Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-139302
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi A.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1163,91 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja Marek Aunver Vastustaja (kostja): A.A., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Võtta osaühing Aktiva Finants poolt apellatsioonkaebusega esitatud tõend, Placet Group OÜ juhatuse liikme 4. novembri 2020 kinnituskiri, asja juurde.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 20. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.A.lt (kostja) 1428,50 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 28. jaanuari 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13. veebruaril 2020 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 853,22 eurot, intressi 85,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 156,88 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates
14.veebruarist 2020 kuni põhinõude summas 853,22 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning palus mõista kostjalt väljamõistetult menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 14. veebruaril 2017 laenulepingu nr X. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 1000 eurot, mille pidi tagastama osamaksetena koos intressiga vastavalt maksegraafikule. Laenuandja kandis 14. veebruaril 2017 kostja arvelduskontole 970 eurot. Väljamakstavalt summalt oli maha arvestatud lepingutasu 30 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingus esitatud maksegraafikule koos intressiga. Placet Group OÜ ütles laenulepingu 27. oktoobril 2017 üles, sest kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu kohaselt oli intressimäär 41,59% aastas ja krediidi kulukuse määr 56,64% aastas. Kostja tegi tagasimakseid kokku summas 310,25 eurot, millest põhiosa katteks 146,78 ja intress 163,44 eurot. Placet Group OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded 31. oktoobril 2017 hagejale. Teade nõude loovutuse kohta on edastatud kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga oli 853,22 eurot (1000-146,78). Hageja on arvestanud intressi alates esimesest tasumata osamaksest 13. augustist 2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni (12. oktoobrini 2017) summas 85,30 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 156,88 eurot. Hageja on nõude loovutamise tõendanud. Hageja esitas 7. augustil 2020 endise võlausaldaja poolt allkirjastatud kinnituskirja, et ta on 31. oktoobril 2017 loovutanud laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostjale tema e-
posti aadressile X. Kostja pole teavitanud, et tema e-posti aadress on muutunud, mistõttu pidi ülesütlemise hoiatus ja teade jõudma kostjani. Kostjaga sõlmitud laenuleping on kehtivalt üles öeldud ning nõuded on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas 6. aprilli 2020 hagivastuse täienduses laenu põhiosa võlgnevust summas 659,75 eurot, samuti viiviste nõuet kuni 13. veebruarini 2020 summas 78,94 eurot ja alates 14. veebruarist 2020 seadusjärgses ulatuses. 3. juuli 2020 seisukohas palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja taotles laenulepingu tühisuse tuvastamist. Vaidlus puudub selles, et kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr X ning kostja sai laenu 1000 eurot. Sõlmitud laenulepingu alusel on kostja tasunud laenu põhiosa, intressi ja lepingutasu (30 eurot), mis tuleb arvestada laenu põhiosa katteks. Laenu jääk on 659,75 eurot (1000-340,25). Puudub vaidlus, et kostja tasus viimase makse 14. juulil 2017. Arvestades, et kostjal oli kohustus tasuda vaid laenu põhiosa, tekkis hagejal esimene võlgnevus 11. novembril 2017 summas 3,19 eurot. Placet Group OÜ ütles lepingu üles 27. oktoobril 2017, s.o juba enne esimese võlgnevuse tekkimist
