Hageja: IPF Digital AS (registrikood 11034137; asukoht Lõõtsa tn 5, Tallinn, Harju maakond, 11415), hageja lepinguline esindaja: R.P. (e-post XXX)
vastu võlgnevuse
Kostja: K.U. (isikukood XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai 2021, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta IPF Digital AS hagi K.U. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja IPF Digital AS kanda.
3.K.U. puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
2-21-103516 kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSKÄIK
1.IPF Digital AS (hageja) esitas 10. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.U. (kostja) 2762 euro 39 sendi saamiseks. Kohus tegi K.U.
15.veebruaril 2021 makseettepaneku, mis toimetati kätte 15. veebruaril 2021. K.U. esitas 15. veebruaril 2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 25. veebruari 2021. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue
2.IPF Digital AS esitas 15. märtsil 2021 kohtule hagiavalduse K.U. vastu. Hagiavalduse kohaselt taotles A.U. esmast krediiti XX.XX.XXXX summas 1000 eurot ning on edaspidi krediidilimiiti korduvalt tõstnud seda kogusummale 3143 eurot 14 senti. XX.XX.XXXX on sõlmitud viimane leping krediidikonto limiidiga 2500 eurot, lepinguga lepiti kokku intressimääras 47,28 % aastas ja 0,13 % päevas, tagasimakse kuupäevaks määrati 29. kuupäev.
2.1.A.U. kasutas korduvalt krediidilimiiti, kuid tagasimakse kohustust ei täitnud. Hagejale on teatavaks saanud, et A.U. suri XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX pärimistunnistuse alusel on pärijateks S.U, K.U. ja K.U.
2.2.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2500 eurot ning intressi võlgnevus 13. maist 2019 kuni 2. märtsini 2020 summas 296 eurot 62 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2.3.Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates pärijale kohustuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast 21. oktoobril 2020 hagiavalduse esitamiseni 15. märtsil 2021 intressiga võrdses määras, s.o 0,13 % päevas. Kostja võlgneb hagejale viivist 461 eurot 50 senti. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja esitas 5. aprillil 2021 kohtule hagiavalduse vastuse. Kostja selgitas, et on olnud eposti teel kirjavahetuses hageja esindajaga (A.V. ). Et nõudest aru saada on kostja korduvalt küsinud nõude aluseks olevaid dokumente, kus kajastuks nõude tekkimine ja sisu ja pärinud aru, kas tegu on olnud laenude refinantseerimisega ja mis kuupäevast lõpuks nõue algab. Vastuseks on kostja saanud nelja erineva numbriga krediidilepingut, panga väljamaksete paberid ja arvestusliku exceli tabeli. Nendest dokumentidest ei ole võimalik aru saada nõude suurusest ega selle tekkimise ajast. Krediidilepingust nr XXX nähtub, et A.U. on võimaldatud kasutusele võtta krediit kuni 2500 eurot. Panga väljavõtetest (mille esitas hageja kohtule) on võimalik välja lugeda, et antud krediidikontolt on väljamakseid tehtud 188 eurot 64 senti. See on ka kõik, mis nõudest arusaadav on. Paljudele korduvatele küsimustele e-posti teel pole kostja vastuseid saanud ning viimasele 2020. aasta novembris saadetud kirjale ei ole vastatud. Krediidifirma esindaja võttis uuesti ühendust 18. veebruaril 2021, kui kostja esitas vastuväite kiirmenetluse kohta. Ka sellele kirjale vastates ei saadud esitatud küsimustele vastust.
2-21-103516
3.1.Arusaamatuks jääb hageja kohtule esitatud tabel. Antud tabelis ei kajastu krediidilepingu nr XXX (sõlmitud XX.XX.XXXX ) tehtud väljamaksed. Tabelist on näha, et tihtipeale on tagasimaksetest arvestatud ainult intressi osa ja põhiosa mitte, mis on vastuolus krediidifima enda krediitkonto üldtingimuste p-ga 7.3, mille alusel summadest, mida klient krediidiandjale tasub, loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmise kulud, seejärel krediidi põhiosa summa, seejärel kogunenud intress, seejärel kontohaldustasu ja teised tasud, muuhulgas tasud täiendavate teenuste eest, mis klient arve esitamise kuu jooksul ostnud on, ja viimasena viivis. Sellest lähtub, et kui tagasimakse on olnud 112 eurot 5 senti ja põhiosa pole arvestatud, siis intress on olnud 100%. Kostja ei nõustu ka hageja esindaja välja pakutud viivise määra suurusega, mis ei ole kooskõlas võlaõigusseadusega. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja esitas 26. aprillil 2021 vastuse kostja seisukohale. Hageja tõi välja, et krediidisaaja kasutab krediidikonto limiiti, esitades selleks väljamaksetaotluse iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt lubatud viisil vastavalt krediidiandja määratud korrale. XX.XX.XXXX on tehtud väljamakse 100 eurot, 6. novembril 2019 37 eurot 24 senti ja 23. detsembril 2019 51 eurot 40 senti.
