2-21-8502/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku tegevusalaks on olnud valmistoitude tootmine ja toidukaupade hulgimüük. Võlgnik asutati 2010. aastal, osakapitaliga 2560 eurot. Võlgniku peamiseks äritegevuseks oli lennuliinidele toitlusteenuse pakkumine. Seoses COVID-19 viirusega kaasnenud lennuliikluse peatumise/osalise katkemisega, on lõppenud sisuliselt ka võlgniku majandustegevus ning jäänud on üksnes kohustused. Võlgnik selgitab esitatud pankrotiavalduses, et omaniku täiendava rahalise panuseta või investorite kaasamiseta ei ole enam võimalik ettevõtte tegevust jätkata. Olemasolevate finantsvahendite ja finantseerimisallikatega ei suuda võlgnik tegevust jätkata viisil, mis võimaldaks kohustusi märkimisväärselt vähendada ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püüdnud leida olukorrale lahendust ning majandustegevust jätkata, kuid seni ei ole see soovitud tulemust andnud. Võlgnik on jõudnud olukorda, kus kohustused ületavad vara väärtuse. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimise põhjuste osas ning pankrotisituatsiooni olemasolu osas võib nõustuda. Ajutine haldur märgib võlgniku maksejõuetuks muutumise ajaks 2021.a. kevade (märts-aprill), mil COVID-19 piirangud mõjusid äriühingu tegevusele lõplikult laastavalt. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Maanteeameti andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgnikule on varasemalt kuulunud sõiduk xxxx (reg.nr xxxx, esmane reg.aasta 2012). Transpordiameti registrisse on märgitud, et 28.05.2019 on sõiduk kustutatud seoses võõrandamisega, reg.märk tagastatud ning sõidukile on määratud transiidimärk. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt rahalised vahendid puuduvad. Pankrotiavaldusele lisatud vara nimekirjas on märgitud võlgnikule kuuluvate restoraniköögi seadmete (viilutaja, kohvimasin, nõudepesumasin, külmkamber jm) bilansiliseks väärtuseks kokku 17 286 eurot. Suheldes võlgnikuga selgus, et tegemist on üksnes raamatupidamisliku väärtusega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgnikule kuuluvad seadmed kasutatud, halvas seisukorras ning vanemat tüüpi. Arvestades praegust turusituatsiooni kus mitmed majutus-ja toitlustusasutused on pidanud oma uksed sulgema, on turul taoliste seadmete pakkumus suur, kuid nõudlus võrdlemisi väike. Eeltoodust tulenevalt asub haldur seisukohale, et võlgniku vara väärtuseks on käesoleval ajal ca 1 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul piisab võlgniku varast ajutise pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuid on võimalik, et sellest ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks. Maksu-ja Tolliameti vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et kõikide töötajatega on töölepingud lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul on maksuvõlg kokku summas 117 147,03 eurot (koos intressiga). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus. Kõik kohustused on kokku 142 033,07 eurot. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik ise, mistõttu on maksejõuetuse olemasolu võimalik eeldada. Pankroti põhjuseks peab võlgnik COVID-19 viirusega kaasnenud lennuliikluse peatumist/osalist katkemist. Kontrollides ja analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Kuna võlgnik tegeles lennuliinidel toitlusteenuse pakkumiseega on ilmne, et olukorras, kus lennuliiklus on olnud (tulenevalt COVID-19 pandeemiast) sisuliselt peatunud, ei olnud võimalik võlgnikul oma tegevusalaga tegeleda sellises mahus, mis võimaldaks jätkusuutlikku majandamist. Võlgniku poolt esitatud materjalidest nähtub, et aruandeaasta kahjum (30.04.2021.a. seisuga) oli 175 695 eurot. 31.12.2020.a. seisuga oli aruandeaasta kahjum 394 700 eurot. Võlgnikul puuduvad töötajad ning võlgnik on kinnitanud, et käesoleval ajal majandustegevus puudub. Juhatuse liige on kinnitanud, et ettevõtte tegevus on lõppenud, samuti on edaspidist tegevust hinnatud perspektiivituks. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu alates 2021.a. kevadest.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud tuvastada. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades siiski lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, millega oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik viia läbi pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on sisuliselt lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 142 033,07 eurot, kuid vara väärtuses ca 1 000 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 26.07.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 09.08.2021. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ajutise halduri taotlusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele S. S. (isikukood 37606020340). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 858 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot, kokku 1 029,60 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 66 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 858 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot, kokku 1 029,60 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik