2.Välja mõista J Olt jahindusühistu GUN&SHOT kasuks menetluskulud summas 1 373 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 91 senti.
3.Välja mõista J Olt jahindusühistu GUN&SHOT kasuks viivis menetluskuludelt (1 373,91 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.Jahindusühistu GUN&SHOT (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi J O (edaspidi kostja) vastu põhivõla 210 euro ja viivise 47,14 euro väljamõistmiseks (kokku 257,14 eurot). Eelnevalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti üle lahendamiseks hagimenetlusse seoses vastuväite esitamisega.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja liige (alates 04.08.2005. a).
3.Hageja on 09.04.2006. a üldkoosoleku otsusega vastu võtnud kodukorra, mida on hilisemalt muudetud hageja üldkoosoleku vastavasisuliste otsustega.
4.15.03.2014. a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati hageja liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel aastas 24 töötundi. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot,
mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuli kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega.
4.15.03.2015. a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati hageja liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel aastas 20 töötundi alates 2016. aastast. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuli kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega.
5.12.03.2016. a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati hageja liikmetele kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral, sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuli tasuda 1 eurot iga puudutud päeva kohta.
6.Hageja esitas kostjale 31.12.2017. a arve nr 25 summas 210 eurot tasumise tähtajaga 15.01.2018. a, mis on kostja poolt tasumata. Arve esitati kodukorra punkti 3.8 alusel, mis sätestas liikme kohustuse osaleda ühistusisestel biotehnilistel töödel ja kinnistul 20 tundi majandusaasta jooksul (10 eurot tund).
7.Kuna kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, on tal kohustus neid täita.
8.Hageja arvestab viivist kodukorra punkti 1.4.4 alusel 10.04.2019. a seisuga 47,14 eurot (0,05% päevas, viivitatud päevi 16.01.2018. a kuni 10.04.2019. a kokku 449 päeva). Hageja taotleb lisanduva viivise väljamõistmist vastavalt TsMS § 367.
9.Hageja nõude materiaalõiguslik alus on MTÜS §12 lg 4, VÕS §§ 76 lg 1, 101 lg 1, 101 lg 1 p 6.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja hagi ei tunnista.
11.Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et ta ei tunnistanud 31.12.2017. a talle esitatud arvet summas 210 eurot ning vaidlustas arve täies ulatuses, pöördudes nii juhatuse kui ka üldkoosoleku poole, samuti esitas täiendavalt ühisavalduse koos Kaljo Saunaga 19.10.2018. a, paludes alusetult väljastatud arve tühistada.
12.MTÜS § 12 lg kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
13.Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole põhikirjas ette nähtud mistahes liikmete töötamiskohustust, veel vähem tasuta töötamise kohustust. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt esitatud arve on tühine.
14.Lisaks leiab kostja, et kui hageja viitab üldkoosoleku otsustele, millega on pandud kostjale tasuta töötamise kohustus, siis MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas siis, kui see ei vasta headele kommetele. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei olnud üldkoosolekul õigust ja pädevust sõlmida kostja eest töölepingut, pannes kostjale sisuliselt kohustuse teha tasuta tööd.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.03.02.2020. a menetlusdokumendis esitas hageja täiendavad seisukohad ja selgitused.
15.1.Kostja tegi 15.03.2014. a üldkoosoleku otsuse alusel 20 töötunni ulatuses töid ja tasus hagejale 40 eurot (4 tegemata töötunni eest). 2015. aastal tegi kostja 17 töötundi ja tasus hagejale 70 eurot (7 tegemata töötunni eest). Kostja tegi 15.03.2015. a üldkoosoleku otsuse alusel 26 töötunni ulatuses töid (6 töötundi rohkem). Seega on kostja täitnud 2014. a ja 2015. a üldkoosoleku otsuseid.
15.2.Kostja on osalenud ka 2014. a üldkoosolekul isiklikult ja 2015. a üldkoosolekul esindaja kaudu (volitus H L). 2015. a üldkoosolekul hääletas kostja esindaja kaudu otsuse vastuvõtmise, millega otsustati liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel, poolt. Kostja täitis 2016. aastal kohustust ühistusisestel töödel osalemise kohta.
