Alpaks OÜ hagi Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistu vastu 907,64 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1147,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Alpaks OÜ (registrikood 12902133, asukoht Ümera 32-37, Tallinn), seaduslik esindaja Ivan Sorokin (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (e-post xxx) Kostja: Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistu (registrikood 80063374, asukoht Katleri 25-81, 13915 Tallinn; e-post [email protected]), Kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed: Alexander Sosnovskiy (isikukood xxxxxxxxxxx), Marika Vornikoglo (isikukood xxxxxxxxxxx), Natalia Zatõnaitšenko (isikukood xxxxxxxxxxx), Raissa Jakimova (isikukood xxxxxxxxxxx), Sergei Kraft (isikukood xxxxxxxxxxx) Kontaktisik Toomas Leets (isikukood xxxxxxxxxxx).
Asja läbivaatamine
24.11.2020 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit ning kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva 18.05.2021 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit ning kostja poolelt Toomas Leets ja lepinguline esindaja Irina Bušujeva
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kostjalt Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistult hageja Alpaks OÜ kasuks tööettevõtulepingust tulenev võlgnevus 11,25 eurot.
Välja mõista Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistult hageja Alpaks OÜ kasuks viivis summast 2 250 ajavahemiku 30.11.2019-29.12.2019 eest summas 101,25 eurot. Välja mõista Tallinn, Katleri tn korteriühistult hageja Alpaks OÜ kasuks viivis summast 11,25 eurot ajavahemiku 30.12.2019-22.08.2021 eest summas 10,16 eurot. Välja mõista Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistult hageja Alpaks OÜ kasuks viivis alates 23.08.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas põhivõlasummast (11,25), kuid kokku mitte rohkem, kui 1,09 eurot. Välja mõista Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistult hageja Alpaks OÜ kasuks võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagi jääb rahuldamata töövõtulepingust tulemeva osas 427,50 euro ulatuses ja kahju hüvitamise nõude osas 160 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
8.1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Alpaks OÜ (hageja) esitas 13.04.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Katleri tn 25 korteriühistu (kostja/KÜ) vastu 907,64 euro ja viivise nõudes.
2.Hageja esitas 29.04.2020 maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
3.Harju Maakohus võttis 29.04.2020 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile.
4.Kostja vastas hagile 22.05.2020. Hageja esitas 03.06.2020 kostja vastusele seisukoha ja esitas omapoolse kompromissettepaneku. Kostja ei olnud hageja kompromissettepanekuga nõus ning tegi omapoolse kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustund.
5.24.11.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, milles osalesid mõlema poole lepingulised esindajad. Kohus andis kohtuistungil kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks.
6.Kostja esitas 16.03.2021 kohtule täiendavad tõendid.
7.Hageja esitas 19.03.2021 seisukoha kostja täiendavatele tõenditele.
8.18.05.2021 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung, milles osalesid mõlema poole lepingulised esindajad ja kostja pooltelt Toomas Leets. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja nõuab kostjalt tööettevõtulepingust tulenevat võlgnevust summas 438,75 eurot, viivist 268,89 eurot ja kahju hüvitamiseks 200 eurot või alternatiivselt viimse nõude osas sissenõudmiskulusid 40 eurot, 160 eurot kahju hüvitisena (kohtueelse menetluse õigusabikulud). Samuti nõuab hageja edasiulatuvalt viivist põhinõudest (438,75) 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 361,25 euro.