Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi P. J. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3915 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu), asukoht Roheline 64, 80010 Pärnu, e-post: [email protected], esindaja Annika Kruus Kostja P. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
Kohtuistungi aeg
6. juuli 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi P. J. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kanda.
3.Määrata P. J. menetluskulude suuruseks 1400 eurot 84 senti.
4.Mõista Eesti Vabariigilt (Keskkonnainspektsiooni kaudu) P. J. kasuks välja 1400 euro 84 sendi suurune menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu, hageja) esitas 27. märtsil 2020 P. J. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3915 euro 50 sendi suuruse keskkonnakahju hüvitise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja kui xxxxxxxxxx (xxxxxxx) juhatuse liige 2017. a veebruaris ja märtsis metsaraie xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx; xxxxxxx kinnistu) eraldistel 2, 3 ja 5. Eraldised 2 ja 3 asuvad xxxxxxx väikekonnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Eraldis 5 asub xxxxxxxxxx maastikukaitseala piiranguvööndis.
14.märtsil 2017 anti xxxxxxx kinnistu eraldisele 3 kinnistu omaniku xxxxxxx juhatuse liikme ehk kostja taotlusel välja lubava märkega metsateatis nr 355030001. Väärteomenetluses nr xxxxxxxxxxxx koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et raie xxxxxxx kinnistul korraldas kostja ja et raietööd toimusid tema juhiste järgi. Sama ülekuulamise protokolliga on tõendatud ka see, et kostja teadis, et kinnistu asub looduskaitseliste piirangutega alal ja et kinnistul asub väike-konnakotka elupaik. Protokolli kohaselt ei olnud xxxxxxx kinnistul raiet tehtud enne seda, kui kinnistu omandas xxxxxxx. Kohtuistungil kinnitas hageja, et metsaõigusnorme rikkus xxxxxxx ja ta nõuab kostjalt kahjuhüvitist seetõttu, et kostja on koos xxxxxxx kõnealuse kahju hüvitamise kohustuse suhtes solidaarvõlgnik.
12.jaanuaril 2018 toimus sündmuskoha vaatlus, kus tuvastati, et xxxxxxx kinnistu eraldistel 2 ja 3 on tehtud metsaraiet. Vaatlusel tehtud mõõdistamisel tuvastati, et metsa on raiutud eraldisel 2 väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi põhjapoolsel osal. Kokku raiuti eraldisel 2 sihtkaitsevööndis 19 kuuske ja üks kask. Samal vaatlusel tuvastati, et metsa on raiutud ka eraldisel 3 väike-konnakotka sihtkaitsevööndis. Seal oli raiutud üheksa halli leppa. Püsielupaiga valitsejaks on Keskkonnaamet ja Keskkonnaamet ei ole andnud luba sihtkaitsevööndis metsa raiuda. Keskkonnaameti 3. juuli 2018. a kirjast nr 13-4/18/4267-2 nähtub, et metsa harvendamine tõi kaasa metsa struktuuri muutused ja muutis püsielupaiga seisundi ebasoodsamaks. Seega kahjustas metsaraie xxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga soodsat seisundit. Lisaks tuvastati 15. jaanuari 2018. a toimunud sündmuskoha vaatlusel, et xxxxxxx kinnistu eraldisel 5 on tehtud metsaraiet, kuigi sellele eraldisele ei ole lubavat metsateatist välja antud. Langi pindala määramise protokolli kohaselt oli raieala 0,39 ha. 17. jaanuaril 2017 inventeeritud ja koostatud takseerkirjelduse kohaselt kasvas eraldisel 5 enne raiet 100-aastane kuusik, mille täius oli 70%. Programmiga „Kahjud“ arvutatud takseerikirjelduse alusel oli kasvava metsa täius enne raiet 60%. Raiejärgne kasvava metsa täius oli 26%. Kostja on tunnistanud, et korraldas raie xxxxxxx kinnistu eraldisel 10. Sellel eraldisel oli maha lõigatud puude kändude lõiketasapind, raiejäätmete ladustamise viis ja kändude lõikekõrgus samasugune nagu vaidlusalustel eraldistel 2, 3 ja 5. Eeltoodu tõendab, et eraldistel 2, 3 ja 5 on raiet teinud sama isik ja samal ajal nagu eraldisel 10.