15.3.2017. aastal kostja ei osalenud ühistusisestel töödel ega tasunud hagejale tegemata tundide eest arvestusega 10 eurot töötunni kohta ega leppinud juhatusega kokku tasu asendamisest materjalidega.
15.4.15.03.2015. a üldkoosolekul otsustus ei olnud liikmetele uue kohustuse kehtestamine, vaid 2014. aastal kehtestatud kohustuse muutmine.
15.5.12.03.2016. a üldkoosoleku otsuse (ühisjahil puudutud päeva eest 1 euro tasumise kohustus) alusel on kostjale esitatud arve 10 euro tasumise kohta (ühisjahil mitteosalemise 10 päeva eest).
15.6.Oma kohustusi saab hageja täita vaid läbi oma liikmete ehk jahimeeste. Tegemist on MTÜ-ga, mis on vabatahtlik/vabatahtlike ühendus. Hageja tegevuseks vajalike töid teevad kõik ühingu liikmed (va üle 65. aastased) selleks, et ühing saaks oma eesmärke täita. Hageja üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma ning MTÜS § 22 lg 5 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest kuuluvad hageja üldkoosoleku otsused täitmisele kõikide liikmete poolt võrdsetel alustel. Seega ei saa nimetatud otsused olla hea usu põhimõtte vastased, kui ühistu liikmed on enamusotsuse alusel selle vastu võtnud selleks et ühistu liikmeid koheldaks võrdselt.
16.18.05.2021. a kohtuistungil esitas kostja vastuväited hagile, sh:
16.1.2015 ja 2016 aastal vastu võetud üldkoosoleku otsused on tühised üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
16.2.Üldkoosoleku kutsed on allkirjastamata, ei ole teada, kelle poolt on need koostatud ning kutseid ei ole kätte toimetatud hageja põhikirja ja MTÜS § 20 lg 5 ja lg 6 kohaselt.
16.3.2015 ja 2016 aasta üldkoosoleku kutsetest ei ole võimalik aru saada, mida hakatakse üldkoosolekul otsustama.
17.Hageja esitas 07.06.2021. a menetlusdokumendis omapoolsed selgitused kostja vastuväidetele.
17.1.Kostja vastuväited on otsitud ja pahatahtlikud. Asja lahendamisel on oluline võtta arvesse seda, et kostja on 2014-2016 aastatel üldkoosoleku otsuseid täitnud.
17.2.Kostja on 23.02.2015. a volikirjaga volitanud end esindama 15.03.2015. a üldkoosolekul H L. Seega on kostja olnud teadlik üldkoosoleku toimumisest ning järelikult on talle üldkoosoleku kutse kätte toimetatud.
17.3.Tähtsust ei oma asjaolu, et kutse on juhatuse liikme/liikmete poolt allkirjastamata, sest seadus (MTÜS) ei kohusta kutset allkirjastada.
17.4.Hageja juhatuse 05.01.2014. a koosoleku protokollist nähtub muuhulgas, et hageja juhatus on otsustanud kokku kutsuda 15.03.2014. a korralise üldkoosoleku, sh sisaldab juhatuse protokoll juhatuse otsuseid ja 15.03.2014. a üldkoosoleku päevakorra punkte.
17.5.Hageja juhatuse 16.01.2015. a koosoleku protokollist nähtub muuhulgas, et juhatus on otsustanud kokku kutsuda 15.03.2015. a korralise üldkoosoleku, sh sisaldab juhatuse koosoleku protokoll juhatuse otsuseid ja 15.03.2015. a üldkoosoleku päevakorra punkte.
17.6.Hageja juhatuse 14.02.2016. a koosoleku protokollist nähtub muuhulgas, et hageja juhatus on otsustanud kokku kutsuda 12.03.2016. a üldkoosoleku, sh sisaldab juhatuse koosoleku protokoll juhatuse otsuseid ja 12.03.2016. a üldkoosoleku päevakorra punkte.
