Osaühingu X hagi Hiie Tõnise talu vastu 3117.12 euro ja viivise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing X 14. septembri 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing X (registrikood XXXXXXX), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja Y Kostja Hiie Tõnise talu (registrikood 11636534), lepinguline esindaja Kerli Kaasik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11557 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing X (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Hiie Tõnise talu (kostja) vastu 3117.12 euro ja viivise välja mõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kui rendileandja ja kostja kui rentniku vahel 23. juunil 2016. a sõlminud tähtajaline maa rendileping. Lepingu kohaselt võttis kostja kinnistud hagejalt tasuta kasutusse, tingimustel, et tagab kinnistute hoolduse (sh püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo) ning loobub õigusest taotleda kinnistutega seoses mistahes toetusi. Pooled leppisid kokku, et kinnistutega seotud toetuste taotlemise ainuõigus on hagejal ning kostja teeb hagejaga toetuste edukaks taotlemiseks koostööd. Pooled jaotavad hagejale makstavad, kinnistutega seotud toetused selliselt, et hagejale jääb 60% ja rentnikule 40% toetustest. Lepingu kohaselt on rentnik kohustatud kasutama kinnistuid maheda (püsirohttaimede, heina) taimekasvatuse otstarbel ja tagama kinnistute sellise majandamise, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks. Hageja leidis, et kostja ei ole 2017. a kinnistuid niitnud, niidet kokku kogunud ega ole taganud kinnistute sellist majandamist, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks. Arvestades lepingutingimusi jäi hagejal kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu saamata 5862.58 eurot. Kuivõrd sellest on tsiviilasjas nr 2-18-7394 tasaarvestatud 2745.46 eurot, on hagejal kostja vastu nõue vähemalt 3117.12 euro saamiseks. Lisaks esitas hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlalt hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni.
3.15. septembril 2020. a esitas kostja kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele koos taotlusega peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-18-7394 lahendi lõpliku jõustumiseni.
4.Hageja hinnangul ei sõltu asja lahendamine tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtavast lahendist. Tallinna Ringkonnakohtus pooleliolev vaidlus käib selle üle, kas kostjal on õigus saada hagejalt raha lepingu täitmise eest. Hageja arvates leidis tsiviilasjas nr 2-18-7394 lahenduse asjaolu, kas kostja on täitnud rendilepingut kohaselt ja kas tal on õigus nõuda hagejalt PRIA-lt 2016. a laekunud rahast osa. Tsiviilasja nr 2-20-11557 esemeks on küsimus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt seoses lepingu lõppemisega kahju hüvitamist 2017. a eest. Seega ei sõltu käesoleva tsiviilasja lahendus tsiviilasja nr 2-18-7394 lahendusest.
5.Pärnu Maakohus peatas 25. novembri 2020. a määrusega käesolevas asjas menetluse. 10. veebruaril 2021. a esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks ning asja läbi vaatamata jätmiseks. Kohus uuendas menetluse 11. veebruari 2021. a määrusega ning küsis hageja seisukohta menetluse jätkamise osas.
6.Hageja leidis, et puuduvad alused hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg-s 2 märgitud alustel. Juhul, kui eeldada hagiavalduses esile toodud asjaolude õigsust, on hageja õiguste rikkumine võimalik. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas ja mida on tuvastatud teiste kohtuasjade raames, sest teistes kohtuasjades tuvastatu ei mõjuta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Ka ei ole täidetud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Seadusest tuleneb hageja õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hageja õigusi on rikutud. Juhul, kui leping ei ole kehtivalt lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole lepingut täitnud ja hagejale on tekkinud täitmata jätmisest kahju. Samuti ei saa nõustuda, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest isegi, kui ringkonnakohus oleks teises tsiviilasjas tuvastanud kostja väidetud asjaolusid, on kohtupraktikast tulenevalt pooltele siduv ainult otsuse resolutsioon, mitte põhjendav osa.