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − 26.06.2019 sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema elamul, aadressil Tallinnas Katleri tn 25 vuugitöid 900 jooksva meetri ulatuses (edaspidi lühendatult ka Leping). − Lepingu tähtaeg oli esmalt kokkulepitud 15.09.2019. Lepingu järgi pidi kostja maksma kokku tööde hinna koos käibemaksuga 11 250 eurot, maksed tuli teostada osade kaupa vastavalt aktide ja arvete esitamisele. Ettemaksuks (Arve nr 19-015) tuli kostjal tasuda 2 250 eurot. Lisaks sätestas lepingu punkt 4.3, et lisatööde teostus ja maksumus lepitakse kokku eraldi kokkuleppega. − Tööde käigus selgus, et vuugid, mida tuli hagejal täita, olid oluliselt laiemad kui tavalistel elamutel ning hageja teatas augusti keskel kirjalikult, et seoses sellega pikeneb lepingu tähtaeg ca 2-3 nädala võrra. Täiendavaks faktoriks, mis Lepingu tähtaega pikendas ja millest töövõtja kostjat teavitas augustikuus, oli sellel aastal esinev oluliselt kõrgem õhutemperatuur ja muud ilmastikutingimused. Neile töövõtja märkustele kostja vastuväiteid ei esitanud, mistõttu loeti leping pikenenuks 2-3 nädala võrra. − Tööde käigus selgus, et ettenähtud jooksvaid meetreid tuli lisaks kokkulepitud 900-le jooksvale meetrile teha veel 184,95 jooksvat meetrit, mille eest lepiti kokku lisatöödena täiendav tasu 2 311,87 eurot. Kostja tasus selle 28.10.2019. − Lisatööde osas oli tegemist eksitusega enne Lepingu sõlmimist tehtud esialgsel arvutusel. Kostja väitis, et tegemist oli ühe mahuga, tööde käigus ülemõõtmisel ilmnes, et maht on hoopis suurem. Suuliselt lepiti kokku. − Lepingujärgsete tööde tegemiseks ettenähtud esialgne pikkus oli 80 päeva (Lisa 3). Tulenevalt tööobjekti iseärasustest ja ilmastikutingimustest pikendati tähtaega 21 päeva võrra, seega oli lepingu tegelik pikkus 101 päeva (Lisa 7). − Lepingu algne tööde maht oli 900 jooksvat meetrit (Lisa 3), millele pidi kuluma märgitud 101 päeva. Lisatöödena kokkulepitud 184,95 jm suhtub 900 jooksvasse meetrisse kui 184,95/900 = 20,55%. − Seega pidi lisatööde tegemisega seoses saama hageja täiendavalt 20 ja pool lisapäeva tööde lõpetamiseks. Kokku pidanuks tööde kestuseks moodustama vähemalt 121 päeva (võrreldes algse tähtaja kokkuleppega 41 päeva rohkem). − Tööd, sh. lisatööd, valmisid kokkuvõtteks 23.10.2019 (Lisa 4) (lepingu tähtaeg oli algselt 15.09.2019, Lisa 3), s.o. lepingu tähtaeg pikenes poolte kokkuleppel võrreldes lepingus märgitud teostustähtajaga 38 päeva. Järelikult pidas hageja tähtaja kokkuleppest ja täiendavatest kokkulepetest kinni lõpetades tööd isegi 3 päeva varem.
− Lisatööde tegemise tähtaeg on hagiavalduses esitatud arvutuslikult lähtudes põhitööde tähtajast arvestades tähtaja pikendamist tinginud asjaolusid. − Lisatööde kokkulepet tõendab hageja poolt kõigepealt vastav kirjavahetus, seejärel esitatud vastuvõtuakt, millele ei ole esitatud vastuväiteid 3 päeva jooksul (lepingu punkti 5.5. järgi) ning lõpuks kostja poolne lisatööde arve tasumine, mis tugines tööde vastuvõtuaktil. Õiguse ja selguse huvides juhib hageja tähelepanu lepingu sõlmimise ja kokkulepete sõlmimise kohta VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1-2, § 11 lg 1 ja eelkõige § 13 lg 3 sätetele. Lisaks vt. VÕS §§-d 16-25 ja lepingu tõlgendamine VÕS § 29. − 27.06.2019 esitas hageja kostjale ettemaksu arve nr 19-015 summale 2 250 eurot, mille kohaselt oli maksetähtajaks 02.07.2019. Makse teostati 09.07.2019, mis on 7 päeva maksetähtpäevast hiljem. Tulenevalt lepingu punktist 9.2. tellija poolne maksetega viivitamine toob kaasa lepingutähtaja pikenemise maksetega hilinetud päevade arvu võrra. Seega pikenes lepingu tähtaeg veel 7 päeva võrra (mis jäi hagejale nii öelda veel lisavaruks). − Hageja ei nõustu kostjaga tõlgendusega, et kostja arvates viibisid hageja tööd juba ajaks, mil pooled alustasid läbirääkimisi tähtaja pikendamise osas. Poolte vahelise lepinguga ei olnud kindlaksmääratud vahetähtaegu, mistõttu ei saa rääkida hageja hilinemisest vahepealsel ajal ehk lepingu tähtaja jooksul. Teiseks, kuna hagejal hakkas tekkima mahajäämus tööde teostamises, siis see asjaolu põhjustaski hageja poolse ettepaneku tähtaja pikendamiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et 16.08.2019 e-kirja tõlge oli vale. Hageja mõtteks 16.08.2019 e-kirja esimeses punktis esitatud lausel oli, et hageja eeldas lepingu sõlmimisel, et ta oli võtnud lõpptähtaja osas varuaega, et jõuda töödega tähtaegselt lõpuni, kuid sellest tõenäoliselt ei piisa (viimane lause osa on tuletatud kogu e-kirja sisust). − 05.09.2019 esitas hageja tulenevalt lepingust ja vastavalt suulisele kokkuleppele