2-20-4758 Keskkonnaregistri ja Maa-ameti geoportaali kaardiandmete järgi asub xxxxxxx kinnistu xxxxxxxxxx maastikukaitseala piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 6 järgi tuleb kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel arvestada seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005. a määrus nr 31 „xxxxxxxxxx maastikukaitsealal kaitse-eeskiri“ § 14 p 1 järgi on piiranguvööndis keelatud uuendusraie. LKS-i lisa „Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis“ p 2 järgi ei tohi aegjärkse raie korral puistu esimese rinde täiust viia 60% raie-eelse täiusega puistus madalamale kui 30%. LKS § 77 lg 1 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005. a määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (määrus nr 69) § 18 p 2 kohaselt on I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga kahjustamise korral kahjuhüvitise määr 3200 eurot püsielupaiga kohta. Kostja tekitas eraldistel 2 ja 3 väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud raie korraldamisega keskkonnale kahju 3200 eurot. Määruse nr 69 § 23 lg 1 järgi arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie käigus keskkonnale tekitatud kahju metsaseaduse (MS) § 67 alusel. MS § 67 lg 2 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu täiuse lubatud määrast ja lg 3 alusel arvestatakse kahju metsaseaduse lisas 2 sätestatud määrade alusel. MS § 67 lg 11 alusel korrutatakse keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis koefitsiendiga 3,0. Eraldisel 5 raiuti kaheksa kuuske, diameetriga 39,2 cm (arvestades võimalikku mõõteviga on võetud määra aluseks 38 cm), samuti üks kask diameetriga 36 cm. Vastavalt metsaseaduse lisale 2 on kahju määrad raiutud puu läbimõõtu arvestades 715 eurot 50 senti. Kokku tekitas kostja ebaseadusliku raie korraldamisega keskkonnakahju 3200 + 715 eurot 50 senti = 3915 eurot 50 senti. Vastuseks kostjale märkis hageja, et seadus ei näe ette lävendit, millest alates loetakse püsiaelupaiga soodne seisund halvenenuks kahju tekkimise mõttes. Soodsat seisundit võib halvendada ja sellega kahju tekitada nii tegevus, mis teeb seda suurel määral, kui ka tegevus, mis teeb seda väiksemal määral. Kahju kindlakstegemiseks piisab pädeva asutuse hinnangust. Hageja vaidles kohtuistungil kostja aegumise vastuväitele vastu ja leidis, Keskkonnainspektsioon sai kahjust teada alles 2018. a jaanuaris või veelgi hiljem.
et
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väidete kohaselt ei tõenda hageja esitatud tõendid seda, et ta korraldas xxxxxxx kinnistu eraldistel 2, 3 ja 5 metsaraiet. Muu hulgas ei ole ka väärteomenetluses tuvastatud, et kostja oleks xxxxxxx kinnistu eraldistel 2, 3 ja 5 raiet korraldanud. Hageja on esitanud xxxxxxx kinnistul toimunud raie tõendamiseks väärteoasjas 12. jaanuaril 2018 ja 15. jaanuaril 2018 toimunud sündmuskoha vaatluse protokollid. Protokollide lisaks oleval skemaatilisel plaanil kajastuvad metsaregistri andmed seisuga 18. juuni 2018 ehk viis kuud pärast väidetavat sündmuskohtade vaatlust, kuid protokollides ei ole mingit märget, et protokollid oleksid koostatud vaatluse ajast üle viie kuu hiljem.