Maakohtu määrus
7.Pärnu Maakohus lõpetas 16. augusti 2021. a määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud otsustas maakohus kindlaks määrata eraldi määrusega pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
8.Maakohus leidis, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Pooled vaidlesid nii tsiviilasjas nr 2-18-7394 kui ka käesolevas tsiviilasjas sisuliselt selle üle, kes rikkus poolte vahel sõlmitud rendilepingut. Tsiviilasjas nr 2-18-7394 1. veebruaril 2021. a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2020. a kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust rendilepingu vilja väljaandmiseks kostjale ning kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, s.o hagejal puudub lepingust tulenev tasaarvestatav nõue kostja vastu.
9.Maakohus viitas Riigikohtu praktikale ning järeldas, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud hagejal rendilepingust tuleneva kahjunõude puudumine, siis ei ole kohtul võimalik käesolevas asjas jõuda eelnimetatud tsiviilasjas esitatud kahjunõuet ületavas osas, mida hageja nõuab käesolevas asjas, teistsugusele järeldusele. Maakohus leidis, et kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas Pärnu Maakohtu 16. augusti 2021. a määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja jätkata tsiviilasja nr 2-20-11557 menetlemist ning jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja tõi välja, et käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-18-7394 on pooled küll samad, kuid hagi alus ja hagi ese on erinevad. Tsiviilasjas nr 2-18-7394 nõudis kostja hagejalt sisuliselt tasu maksmist niitmise eest rendilepingu alusel, käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, sest kostja tegevusetus oli põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Lisaks ei ole käesolevas tsiviilasjas siduv teiste kohtuasjade otsuste põhjendavas osas tuvastatu. Täiendavalt märkis hageja, et ringkonnakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-7394 tuvastanud kahjunõude puudumist, nagu on ekslikult leidnud maakohus käesolevas tsiviilasjas.
12.Kostja esitas seisukoha, milles leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-18-7394 on tuvastatud asjaolu, et kostja ütles lepingu üles 16. jaanuaril 2017. a, kuna hageja jättis tasumata lepingujärgse tasu. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tasu hagejalt välja mõistetud. Ringkonnakohus leidis, et leping on lõppenud ja kahjunõue puudub.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.
14.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevatel asjaoludel on hageja nõue poolte jaoks siduvalt lahendatud, mistõttu on põhjendatud menetluse lõpetamine otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt ei ole lubatud asja menetlemine olukorras, kus samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. See kehtib ka olukorras, kus vaidlusalune nõue on ühes asjas hagi esemeks ja teises asjas on seda kasutatud tasaarvestuseks. Kuigi reeglina on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58), siis nagu maakohus õigesti märkis, on TsMS § 457 lg 2 kohaselt pooltele siduv ka kohtu otsus tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-34-17, p 13). Vastupidine olukord kulutaks ebamõistlikult nii poolte kui ka kohtu ressursse. Samuti tooks see kaasa vastuoluliste otsuste tegemise ohu või ohu, et hageja saab sama nõude rahuldatud topelt.
15.Tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitas Hiie Tõnise talu (käesolevas asjas kostja) Osaühing X (käesolevas asjas hageja) vastu hagi, milles palus Osaühingult X Hiie Tõnise talu kasuks välja mõista põhivõla 4607.26 eurot, viivise 11. mai 2018. a seisuga 497.84 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlalt alates 12. maist 2018. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hiie Tõnise talu tasunõue tulenes poolte vahel 23. juunil 2016. a sõlmitud rendilepingust, mida Osaühing X hageja hinnangul oli rikkunud, sest jättis Hiie Tõnise talule tasumata osa PRIA toetustest. Hiie Tõnise talu loobus osaliselt oma nõudest ja 14. novembri 2018. a menetlusdokumendis palus Osaühingult X välja mõista põhivõla 2543.64 eurot, viivise 11. mai 2018. a seisuga 281.12 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlalt alates 12. maist 2018. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.aprillil 2019. a ja 8. oktoobril 2019. a esitas Osaühing X tsiviilasjas nr 2-18-7394 kohtule menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et Hiie Tõnise talu tasunõue on põhjendatud. Osaühing X vastuväite kohaselt on ta tasaarvestanud Hiie Tõnise talu rendilepingust tuleneva tasunõude 2745.46 eurot enda rendilepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega 5862.58 eurot Hiie Tõnise talu vastu (tl 46).