vahearve nr 19-030 summale 2 250 eurot (Lisa 5). Maksetähtajaks oli arves märgitud 10.09.2019, kuid makset ei toimunud. Selle arve aluseks ei olnud selleks ajaks koostatud ka vaheakti, mistõttu maksetähtaeg lükkus lepingu järgi edasi kuni vastava akti (Lisa 4) esitamiseni (s.o. - 23.10.2019-ni). Tööd (s.o. kõik nii lepingujärgsed, kui ka lisatööd) valmisid 23.10.2019, mille kohta on koostatud kaks tööde vastuvõtu akti (Lisa 4) lepingujärgsete tööde kohta (100%) ja lisatööde kohta. − Lepingu punkti 5.5. kohaselt kui 3 päeva jooksul ei ole esitatud vastuvõtuakti suhtes vastuväiteid ega pretensioone tööde osas, siis loetakse tööd vastuvõetuks. Seega arved võis esitada juba 26.10.2019 ning lepingu punkti 5.4. kohaselt tuli arved tasuda 5 päeva jooksul. 23.10.2019 on hageja koostanud veel kaks arvet - nr 19-037 summale 6750 eurot ja 19-038 lisatööde eest summale 2311,87 eurot. Arvetel oli tähtajaks 28.10.2019 (Lisa 5). − Tulenevalt lepingust ja ülaltoodud tõlgendusest, kõik arved, mis tulenesid märgitud kahest vastuvõtuaktist (akte oli üldse kokku ainult kaks), s.o. kõik arved - 19-030, 19037 ja 19-038, kokku summas 11 311,87 eurot, muutusid sissenõutavaks hiljemalt 31.10.2019. − Arve nr 19-037 summas 6 750 eurot tasus kostja 25.10.2019. Arve nr 19-038 summas 2 311,87 eurot tasus kostja 28.10.2019. Arve nr 19-030, summas 2 250 eurot, tasus kostja osaliselt, s.o. summas 1 811,25 eurot alles 29.12.2019 (59 päeva hiljem). − Arvest 19-030 on jäänud tänaseni maksmata 438,75 eurot, mis moodustab käesoleva hagi põhivõlgnevuse.
− Kostja poolt 29.12.2019 hagejale saadetud kirjale on lisatud arve nr 195, 26.12.2019 summale 438,75 eurot selgitusega: viivis Lepingu punkt 9.3 alusel perioodi eest 15.09.2019-24.10.2019. Seega esitas kostja omapoolse viivise nõude ja tasaarvestas selle osaliselt hageja 05.09.2019 arvega nr 19-030. Ülejäänud osas tasus kostja arve 29.12.2019. − Hageja leiab, et kostjal puudus alus hagejalt viivise nõudmiseks ja tasaarvestus oli tühine. Esiteks, tööd valmisid 23.10.2019, mitte 24.10.2019. Teiseks, juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et Lepingujärgsete tööde täitmise tähtaeg poolte vaikival kokkuleppel pikenes kokku ca 48 päeva ning et töövõtja sai kõigi töödega valmis oluliselt varem. Kuna osaliselt olid Lepingujärgselt teostatud ja vastuvõetud tööd kostja poolt tasumata, ei saanud Lepingu p 9.2 järgi tähtaja ületamine olla võimalik. − 31.03.2020.a. pöördus hageja kostja poole pretensiooniga. Hageja esitas nõude summas 438,75 eurot, lisaks kaks viivisenõuet. 59 päeva hiljem makstud summast 1 811,25 eurot (arvest nr 19-030) nõudis hageja viivist 59 päeva eest lepingujärgselt 0,15% päevas – ehk kokku 160,3 eurot. Ning teise viivisenõudena samast arvest tasumata summalt 438,75 eurot 31.03.2020-ks kogunenud 152 päeva eest 100,04 eurot. − 01.04.2020 esitas kostja, et ta ei saa tulenevalt riigis esinevast eriolukorrast, ei ole võimalik pretensiooni osas 3 päeva jooksul seisukohta 3 võtta. − 06.04.2020 edastas hageja teise e-kirja ja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 08.04.2020. Kostja võlga ei tasunud ja kirjale ei vastanud. − Kostja poolt vastuse lisana esitatud hageja arve, millele on kostja enda käega peale kirjutatud, et arve on tühistatud, on kohut eksitav ja kunstlikult loodud tõend. Hageja teatas peale arve esitamist, et seda ei ole vaja tasuda kuni tööde üleandmise akti koostamiseni ja tööde vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kostja on mõistnud hageja teadet ebaõigesti. − Hageja selgitab, et kostja 16.03.2021 e-kirjale lisatud pildile jäädvustatud vuugist vestlesid pooled juba 08.10.2019-10.10.2019-l. Hageja vabandas juba siis (10.10.2019) tehtud vea pärast ja see parandati koheselt. Tööd viidi korrektselt lõpuni ja enamus tööde eest on ka peale kõikide tööde vastuvõtmist tasutud. − Hageja esitab kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude. Hageja on enda õiguslike huvide kaitsel tasunud õigusabi eest kokku 200 eurot. Juristist lepingulise esindaja poole pöördumise tingis kostja poolne Lepinguliste kohustuste mittetäitmine ning kostjale oli teada (Lisa 9), et kohustuste mittetäitmisega tekitab ta hagejale kahju õigusabikulude näol.