4.1.Kostja väidete kohaselt ei ole temale kohustuse kujunemine arusaadav. Hageja on esitanud arvestuskäigu, millest nähtub tagasimakse suurus ning selle jagunemine. Samuti selgitab hageja, et kui lepingus olevate arvete tasumisega ei ole hilinetud, kehtib annuiteetgraafiku põhimõte, et esmalt lepingu alguses lähevad enamus tagasimaksed intressi katteks. Kui klient teeb tagasimakseid ainult XXX väärtuses (XXX), siis koguneb raha intressivõla katteks.
4.2.Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Kohtuistung
5.19. mail 2021 toimus asjas kohtuistung. Kohtusaalis viibis kohal kostja K.U. ning videokonverentsi vahendusel osales hageja lepinguline esindaja A.-L.V. Istungil andis kohus hagejale tähtaja esitada kohtule dokumendid, millest on näha A.U. väidetav võlgnevus alates
31.märtsist 2017 selliselt, et kostjal oleks võimalik sellele arvutuskäigule sisuliselt vastata, oleks võimalik aru saada kui suur on võlgnevus ja kuidas on krediidiandja kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja hagiavalduse täpsustus
6.Hageja esitas 2. juunil 2021 kohtule hagiavalduse täpsustused. Hageja esitas täiendavalt lepingud nr XXX, XXX, XXX ja tõendid A.U. tehtud väljamaksete kohta. Hageja selgitas, et lepingu muutmise käigus võib krediidiandja määrata lepingule uue numbri. Lepingu numbri muutumisest teavitab krediidiandja klienti. Lepingu numbri muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue lepingu sõlmimisega, vaid lepingu muudatusega.
6.1.Hageja esitas samuti väljamaksete ning tagasimaksete arvestuse kogu perioodi kohta, e. perioodil 31. märts 2017 kuni 2. märts 2020 ning samal perioodil intressi katteks läinud summade arvestuse.
7.Kostja esitas 6. juunil 2021 vastuse hagiavalduse täpsustusele. Kostja arvutas kokku hageja esitatud tabelis kajastatud nelja krediidilepingu summad ja võrdles lepingu tasakaalu ning põhiosa suuruse jääki (võlga) iga uue krediidisuurendamise lepingu eel.