16.Olukorras, kus üks pool tugineb kohtumenetluses tasaarvestusele ja teine pool sellele vastu vaidleb, peab kohus sisuliselt kontrollima, kas tasaarvestuse eeldused on täidetud, mh kas tasaarvestuseks kasutatud nõue on olemas (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Lisaks on õiguskirjanduses selgitatud, et kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud. Kohus ei tohi jätta lahtiseks küsimust, kas tasaarvestus on välistatud seetõttu, et kostjal puudub väidetav nõue, või seetõttu, et nõuete tasaarvestamine ei ole muul põhjusel kehtivalt toimunud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1209).
17.Harju Maakohus jõudis 22. novembril 2019. a tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtud otsuses järeldusele, et Osaühingul X ei ole õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuivõrd Osaühing X ei ole tõendanud, et ta oleks Hiie Tõnise talule andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ega tõendanud, et esineksid erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks õigustatud täiendava tähtajata kahju hüvitamine. Lisaks märkis kohus, et kahju hüvitamise nõude esitamine on vastuolus VÕS § 101 lg-ga 3. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus sisuliselt, et Osaühingu X kahjunõue on põhjendamatu, mistõttu ei saanud ta seda ka Hiie Tõnise talu nõudega VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada. Ka Tallinna Ringkonnakohus jõudis 5. oktoobri 2020. a tsiviilasjas nr 2-18-7394 tehtud otsuses järeldusele, et Osaühingul X puudub tasaarvestatav nõue hageja vastu PRIA-lt 2017. aastal saada olnud võimalike toetuste ulatuses. Lisaks ei ole tõendatud kostja väide, et talle on tekkinud hageja poolt põllul töötamisega kahju. Seega lahendasid kohtud tsiviilasjas nr 2-18-7394 Osaühingu X tasaarvestuse vastuväite sisuliselt. Tallinna
Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustus 1. veebruaril 2021. a.
18.Praeguses asjas esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3117.12 eurot, s.o ulatuses, milles hageja arvates tsiviilasjas nr 2-18-7394 tasaarvestuseks kasutatud kahjunõue tasaarvestusega ei lõppenud. Hageja leidis, et kostja ei ole 2017. a kinnistuid niitnud, niidet kokku kogunud ega ole taganud kinnistute sellist majandamist, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks, millega rikkus poolte vahel 23. juunil 2016. a sõlmitud rendilepingut. Ka tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitatud tasaarvestuse vastuväite kohaselt rikkus Hiie Tõnise talu poolte vahel 23. juunil 2016. a sõlmitud rendilepingut, sest ei niitnud ega hooldanud kinnisasja 2017. aastal, mille tagajärjel jäi Osaühingul X saamata PRIA toetus. Seega tugineb hageja käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõude alusena samadele asjaoludele, millele tugines tsiviilasjas nr 2-18-7394 esitatud tasaarvestuse avalduses. Seetõttu peaks kohus ka praeguse asja lahendamiseks kontrollima, kas hagejal on kostja vastu 23. juunil 2016. a sõlmitud rendilepingu rikkumisest tulenev kahjunõue, s.t kontrollima samu eeldusi, mida kohtud kontrollisid tsiviilasjas nr 2-18-7394 seoses Osaühing X tasaarvestuse vastuväitega.
19.Kuivõrd kohtud lahendasid tsiviilasjas nr 2-18-7394 hageja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt ning jõudsid järeldusele, et Osaühingul X puudub tasaarvestatav nõue Hiie Tõnise talu vastu, on tsiviilasjas nr 2-18-7394 jõustunud lahend TsMS § 457 lg 2 alusel siduv ka praeguses asjas. Arvestades eelnevat lõpetas maakohus õigesti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
20.Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu, et hageja tasus määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot 4. oktoobril 2021. a ja summas 50 eurot 1. novembril 2021. a, s.o kokku 100 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitamisel pidi hageja RLS § 59 lg 14 kohaselt tasuma määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enam tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamist.
21.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 633 lg 1, TsMS § 696 lg 1).
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.