11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud 09.03.2021 menetluskulude nimekirja ja 19.03.2021 nimekirja täienduse. Hageja lepingulise esindaja kulud on kokku 1200 eurot (s.o õigusnõustamise maht hinnaga 100 eurot/h). See hõlmab kliendiga nõupidamist ja tõenditega tutvumist, hagi koostamist, kostja vastusega tutvumist ja sellele seisukoha koostamist, kompromissläbirääkimiste pidamist, kohtuistungiteks valmistumist ning istungitel esindamist, kohtu e-kirjaga tutvumist, kostja taotluste ja esitatud tõenditega tutvumist ja nendele seisukohtade kujundamist. Lisaks on hageja 18.05.2021 kohtuistungil taotlenud kohtul lugeda menetluskulude hulka ka 18.05.2021 istungi menetluskulud summas 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1 300 eurot.
Kostja vastuväited
12.22.05.2020 vastuses vaidleb kostja hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: − Poolte vahel sõlmiti 26.06.2019 töövõtuleping nr 26062019 (Leping), mille kohaselt kohustus hageja teostama töid alates 26.06.2019 ja lõpetama täies mahus tööd 15.09.2019. − Töövõtulepingu punkt 4.4. kohaselt „töövõtja kinnitab, et on põhjalikult tutvunud objektiga. Pärast lepingu allakirjutamist dokumentides avastatud puudustest, vigadest ja vastuoludest tingitud muudatused või dokumentide vastuolu olemasoleva situatsiooniga ei mõjuta lepingu hinda ega tähtaega.“ − Enne töövõtulepingu sõlmimist pidi hageja eelnevalt põhjalikult tutvuma ja ka tutvus objektiga, ühtegi viga ega puudust ei täheldatud, tuvastas tööde raskuse ja mahu ning hageja pidi olema arvestanud sellega, kui allkirjastas Lepingu. Seega ei ole alust viidata raskustele töös. − Juba augustis oli tööde tähtaega rikutud. Kirjavahetusest kuupäevaga 16.08.2019 (hagi lisa 7) punktis 1 hageja kirjutab, et „meil on tööde tegemise tähtajad, me võtsime lisaga tööd alguse hetkel,“ mis näitab, et hageja juba Lepingu sõlmimise hetkel võttis töid varuga. Hageja esitatud poolte vaheliste kirjavahetuse tõlked ei ole õigesti tõlgitud, kuna vene keelne tekst ei lähe eesti keelse tõlkega kokku. − Hageja ei ole tõendanud, et töövõtulepinguga punktis 1.3 tööde kirjeldus: „vuukide remont 900jm“ suurenes lisaks veel 184,95 jooksvale meetrile. − Lisatööde kohta ei olnud sellist kokkulepet, et lisatööd tehakse põhitöödega üheaegselt. Lisatööde teostamise osas oli kokku lepitud, et kõik vajalikud lisatööd tehakse peale põhitööde valmimist, milleks oli töövõtulepingu järgselt 15.09.2019. Hageja põhitöid tähtaegselt ei lõpetanud ega üle ei andnud. Lisatööd ei olnud seotud põhitööga. Kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa töövõtja nõuda tasu Lepingulisel alusel. − Põhitööd on selgelt silmaga eristatavad nõukogudeaegse tsemendiga vuugitöö. Lisatööd tehtud hiljem heermeetikuga, juba hiljuti taastatud osas. Pooltel oli kokkulepe, et kui olid väsinud vuugid, siis töövõtja pidi tegema selle kohta pildid ja pöörduma tellija poole, seda ei toimunud. Hageja omavoliliselt teostas ise lisatööd, nõusolekut saamata. − Lepingu p 5.1 „tellija kohustub maksma töövõtjale lepingujärgse kogu tehtud töö eest vastavalt hinnapakkumisest.