Välja mõista F H’ilt Balderstone OÜ kasuks võlgnevus summas 4790,50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhinõuete täitmiseni. 5387,65 eurot Hageja Balderstone OÜ (registrikood 11009799), seaduslik esindaja E K, lepinguline esindaja V M Kostja F H (isikukood xxx), lepinguline esindaja S T-M 03.09.2025. a.
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista välja Balderstone OÜ-lt F Ha kasuks menetluskulude hüvitis 2158,22 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN xxx selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-118524”.
4.F Hale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Balderstone OÜ-l tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 20.05.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale avalduse kostjalt 4790,50 euro saamiseks. Kostja vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja kostja koju, aadressil xxx trepipiirded ja -klaasid, kokkulepitud maksumusega 4790,50 eurot. Tööd said valmis 01.04.2024 ning hageja esitas 15.05.2024 kostjale arve nr 240063, mille tasumise tähtaeg oli 3 päeva. Kostja ei ole tööde eest senini tasunud. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu põhjusel, et ta ei ole hagejalt vaidlusaluseid töid tellinud. Kostjal oli ehitustööde leping oma maja ehitamiseks E K, kellele kostja tasus muuhulgas vaidlusaluste tööde eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hageja poolt hagi alusena toodud asjaoludel tuleb hageja nõuet hinnata töövõtulepingu sätete alusel. Tegemist on töövõtja tasunõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Selle üle puudub vaidlus, et vaidlusalused tööd olid valmis hiljemalt 05.04.2024 ning et tööde maksumuseks on 4790,50 eurot (dtl 182 ajamärge 00:18:19). Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale tööde eest tasunud.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõlminud töövõtulepingu kostjaga või E Kiga. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud menetluses tõendada, et ta oleks sõlminud vaidlusaluste tööde tegemiseks lepingu kostjaga. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostjal oli vaidlusaluste tööde tegemiseks leping kolmanda isikuga, E Kiga.
5.Hageja tugineb sellele, et leping trepipiirete ehitamiseks sõlmiti selliselt, et hageja saatis 28.12.2023.a hinnapakkumise HP230190, millele kostja 02.01.2024 saatis kostja nõustumuse. Neid väiteid tõendab hageja hinnapakkumisega (dtl 45) ja poolte kirjavahetusega (dtl 47).
6.Hinnapakkumisest (dtl 45) nähtub, et see on esitatud hageja poolt trepipiiretele objektil xxx, kuid tellijaks on hinnapakkumise kohaselt E. E-kirjavahetusest (dtl 47) nähtub, et 28.12.2023 saadeti hinnapakkumine nr HP230190 E Kile. Kostja selgitas 03.09.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:51:01) seoses dtl 47 oleva kostja 02.01.2024 e-kirjaga, et ta saatis selle kirja sõnumiga „Teeme ära, ...“ otse hageja seaduslikule esindajale selle tõttu, et E K palus tal otse hagejale teatada selle töö ette võtmisest. Eeltoodu valguses ei tõenda E nimele koostatud hinnapakkumise saatmine E Kile lepingu sõlmimise tahet hageja ja kostja vahel. Seda ei väära asjaolu, et kostja on hagejale teatanud, et soovib kõnealuste tööde ette võtmist. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teinud pakkumuse (VÕS § 9 lg 1 mõttes) kostjale.
7.Hageja tugineb sellele, et lisaks trepi piirde ehitamisele sõlmis ta kostjaga leping trepi tõusu klaasi ehitamiseks. Leping sõlmiti selliselt, et hageja saatis 16.02.2024 hinnapakkumise HP240020, mida kostja aktsepteeris. Neid väiteid tõendab hageja hinnapakkumisega (dtl 46) ja poolte kirjavahetusega (dtl 47). Hinnapakkumisest nähtub, et selle kohaselt on tellijaks kostja. Kirjavahetusest nähtub, et hageja on hinnapakkumise kostjale saatnud, kuid kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks pakkumist aktsepteerinud. Hageja kinnitas 03.09.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:36:29), et 16.02.2024 hinnapakkumisega saadetud e-kirjale kostja kirjalikult ei vastanud ning ühtegi tõendit selle kohta, kuidas kostja sellele kirjale 2
2-24-118524 reageeris, ei ole hageja siin menetluses esitanud. Seega ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et kostja oleks hageja pakkumust trepi tõusu klaasi ehitamiseks mingil viisil aktsepteerinud.
8.Kostja vastuväite kohaselt tellis ta vaidlusalused tööd E Kilt ning maksis tööde eest samuti E Kile. Selle tõendamiseks on kostja esitanud E Ki digitaalallkirjaga kinnituse (dtl 70 ja 71), enda pangakonto väljavõtte (dtl 73) ning E Kiga peetud sõnumivahetuse (dtl 74 kuni 94). Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud makseid E Kile vähem, kui vaidlusaluste tööde maksumus. Seega saab maksetest järeldada, et vähemalt tegi kostja makseid E Kile, mis toetab kostja väidet, et tema tellis mingeid töid E Kilt. Kostja sõnumivahetusest E Kiga nähtub, et viimane tegi kostjale xxx aadressil siseviimistlustöid, mille maksumus oli oluliselt suurem, kui vaidlusaluste tööde maksumus. Samuti nähtub sõnumivahetusest (dtl 93-94), et trepiklaasiga seotud pretensiooni esitas kostja E Kile, kes ka pretensioonile puuduse kõrvaldamisega reageeris. Sellest saab järeldada, et kostja ees vastutas vaidlusaluse töö nõuetekohase teostamise eest E K.
9.Kostja on oma väidet, et tema ei ole hagejaga sõlminud vaidlusaluste tööde tegemiseks lepingut põhjendanud lisaks sellega, et hageja ise möönis kohtueelselt, et tal ei ole õigust nõuda kostjalt tööde eest tasumist. 03.09.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:52:50) viitab kostja dtl 51 asuvale 26.04.2024 kuupäevaga kirjale, milles hageja seaduslik esindaja E K kirjutab otse kostjale, kurtes, et ehitaja ülekannet teinud ei ole. Kostja arvates võiks sellest järeldada, et hageja ise möönab, et tal on tegelikult nõue kolmanda isiku vastu, kellelt raha saamisega on raskusi. Lisaks sellele teeb hageja kostjale ettepaneku, et kostja hüvitaks poole sellest kulust. Sellest teeb kostja järelduse, et hageja saab aru, et tegelikul tal õigus seda kõike nõuda ei ole. Kohus nõustub, et kõnealusest tõendist saab teha kostja poolt öeldud järelduse.
10.Seega nähtub eelnevast, et hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei ole ning hageja sai ka ise aru, et temalt tellis töid E K, kellele hageja oli teinud ka algse hinnapakkumise. Siis kui tekkis raskusi E Kilt raha saamisega, püüdis hageja leida rahastust enda tehtud tööle sellega, et pakkus kostjale kokkulepet, mille kohaselt kostja hüvitaks hagejale osaliselt tööde maksumuse. Menetluskulude jaotus
11.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kohus nõustub kostja menetluskulude suurusele hageja esitatud vastuväidetega osaliselt, täpsemalt sellega, et Advokaadibüroo LEVIN OÜ advokaat A M ei ole olnud kostja esindajaks käesoleva tsiviilasja menetlemisel ning seetõttu ei kuulu sellised kulud kostjale hüvitamisele. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Isegi, kui A M võiks olla käsitletav kostja nõustajana, ei kuulu tema osutatud abiga seotud kulud hüvitamisele (TsMS § 175 lg 2 II lause).
13.Muus osas peab kohus kostja esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks. Kõik menetluskulude nimekirjas loetletud tööd (dtl 191) on kohtumenetluses kvaliteetse õigusabi osutamiseks vajalikud ning kohtu hinnangul ei ole igale toimingule kuluv aeg ülepaisutatud. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et advokaadist esindaja tunnihind 175 eurot (käibemaksuta) on keskmise suurusega.
14.Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2158,22 eurot. Kuna kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad tema kulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja taotluse tõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 3
2-24-118524 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.