2-20-4758 Hageja esitatud Keskkonnaameti 3. juuli 2018. a kiri on vastuoluline. Kuigi kirja lõpus on Keskkonnaamet avaldanud seisukoha, et xxxxxxx kinnistul toimunud raie on kahjustanud xxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga soodsat seisundit, on Keskkonnaamet samas kirjas märkinud ka seda, et eelkõige on kahjulikku mõju avaldanud metsa harvenemine 2016. a juuni tormi tõttu. Seega isegi juhul, kui kostja oleks korraldanud 2018. a veebruaris-märtsis eraldistel 2 ja 3 raie, ei oleks see kaasa toonud väike- konnakotka püsielupaiga kahjustamist, kuna tegelikult kahjustus see juba 2016. a juunis. Lisaks nähtub samast kirjast, et Keskkonnaameti spetsialistid tuvastasid 29. juunil 2018 toimunud vaatlusel, et väike-konnakotka pesa seisund on hea ja kuigi pesitsus on ebaõnnestunud, on pesa asustatud. Ka 2021. a on xxxxxxx kinnistul jätkuvalt registreeritud väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, seega peab väikekonnakotka püsielupaiga seisund olema endiselt soodne. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna xxxxxxx kinnistu kuulub xxxxxxx ja kostjale ei ole see kinnistu kunagi kuulunud. Isegi kui hagejal oleks kostja vastu nõue, on see aegunud. Hageja väitel toimus vaidlusalune raie 2017. a veebruaris ja märtsis. Hageja esitas hagi 27. märtsil 2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostjale teadaolevalt lõpetas xxxxxxx raietööd ühe nädala jooksul pärast raieteatise väljastamist ehk hiljemalt 21. märtsil 2017. Kohe pärast raietööde lõpetamist käisid Keskkonnainspektsiooni töötajad kinnistut kontrollimas ning helistasid kostjale ja teatasid, et puidu väljaveoga on pinnasesse tekkinud rööpad, mis tuleb kõrvaldada. Seega pidi Keskkonnainspektsioon väidetavast kahjust teada saama enne 27. märtsi 2017.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
5.Hageja nõuab kostjalt keskkonnakahju hüvitamist. Väike-konnakotka püsielupaigale tekitatud kahju hüvitamise nõude alusnormid on sätestatud LKS § 77 lg-des 1 ja 2 ning LKS § 77 lg 1 alusel kehtestatud määruses nr 69. Viidatud õigusaktid näevad ette, et kaitsealuse liigi kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, ja et Keskkonnaametil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Ebaseadusliku raiega tekitatud kahju hüvitamise nõude alusnorm on MS § 67 lg 1, mis näeb ette, et keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile MS §-s 67 sätestatud ulatuses ja korras.
2-20-4758
6.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse kinnistu eraldised 2 ja 3 paiknevad xxxxxxx väikekonnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis ja et eraldis 5 asub xxxxxxxxxx maastikukaitseala piiranguvööndis. Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja kahjuarvestusele.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kas on tõendatud, et vaidlusalustel eraldistel tegi raiet just xxxxxxx, kas hageja nõue võib olla aegunud ja kas väike-konnakotka püsielupaika on üldse kahjustatud või kas seda on kahjustatud määral, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude esitamist.
8.Hageja nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest, st tegu on avalik-õigusliku suhtega ja seega avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega, mida menetletakse tsiviilkohtumenetluses. Kuigi tegemist on avalik-õigusliku nõudega, kohalduvad ka keskkonnakahju sissenõudmisel eraõiguses kehtivad kahju hüvitamise põhimõtted ulatuses, milles seadus ei näe ette teisiti. Ühe sellise eraõigusliku kahju hüvitamise põhimõtte kohaselt saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist isikult, kes kahju tekitas.
9.Hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 13) nähtuvalt kuulub vaidlusalune xxxxxxx kinnistu xxxxxxx ehk juriidilisele isikule. Ka hageja esitatud menetlusaluse isiku väärteomenetluses ülekuulamise protokolli (dtl 15-17) järgi oli menetlusalune isik väärteoasjas xxxxxxx ja kostja on üle kuulatud kui xxxxxxx juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Samuti nähtub Keskkonnainspektsiooni 29. juulil 2019. a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktist nr Võ-7-04/18-000 (dtl 56), et rikkumise on toime pannud xxxxxxx.
