2-21-1925/52 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja (registrikood 80292324) arveldusarvele nr EE231010220103421013 SEB Pank AS-is. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Nõustaja tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik ja nõustaja (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 6). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus tegi kindlaks järgmist Kxxxxx Kxxxxx esitas Tartu Maakohtule 07.02.2021 avalduse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis avalduse 08.03.2021.a määrusega menetlusse, määras nõustaja ning kohustas Kxxxxx Kxxxxxxx tasuma nõustaja tasu ettemaks summas 900 eurot. Avalduse selgituse põhjal sattus võlgnik makseraskustesse kui ta soovis maja osta. Võlgnik võttis mitmest kohast laenu suuremates summades, kuid selle aja jooksul oli maja omanik maja ära müünud. Võlgnik otsustas seetõttu abikaasa vanemate maja renoveerima hakata. Ta ei arvestanud summasid õigesti ja sai ehitusmaterjali ostmisega petta. Lõpuks pidi võlgnik olemasolevaid kohustusi katma uute laenudega. Võlgnik töötab xxxxx xxxxxx OÜ-s ja tema igakuiseks sissetulekuks on 1000 eurot (neto). Abikaasa sissetulekuteks on ühes kuus töötasu 730 eurot ja toetused riigilt 139 eurot. Võlgnikule kuulub 1 sõiduk (1999.a Chrysler Voyager) väärtusega 100-300 eurot ja järelhaagis väärtusega 100-200 eurot. 2018.a kinkis võlgnik abikaasa emale kinnisasja ja sõiduki (kokku väärtusega 13 000 eurot). Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on kokku 1155 eurot: eluasemekulud 220 eurot, kulutused toidule 300 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 60 eurot, elatis lahuselavale lapsele 100 eurot, laste koolikohustuse täitmise kulud 30 eurot ja muud vältimatud kulutused 395 eurot. Võlgnik esitas enda pangakonto väljavõtte Swedbankis perioodil 01.02.2018-01.02.2021 ja SEB pangas perioodil 01.02.2018-01.01.2021. Kontode väljavõtted kinnitavad avalduses esitatud andmeid, sh võlgniku sissetulekuid ja sellel perioodil võetud kohustusi. 2017.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnikule tehti väljamakseid Eesti Haigekassa ja xxxxx xxxxxx OÜ poolt. 2018.a deklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid xxxxx xxxxxx OÜ poolt. 2019.a tuludeklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid Eesti Haigekassa ja xxxxx xxxxxx OÜ poolt. 05.04.2021 esitas nõustaja ümberkujundamiskava. Kavast lähtuvalt taotleb võlgnik tagatiseta kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgniku keskmine sissetulek kuue kuu jooksul oli 1103,50 eurot. Tal on hetkel kaks ülalpeetavat (üks ei ela temaga) ja kolmas on lisandumas. Tal on üks pandiga tagatud kohustus Kambja Hoiu-Laenuühistu ees kuumaksega 250 eurot. Võlgnik on võimeline