7.1.Nelja erineva krediidilepinguga on A.U. võimaldatud krediiti kogusummas 3143 eurot 14 senti. A.U. on perioodil 1. mai 2017 kuni 2. märts 2020 teinud krediidiandjale tagasimakseid 3308 euro 84 sendi suuruses. Sellest summast on jaotuslikult põhiosa suuruseks arvestatud 643 eurot 14 senti ja intressi osaks 2604 eurot 24 senti. Seega intressi osakaal on koguni 80,6% tagasimakstavast summast ja põhiosa vaid 19,4%. Kui igat krediidilepingut eraldi lahata, siis selgub et XX.XX.XXXX sõlmitud krediidilepinguga nr XXX on A.U. võimaldatud kasutusele võtta 1000 eurot. Sellel perioodil (31. märts 2017 kuni 19. november 2017) võeti kasutusele 1116 eurot 40 senti ja on tagasimakseid tehtud summas 362 eurot 28 senti (jaotuselt 116 eurot 40 senti põhiosa ja 245 eurot 88 senti intressi osa). Perioodi lõpuks on põhiosa võlaks seega 1000 eurot. Selles valguses on krediidiandja kasutanud kõikvõimalikke seadusest tulenevaid võimalusi (kaasaarvatud enda esitatud arvestuslikku tabelit) ja leidnud, et A.U. oleks veel krediiti juurde vaja ning on võimaldanud krediiti suurendada ja sõlmida uue lepingu XX.XX.XXXX (leping nr XXX). Antud lepinguga võimaldati A.U. krediidi tõstmist 1000 euro võrra ja laen kasvas 2000 euroni. Järgneb periood (19. november 2017 kuni 27. detsember 2018) mille jooksul A.U. on kasutusele võtnud 1379 eurot 27 senti ja on teinud tagasimakseid kogusummas 1416 eurot 14 senti (jaotuselt 379 eurot 27 senti põhiosaks ja 1036 eurot 87 senti intressi osaks). Intressi osakaaluks on arvestatud 73,2% ja vaid 26,8% põhiosa katteks. Perioodi lõpuks on A.U. põhiosa võlg 2000 eurot. Perioodi lõpus sõlmib krediidiandja uue krediidilepingu XX.XX.XXXX (leping nr XXX) ja võimaldab 400 eurost krediidi kasvu ja kogu krediidi kasvu 2400 euroni. Järgneb periood (15. jaanuari 2019 kuni 30. aprill 2019) mille jooksul võimaldatakse A.U. võtta kasutusele 458 eurot 83 senti. Sellel perioodil teeb A.U. kolm tagasimakset, millest põhiosa katteks arvestatakse vaid ühest maksest 58 eurot 83 senti. Ülejäänud kahest maksest arvestatakse vaid intressi osa, kuigi üldtingimuste p 7.3. määratleb selgelt tagasimakstava summa jaotuse. Protsendiliselt on intressiks arvestatud 80,42% ja põhiosaks 19,58%. Perioodi lõpuks on põhiosa jääk 2400 eurot. Taaskord võimaldab krediidiandja uut krediidi tõstmist sõlmides XX.XX.XXXX uue krediidilepingu (leping nr XXX) ja tõstes krediidi kogusumma 2500 euroni. Sellel perioodil (13. mai 2019 kuni 2. märts 2020) võimaldatakse A.U. kasutusele võtta 188 eurot 64 senti. Tagasimakseid teeb A.U. 10 korral ja neist 6 korral arvestatakse ka põhiosa (üldtingimuste punkt 7.3.). Sel perioodil tagasimakstavast summast 1122 eurot 59 senti loetakse põhiosa tagasimakseteks 88 eurot 64 senti ja intressi tagasimakseteks 1033 eurot 95 senti. Seega on intressi osakaal 92,1% ja põhiosa osakaal 7,9%. Tulenevalt eelnest tekkis kostjal küsimus, kas lepingu muudatused, millega suurendati krediiti ei ole vastuolus VÕS § 42 ja VÕS § 4034.
7.2.Tabelist lähtub, et krediidifima on A.U. võimaldanud krediiti kogusummas 3143 eurot 14 senti. A.U. on kogu perioodi vältel teinud tagasimakseid 3308 euro 84 sendi ulatuses. Põhiosaks on arvestatud kõigest 643 eurot 14 senti (19,4% kogusummast) ja intressideks on arvestatud 2640 eurot 24 senti (80,4% kogusummast). Tabelist lähtub, et 7 makse korral pole põhiosa üldse arvestatud, kuigi üldtingimuste punkt 7.3. ütleb selgelt, et summadest, mida klient krediidiandjale tasub, loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmiskulud, seejärel krediidi põhiosa summa, seejärel kogunenud intress jne. Tabelist ei ole kuskilt väljaloetav ei põhiosa ega ka intressi kujunemise arvutuskäiku. Samuti ei kajastu kuskil minimaalse kuumakse suurus. Pole ka igalt väljamakselt kajastuvat intressi suurust ja lepingu numbreid millega antud
2-21-103516 summasid siduda, kuigi kostja on korduvalt neid andmeid krediidiandjalt ja nende esindajatelt palunud.
7.3.Tabelit analüüsides on arusaadav, et intressi ja põhiosade maksete tasakaal on paigast ära, koormates ebamõistlikult A.U. Samuti on selgelt tuvastatav vastuolu krediidilepingu üldtingimuste punktiga 7.3. Joonistub välja muster, kuidas on proovitud laenu tagasi maksta, aga tohutute intresside tõttu pole see olnud võimalik. Ka on tabelist selgelt näha palju on A.U. võlg iga uue krediidilepingu sõlmimise eelneval perioodil ja tema maksemuster.
