostamiseks, ei ole kostja tõendanud. Seega on I. S. üksnes kostja seletuste alusel tuvastanud, et projekti koostaja jättis arvestamata külmiku tegelikud mõõtmed. Järeldused valamu sobimatusest projekti järgi koostatud valamukappi on oletuslikud, sest kohus ei saa arvamuse alusel kontrollida neid algandmeid, milliste alusel I. S. oma arvutused teinud on. Lisaks ei ole kostja tõendanud ühegi tõendiga, milline on I. S.i kui asjatundja pädevus köögimööbli jooniste hindamisel.
87.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud esimeses vaidlustatud lauses avaldatud faktiväidete õigsust. Esimese lause osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ järgmiselt: „Minu poolt Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ avaldatud väidetest Andi Mööbli OÜ kohta ei vasta tõele järgmised väited: 1) Väide „..... neiu M. eksis projekti arvutustes, mille tõttu valamu ei mahtunud ettenähtud tumbasse, samuti olemasolevad avatud riiulid, mis pidid asetsema külmkapi kohal, vastupidi, olid selle vastu“.
88.Järgmisena asub kohus hindama, kas kostja avaldatud väide „A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal“ on õige. Väite tõendamiseks esitas kostja kohtule esmalt fotod (toimiku lk 58-63), millistest võib järeldada, et parketil on väikesed vigastused. Kui mitu neid on, fotodest järeldada ei saa. Samuti võib fotodest järeldada, et põrand ei olnud kaetud, kuigi valamu ei olnud veel paigaldatud. Seda, kas või kelle tööriistad olid köögi tasapinnal ning kas paigaldustööd olid muus osas lõpetatud, otseselt fotodest siiski järeldada ei saa. Samuti ei saa fotodest järeldada, et paigaldustööde tegemisel oleks detaile ühendatud või mingeid töid tehtud põrandal. Seega ei saa fotod otseselt tõendada kostja väidet, et hageja kahjustas paigaldustööde käigus parketti. Kohus selgitas seda kostjale 04.03.2021 pöördumises (toimiku lk 93).
89.31.03.2020 tegi Tarbijavaidluste Komisjon otsuse (toimiku lk 6-7) vaidluses, milles osalesid hageja ja kostja. Vaidlus puudutas köögimööbli paigaldamist kostja korterisse. Komisjonile esitatud kaebuses väitis kostja muuhulgas, et hageja kahjustas tööde tegemisel parketti, kuid neid kostja väiteid komisjon tõendatuks ei lugenud. Komisjon leidis, et kuna kostja teatas väidetavatest parketi kahjustustest alles neli kuud pärast paigaldust, pidas komisjon usutavaks, et vigastus tekkis köögi kasutamise käigus.
90.Vaatamata 06.07.2020 saatis kostja esindaja hagejale nõude (toimiku lk 14), milles muuhulgas teatas, et mööbli paigaldusel sai kahjustada parkett. Hageja kostja pretensiooniga ei nõustunud (toimiku lk 23-24).
91.Kostja esitas kohtule e-kirjade vahetuse hagejaga 2018. aasta novembris (koos osalise tõlkega toimiku lk 127-128). Nendes e-kirjades vaidlesid pooled selle üle, miks oli mööblijalg kinnitatud põranda külge. Kuigi kostja saatis hagejale kirjalikke pöördumisi, ei väitnud ta nendes e-kirjades, et parketti oleks paigalduse käigus kahjustatud. Hageja selgitas, et kruvi paigaldamine põranda külge oli vajalik selleks, et tagada nõudepesumasina stabiilsust. Kostja nõudel võttis hageja töötaja kruvi põrandast välja, mille tulemusena jäi põrandasse auk (toimiku lk 129).
92.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei loe kohus usutavaks kostja väidet, et ta teatas parketi kahjustustest koheselt pärast paigaldust. Kostja saatis hagejale mitmeid kirjalikke pöördumisi. Kohus ei loe usutavaks, et kui kostja oleks koheselt pärast paigaldamist avastanud parketi kahjustused, ei pöördunud ta nende kõrvaldamiseks hageja poole e-kirja teel ega isegi maininud väidetavat probleemi novembris 2018 toimunud kirjavahetuses. Muuhulgas asus kostja menetluse käigus väitma, et auk, mis tekkis põrandasse pärast kruvi eemaldamist, on samuti parketi kahjustamine. Kohus leiab, et kostja ei saanud hagejale ette heita selles osas kahjustuse tekitamist, sest kurvi eemaldati kostja enda nõudmisel.