maksma võlausaldajatele ühes kuus 340 eurot, kokku 27 344,52 eurot. Selleks, et täita pool võlausaldajate põhinõuetest on maksete tasumise tähtaega pikendatud kuue aastani ning lisatud ühe maksena II pensionisamba väljamaksetest 2021.a sügisel laekuv summa. Võrreldes pankrotimenetlusega rahuldatakse kava täitmisel võlausaldajate nõuded keskmiselt 45% ulatuses, võlausaldajate võrdsuseprintsiibist lähtuvalt põhivõlad 50% ulatuses. Pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad oma nõuded rahuldada vaid umbes 21% ulatuses. Näiteks praegu kahe alaealise ülalpeetava olemasolul tuleks võlgnikul loovutada võlgnevuste katteks ca 45 eurot kuus. Kokku loovutaks võlgnik 1 aasta pankrotimenetluse ja 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse kestel ca 3700 eurot, millele lisanduks vara realiseerimisest saadav 400 eurot ning võimalikust vara tagasivõitmisest saadav kuni 13 000 eurot, kokku 17 100 eurot, millest tuleb katta pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajatele väljamakseteks jääks ca 15 000 eurot. Hüpoteegiga tagatud nõude saaks rahuldada pandi realiseerimisest saadava tuluga, aga vara omanikul tekiks omakorda nõue võlgniku vastu ca 10 700 euro ulatuses. Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 9 võlausaldajat (Bigbank AS, Julianus Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Credit.ee OÜ, Bestcredit OÜ, Esto AS, Bondora AS, Nord Collect OÜ, Omega Invest), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 1 võlausaldaja (Coop Finants AS) ning 6 võlausaldajat (BB Finance OÜ, IPF Digital AS, Placet Group OÜ, TF Bank AB, Telia Eesti AS, PC Finance OÜ) ei esitanud enda seisukohta. Julianus Inkasso OÜ ei nõustunud kava üksnes põhjusel, et üks Inbank nõue jäi kavast välja. Bigbank AS leidis, et võlgnik ei ole selgitanud makseraskuste põhjendusi ning mida ta on teinud nende vältimiseks. Ta leidis, et põhivõlgnevuse vähendamine on põhiseaduse kohaselt omandipõhiõigust riivav. Holm Bank AS leidis, et meetmeid ei saa kasutada samaaegselt. Ta ei nõustunud põhinõude vähendamisega. Credit.ee OÜ ei saanud aru, miks tema põhinõuet on vähendatud rohkem kui teiste võlausaldajate omi. Ta ei olnud nõus põhinõude vähendamisega. Bestcredit OÜ sõnul on tähtaeg liiga pikk ning ta polnud nõus põhinõude vähendamisega. Esto AS märkis, et tema nõue on suurem kui kavas märgitud ning tema ei ole nõude mistahes vähendamisega nõus. Bondora AS leidis, et meetmeid ei saa samal ajal koos kasutada. Nord Collect OÜ leidis, et põhinõude vähendamine pooles ulatuses ei ole lubatud abinõu, sest see rikastaks võlgnikku. Võlgnik ei ole kohtuväliselt pöördunud võlausaldaja poole. Omega Invest ei ole nõus põhinõude vähendamisega ning 6 aastat on liiga pikk aeg. Võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt, sest osade puhul on tagasimakse tähtaeg 36 kuud. Nõustaja esitas 16.06.2021 arvamuse võlausaldajate vastuväidete osas. Nõustaja lisas kavasse Julianus Inkasso kolmanda nõude. Nõustaja märkis, et kavale hinnangu andmisel ei saa lähtuda nõuete rahuldamise ulatusest. Hinnata tuleks seda, kas võlausaldajate nõudeid oleks võlgniku pankroti korral võimalik rahuldada suuremas ulatuses. Võlgade vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud. Võlausaldajad ei ole kaalunud, kas on menetlusi (pankrot, täitemenetlus), mis võimaldaks nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui ümberkujundamisega on välja pakutud. Käesolevalt on võlausaldajatele soodsam võlgade ümberkujundamine kavandatud kujul. Pankrotivõrdluse koostamisel on arvestatud võlgniku sissetulekuga kava koostamisele eelnenud ajal. Praegu on võlgniku sissetulek väiksem, sest ta on töötuna arvel (töötutoetus ca 770 eurot).

