2-21-104754/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 07.06.2021. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitab siiski järgnevat. Pooled on XX.XX.XXXX sõlmitud üürilepingus kokku leppinud viivisemääras 1% päevas ehk 365% aastas. Arvestades, et hageja tegutseb kinnisvara üürimisel oma majandus- ja kutsetegevuses ja eelduslikult kasutab sarnaseid tingimusi ka teiste eluruumi üürnikega, on selline kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 42 lg 1 järgi loetakse tühiseks tüüptingimus, mis teist poolt

ebamõistlikult kahjustab. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus millega nähakse ette, et eine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohtu praktika järgi on tüüptingimustes ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kokkulepe eelduslikult tühine (Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Tarbijalepingutes loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, mis ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (Riigikohtu 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; Riigikohtu 16.11.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11816, p 17.). Praegusel juhul ületab kokkuleppeline viivisemäär seadusjärgset 45,63 korda. Arvestades, et ka eluruumi üürniku saab pidada tarbijaks (vt nt Riigikohtu 16.11.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17), on viivisekokkulepe seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda ületavas määras tühine. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras ning jätab hagiavalduse rahuldamata osas, milles nõutakse seadusjärgsest viivisest suuremat viivist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta 87 % ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 125 eurot riigilõiv hagiavalduselt ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 270 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 395 (125 + 270) eurot, millest 87% ehk 343,65 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets Kohtunik