Osaühing Xxxxxxxxxxx hagi Xxxxxxxxxxx talu vastu 3117,12 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Xxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxxxxx; asukoht Xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind, Advokaadibüroo Supremia, e-post [email protected] Kostja Xxxxxxxxxxx talu, registrikood xxxxxxxxxxx; asukoht Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Kerli Kaasik, Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Osaühing Xxxxxxxxxxx hagis Xxxxxxxxxxx talu vastu poolte vahel 29.06.2016 sõlmitud kinnistute rendilepingu rikkumisega tekitatud kahju 3117,12 eurot ja viivise nõudes.
2.Saata määrus menetlusosalistele.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega peale menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Asjaolud
10.08.2020. a esitas hageja Osaühing Xxxxxxxxxxx lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi Xxxxxxxxxxx talu vastu 3117,12 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on hageja kui rendileandja ja kostja kui rentniku vahel 23.06.2016. a sõlminud tähtajaline maa rendileping, mille alusel anti kostjale kasutamiseks looduslik rohumaa. Lepingu kohaselt võttis kostja kinnistud hagejalt tasuta kasutusse, tingimustel, et a) tagab kinnistute hoolduse (sh püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo) ja b) loobub õigusest taotleda kinnistutega seoses mistahes toetusi. Pooled on kokku leppinud, et kinnistutega seotud toetuste taotlemise ainuõigus on hagejal ning kostja teeb (4) 1
2-20-11557 hagejaga toetuste edukaks taotlemiseks koostööd. Pooled jaotavad hagejale makstavad, kinnistutega seotud toetused selliselt, et hagejale jääb 60% ja rentnikule 40% toetustest. Lepingu kohaselt on rentnik kohustatud kasutama kinnistuid maheda (püsirohttaimede, heina) taimekasvatuse otstarbel ja tagama kinnistute sellise majandamise, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks.
2.15.09.2020. a esitas kostja Xxxxxxxxxxx talu kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele koos taotlusega peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-18-7394 lahendi lõpliku jõustumiseni. Taotluse kohaselt on sama rendilepingu täitmise üle vaidlus tsiviilasjas 2-187394, mistõttu ei saa käesolevas tsiviilasjas lahendit teha, kui lahend tsiviilasjas nr 2-18-7394 ei ole jõustunud. Kohus on kõnealuses asjas leidnud, et hagejal puudub tasaarvestatav nõue. 20.10.2020. a vastuses hagiavaldusele kostja täiendas menetluse peatamise taotlust, märkides, et kohus on eelnevas tsiviilasjas nr 2-18-7394 leidnud, et leping on lõppenud 16.01.2017. a ja kahjunõue puudub, mistõttu ei saa kohus käesolevas asjas hagi ühelgi juhul rahuldada, ega tehas asjas teistsugust otsustust.
3.Hageja hinnangul ei sõltu asja lahendamine tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtavast lahendist. Tallinna Ringkonnakohtus pooleliolev vaidlus käib selle üle, kas kostjal on õigus saada hagejalt raha lepingu täitmise eest, st peamiselt lepingu täitmise üle, mitte lepingu ülesütlemise osas. Hageja leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-7394 leidis lahenduse asjaolu, kas kostja on täitnud rendilepingut kohaselt ja kas tal on õigus nõuda hagejalt PRIA-lt 2016. a laekunud rahast osa. Tsiviilasja nr 2-20-11557 esemeks on küsimus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt seoses lepingu lõppemisega kahju hüvitamist 2017. a eest. Seega ei sõltu käesoleva tsiviilasja lahendus tsiviilasja nr 2-18-7394 lahendusest. TsMS-ist ei tulene, et teises kohtuasjas tehtud kohtulahendi põhjendused on siduvad uue vaidluse lahendamisel samade menetlusosaliste vahel. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et menetlemise peatamise aluseks ei saa olla see, et teises menetluses võidakse tuvastada asjaolusid, mis võiksid olla olulised asja lahendamiseks. Selle seisukoha põhjendamiseks on viidatud § 457 lg-le 1, milles tulenevalt ei ole kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, siduvad samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Isegi, kui eeldada, et tsiviilasja nr 2-18-7394 lahend jõustub, siis selles lahendis märgitud põhjendused ei ole siduvad tsiviilasjas nr 2-20-11557. Seega puuduvad alused menetluse peatamiseks.
4.Kohus peatas menetluse käesolevas asjas 25.11.2020. a määrusega. 10.02.2021 esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks ning asja läbivaatamata jätmiseks. Kohus uuendas menetluse 11.02.2021. a määrusega ning küsis hageja seisukohta menetluse jätkamise kohta.