“ Sellest tulenevalt kostja on kõik Lepingujärgsed kohustused täitnud. − Lepingu punkt 6.2 kohaselt teostab hageja ja viib lõpule Lepingus näidatud tööd kooskõlas Lepingu tingimustega ja hea ehitustava kohaselt Lepingus toodud tähtajaks ning kvaliteetselt. Tööde lõpptähtaja edasi lükkamine on hageja poolt otsitud. Hageja kohustus lõpetama tööd ja need kostjale üle andma Lepingus kokku lepitud tähtajaks. Hageja ei ole seda teinud. − Lepingu punkti 9.3. sätestab, et lepingu lõpptähtaja ületamine töövõtja süül toob Töövõtjale kaasa rahalise trahvi 0,1% päevas lepingulisest summast.“ Hageja on vastavat punkti rikkunud, viivitades tööde üleandmisega. Kostja esitas 29.12.2019 (hagi lisa 8) arve hagejale seoses tööde teostamise tähtaja viivitusega vastavalt Lepingu punktile 9.3. Arve on hageja poolt siiani tasumata. − Kostja ei nõustu hageja viiviste nõuetega, kuna need on põhjendamatud ja alusetud. Viiviste nõue esitati hageja poolt alles käesoleval aastal so 31.03.2020. Viivise nõue on
töövõtja poolt esitatud hilinenult, ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 113 lg 4 võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja viivitas tööde üleandmisega, olles ise viivituses. − Lepingu punkt 6 sätestab töövõtja kohustused ja punkti 6.6 viimase lause kohaselt „Töövõtjal ei ole õigust omal algatusel teha töös muudatusi ilma kirjaliku kokkuleppeta.“ Hagejal ei olnud õigus ilma kirjaliku kokkuleppeta teha töödes muudatusi ja viivitada põhitööde üleandmisega. Pooled ei ole sõlminud Lepingut põhitööde tähtaja edasilükkamise kohta. − Lepingu p 4.3 sätestab, et tööde käigus ilmnevate lisatööde maksumus lepitakse kokku eraldi lepingu lisadega. Hageja arvutused on poolte vahel sõlmitud Lepinguga vastuolus. − Pooled ei ole kokku leppinud tööde üleandmise tähtaja pikenemises. Põhitööd oleks tulnud hageja poolt kostjale üle anda vastavalt Lepingus sätestatud tähtajale, aga hageja seda ei teinud. Poolte vahel ei sõlmitud kokkuleppeid põhitööde üleandmise tähtaja pikenemises. − Väär ja paljasõnaline on hageja väide, et lisatööde teostamiseks kulus 17 päeva. − Hageja esitatud tõendid ei ole aluseks tööde tähtaja pikendamiseks. Ei õhutemperatuur ega muud hageja poolt toodud ilmastikutingimused ei ole seaduslikuks aluseks põhitööde tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjuseid ei ole olnud, hageja ei ole neid tõendanud. − Hageja, kes tegeleb aastaid sedalaadi ehitustöödega, pidi Lepingu sõlmimisel hindama kõiki selliseid asjaolusid, mis võiks pikendada tööde tegemise tähtaega. See on töövõtja riisiko, millega ta pidi arvestama Lepingu sõlmimisel. − Hageja ei ole tõendanud, et tööd on üle antud 23.10.2019, ühtegi allkirjastatud dokumenti ei ole esitatud. Hagiavalduse lisa 4 ei tõenda tööde üleandmist 23.10.2019, see näitab et dokument koostati 23.10.2019. − 05.09.2019 esitatud vahearve nr 19-030 summale 2 250 eurot, tähtajaga 10.09.2019, oli hageja poolt eksitavalt esitatud, sest peale selle arve esitamist hageja juhatuse liige Ivan Sorokin helistas 07.09.2019 KÜ esindajale Toomas Leetsile ja palus arvet mitte tasuda, mistõttu kostja e pidanud arvet tasuma. − Hageja ei ole esitanud vastuväidet tasaarvestuse kohta. Kostja esitas arve hagejale seoses hageja viivitusega e-kirja teel 29.12.2019. Hageja esitas vastuväited sellele alles 31.03.2020 pretensiooniga, s.o 3 kuud pärast nõude saamist. − Kostja on kõikidele hageja pöördumistele vastanud.