93.Avaldatud faktiväite õigsuse tõendamiseks saatis kostja 03.05.2021 e-kirja Lincona AS-le (toimiku lk 123). Selles e-kirjas väitis kostja, et mööbli paigaldamisel ei katnud paigaldaja parketti kinni ning küsis, kas sellest võisid tekkida mõlgid. Vastuses pidas Lincona AS võimalikuks sellisel viisil kahjustuste teket. Kohus leiab, et need e-kirjad ei tõenda parketi kahjustamist nimelt paigalduse ajal. Kohus nõustub, et põhimõtteliselt võivad parketile tekkida
kahjustused korteris toimuvate erinevate tööde, sealhulgas mööbli paigaldamise tõttu, kui põrandat kinni ei kaeta. Samas ei saa kahjustuste tekkimise võimalikkusest automaatselt järeldada, et sellisel viisil kahjustused kindlasti tekkisid, sest fotodelt nähtuvad väikesed lohud võivad parketile tekkida ka muudel põhjustel, muuhulgas kasutamise käigus.
94.Ühtlasi esitas kostja kohtule I. S.i 21.02.2020 teise arvamuse (toimiku lk 124-126), mille koostamise eesmärgiks oli tuvastada defektid. 21.02.2020 leidis I. S. muuhulgas, et valamu laua liikumatuse tagamiseks laua jala fikseerimine kruviga parketi külge on lubamatu. Miks oli selline ühendus lubamatu, I. S. ühelgi viisil põhistanud ei ole. Kuna tema arvamus ei sisalda ühtegi põhistust ega ühtegi viidet mõne tootja paigaldusjuhisele või mõnele kvaliteedistandardile, ei ole tema järelduste õigsus kohtu poolt kontrollitav. I. S.il mööbli paigalduse valdkonnas pädevuse olemasolu kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Seega ei saa esitatud tõend tõendada parketi kahjustamist lubamatu kinnituskruvi paigaldamise tõttu.
95.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud teises vaidlustatud lauses avaldatud faktiväidete õigsust. Teise lause osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ järgmiselt: „Minu poolt Facebooki lehel „Kaebuste raamat“ avaldatud väidetest Andi Mööbli OÜ kohta ei vasta tõele järgmised väited: 2) Väide „...A. kahjustas parketti mööbli monteerimise ajal.“
96.Järgmisena asub kohus hindama, kas lauseosa „A. „ühendas“ kogu tehnika, et rikkus mulle külmkapi“. Kohus leiab, et selle faktiväite õigsust on kostja tõendanud. Abimees Grupp OÜ saatis 30.06.2020 kostjale e-kirja koos fotodega (toimiku lk 15-18, 64-68). Abimees Grupp OÜ leidis oma e-kirjas, et fotodel kajastuv ühendus ei ole korrektselt tehtud ja võib tekkida tuleoht. 30.01.2019 on Service Net on vastuseks kostja pöördumisele saatnud kirja, milles on samuti leitud, et kaabel on valesti pikendatud ja puudub maandus. Kuna kaablit oli kirja kohaselt keelatud pikendada, esines formaalne põhjus keelduda kompressori garantiiremondist (toimiku lk 57). Seega võib eelviidatud e-kirjadest ja fotodest kogumis järeldada, et külmiku ühendamine viisil, kus toitejuhet lõigati ja pikendati, ei olnud nõuetekohane ning tõi kaasa külmiku garantii lõppemise. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et ainuüksi garantii lõppemine ei tähenda, et külmikut oli kahjustatud. Kohus leiab, et külmiku toitejuhe oli osa külmikust ning selle lõikamise ja pikendamise teel kahjustati seadet kui tervikut.
97.Külmiku hüvitamise tõendamiseks esitas kostja kirjavahetuse hagejaga (toimiku lk 81-82, osaline tõlge lk 83). Hageja saatis kostjale e-kirja, milles teatas, et kandis kostjale külmiku eest üle 377 eurot. Kostja oli varasemalt saatnud hagejale 09.02.2019 e-kirja, milles heitis ette, et hageja töötaja ei ühendanud külmikut seinal olevasse pistikusse. Kostja ei olnud rahul hageja teostatud ühendusega. Seega võib e-kirjadest järeldada, et kostja teavitas hagejat kohtuväliselt tekkinud probleemist ja hageja pidas vajalikuks kahju hüvitada. Kohus ei nõustu siinkohal kostja väitega, et hageja on külmiku kahjustamise omaks võtnud. Sellist selgelt omaksvõttu ei ole hageja kohtumenetluses avaldanud. Küll aga leiab kohus, et kostjale külmiku eest rahalise hüvitise maksmine annab tunnistust sellest, et hageja luges kostja väiteid külmiku kahjustamise kohta põhjendatuteks. Kohtumenetluses ei toonud hageja välja ega põhistanud, millisel muul põhjusel peale külmiku kahjustamise pidas ta vajalikuks kostjale hüvitist tasuda.
98.Täiendavalt esitas kostja kaks väljavõtet erinevatest dokumentidest (toimiku lk 130-131, lk 134-135), milliseid mõlemaid ta nimetas külmiku kasutusjuhenditeks ning milliste kohaselt ei olnud lubatud teha külmiku konstruktsioonis muudatusi ega kohandada toitejuhtme pikkust. Kuigi kostja ei ole tõendanud, milline oli täpselt tema külmik ning miks oli sellele väljastatud
kaks erinevat kasutusjuhendit, loeb kohus kogumis kõigi eelviidatud tõenditega kogumis tõendatuks, et külmiku toitejuhtme lõikamine ja pikendamine ei olnud nõuetekohane. Kuna hageja töötaja seda tegi, kahjustas ta kostja külmikut. Kolmandas lauses ei ole kostja avaldanud ebaõigeid väiteid ning selle lause osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
99.Viimasena hindab kohus, kas kostja avaldas lauses „Hiljem selgus, et kõik tema tehtud nn „ühendused“ on tuleohtlikud“ ebaõigeid väiteid. Kohtu hinnangul avaldas selles lauses kostja, et lisaks külmiku ühendamisele teostas hageja ka teiste elektriseadmete ühendamise ning kõik need ühendused olid tuleohtlikud.
100.31.03.2020 Tarbijavaidluste Komisjon otsusest (toimiku lk 6-7) nähtub, et komisjonis ei väitnud kostja, et elektriühendused oli tehtud ohtlikult. Küll aga asus kostja seda väitma 06.07.2020 hagejale saadetud nõudes (toimiku lk 14).
101.Enefit Connect OÜ saatis kostjale 07.05.2021 e-kirja (toimiku lk 132), mille kohaselt oli kirja saatja teinud köögi elektriseadmete ühenduse ülevaatuse ja leidis, et osad seadmed olid ühendatud pikendusjuhtmega, mis oli pandud põrandale ega omanud piisavalt IP kaitset.
102.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti elektriohutuse ekspert Meelis Kärt saatis kostjale 06.05.2021 e-kirja (toimiku lk 136), milles samuti leidis, et kostja esitatud fotodest nähtuvalt ei olnud elektriseadmete ühendamine toimunud korrektselt. Lisaks leidis ta, et elektrikaablite ümberehitamine on elektritöö, mida ei ole tavaisikul lubatud teha. Täiendavalt kirjutas sama isik kostjale 26.05.2021 (toimiku lk 157), et hagejal ei ole õigust tegeleda elektritöödega.
103.Inspecta Estonia OÜ koostas 17.05.2021 ekspertarvamuse (koos lisadeta toimiku lk 142151), milles anti hinnang pliidiplaadi ja ahju algse ühendamise kohta. Külmiku toitejuhtme pikendamist ei peetud nõuetele vastavaks ning elektriseadmete ühendust peeti nõuetele mittevastavaks.
104.Kogumis eelviidatud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja töötaja teostatud elektriühendused ei olnud nõuetekohased ning võisid seetõttu olla tuleohtlikud. Kuna hagejal ei olnud õigust tegeleda elektritöödega, nõustub kohus kostja väitega, et teostatud ühendusi ei saa pidada juba ainuüksi sellel põhjusel ohututeks. Seega ei ole kostja viimases lauses avaldanud ebaõigeid väiteid ning selle lause osas tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.
105.Kohus osundab, et pooled esitasid menetluses ka mitmeid asjakohatuid tõendeid, millised kohus jätab tähelepanuta, sest need ei tõenda vaidluses olulisi asjaolusid. Nii jätab kohus tähelepanuta K. L. Facebooki postituse (toimiku lk 25, tõlge lk 30), Abimees Grupp OÜ põhikirja (toimiku lk 133) ning poolte ja Tarbijavaidluste Komisjoni kirjavahetuse otsuse täitmise kohta (toimiku lk 8-13).
106.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude nelja väite vaidlustamiseks ning hageja nõue kuulus rahuldamisele 2 osas, on kohus hagi rahuldanud pooles ulatuses. Arvestades nõude rahuldamise ulatust peab kohus mõistlikuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.