11.novembril 2017, mistõttu ei ole kostja hinnangul lepingu ülesütlemine kehtiv. Kostja vaidles täielikult vastu intressinõudele. Kostja leidis, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei toiminud tema krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hagejal on kohustus arvestada enda nõue ümber. Kohaldamisele tuleb seadusjärgne intressimäär ning intressimaksetest ülejäävad maksed tuleb lugeda põhiosa katteks. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist ja selle kehtivust kostja suhtes. Endise võlausaldaja kinnituskirja allkirjastas 7. augustil 2020 A.A., kes ei ole esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ juhatuse liige ja kellel ei olnud kehtivat volikirja.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt riigituludesse välja kostjale osutatud riigi õigusabi tasuna 470,40 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et Placet Group OÜ kandis kostja pangakontole 14. veebruaril 2017 970 eurot (dtl 349) ning kostja on teinud tagasimakseid summas 310,25 eurot. Nimetatut tõendab kostja poolt esitatud LHV Panga maksekorraldus (16. märts 2017), kolm SEB Panga maksekorraldust (15. aprill 2017, 15. mai 2017, 14. juuli 2017) ja Swedbanki maksekorraldus (13. juuni 2017) (dtl 254-258). Kostja tagasimaksed olid kõik summas 62,05 eurot. Maksekorraldustel on selgitusena märgitud „arve või laenuleping nr X ja põhiosa tasumine“. Maksegraafikust (dtl 27) nähtub, et kuumakseks on 62,05 eurot ning see sisaldab põhiosa ja intressi. Seega tasus kostja ise makseid just laenulepingu nr X alusel ja tema vastupidised väited laenulepingu mittesõlmimisest on vastuolus tema enda käitumisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja suhtes on nõue loovutatud, kas lepingu ülesütlemine on kehtiv ning kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei pea tõendama loovutuse kehtivust, vaid kostja nõuetekohast loovutusest teavitamist. Hageja on esitanud koos hagiga 1. novembri 2017 nõude loovutamise teatise (dtl 37). Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et senine võlausaldaja oleks esitanud kostjale nõude loovutamise teate. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatise (milles on puudujäägid) kohaselt on hageja saatnud teatise väidetavalt kostja elukoha aadressile. Seega pidanuks hageja esitama ka tõendid, et see teatis jõudis kostja elukohta või siis e-posti aadressile (TsÜS § 69 lg 2). Kohasteks tõenditeks võinuks olla eelkõige postiasutuse poolt väljastatud teatis või e-posti
aadressile puhul saaja enda kinnitus teate saamise kohta või serverihaldaja vastav kinnitus (nn logifail). Isegi kui hageja oleks 1. novembri 2017 teatise kostjale saatnud, ei oleks siiski olnud tegemist esialgse võlausaldaja kirjaliku teavitamisega VÕS §-st 172 lähtuvalt, sest nimetatud säte näeb ette kirjaliku teavitamise. 1. novembri 2017 teatis on allkirjastamata ning sellest ei nähtu esialgse võlausaldaja esindaja isik. Seega esineb kahtlus, kas teatise koostas üldse esialgne võlausaldaja. Nimelt näeb VÕS § 172 ette, et sellise teatise peab esitama just senine võlausaldaja, mitte aga loovutuse saaja (hageja). Loovutusest teatamine on asjakohane vaid juhul, kui loovutusteade ise vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Hageja esitas menetluse käigus kinnituskirja nõude loovutamise kohta (dtl 410), mille on allkirjastanud 7. augustil 2020 A.A.. Kinnituskirja kohaselt kinnitab Placet Group OÜ, et on loovutanud 31. oktoobri 2017 nõude loovutamise lepinguga hagejale laenulepingust nr X tulenevad nõuded kostja vastu. Kohus leidis, et kinnituskiri ei ole välja antud õiguspäraselt ning seda ei saa lugeda väljaantuks esialgse võlausaldaja poolt. Kohtu hinnangul ei olnud A.A. õigustatud esitama 7. augustil 2020 kinnituskirja nõude loovutamise kohta, sest tal puudus Placet Group OÜ esindusõigus. Hageja ei ole A.A. esindusõigust tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et laenuandja on käesoleva menetluse kestel kostjat nõuetekohaselt teavitanud nõude loovutmisest. Muid tõendeid hageja nõude loovutamisest teatamise osas ei ole esitanud. Kuna kostjal on seadusest tulenevalt õigus õiguskaitsevahendina kohustuste täitmisest keelduda (VÕS § 172), ei saa kohus hageja esitatud hagiavaldust rahuldada. Seni kuni kostjat ei ole esialgse võlausaldaja poolt nõuetekohaselt loovutusest teavitatud, ei saa hageja nõuda võlgnevuse täitmist endale. Kostjal on õigus kohustus täita esialgsele võlausaldajale. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei võtnud maakohus seisukohta muude vastuväidete osas (lepingu ülesütlemise kehtivus, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ning ei ole ammendavalt asja arutanud, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Hagejale tuli üllatusena maakohtu seisukoht, et kohtule oleks tulnud esitada veel tõendeid nõudeõiguse tõendamiseks. Maakohus määras 7. septembri 2020 määrusega pooltele seisukohtade esitamiseks lõplikuks tähtajaks 22. september 2020. Kuivõrd hageja oli esitanud 7. augustil 2020 täiendava tõendina A.A. kinnituskirja ning kostja ei olnud selle osas seisukohta avaldanud, siis ei olnud hagejal uusi seisukohti, mida lõppseisukohtadena esitada. Kostja esitas enda lõppseisukohaga 22. septembril 2020 uue vastuväite, mida varasemalt menetluses käsitletud ei olnud, vaidlustades Placet Group OÜ kinnituskirja allkirjastaja A.A. esindusõiguse. Kuivõrd kohus ei määranud hagejale tähtaega kostja uuele vastuväitele seisukoha esitamiseks, puudus hagejal võimalus kostja 22. septembril 2020 esitatud vastuväite ümberlükkamiseks. Hageja sai TsÜS § 116 lg 2 alusel eeldada, et kohus käsitleb hageja 7. augusti 2020 kinnituskirja hageja nõudeõiguse tõendamiseks piisavana. Maakohus ei ole hinnanud, kas endine võlausaldaja Placet Group OÜ teadis või pidi teadma, et A.A. teda esindab (TsÜS § 118 lg 2). TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Eelneva tõttu esitab hageja
apellatsioonkaebusega uue tõendi, millega Placet Group OÜ seaduslik esindaja kinnitab, et A.A.l oli õigus 7. augustil 2020 välja anda nõude loovutamisega seonduvat kinnituskirja. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nõude loovutusest ja loovutamise vormist. Seadusandja ei ole ette näinud vorminõuet nõude loovutamisele ja nõude loovutamine võib muuhulgas toimuda ka suuliselt. Hageja on seisukohal, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Käesolevas asjas on endine võlausaldaja välja andnud dokumendi, millega kinnitab kostja vastu nõudeõiguse loovutamist hagejale. Maakohus on rikkunud eelmenetluse ülesandeid, jättes välja selgitamata tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1).
6.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja palub apellatsioonkaebust hagi täiendamise osas mitte menetleda ning jätta rahuldamata hageja taotlus võtta vastu uued tõendid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda koos seadusest tulenevas määras viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14. veebruaril 2017 tarbijakrediidilepingu nr X, on vale ja eksitab kohut. Kostja taotleb, et ringkonnakohus võtaks kõnealuses küsimuses seisukoha ja vajadusel karistaks hagejat (TsMS § 45 lg 5). Hageja esitas apellatsioonkaebusega lubamatult uue tõendina kinnituskirja, millega tõendab, et A.A.l oli 7. augustil 2020 õigus välja anda nõude loovutamisega seonduvat kinnituskirja. Hageja oleks saanud nimetatud tõendi esitada juba maakohtus. Kostja ei nõustu, et TsÜS § 129 lg 1 ja § 121 lg 2 alusel saab hageja tugineda tehingu hilisemale heakskiidule, kui palub analoogia korras lugeda, et A.A.l oli õigus kinnituskirja anda. Võlaõiguses puudub säte, mis võimaldaks kohaldada seaduse analoogiat võlaõigussuhetes ning teiseks ei ole võimalik heaks kiita tehingut/tahteavaldust, mida pole toimunud. Nõude loovutamise dokument oli esitatud ilma allkirjata. Seega saab asuda seisukohale, et kostja teavitamist nõutud vormis tahteavaldusega ei ole üldse toimunudki ja seega ei ole ka tehingut/tahteavaldust, mida hiljem heaks kiita. Hageja ei ole esitanud maakohtus ega apellatsioonimenetluses mitte ühtegi tõendit, et A.A. oleks olnud esialgse võlausaldaja töötaja või muu isik, kelle eest esialgne võlausaldaja vastutab või oli esialgse võlausaldaja majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ka TsÜS § 116 lg-st 2 ega TsÜS § 121 lg-st 1 tekkiva esindusõiguse eelduseid. Muus osas jääb kostja maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse tsiviilasja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8.Maakohus tuvastas põhjendatult, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga laenulepingu. Hageja väidab, et ta omandas nõude loovutuse teel Placet Group OÜ-lt. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et esialgne võlausaldaja ei ole talle nõude loovutamisest seaduses ettenähtud korras teatanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud nõude loovutuse teel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus viitas asja lahendades põhjendatult VÕS §-le 172, kui leidis, et hageja peab tõendama mitte loovutuse kehtivust, vaid kostja loovutusest nõuetekohast
teavitamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja on nõude talle loovutanud (puudub A.A. volikiri) ja kostjal on õigus kohustus täita esialgsele võlausaldajale.
9.Hageja on hagiavalduse lisana esitanud Placet Group OÜ 1. novembri 2017 teatise kostjale, kostja väitel ei ole ta teatist kätte saanud. Seetõttu soovis hageja esitada kohtule esialgse võlausaldaja kinnituse nõude loovutamise kohta. Hageja esitas sellise dokumendi maakohtule
7.augustil 2020. Placet Group OÜ nimel on dokumendi digitaalselt allkirjastanud A.A., kes ei ole Placet Group OÜ juhatuse liige.
10.Ringkonnakohus võtab asja juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uue dokumentaalse tõendi - Placet Group OÜ juhatuse liikme kinnituse, et A.A.l oli õigus Placet Group nimel välja anda 7. augustil 2020 kinnitust selles, et Placet Group OÜ on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on isikul, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, see hiljem heaks kiita. Hageja on tõendanud sellega A.A. esindusõiguse 7. augusti 2020 loovutamisdokumendi allkirjastamiseks. Hageja on esitanud kostjale VÕS § 172 kohase loovutusdokumendi ja kostja ei saa sel põhjusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Ringkonnakohus leiab, et koos apellatsioonkaebusega TsMS § 633 lg 4 alusel esitatud uus tõend on esitatud tähtaegselt, hageja on põhjendanud tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjuse. Ringkonnakohus võtab tõendi asja juurde.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 ja 2). Maakohus määras asja 7. septembri 2020 määrusega poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse ja määras kindlaks lõppeisukohtade esitamise tähtajaks 22. september 2020. Eelnevalt oli maakohus 6. juuni 2020 kirjades pooltele käsitlenud selgitamiskohustuse täitmiseks üksnes kostja vastutustundliku laenamise vastuväitega seonduvat. Seega tuleb nõustuda hagejaga, et maakohtu otsus oli talle üllatav. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus otsustab asja menetleda üksnes kirjalikult, ilma pooli suuliselt ära kuulamata, ei tohi see kaasa tuua oluliste menetlusõiguste järgimata jätmist. Kohtu kohustus asjaolude väljaselgitamisel ja eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab kirjalikuks menetluses toimuma samas ulatuses kui siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Käesoleval juhul oleks maakohus saanud poole küsitlemise kaudu välja selgitada A.A. esindusõiguse.
12.Arvestades hagi hinda on tegemist lihtmenetlusega (TsMS § 405). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga, sõltub üksnes nõude väärtusest, mitte aga kohtu vastavasisulisest otsustusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 13). Lihtmenetluse asja on kohtul õigus menetleda omal äranägemisel lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, sh on kohtul õigus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).
13.Kostja on esitanud vastuseks hagile mitmeid vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et laenuleping on tühine ning Placet Group OÜ on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu taotles kostja intressi ümberarvestust. Maakohus ei ole neid kostja vastuväiteid pooltega menetluses arutanud ega nende vastuväidete osas seisukohta võtnud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lõpuni arutada, vaid saadab tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Asja uuel arutamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda, selgitama neile tõendamiskoormist ja võtma kõiki kostja vastuväiteid arvestades seisukoha hagi põhjendatuse osas.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.