13.Kostja palub menetluskuludena hagejalt välja nõuda kostja lepingulise esindaja kulud 1888,27 eurot. Õigusnõustamise tunnihinnaks oli 110 eurot/h koos käibemaksuga. Menetluskulud hõlmavad kliendi nõustamist, dokumentidega tutvumist, hagile vastuse koostamist, hageja seisukohaga tutvumist, kohtu kirjaga tutvumist, poolte kirjavahetust kompromissis osas, istungiteks ettevalmistamist ning istungitel esindamist, taotluste esitamist ja täiendavate tõendite kogumist. Lisaks on kostja 18.05.2021 kohtuistungil taotlenud kohtul lugeda menetluskulude hulka ka 18.05.2021 istungi menetluskulud summas 110 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 1 998,27 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
15.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
16.Hageja soovib kostjalt saada töövõtulepingu alusel veel saamata tasu 438,75 eurot ja viivist. Samuti soovib hageja kahju hüvitamist 200 eurot, mis seisneb kohtueelsetes kuludes õigusteenusele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Hageja tugineb sellele, et tegi elamule vuugitäitetöid, aga töö käigus selgus, et tööd tuleb teha ettenähtust rohkem (vuugivahed olid tavapärasest laiemad ja vana vuuk oli paneelide vahele kivistunud ja nõudis pingutust, selle välja saamiseks). See kõik nõudis rohkem aega kui hageja oli planeerinud. Samuti raskendasid tööd erakordselt kuumad ilmastikuolud. Selle tulemusena on hageja arvutanud, et tööde tegemise aeg pikenes 41. Hageja leiab, et ta on töö nõuetekohaselt teinud ja tal on tekkinud tasu saamise õigus.
18.Kostja vaidleb hagile vastu seetõttu, et pooled pole Lepingu tähtaja pikenemises kokku leppinud ja seetõttu on hageja tähtaega ületanud alusetult. Kostjal on tähtaja ületamise tõttu hageja vastu leppetrahvinõue, mille kostja on hageja nõudega tasaarvestanud. Tasaarvestuse tõttu on hageja nõue kostja vastu lõppenud.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline õigussuhe tuleneb töövõtulepingust ja hageja nõude aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1.
20.Veel ei vaidle pooled järgmiste hagi asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
26.06.2019 sõlmisid pooled tööettevõtulepingu nr 26062019, mille kohaselt pidi hageja tegema Tallinnas Katleri tn 25 hoone vuukide remondi 900 jm ulatuses koos kikide abitöödega vastavalt kostja hinnapakkumisele nr 02062019 (ehk Leping; t lk 13jj)
-
Lepingu p 3.1 järgi pidi hageja alustama töid 26.06.2019 ja lõpetama 15.09.2019. Force majeure asjaoludest, mis takistavad tööde tähtaegselt lõpetamist, tuleb kostjale viivitamatult teada anda).
-
Kostja pole vastu vaielnud, et ta tasus hagejale ettemaksuarve 27.06.2019 nr 19-015 summas 2 250 eurot (t lk 19), arve nr 19-037 summas 6 750 eurot (t lk 21), arve nr 19038 lisatööde eest summas 2 311,87 eurot (t lk 22) ja arve nr 19-030 summas 2 250 eurot osaliselt – makstud on 1 811,25 eurot, sest kostja esitas viivisearve summas 438,75 eurot hagejale, mis on tasumata (vt t lk 20; 23; 32).
21.Kohus tuvastab, et 15.08.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, millest ilmnevad pretensioonid hagejale tööle, muuhulgas kahtlus, kas tööd Lepingus sätestatud tähtajal valmis saavad (t lk 29). 16.08.2019 selgitas hageja (arvestades hageja 24.11.2020 kohtuistungil esitatud otsetõlget, millega kostja nõus oli; t lk 87, 00:33:55), et hageja sõlmis Lepingu ajalise varuga, kuid ilmastikutingimused ja nn raksed vuugid võivad tingida „tähtaegade venimise“, kuid mitte rohkem kui 2-3 nädalat (vt t lk 29 pöördel). 08.10.2019 e-kirjaga esitab kostja veel pretensioone
hagejale tööle ning hageja vastas 10.10.2019, et ei esita arvet halvasti tehtud vuugi eest 9-l korrusel (t lk 30).