17.7.Hageja on seisukohal, et 2015. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja 15.03.2015. a üldkoosoleku protokoll punkti 4 ja punkti 5 osas kattuvad/ühtivad.
17.8.Hoolduspiirkonna vanematel oli kohustus informeerida vastava piirkonna liikmeid üldkoosoleku toimumisest. Üldkoosoleku kutseid jagati alati ühisjahtidel. Lisaks avaldati teated jahimaja uksel. Sellisel viisil kutsete kättetoimetamine oli ühistus tavapärane ja välja kujunenud praktika. Lisaks saadeti kutse ühistu liikmetele, kes olid hagejale teatavaks teinud oma e-posti aadressi, e-kirjaga.
18.Kostja esitas 22.06.2021. a kohtule seisukoha.
18.1.Kostja poolt antud volikiri H L tõendab vaid seda, et kostja oli teadlik üldkoosoleku toimumisest, kuid mitte seda, et kostja oli volikirja andes teadlik üldkoosoleku päevakorrast ja kostjale oli kutse nõuetekohaselt kätte toimetatud.
18.2.Tõendamata on, et kostjat teavitati üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja põhikirja punktiga 5.4 ja MTÜS § 20 lg 5 ja lg 6.
18.3.Hageja väidetu, et kostja täitis 2015. a üldkoosoleku otsust, tõendab seda, et kostja sai teadlikuks hageja üldkoosoleku otsusest aga mitte seda, et kostjale toimetati õigeaegselt kätte üldkoosoleku kutse.
18.4.Hageja poolt esitatud käsitlus üldkoosoleku kokkukutsumise tavapärasest praktikast on ainetu. Kostja hinnangul ei piisa väitest, et infot jagati ühisjahtidel, teade pandi üles jahimaja uksele või et teavet levitati ka liikmete endi kaudu. Hageja ei saa õigustada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist sellega, et talle ei olnud teada kostja e-posti aadress.
18.5.Hageja 15.03.2014. a, 15.03.2015. a ja 12.03.2016. a üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna üldkoosolekute kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda (MTÜS § 21 lg 3). 12.03.2016. a üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised vaatamata sellele, et kostja üldkoosolekul osales.
18.6.Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, on kostja seisukohal, et otsused, mille alusel hageja oma nõude esitas, on tühised TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
20.Asja materjalidest nähtub, et hageja on 31.12.2017. a esitanud kostjale arve summas 210 eurot tasumise tähtajaga 15.01.2018. a. Arve kirjelduse kohaselt on jahipäevade (10) tasu 10 eurot ja töötunnid (20) rahalises väärtuses 200 eurot.
21.Hageja põhikirja punkt 2.2 sätestab, et ühistu tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi jahinduspoliitika ellurakendamine ning jahimeeste ühtekoondamine ja nende ühise tegevusega jahieeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine, samuti ulukifondi otstarbekas majandamine ja selle seisundi parandamine, jahindusalaste heategevusürituste organiseerimine ja läbiviimine ning jahilaskespordi arendamine. Ühistu liikmel on mh õigus osa võtta üldkoosolekust (punkt 3.12) ning kohustus täita ühistu juhtorganite otsuseid, täita liikmele pandud kohustusi, õigeaegselt tasuma makseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal (punkt 3.13). Ühistu vara tekib ühistu liikmete liikmemaksudest, ühistu vara kasutamisest ja ühistu tegevusest saadavast tulust, annetustest, sihtotstarbelistest maksetest ning muudest laekumistest; laekuv tulu kasutatakse ühistu varade soetamiseks, loomade ja lindude lisasöötmiseks ning kaitseks, jahirajatiste jms ehitamiseks ning ühistu edasiseks arenguks (punktid 8.1 ja 8.2).
