Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskulud jätta 5% ulatuses Jahindusühistu GUN&SHOT kanda ja 95% ulatuses Jaan Orgla kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 töötundi aastas ning 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsusega alates 2016. a-st 20 töötundi aastas. Need tööd tagavad jahihooajal jahi pidamise. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale antava materjalidega, mille väärtus tuleb kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. Seega kui liige ei soovi hooldustöid teha, on tal võimalus see hüvitada, tuues hagejale materjali, tasuda oma panus rahas või astuda ühingust välja.

MAAKOHTU LAHEND

3(12)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4(12)

Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja osalemine 15. märtsi 2015. a koosolekul, vastuväite esitamata jätmine ning hilisem käitumine tühiste otsuste teostamisel muudab üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes toimunud üldkoosoleku otsuse kehtivaks. Tuginedes Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-75-15 (p 14) leiab kostja, et tema osalemine üldkoosolekul vaidlusalust otsust kehtivaks ei muuda. Kuna hageja nõude aluseks olevad otsused on tühised, puudub hagejal nõue, mida kostja vastu esitada.

6(12)

Hageja esitab alternatiivselt aegumise vastuväite, leides, et MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise nõude tähtaeg on möödunud. Hagejal on õigus tugineda aegumisele apellatsioonkaebusele vastamiseks määratud tähtaja jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 200 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise 200 eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded vastavas osas rahuldamata. Sellega seonduvalt muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel alates 2016. aastast 20 tundi aastas ja kehtestati ühe tegemata tunni maksumuseks 10 eurot, ning 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati liikmete kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuda sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 eurot iga puudutud päeva kohta, on kehtivad. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud otsuste tühisusele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud. Arvestades hagihinda, võis maakohus käesolevas asjas lahendatava hagi puhul iseenesest kohaldada TsMS § 405 lg-s 1 sätestatust lihtsustusi. TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtava otsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohtu otsus siiski ei vasta ka nendele, TsMS § 444 lg-st 2 tulenevatele lihtsustatud nõuetele, mh ei selgu otsuse põhjendustest, milliste materiaalõiguse normide alusel kohus asja lahendas. Maakohus on otsuses viidanud üksnes TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 kui võimalikule üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse alusele.

Maakohus on viidanud otsuses TsMS § 405 lg 1 (p-st 9) tulenevale võimalusele teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 444 lg-st 4 tulenevalt võib kohus lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1) menetletava hagi puhul jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid sellisel juhul peab kohus TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt otsust puuduva osaga täiendama, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Seda tuleb TsMS § 444 lg 4 teise lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuses ka märkida. Vaidlustatud otsuses vastavat kohtu märget (selgitust) ei ole. Maakohtu otsuse põhjenduste p-s 24 märgitu, et kohus esitab põhjendused lihtsamas vormis, märkides seda, mis kohtu arvates on oluline, ei ole menetlusõiguse sätetega kooskõlas. 7(12)

Ülalkirjeldatud minetused on viinud osaliselt hagi ebaõige rahuldamiseni.

Hageja nõuab 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. See hageja põhinõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS § 12 lg-ga 4 ning hageja põhikirja (dtl-d 125– 129) p-ga 3.13. Kostja vastuväidete kohaselt on 15. märtsi 2015. a ja

MTÜS § 21 lg 1 esimese lause järgi võib mittetulundusühingu liikmete koosolek otsuseid vastu võtta, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus on mh tühine siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohtumenetluses otsuse tühisusele tugineda ka vastuväite esitamisega.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisteks, mis toovad kaasa sellel vastu võetud otsuste tühisuse, on eelkõige sellised rikkumised, mis takistavad ühingu liikmel koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada. Sellisteks on kindlasti juhtumid, kus üldkoosoleku teadet liikmele üldse ei saadeta või saadetakse see valel aadressil või hilinemisega. Kokkukutsumise korda tuleb üldjuhul pidada rikutuks ka siis, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14).

Hageja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul on sellel osalenud liikmed vastu võtnud otsuse, millega kohustatakse liikmeid osalema ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuma sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta. Sellist otsustamist vajavat küsimust koosoleku teates (hageja 7. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisa 6) eraldi märgitud ei ole. Koosoleku protokollist nähtuvalt võeti kõnealune otsus vastu koosoleku 5. päevakorrapunktis "Muud küsimused, sõnavõtud" (dtl 36). Ringkonnkohtu hinnangul ei pidanud mõistlik ühistu liige aru saama, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrapunktis "Muud küsimused, sõnavõtud" võidakse otsustada liikmetele uute kohustuste, sh rahaliste kohustuste, kehtestamist.

Seega on liikmed 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul otsustanud ühisjahil osalemise kohustust puudutavalt küsimust, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teates toodud koosoleku päevakorras. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete 8(12)

nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Sisuliselt sama tuleneb hageja põhikirja p-st 5.9. Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei olnud. 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku protokollist (dtl-d 32–39) nähtuvalt osales koosolekul 41-st hageja liikmest 35, seega mitte kõik hageja liikmed. Uue küsimuse päevakorda võtmist ei ole osalenud liikmed eraldi arutanud ega otsustanud. Eelmärgitut arvestades on vaidlusalune 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul vastu võetud otsus koosoleku kokku kutsumise korra rikkumise tõttu tühine ning hagejal ei ole õigus kostjalt ühisjahtidelt puudutud päevade eest tasu nõuda. Maakohus rahuldas sellel otsusel põhineva nõude (10 eurot) ebaõigesti. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra muude rikkumiste kohta.

Maakohus on märkinud, et 2014. a, 2015. a ja 2016. a üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et kostja (või kostja volitatud esindaja) oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväiteid seoses päevakorraga või viidanud koosolekute kokkukutsumise korra rikkumistele. Seetõttu olid kostja poolt aastaid hiljem koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta esitatud väited maakohtu hinnangul pahatahtlikud ja ainetud. Ringkonnakohus märgib, et koosolekul osalemine ja seal koosoleku toimumisele vastuväidete esitamata jätmine ei võta senise kohtupraktika järgi ühingu liikmelt iseenesest õigust tugineda hiljem koosolekul vastu võetud otsuste tühisusele (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Sellele on maakohtu menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud ka kostja. Lisaks ei nähtu 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku protokollist, et kostja oleks sellel koosolekul (isiklikult või esindaja kaudu) osalenud.

Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginemine ei ole iseenesest ajaliselt piiratud, v.a MTÜS § 241 lg-s 3 sätestatud juht, kus otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Eelmärgitut arvestades ei ole hageja poolt vastuses apellatsioonkaebusele esitatud aegumise vastuväide õiguslikult põhjendatud.

Otsuse tühisusele tuginemine võib tulenevalt sellele tuginemise ajast siiski olla vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2) ning seda on ilmselt silmas pidanud ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ühisjahil osalemise kohustust puudutava otsuse tühisusele tuginemine poolte esitatud asjaoludel hea usu põhimõttega vastuolus.

Hageja 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 ("Kodukorra muudatused"; koosoleku teates märgitud "Sisekorra muudatused") on võetud vastu otsus liikme kohustusest osaleda ühistusisestel töödel 20 tundi majandusaasta jooksul alates 2016. aastast ning ühe tegemata tunni maksumuseks arvestada 10 eurot (mis tuleb liikmel tasuda ühistu arveldusarvele jooksva aasta 20. detsembriks) (dtl-d 122–123). Sarnaselt ülalkäsitletud 12. märtsi 2016. a otsusega on maakohus

esitatud väited on pahatahtlikud ja ainetud. Maakohtu otsusest siiski ei selgu, millised õiguslikud järeldused tuleb sellest asja lahendamisel teha ning kas 15. märtsi 2015. a koosolekute kokku kutsumise korda on kohtu hinnangul järgitud ning kui ei ole, siis kas see toob kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse. Sellega seonduvalt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

puudutava päevakorrapunkti raames võidakse otsustada KINmh ühistusiseste tööde tegemise kohustusega seonduvat. Sarnane ühistusisestel töödel osalemise kohustust puudutav otsus oli vastu võetud ka varem, 15. märtsil 2014 toimunud üldkoosolekul. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks üldkoosoleku kutse olema juhatuse ühe või kõigi liikmete poolt allkirjastatud. Sellist nõuet ei tulene ka hageja põhikirjast.

Hageja poolt 7. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisades 1–3 esitatud juhatuse koosolekute protokollid ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 238 lg 1 esimese lause tähenduses asjakohased tõendid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et küsimused, mida võidi arutada hageja juhatuse koosolekutel, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole väitnud, et juhatuse koosolekute protokollid olnuks vaidlusalustele üldkoosoleku kutsetele lisatud. Seega hageja juhatuse koosolekutel arutatu kostjale eelduslikult teada ei olnud. Eelmärgitud põhjusel ringkonnakohus nende tõenditega asja lahendamisel ei arvesta.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses vastuses esitatud väitega, nagu oleks kostja esitanud apellatsioonkaebuse p-des 2.18–2.21 uusi, maakohtu menetluses esitamata vastuväiteid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja esindaja sisuliselt samad vastuväited ka maakohtu menetluses 18. mail 2021 toimunud eelistungil (istungi protokolli lk-d 2–3). Lisaks on vähemalt suuremas osas tegu õiguslike väidetega. Seadust kohaldab kohus tuvastatud asjaolude põhjal ise ning ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seejuures seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud ka apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.

Hageja on taotlenud ka põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmist alates 16. jaanuarist 2018. Viivisemääraks loeb hageja kodukorra (dtl-d 110–113) p-st 1.4.4 tuleneva määra 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda 11(12)

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist kodukorras märgitud määras. Kostja ei ole sellele menetluses, sh apellatsioonkaebuses, ka vastuväiteid esitanud. Alates 16. jaanuarist 2018 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 200 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis on 157 eurot (200€ × 0,05% × 1570 päeva). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates käesoleva otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

Maakohus on jätnud menetluskulud hagi täieliku rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1373 eurot 91 senti. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hagi osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude (210 eurot) ligikaudu 95% ulatuses ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldamisega 5% ulatuses hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda.

Eelmärgituga seonduvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel, juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.