22.Lepingu p 12.4 kohaselt tule lepingu muudatused ja täiendused sõlmida kirjalikult. Kostja eitab seesuguste kokkulepete sõlmimist, millega oleks Lepingu tähtaega pikendatud. Hageja selgitas 24.11.2020 kohtuistungil (vt t lk 87; 00:36:21), et tööd alustati esialgse kokkuleppe alusel, kuid tööde käigus ilmnes, et kostja oli teatanud tööde mahu ebaõigesti ja töömaht osutus 184 jm võrra suuremaks. Suuliselt lepiti kokku, et see läheb lisatöödeks. Lisatööd suurendasid ka tähtaega 1/10 võrra.
23.Lisatööde eest esitatud arve nr 19-038 on kostja poolt tasutud. Selles vaidlust ei ole, Samas ei tuvasta kohus tema ette toodud tõendite alusel, et pooled oleks lisatööde tõttu Lepingu tähtaega pikendanud.
24.VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
25.Kostja väidab, et ta pole Lepingu tähtaja pikenemisega nõustunud ei lisatööde tõttu ega muul põhjusel.
26.Hageja ei ole oma 16.08.2019 e-kirjas otseselt taotlenud tähtaja pikendamist ega toonud ka välja, kui palju ja mil viisil täpselt on ilmastikutingimused on mõjutanud tähtaja pikkust ja kui palju on nö raskemad vuugid tingivad tähtaja ületamise (päevade arvu kaupa).
27.24.11.2020 kohtuistungil märkis hageja, et (t lk 87; 00:38:31), et peab kirjavahetust läbirääkimisteks Lepingu muutmiseks ja kuna kostja ei vastanud, siis luges hageja, et Leping on muudetud. Kuigi hageja möönab, et Leping tuli muuta kirjalikult.
28.Kuna lisatööde eest on hageja tasu saanud ning see ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis pole kohtu hinnangul oluline, kuidas lisatöödes kokku lepiti.
29.Kohus ei tuvasta, et kostja oleks andnud nõusolekut Lepingu tähtaja muutmiseks.
30.VÕS § 20 lg 2 kohaselt loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
31.Kostja ei tegutse pooltevahelises Lepingus majandus- ja kutsetegevuses. Samuti ei ole pooled kokku leppinud, et annavad vaikimisele pooltevahelises suhetes mingit laadi õigusliku tähenduse.
32.Kostja on välja toonud, et veel 21.01.2020 e-kirjas selgitas kostja hagejale, et tööaja ümberarvestust kostjale ei esitatud, samuti ei esitatud ilmastikutingimuste kohta tõendeid, mida saaks võrrelda töötajate tööajaga. Maksumuse suurendamise või tähtaja üle ei ole tegelikult läbirääkimisi peetud.
33.Hageja on hagis arvestuslikult teinud tähtaja pikendamise osas arvestusi, kuid selliselt ei ole pooled läbirääkimisi pidanud ega arvestanud, kuidas ja kas mingid tegurid on tähtaja pikenemist mõjutanud. Kokkulepet tähtaja pikendamise osas kohus ei tuvasta.
34.Pooled ei vaidle selle üle, et tööd anti üle 23.10.2019 (t lk 18). Samal kuupäeval esitati kostjale kaks arvet: arve nr 19-037 summas 6 750 eurot (t lk 21) ja arve nr 19-038 summas 2 311,87 eurot lisatööde eest (t lk 22) ning mõlemad arved on kostja poolt tasutud (t lk 23), 25.10.2019 ja lisatööde eest 28.10.2019.
35.Tasumata on osa arvest nr 19-030 summas 2 250 eurot (t lk 20), mis esitati 05.09.2019. Kostja maksis osaliselt arves 29.12.2019 (vt ka 24.11.2020 kohtuistungi protokoll t lk 87 pöördel; 00:53:19 ja ka t lk 31 e-kiri 29.12.2019).
36.Kostja väidab, et 05.09.2019 esitatud arve osas helistas hageja juhatuse liige Ivan Sorokin ja ütles, et seda ei pea maksma. Hageja ei vaidle sellele vastu (24.11.2020 kohtuistungi protokoll t lk 87 pöördel; 00:59:51), kuid hageja väidab, et seda ei tule maksta enne, kui tuleb vastuvõtuakt (23.10.2019). Kreeditarvet või arve annulleerimist ei ole toimunud.
37.Hageja lähtus Lepingust (Lepingu p 5.5, mille kohaselt maksed teostatakse tellija poolt aktsepteeritud aktide alusel, mis loetakse vastuvõetuks 3 tööpäeva jooksul, kui ei esitata kirjalikke pretensioone.