5.Hageja on 08.03.2021. a esitanud seisukoha, milles leiab, et puuduvad alused hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg-s 2 märgitud alused ei sätesta kohtu kohustuse, vaid kohtu õiguse jätta hagi läbi vaatamata. Teiseks, käesoleval juhul ei ole kumbki TsMS § 423 lgs 2 fikseeritud tingimus täidetud, mistõttu on välistatud märgitud sätte alusel hagi läbi vaatamata jätmine. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Juhul, kui lähtuda hageja esile toodud faktilistest asjaoludest ja kui eeldada nende õigsust, siis on võimalik, et hageja õigusi on rikutud. Seega tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi hinnata ainuüksi seda, kas hageja väidete õigsust eeldades on hageja õiguste rikkumine võimalik. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas ja mida on tuvastatud teiste kohtuasjade raames, sest teistes kohtuasjades tuvastatu ei mõjuta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Kolmandaks, ei ole täidetud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Seadusest tuleneb hageja õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hageja õigusi on rikutud. Juhul, kui leping ei ole kehtivalt lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole lepingut täitnud ja hagejale on tekkinud täitmata jätmisest kahju. Samuti ei saa nõustuda, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest isegi, kui ringkonnakohus oleks teises tsiviilasjas tuvastanud (4) 2
2-20-11557 kostja väidetud asjaolusid (millega hageja ei nõustu), on kohtupraktikast tulenevalt pooltele siduv ainult otsuse resolutsioon, mitte põhjendav osa. Kostja viidatud lahendist ei tulene üheselt, millal on kohtu seisukoha järgi väidetavalt leping lõppenud. Kohus on vaid põhjendanud, et: „Põhjendused lepingu kehtivuse kohta tuleb maakohtu otsusest välja jätta.” Sõltumata tsiviilasjas nr. 2-18-7394 tehtud lahendist, on kohtul võimalik hagi rahuldada. Kohtumääruse põhjendus
6.Kohus on käesolevas asjas 25.11.2020. a määruses leidnud, et tsiviilasjas nr 2-18-7394 on vaidluse all samade poolte vahel samast lepingust tulenevad nõuded, milles OÜ Xxxxxxxxxxx on esitanud tasaarvestusavalduse Xxxxxxxxxxx talu vastu, kus tugineb samadele asjaoludele, mis käesolevas tsiviilasjas (s.o kostja on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata, sh jätnud kinnistud hooldamata ja niitmata, mistõttu hagejal jäi 2017. a eest kostja tegevusetuse tõttu saamata PRIA toetused summas 9770,97 eurot). Tsiviilasja 2-18-7394 menetlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 otsuse jõustumisega 01.02.2021. a. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude ulatuses, mis ületab tsiviilasjas nr 2-18-7394 tasaarvestusavalduses esitatud nõuet.
7.Kohtu hinnangul tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel - samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Pooled vaidlesid nii tsiviilasjas 2-18-7394 kui ka käesolevas tsiviilasjas sisuliselt selle üle, kes rikkus poolte vahel sõlmitud rendilepingut. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ Xxxxxxxxxxx rikkus oma lepingust tulenevat kohustust rendilepingu vilja väljaandmiseks Xxxxxxxxxxx talule ning Xxxxxxxxxxx talu ei ole oma kohustusi rikkunud, s.o OÜ-l Xxxxxxxxxxx puudub lepingust tulenev tasaarvestatav nõue Xxxxxxxxxxx talu vastu.
8.Riigikohus on 26.04.2016. a kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-34-17 (p 13) märkinud, et „üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58). Sellest reeglist teeb olulise erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Tsiviilasjas nr 2‐14‐56699 ei esitanud tasaarvestuse vastuväidet kostja, vaid hageja, kuid sisuliselt oli hageja selles menetluses kostja positsioonil, soovides välistada enda vastu maksma pandud nõude täitmise. Seetõttu on ka praegusel juhul põhjendatud kohaldada analoogia korras TsMS § 457 lg‐t 2. Tsiviilasjas nr 2‐14‐56699 tehtud ringkonnakohtu otsuse p‐dest 9-12 nähtub, et lisaks sellele, kas hagejal on õigus oma nõue kostja nõudega tasaarvestada, on kohtud hinnanud ka seda, kas hagejal on üldse nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Tulenevalt TsMS § 457 lg‐st 2 on tsiviilasjas nr 2‐14‐56699 tehtud jõustunud kohtuotsus hagejale ja kostjale siduv mitte ainult osas, millega keelduti sundtäitmist lubamatuks tunnistamast, vaid ka osas, millega jäeti tunnustamata hageja õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega.“
9.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist analoogilise olukorraga – tsiviilasjas 2-187394 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud OÜ-l Xxxxxxxxxxx rendilepingust tuleneva kahjunõude puudumine, siis ei ole kohtul võimalik käesolevas asjas jõuda eelnimetatud tsiviilasjas esitatud kahjunõuet ületavas osas, mida OÜ Xxxxxxxxxxx nõuab käesolevas asjas, teistsugusele järeldusele.
10.Riigikohus on eelpool viidatud lahendis märkinud ka, et sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p‐dest 4-7, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama (4) 3
2-20-11557 asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1 p‐de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata. Eeltoodust tulenevalt ja kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
(4) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.