võrreldes pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse aegadega. Selleks, et võlgade ümberkujundamise tulemusena saaks võlgnik makseraskused ületada, peab kava olema koostatud võlgniku maksevõimet arvestades, st kava täitmine peab olema jõukohane. Võlgnik on valmis loovutama üle poole oma sissetulekust võlgade katteks. Suuremas ulatuses, kui kavas märgitud, ei ole võlgnikul võimalik nõudeid täita. Võlausaldajaid ei ole ebavõrdselt koheldud. Nende võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse 50% ulatuses. Lähtuda ei saa kogunõudest, sest võlausaldajate nõuded sisaldavad erinevates ulatustes ka kõrvalnõudeid. Eelisolukorda ei saa seada seetõttu võlausaldajaid, kelle kõrvalnõuded on võimalikult suureks paisutatud. Nõustaja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-128-13 p-le 16 ja märkis, et ümberkujundamise meetmeid saab kasutada ka samaaegselt. Nõustaja selgitas Esto AS vastuväite osas, et see pole põhjendatud, kuna menetluse algatamise seisuga (08.03.2021) kavas märgitud nõue on kirja pandud vastavalt Esto AS antud andmetele. Menetluse ajal ei saa kõrvalkulusid kavasse lisada, sest summa muutub iga päevaga. Nõustaja sõnul on võimalik kava muudetud kujul kinnitada. 06.07.2021 toimunud istungil selgitas võlgnik, et abikaasa saab oma kohustustest lahti sügisel, sest need aeguvad. Korteri kinkis võlgnik oma ämmale, sest ekselukaaslane andis elatise nõude kohtutäiturile täitmiseks ja võlgniku pangakontod arestiti. Elatise sai võlgnik tasutud ja lapse emaga kokkuleppele. Selles korteris elab võlgnik. Nõustaja juhtis tähelepanu sellele, et kavas on märgitud maksete tegemise ajaks 01. mai, aga kuna võlgnik vahepeal ei töötanud, siis ta saab makseid tegema hakata alles juulis. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja enamus võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Julianus Inkasso OÜ teatas, et üks tema nõue on kavast välja jäänud. Nõustaja muutis selle kavas ära. Esto AS sõnul oli nõue suurem. Nõustaja vaidles sellele vastu. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. 1) Bigbank AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 6255,16 eurot, millest 5950,69 eurot on põhivõlgnevus ja 304,47 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 6255,16 eurot, millest 5950,69 eurot on põhivõlgnevus ja 304,47 eurot kõrvalnõuded. 2) Julianus Inkasso OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 8148,44 eurot, millest 7603,67 eurot on põhivõlgnevus ja 544,77 eurot kõrvalnõuded (2 nõuet). Võlausaldaja sõnul jäi üks nõue kavast välja. Nõustaja lisas kavasse võlausaldaja märgitud nõude. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 8317,88 eurot (3 nõuet), millest 7725,33 eurot on põhivõlgnevus ja 592,55 eurot kõrvalnõuded. 3) Holm Bank AS

Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 8717 eurot, millest 7738,74 eurot on põhivõlgnevus ja 978,26 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 8717 eurot, millest 7738,74 eurot on põhivõlgnevus ja 978,26 eurot kõrvalnõuded. 4) Credit.ee OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1819,80 eurot, millest 1360,10 eurot on põhivõlgnevus ja 459,70 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1819,80 eurot, millest 1360,10 eurot on põhivõlgnevus ja 459,70 eurot kõrvalnõuded. 5) Bestcredit OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 623,33 eurot, millest 608,74 eurot on põhivõlgnevus ja 14,59 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 623,33 eurot, millest 608,74 eurot on põhivõlgnevus ja 14,59 eurot kõrvalnõuded. 6) BB Finance OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 4477,86 eurot, millest 4324,89 eurot on põhivõlgnevus ja 152,97 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 4477,86 eurot, millest 4324,89 eurot on põhivõlgnevus ja 152,97 eurot kõrvalnõuded. 7) IPF Digital AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 776,38 eurot, millest 764,95 eurot on põhivõlgnevus ja 11,43 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 776,38 eurot, millest 764,95 eurot on põhivõlgnevus ja 11,43 eurot kõrvalnõuded. 8) Esto AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 901,75 eurot, millest 886,75 eurot on põhivõlgnevus ja 15 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja märkis, et tema nõudeks on 950 eurot, millest 886,75 eurot on põhivõlgnevus ja 63,25 eurot kõrvalnõuded (58,25 eurot intress ja 5 eurot meeldetuletustasu). Nõustaja hinnangul sai kavasse märgitud võlgnevus kirja vastavalt võlausaldaja antud andmetele ja menetluse kestel ei saa kõrvalnõuded suureneda. Võlgnevuse erinevus seisneb kõrvalnõuete suuruses, põhinõue on sama. Võlausaldaja ei ole tõendanud suuremate kõrvalnõuete olemasolu ega märkinud, mis aja seisuga tema märgitud summa arvestatud on. Seega tuleb lähtuda kavas märgitud nõudest ning nõude suuruseks tuleb kinnitada 901,75 eurot, millest 886,75 eurot on põhivõlgnevus ja 15 eurot kõrvalnõuded. 9) Placet Group OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 982,84 eurot, mis on põhivõlgnevus. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 982,84 eurot, mis on põhivõlgnevus. 10) Bondora AS

Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 11 212,05 eurot (3 nõuet), millest 10 205,12 eurot on põhivõlgnevus ja 1006,93 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 11 212,05 eurot (3 nõuet), millest 10 205,12 eurot on põhivõlgnevus ja 1006,93 eurot kõrvalnõuded. 11) Nord Collect OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 2264,80 eurot, millest 1769,84 eurot on põhivõlgnevus ja 494,96 eurot on kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 2264,80 eurot, millest 1769,84 eurot on põhivõlgnevus ja 494,96 eurot on kõrvalnõuded. 12) Omega Invest OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 5826,68 eurot, millest 4606,66 eurot on põhivõlgnevus ja 1220,02 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 5826,68 eurot, millest 4606,66 eurot on põhivõlgnevus ja 1220,02 eurot kõrvalnõuded. 13) TF Bank AB Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 5956,88 eurot (3 nõuet), millest 5062,12 eurot on põhivõlgnevus ja 894,76 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 5956,88 eurot (3 nõuet), millest 5062,12 eurot on põhivõlgnevus ja 894,76 eurot kõrvalnõuded. 14) Telia Eesti AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1761,84 eurot (2 nõuet), mis on põhivõlgnevus. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1761,84 eurot (2 nõuet), mis on põhivõlgnevus. 15) Coop Finants AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 706,23 eurot, millest 696,80 eurot on põhivõlgnevus ja 9,43 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 706,23 eurot, millest 696,80 eurot on põhivõlgnevus ja 9,43 eurot kõrvalnõuded. 16) PC Finance OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 416,70 eurot, millest 349,10 eurot on põhivõlgnevus ja 67,60 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 416,70 eurot, millest 349,10 eurot on põhivõlgnevus ja 67,60 eurot kõrvalnõuded. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 61 017,18 eurot.

VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 8 võlausaldajat (Julianus Inkasso OÜ nõue sai parandatud), kelle nõuded kokku on 37 620,57 eurot. 1 võlausaldaja nõustus kavaga. 7 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 23 396,61 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 3 olenemata võlausaldajate vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. VÕVS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluses võimalik realiseerida (tagasivõidetav kinnisasi väärtusega 12 000 eurot, tagasivõidetav haagis väärtusega 1000 eurot, sõiduauto väärtusega 100-300 eurot, järelhaagis väärtusega 100-200 eurot, töötasu keskmiselt 1000 eurot), ei oleks võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada täies ulatuses, isegi mitte rohkem kui pooles ulatuses. Tagasivõidetava vara osas tuleb läbida kohtumenetlus, millega tekivad kulud. Samuti tekivad pankrotimenetlusega kulud. Need kulud tuleb pankrotivarast maha arvata. Kinnisasja müümisel jääb võlgnik ning tema alaealine laps ja sündiv laps koduta. Kinnisasja müümisel ei jää üle rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik uus elukoht soetada. Nõustaja sõnul võib kinnisasja praegusel omanikul tekkida võlgniku vastu nõue ca 10 000 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse kestel saaks võlgnik loovutada 45 eurot kuus (arvestamata kolmanda lapse sündi). Kokku saaksid võlausaldajad pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses kokku ca 15 000 eurot, miks oleks ca 21% võlausaldajate nõuetest. Kava täitmisel rahuldatakse võlausaldajate tagatiseta nõuded keskmiselt 45% ulatuses, võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikide võlausaldajate põhinõuded 50% ulatuses. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnikul jääb alles elukoht ning võlausaldajad saavad võlgnevusi tagasi oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel on võlgnik paremas olukorras, kui seda oleks pankrotimenetluse läbi viimisel ning võlausaldajate huvid saavad vähesemal määral kahjustuda. Võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus võlgade ümberkujundamise korral on suurem kui pankrotimenetluses.