38.Akt allkirjastati 25.10.2019 (vt kostja 30.11.2019 e-kiri t lk 93 pöördel). Lepingu p 5.4 kohaselt tuleb tellijal maksta arve 5 päeva jooksul. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 30.10.2019 (VÕS § 82 lg 1 ja 7).
39.Isegi kui hageja andis kostjale vastuolulisi selgitusi selle kohta, kas ja millal tuleb 05.09.2019 esitatud arve nr 19-030 tasuda, pidi kostjale olema hiljemalt 30.11.2019 aru saadav, et arve tuleb siiski tasuda (t lk 93 pöördel). Vaidlust ei ole, et kostja maksis arvest 1 811,25 eurot 29.12.2019 (vt ka t lk 24 pöördel ja lk 31). Seega oli kostja viivituses vähemalt 30.11.2019-29.12.2019.
40.Hageja oli tööde üleandmisega viivituses 16.09.2019-23.10.2019 (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135).
41.Lepingu p 7.6 järgi on hageja õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,15% päevas ja Lepingu p 9.3 järgi on kostjal õigus nõuda Lepingu tähtaja ületamise eest lepetrahvi 0,1% Lepingu summast päevas.
42.Kostja oli arve nr 19-030 tasumisega summas 2 250 eurot viivituses vähemalt 30 päeva ja viivis selle eest 0.15% päevas on 101,25 eurot.
43.Hageja oli tööde üleandmisega viivituses 38 päeva ning leppetrahv selle eest 0,1% päevas Lepingu summas 11250 eurot (Lepingu p 5.3) on 427,5 eurot.
44.Kostja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõude hageja arve tasumata osaga 438,75 eurot, millega poolte vastastikused kohustused selles ulatuses lõppevad (VÕS § 186 p2).
45.Tasaarvestuse järel võlgneb kostja hagejale veel 11,25 eurot. Lisaks tuleb kosjal maksta hagejale viivist 101.25 eurot ajavahemiku 30.11.2019-29.12.2019 eest.
46.Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskuluna 40 eurot. Hageja viivisenõue koos sissenõudmiskuluga katab hageja võimaliku kahju. Kohtu hinnangul ei saa juhul, kui kahju hüvitamisena nõutakse kohtueelseid õigusteenuse kulusid, panna kostjat halvemasse olukorda, kui kohtumenetluse kulude hüvitamisel. Kohtumenetluse kulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas kulud on vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175). Kohtu arvates ei olnud kvalifitseeritud õigusteenuse kasutamine hädavajalik, et esitada arve tasumise nõue kostjale.
47.Kohus ei arvesta kostja juhatuse liikmena 18.05.2021 kohtuistungil esinenud Toomas Leetsi selgitustega, kuivõrd Toomas Leets ei ole korteriühistu juhatuse liige. Samas ei ole Toomas Leetsi selgitustel määravat rolli kohtulahendi tegemisel ja kohus on tuginenud teistele asjas kogutud kirjalikele tõenditele ja poolte lepinguliste esindajate avaldatule. Viivisenõue
48.Kuna kohus tuvastas, et kostjal on rahaline kohustus hageja ees, siis tuleb hageja taotlusel mõista kostjalt välja ka viivis Lepingu p 7.6 sätestatud määras, s.o 0,5% päevas viivitatud summast, mis on kohtu tuvastatu alusel 11,25 eurot (VÕS § 113 lg 1). Selle summa ulatuses on kostja viivituses alates 30.12.2019. Hageja on palunud hagiavalduses viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
49.Ajavahemiku 30.12.2019-22.08.2021 eest tuleb kostjal maksta hagejale viivist 602 viivitatud päeva eest kokku 10,16 eurot.
50.Edasiulatuva viivise mõistab kohus välja protsendina TsMS § 367 alusel, kuid kokku mitte rohkem kui 1,09 eurot. Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine
51.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus jätab hagi suuremas osas rahuldamata arvestab kohus sellega, et hageja püüdis vaidlust lahendada kohtueelselt ja ka kohtumenetluse ajal püüdis hageja kompromissläbirääkimisi alustada, kuid kostja kompromisspakkumine seisnes selles, et hageja peab hagi tagasi võtma. Kompromiss eeldab, et mõlemad pooled teevad järeleandmisi (VÕS § 578 lg1). Kompromiss ei saa seisneda selles, et ainult hageja teeb järeleandmisi.
52.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.