22.Hageja 09.04.2006. a üldkoosoleku otsusega on vastu võetud kodukord, mida on hilisemalt täiendatud/muudetud üldkoosolekute otsusega. 15.03.2015. a toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel 20 töötundi aastas alates 2016. aastast (varasemalt oli 24 töötundi aastas, 15.03.2014. a üldkoosoleku otsus). Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuli tasuda ühistule jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võis asendada ka hagejale toodud materjalide väärtuses, mis tuli eelnevalt kooskõlastada hageja juhatusega.
23.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli hageja liige alates 04. augustist 2005. a. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on 2015. aastal teinud 17 tundi ühistusiseseid töid ja tasunud hagejale 70 eurot (puudu jäänud 7 tunni eest) ning 2016. aastal 26 tundi (6 töötundi rohkem). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja osales isiklikult 15.03.2014. a ja üldkoosolekul (osalejate nimekiri) ja 12.03.2016. a üldkoosolekul, 15.03.2015. a üldkoosolekul osales kostja esindaja kaudu (volikiri, osalejate nimekiri). Üldkoosolekute (2014, 2015, 2016) protokollidest ei nähtu, et kostja (või kostja volitatud esindaja) oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväidet seoses päevakorraga või viidanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastuväited üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mis on esitatud
aastaid hiljem, on pahatahtlikud ja ainetud. Kostja selgituste kohaselt on ta ühistust välja arvatud, seetõttu on arusaadav ka kostja vastumeelsus arve tasumise osas.
24.Arvestades hagihinda lahendab kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405), mis võimaldab teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu esitab kohus põhjendused lihtsamas vormis, märkides pooltele seda, mis kohtu arvates on oluline.
24.1.Üldkoosolekutel vastu võetud otsused ei ole tühised TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses. Otsused ei ole vastu võetud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel asjaoludel. Ühistusisestel töödel osalemine ei ole ka „orjatöö“. Tavapärane ja mõistlik on, et kasumit mittetaotlevas mittetulundusühingus tehaksegi osa vajalikke töid ära nö „talgute“ korras liikmete poolt. Hageja on jahindusühistu. Mõistagi on jahindusseltsis vajalik teostada töid loomade lisasöötmiseks (söödapõldude rajamine), sihtide puhastamiseks, jahirajatiste rajamiseks ja korrashoidmiseks (söödasõimed, jahipukid, laskepaigad), ulukite loendamiseks jms.
24.2.Mittetulundusühingud on vabatahtlikud liidud. See tähendab seda, et ühistu liige kas aktsepteerib ühistu reegleid või astub ühistust välja kui talle ei sobi konsensuse alusel vastuvõetud otsused.
24.3.Üldkoosoleku kutsetest. Kostja väidetel pole hageja kostjale kätte toimetanud kutseid 2014, 2015 ja 2016 üldkoosolekute kohta. Mittetulundusühistutes on tavapärane, et üldkoosolekust teavitatakse kas kutse panemisega postkasti või infotahvlile (nt korteriühistutes). Ka ei näe ükski seadus ette, et üldkoosoleku kutse peaks olema juhatuse liikme/liikmete poolt allkirjastatud. Kohtu arvates ei peagi mittetulundusühistus saadetava üldkoosoleku kutse olema kätte toimetatud nt allkirja vastu. Piisab sellest, et ühistu liige oleks teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Ka ei saa pahaks panna seda, et hageja on kostjale saatnud kutseid üldkoosolekutele kostja poja e-posti kaudu.
25.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
27.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
28.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 1 240,91 eurot, sõidukulu 58,80 eurot, kokku 1 373,91 eurot.
29.Kohus mõistab hageja menetluskulud välja kostjalt. Kohus möönab, et arvestades hagihinda on menetluskulud suured. Samas arvestab kohus sellega, et hoolimata lihtmenetlusest on vaidlus küllatki keerukas. Samuti nõudis kostja korduvalt kohtuistungi korraldamist , hoolimata kohtu kirjadest et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Ka kostja enda menetluskulud on menetluskulude nimekirjade kohaselt 2 436 eurot (koos käibemaksuga)
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.