10.Iseenesest on eraõiguses olemas normid, mis võimaldavad ühe isiku rikkumise korral omistada selle rikkumise teisele isikule ja kohaldada sellest tulenevalt ka vastutust teise isiku suhtes. Selliseks normiks on näiteks TsÜS § 132, mille esimese lõike kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
11.Samamoodi sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 1, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Sama paragrahvi lg 2 näeb lisaks ette, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
12.Need normid ei näe aga ette, et juriidilise isiku rikkumise saaks omistada juriidilise isiku juhatuse liikmele, ega seda, et juhatuse liige vastutaks juriidilise isiku rikkumisega tekitatud kahju eest või et kolmas isik (võlausaldaja) saaks nõuda juriidilise isiku tekitatud kahju hüvitamist juriidilise isiku juhatuse liikmelt.
13.Kohus selgitab, et olukorras, kus äriühing on tekitanud teisele isikule (võlausaldajale) kahju, ei ole äriühingu juhatuse liige ja äriühing võlausaldaja ees solidaarvõlgnikud. Kahju hüvitamise kohustus on juriidilisel isikul ja juriidilise isiku juhatuse liikmel võiks olla otsevastutus võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel üksnes siis, kui juhatuse liige on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib mh olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi juriidilist isikut juhtides isiklikult täitma selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.
2-20-4758 Kohtu arvates ei ole ükski hageja esile toodud asjaolu selline, millest saaks järeldada, et kostjal kui xxxxxxx juhatuse liikmel oleks olnud kohustus hoida isiklikult ära keskkonnakahju tekkimine. Riik on samasugune võlausaldaja nagu kõik teised ja seetõttu saaks hageja enda esitatud asjaolusid arvestades praegusel juhul kahju hüvitamise kohustatud subjektiks olla xxxxxxx, mitte aga kostja.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata juba seetõttu, et hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja kahju hüvitamiseks kohustatud isik.
15.Kohus on aga seisukohal, et isegi kui kostja oleks kahju hüvitamise kohustatud subjekt, ei ole hageja tõendanud, et eraldistel 2, 3 ja 5 on raiet teinud just xxxxxxx. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist saab järeldada, et kostja on kinnitanud, et xxxxxxx tegi vaidlusalustel eraldistel raiet. Viidatud protokollist (dtl 15-17) nähtub hoopis, et kostja on ülekuulamisel kinnitanud, et tema juhitud äriühing ega ka eraldisel 10 raiet teinud äriühing ei ole eraldistel 2, 3 ega 5 metsa raiunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui eraldisel 10, kus xxxxxxx raiet tegi, olid kännud ja langid sarnased vaidlusalustel eraldistel 2, 3 ja 5 olevate kändude ja lankidega, saab sellest tõsikindlalt järeldada et kõigil neil eraldistel raius metsa üks ja sama isik. Ka muud hageja tõendid (takseerkirjeldus, dtl 51-55, Keskkonnainspektsiooni koostatud kahju akt, dtl 56-62 ja kostjale esitatud kahju hüvitamise ettepanek, dtl 67-68) ei võimalda järeldada, et kostja vastutab keskkonnale tekitatud kahju eest. Seega ei ole hagi võimalik rahuldada ka seetõttu, et hageja ei ole suutnud tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid.
16.Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et ei nõustu sellega, et hageja nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud. Asja materjalidest nähtuvalt võis hageja väiteid arvestades rikkumine leida aset 2017. a veebruaris või märtsis ja hageja esitas hagi 27. märtsil 2020. Kohus leiab, et kuna seaduses ei ole erisätteid keskkonnakahju hüvitamise nõude aegumise kohta, siis saab vaatamata sellele, et tegu ei ole tavalise deliktiõigusliku nõudega (vt RKTKo 3-2-1-158-16, p 11), kohaldada TsÜS § 150 lg-t 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on tõendanud, et sai rikkumisest teada 2018. a jaanuaris ja kostja ei ole esitanud tõendeid, mis selle väite ümber lükkaksid. Asjaolu, et Keskkonnainspektsioon võttis kostjaga ühendust juba 2017. a märtsis, paludes kõrvaldada eraldisel 10 tehtud metsatöödest tekkinud roopad, ei võimalda kohtu arvates järeldada, et hageja teadis või pidi samal ajal teadma ka sellest, mis toimus eraldistel 2, 3 ja 5. Seega leiab kohus, et hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks ehk 27. märtsiks 2020 aegunud.
17.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagejal ei ole õigust nõuda väike-konnakotka püsielupaigale tekitatud kahju hüvitamist põhjusel, et tegelikkuses ei ole kõnealuse püsielupaiga seisund raie tõttu kannatanud. Seda kinnitavat Keskkonnaameti enda kiri, kus on mööndud, et metsa kahjustas ka 2016. a torm.
18.LKS § 77 lg 3 p 5 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kahjustatakse liigi isendi püsielupaika. Määruse nr 69 § 4 lg 2 kohaselt loetakse püsielupaiga kahjustamiseks igasugust tegevust, mis on seaduse või määruse kohaselt isendi püsielupaigas või pesa kaitsetsoonis keelatud ja mille tulemusena püsielupaiga soodne seisund halveneb, kuid mis ei põhjusta püsielupaiga hävimist.
19.Tegu on avalik-õigusliku nõudega ja niisugusel hüvitisel on selgelt sanktsiooniline iseloom, mis ei ole omane eraõiguslikele õiguskaitsevahendite (vt ka RKTKo 3-2-1-158-16, p 13). Muu
2-20-4758 hulgas tähendab see seda, et kui õigusaktis kirjeldatud rikkumise fakt on tuvastatud, loetakse kahju hüvitamise kohustus formaalsete kriteeriumide alusel tekkinuks ning kahjuhüvitise määrad arvutatakse seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides ettenähtud korras. Sellise kahju hüvitamisel ei ole vähemalt üldjuhul tähendust sellel, mil määral rikkumine tegelikult keskkonda halvendas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
21.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista 1400 euro 84 sendi suuruse lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga).
23.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat.
24.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale 2020. a osutatud õigusabi 6 tunni ja 55 minuti ulatuses hinnaga 130 eurot tund (kokku 899 eurot 17 senti) js 2021. a 3 tunni ja 35 minuti ulatuses hinnaga 140 eurot tund (kokku 501 eurot 67 senti).
25.2020. aastal on tehtud järgmised toimingud: 1.04.2020 materjalide analüüs ja nõupidamine kostjaga 1 tund 30 minutit, 2.04.2020 täiendavate materjalide analüüs 1 tund. 3.04.2020 kostja vastuse koostamine 1 tund 15 minutit, 6.04.2020 kostja vastuse täiendused 1 tund ja 9.04.2020 telefoninõupidamine kostjaga 40 minutit, 13.04.2020 telefonikõne kostjaga ja vastuse täiendused 1 tund, 28.04.2020 hageja seisukoha analüüs, telefoninõupidamine kliendiga 30 minutit. 2021. aastal on osutatud õigusabi olnud alljärgnev: 3.06.2021 kohtunõudega tutvumine ja telefoninõupidamine kliendiga 15 minutit, 28.06.2021 täiendava seisukoha ja taotluste koostamine 2 tundi, 6.07.2021 osalemine kohtuistungil 1 tund, 8.07.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit.
26.Kokku on kostja lepingulise esindaja kulu olnud 1400 eurot 84 senti. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud.
27.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning taotletavad menetluskulud on ka mahult põhjendatud ja vajalikud ja hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 1400 euro 84 sendi suurune õigusabikulu. Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad vaid käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
28.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
2-20-4758 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole sellist taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.