7.4.Krediidiandja on hagiavalduse täpsustuses välja toonud üldtingimuste punkti 2.4., mis kirjeldab, kuidas krediidiandja peab kontrollima inimese krediidivõimekust. Antud üldtingimuste punkt ei tõenda, et krediidivõimekust oleks kontrollitud vaid kirjeldab, kuidas seda peab tegema. Seega pole krediidiandja seda teinud, kuigi palus kohtult selleks pikendust. VÕS § 4034 on selgelt määratletud, kuidas krediidiandja peab inimese krediidivõimekust kontrollima. Kostja hinnangul seda pole tehtud või pole teadlikult esitatud ühtegi tõendit kontrollimise kohta. Võttes aluseks tabeli, siis on selgelt näha, et kolmel korral on võimaldatud A.U. ile krediidilimiidi tõstmist, kuigi eelnevad võlad on ees. On väga vastutustundetu võimaldada inimesele krediidi tõstmist eelnevate võlgnevuste olemasolul viies inimese veel suuremasse võlaorjusesse. Ja seda on tehtud lausa kolmel korral, kuigi on olnud maksemustrist ja võlgadest täielik ülevaade. Kostja hinnangul pole krediidiandja korrektselt tõendanud hagi olemasolu ega ka A.U. krediidivõimekuse kontrollimist.
7.5.Alates 20. oktoobrist 2020 on olnud krediidifirma esindajatel võimalus esitada nõudega seonduvad dokumendid (sh võla kujunemine, kõikide väljamakstud summade intressi kujunemine, tagasimaksete põhiosa ja intressi kujunemine arvutuskäik, minimaalse kuumakse suurus jne), aga suurem osa nendest dokumentidest on endiselt esitamata. Samuti pole esitatud dokumente, mis tõendavad, et oleks krediidivõimekust kontrollitud. Kostja möönab, et A.U. on võimaldatud laenu ja ta ka on seda kasutusele võtnud. Kostja hinnangul on seda tehtud mitmeid olulisi lähtepunkte hindamata või liiga kergekäeliselt hinnates, mille tulemusel on A.U. viidud suurde võlaorjusesse. Laen on tasakaalust väljas ja kohati nii suure intressiga, et seda polekski võimalik tagasi maksta. Kostja hinnangul pole arvestatud VÕS § 42, VÕS § 4034 ja krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) §-ga 49. Eiratud on krediidifirma enda üldtingimuste punkte 2.4 ja 7.3.
7.6.Kuna hageja pole ligi 8 kuu jooksul (alates 20. oktoobrist 2020) suutnud korrektseid dokumente esitada, kuigi kostja on neid korduvalt palunud, siis ei saa nõuet põhjendatuks pidada. Kostja leiab, et hagejal pole õigust nõuda viivisintressi ega muid kohtuga kaasnevaid kulusid, kuna just hageja ise on tegelenud asjas viivitamisega ja pole kogu perioodi jooksul esitanud kõiki palutud dokumente. Endiselt on tõendamata A.U. krediidivõimekuse kontrollimine ja esitamata on arusaadavad arvutuskäigud kõikide tekkinud summade kohta (sh tagasimakstavate summade põhiosa ja intressi tekkimine, minimaalse kuumakse suurus). Hageja pole mitte midagi teinud selleks, et kostjale esitada alates 20. oktoobrist 2020 korrektsed dokumendid ja vältida vaidlust kohtus. Kostja leiab seetõttu, et kõik kohtukulud ja hageja juristi kulud peaksid jääma hageja kanda. Hageja lõplikud seisukohad
8.Kohus määras 10. juunil 2021 pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 29. juuni 2021. Hageja esitas oma viimase seisukoha 29. juunil 2021.
2-21-103516
8.1.Hageja viimase seisukoha kohaselt on hageja märkinud korduvalt, et krediidikonto limiiti on suurendatud järk-järgult. Kõigepealt on avatud krediidikonto limiidiga 1000 eurot, siis on suurendatud limiiti kuni 2000 eurot, edasi on suurendatud limiiti kuni 2400 eurot ja viimane avatud nö leping on siis krediidikonto suurendamine kuni 2500 euroni. See, et väljamakse on ainult 188 eurot 64 senti viimase lepingu tingimuste all olnud, ei tähenda, et see on tagasimakstav summa.
8.2.Hageja on esitanud hagi tuginedes XX.XX.XXXX sõlmitud lepingule nr XXX, mille alusel sai A.U. kasutada krediidikontot limiidiga 2500 eurot, lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,28% aastas ja 0,13% päevas, tagasimakse päevaks määrati 29. kuupäev. Täiendavalt esitas hageja limiidi suurendamise lepingud nr XXX, XXX ja XXX.
8.3.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole selge nõude kujunemise käik, samas on hageja esitanud arvestused nõude kujunemise osas. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja lõplikud seisukohad
9.Kostja esitas oma lõplikud seisukohad 30. juunil 2021. Kostja jäi üldjoontes oma seniste seisukohtade juurde.
9.1.Kostja lisas täiendavalt, et hageja esitatud tabelist ei ole kuskilt välja loetav väljamakstud summadelt kogunenud intresside arvutuskäik. Välja on toodud tagasimakstud summade jaotus, aga see kuidas nende summade intressi ja põhiosa osakaal on kujunenud on endiselt selgusetu. Hageja pole üles näidanud mitte mingisugust huvi, et esitatud tabel oleks läbipaistev ja sisaldaks kõiki vajalikke arvutuskäike (põhiosa ja intressi kujunemise arvutuskäik, minimaalse kuumakse suurus, igalt väljamakselt kajastuv intress jne). On vaid võimalik ise arvutades aru saada, et tagasimakstava summa tasakaal on täiesti paigast ära, olles üldjuhul 80% kandis intressi kasuks.
9.2.Hageja on eksinud üldtingimuste punti 7.3 vastu, mis määratleb, mida loetakse esmalt tasutuks tagasimakstavatest summadest. Seitsmel korral pole tagasimakstavast summast põhiosa üldse arvestatud. Seega on kogu tagasimakstav summa (100%) arvestatud intressiks. Hageja väide, et see tuleneb sellest, et kui tagasimakse on kõigest minimaalse kuumakse ulatuses, siis loetakse seda intressi katteks on arusaamatu. Hageja pole siiamaani esitanud ühtegi minimaalse kuumakse suurust näitavat dokumenti, kuigi kostja on seda korduvalt palunud. Seega ka seda punkti on võimatu analüüsida, sest taaskord ei soovi hageja olla läbipaistev, et asi saaks reaalse lahenduse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud
2-21-103516 õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
12.Hageja nõuab kostjalt A.U. ja IPF Digital AS vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva 2500 euro suuruse põhivõlgnevuse, intressi 296 euro 62 sendi ja viiviste 461 euro 50 tasumist.
13.Kohus võtab esmalt seisukoha 2500 euro suuruse põhivõla ja intressi hüvitamise nõude kohta (I), seejärel käsitleb kohus viivisega seonduvat (II) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (III). I
14.Hagiavalduse kohaselt taotles A.U. esmast krediiti XX.XX.XXXX summas 1000 eurot. Hageja esitatud kontoväljavõtetelt nähtuvana (dtl 27, 28) on A.U. tehtud väljamakseid kokku 3143 euro 14 sendi ulatuses. XX.XX.XXXX on sõlmitud viimane krediidikonto leping nr XXX (dtl 29-36) krediidikonto limiidiga 2500 eurot, millega lepiti kokku aastases intressimääras 47,28%.
15.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärs § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
16.XX.XX.XXXX A.U. suri ning notar S.V. XX.XX.XXXX tõestatud pärimistunnistuse alusel on pärijateks S.U, K.U. ja K.U. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja K.U. on A.U. pärijana tema õigusjärglane ja talle on A.U. kohustused hageja ees PärS § 130 lg 1 alusel üle läinud.
17.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. A.U. oli tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
18.Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
19.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse
2-21-103516 hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 9 sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
20.Kostja on omalt poolt toonud menetluse kestel korduvalt välja, et tema hinnangul ei olnud A.U. maksevõimeline, seda kõige põhjalikumalt 6. juuni 2021. a vastuses hagiavalduse täpsustusele. Kostja tõi välja, et A.U. võimaldati kolmel korral krediidilimiidi tõstmist, kuigi eelnevad võlad on ees (dtl 118-119). Hageja on ka ise välja toonud, et A.U. kasutas korduvalt krediidilimiiti, kuid arveid kohustuse täitmiseks ei ole maksnud (dtl 66). Hageja on samuti viidanud, et krediidikonto limiidi suurendamiseks edastab kliendile vastava pakkumise krediidiandja. Klient loetakse pakkumisega nõustunuks, kui klient ei teata ühe kuu jooksul, et ta ei soovi krediidikonto limiidi tõstmist (dtl 82).
21.Kohtuistungil soovis kostja hagejalt teada saada, kuidas on A.U. krediidisuutlikkust kontrollitud ja miks on võimaldatud korduvalt krediiti suurendada kui eelnevad võlad on maksmata (dtl 76). Selles tulenevalt selgitas kohus hagejale, et tal tuleb selgitada kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli krediidiandja poolt ning andis hagejale tähtaja esitada kohtule dokumendid, millest on näha kuidas on krediidiandja kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 77).
22.Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kohustus tõendada, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hindamaks seda, kas krediidiandja veendus lepingut sõlmides tarbija krediidivõimelisuses, tuleb kontrollida krediidiandja poolt VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud kohustuste täitmist, st kas krediidiandja kogus piisaval hulgal asjakohast teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ja hindas teavet nõuetekohase hoolsusega, mille tulemusena oli võimalik järeldada tarbija poolt krediidi tagasimaksmise tõenäosus (M.K, A.Õ. VÕS § 4034 kommentaarid, p 3.2. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn: Juura, 2019, lk 615-616). Hageja ei ole selgitanud, milliseid toiminguid on tehtud kostja õiguseellase krediidivõime hindamiseks ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, kas üldse ja milliste andmete alusel on kontrollitud laenu andmisel kostja õiguseellase krediidivõimet ning veendutud tema võimes lepingulisi kohustusi täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja on jätnud oma kohustuse selles osas täitmata ja tuleb nõustuda kostjaga, et A.U. laenu andmisel on rikutud vastustundliku laenamise põhimõtet.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lõike 7 järgi loetakse tarbijakrediidilepingu
2-21-103516 intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest kostja hagejale muid tasusid. A.U. sõlmitud lepingute järgi oli intressimääraks 45,00%, 45,00%, 46,80% ja 47,28% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0,00%. Seega on hagejal õigus nõuda intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras ning intress perioodi 31. märts 2017 kuni – 2. märts 2020 eest (mil hageja on intressi arvestanud) on 0 eurot. Seetõttu jätab kohus hageja 296 euro 62 sendi suuruse intressinõude rahuldamata.
24.Laenulepingute alusel sai nähtuvalt hageja esitatud konto väljavõtetest (dtl 27, 28) A.U. laenu kokku 3143 eurot 14 senti (247,47 + 2895,67=3143,14). A.U. on lähtuvalt hageja 2. juunil 2021 hagiavalduse täpsustuses esitatud väljamaksete ja tagasimaksete arvestusest (dtl 8285) teostanud tagasimakseid kokku 3308 euro 84 sendi ulatuses. Arvestades, et A.U. tehtud tagasimaksed ületavad põhivõlgnevuse suuruse, ei ole hagejal kostja vastu põhivõla nõuet. Kohus jätab hageja 2500 euro suuruse põhivõla nõude rahuldamata. II
25.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 461 eurot 50 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
26.Hageja nõuab kostjalt viivist alates K.U. kohustuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast
21.oktoobrist 2020 hagiavalduse esitamiseni 13. märtsil 2021 intressiga võrdsed määras 0,13% päevas.
27.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejal puudus perioodil 21. oktoober 2020 kuni 13. märts 2021 kostja vastu põhivõla ja intressinõue. Vastavate nõuete puudumise tõttu ei olnud kostja 21. oktoobrist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni nõude täitmisega viivituses, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu viivise nõuet. Seetõttu tuleb hagi viivisenõude 461 euro 50 sendi osas jätta rahuldamata. III
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis IPF Digital AS hagi K.U. suhtes täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad hagimenetluse kulud hageja kanda.
29.Kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjal puudub menetluses esindaja. Eelnevast on kohus tuvastanud, et kostjal puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud.
30.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.