Võlgnik on taotlenud põhinõude vähendamist 50% ulatuses, kõrvalnõuete vähendamist nullini ning põhivõlgnevuse osadena tasumist kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Võlausaldaja Holm Bank AS ja Bondora AS on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt mitme meetme kasutamine. Võlausaldaja viitas VÕVS § 2 lg-le 2, et vaid nimetatud sättes märgitud nõuete puhul on mitme meetme korraga kasutamise võimalik. Kohus leiab, et võlausaldajate tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ja 2 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Nende nõuete osas saab kasutada vaid kahte meedet (tähtaja pikendamine ja osadena täitmine), teised lg-s 1 märgitud meetmed on keelatud. Kohus märgib, et sõna „või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda mitu konkreetset viisi ja võimalust, mida ta saaks paindlikult kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ainult ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Seadusandja eesmärgist lähtuvalt pole välistatud mitme meetme korraga kohaldamine. Võlausaldajate vastuväited ei anna seega alust kava kinnitamata jätmiseks või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Peaaegu kõik vastuväite esitanud võlausaldajatest leidsid, et võlausaldaja suhtes on ebaõiglane vähendada põhivõlgnevust. Mõni võlausaldaja leidis, et täitmise tähtaeg võiks olla pikem kui 6 aastat ning mõni leidis, et võlgnik suudaks nõuded tasuda kolme aastaga. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete võrra ning põhivõlgnevust 50% võrra. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on praegu 2 ülalpeetavat last (sügisel juba 3), kelle huvid saaksid kahjustada, kui võlgnik täidaks kava enda maksevõimet ületades ja liiga kaua. Lisaks nõustub kohus nõustaja vastuses märgitud seisukohaga, et põhinõude vähendamise ulatusele ei ole sätestatud piiranguid. Kava tuleb koostada eeskätt võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad ka pooles ulatuses põhinõude vähendamise korral kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul põhinõude vähendamine pooles ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Ükski võlausaldajatest ei ole esitanud võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses. Käesolevalt kohtleb kava kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teisele. Kõiki võlausaldaja põhinõudeid vähendatakse 50% võrra ja kõrvalnõudeid 100% võrra. Credit.ee OÜ vastuväite osas selgitab kohus, et tema kogunõue on vähenenud rohkem kui teistel võlausaldajatel, sest tema kõrvalnõuded on oluliselt suuremad. Põhinõue on siiski vähendatud samas ulatuses nagu kõigil teistel võlausaldajatel ning tegemist ei ole võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1000 eurot kuus (neto). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku kuni 340 eurot, lisaks Kambja Hoiu-Laenuühistule 250 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et võlgnikul on 2 last (mõne kuu pärast 3), kelle ülalpidamise kohustus on prioriteetne: kui lähtuda vanemate võrdse ülalpidamise kohustuse põhimõttest, tuleb võlgnikul oma sissetulekust eraldada lapse ülalpidamiseks ca 292 eurot. Võlgniku sissetulek on käesoleval ajal 1000 eurot. Kui arvestada igakuised maksed võlausaldajatele 590 eurot ja laste ülalpidamisele 584 eurot, ei jää võlgnikul enda kulude katteks midagi. Seetõttu ei ole võimalik ka eraldiste suurendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 50% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 6 aastani, v.a 6 võlausaldaja alla 1000 euroste nõuete osas, mille võlgnik täidab 2-3,5 aastaga. Kohus leiab, et võlausaldajate nõue, et võlgnik täidaks kogu oma võlgnevused, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕVS § 24 lg 3 ja 4 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01. augustiks ja kava lõplikul täitmisel 01.08.2027. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Nõustaja esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Nõustaja palus määrata enda tasuks 900 eurot (15h määraga 60€/h).

VÕVS § 19 lg-st 6 lähtuvalt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse (SanS) §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. VÕVS § 19 lg 5 sätestab, et nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Tunnitasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine”. Määruse § 5 lg 2 lause 1 sätestab, et kohus kontrollib nõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot. Nõustaja on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 15 h. Nõustaja palub määrata tema tasu suuruseks 900 eurot. Nõustaja on oma ajatasuks arvestanud 60 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja kava enda koostamiseks, muutmiseks ja vastuväidetele arvamuse koostamiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud nõustaja tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et nõustaja poolt arvestatud tunnitasu 60 eurot on põhjendatud ning vastavuses nõustaja poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Nõustaja tasu 900 eurot jääb Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 § 3 lg-s 1 märgitud alam- ja ülemmäära piiridesse. Nõustajad taotletavad valdavalt sama suurusjärgus tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 900 eurot, mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust nõustaja poolt märgitud pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik