Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagis Txxxxx

Menetluskulude jaotus

Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Menetluses on pooled esitanud kirjalikult pikki ja ammendavaid seisukohti, kohus arutas pooltega kirjalikult tähtsust omavaid asjaolusid nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest. Käesolevaks ajaks on vaieldavad asjaolud menetluspoolte jaoks saanud sedavõrd selgeks, et nad on valmis sõlmima kompromissi. Tasumisele kuuluv summa on pooltevaheline kompromiss. Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso taotleb kostja õigusabikulude jätmist riigi kanda, kuna riigi õigusabi andmisel on kostja vabastatud riigi õigusabi eest tasumise kohustusest. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et käesolevas asja menetluse lõpetamisel jäävad kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kostjale on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu ja TsMS § 190 lg.7 alusel jätab kohus kostja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on OÜ Aktiva Finants hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 151,05 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 48,95 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada

pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot hageja eest tasumise teinud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE 147700771000526428. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.