Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda YY 28. mai 2021. a apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalse tõendi (Transpordiameti 4. mai 2021. a vastus päringule) vastuvõtmisest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 3. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18986 osas, millega mõisteti YY-lt XX kasuks välja kahjuhüvitis 132,71 eurot (s.o 2382,28 eurot ületavas osas) ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud viivise nõue rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas (s.o 2382,28 eurot ja sellelt arvestatud viivis) jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.2.Välja mõista YY-lt XX kasuks kahjuhüvitis 2382,28 eurot, viivis perioodi 8. oktoober 2020 kuni 9. juuli 2021 eest 143,47 eurot ja alates 10. juulist 2021 viivis põhinõudest (2382,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud XX menetluskuludest 95% YY kanda ja YY menetluskuludest 5% XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, ostja) esitas 23. detsembril 2020 (täpsustatud 15. jaanuaril 2021) Harju Maakohtule YY (kostja, müüja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2515 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42,44 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. septembril 2020 müügilepingu sõiduki Mazda 6 VIN-koodiga JMZGHA9E701487324 (sõiduk) võõrandamiseks hinnaga 6400 eurot. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki esmane registreerimise aasta 2012 ning sõiduk kehtiva ülevaatuse ja hooldusraamatuga. Enne müügilepingu sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi, vaatasid sõiduki üle ning tuvastasid, et sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid, kuid muid puudusi kostja välja ei toonud ega tuvastanud ka hageja tavapärase vaatluse käigus. 22. septembril 2020 viis hageja sõiduki korralisse hooldusesse Mazda ametliku esindaja osaühingu Inchcape Motors Estonia juurde, kus tuvastati, et sõiduki radiaatori olukord oli ohtlik, sest jahutusvedelik võinuks kohe välja tulla ja selle tagajärjel oleks võinud puruneda käigukast. Samuti ei töötanud tagurdamisandurid ja roolilatt oli vigane. Osaühingu Inchcape Motors Estonia tehtud hinnapakkumise järgi oli puuduste likvideerimise maksumus 3042,20 eurot, sh varjatud puuduste kõrvaldamine 2568 eurot. Roolilati loks on eriti oluline viga majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juulil 2011 vastu võetud määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus) lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 2.1.1 järgi. Jahutusvedeliku väljumine radiaatorist põhjustab mootori kohese ülekuumenemise, mis on määruse lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 6.1.8 kohaselt sõiduki ohtlik viga, samuti on p-de 6.2.9 ja 8.4.1 kohaselt ohtlik puudus leke. Varjatud puudused olid olemas müügi hetkel, kuivõrd 15. oktoobril 2019 juhtis tehnohooldaja kostja tähelepanu samadele puudustele. Hageja teavitas kostjat puudustest 17 päeva pärast müügilepingu sõlmimist. Enne kulutuste tegemist palus hageja kostjal puudused kõrvaldada, kuid kostja keeldus sellest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud hageja eeldada, et sõiduk on puudusteta ja samaväärne uuega. Kostja teavitas hagejat kõigist puudustest, mis tal teada ja meeles olid, sh kulunud tagumised piduriklotsid ja -kettad, mitte töötavad tagumised parkimisandurid, sisustuse kulumine ja kerel teatud värvikahjustused. Tagumiste piduriklotside, piduriketaste ja parkimisandurite remondi vajalikkuse tõttu alandas kostja sõiduki hinda kokku 400 euro võrra. Nõustuda ei saa osaühingu Inchcape Motors Estonia 15. oktoobril 2019 tehtud märkustega sõiduki seisukorra kohta. Küsimusele, milles seisneb roolilati viga ja jahutusradiaatori vahetuse vajadus, vastas hooldusmeister üksnes, et roolilatt on vigane ja radiaatori vahetuse soovituse andis Mazda tootja tehas, kuna statistika järgi ei pidavat sellel mudelil radiaatorid olema vastupidavad. Hooldusmeister ei osanud ka vastata, kui palju on nimetatud osadel kasutusressurssi jäänud. Autoremondi asjatundjatest tuttavatele olid osaühingu Inchcape Motors Estonia märkused mõistmatud. Pärast hooldust oli sõiduk müügi hetkeks sõitnud üle 7000 km ning mingeid tõrkeid sõiduki rooli-, juhtimis- ega jahutussüsteemis ei esinenud. Samuti ei olnud puudused sõitmist takistavad ega teisi ohustavad, sest sõiduk läbis 8. aprillil 2020 korralise tehnoülevaatuse, kus ühtegi probleemi ei tuvastatud. Tõendamata on ka, milles seisnes konkreetselt roolilati ja radiaatori viga, sh koosnevad need osad paljudest detailidest. Lisaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Transpordiamet välja andnud soovitused kasutatud sõiduki ostmiseks. Hageja ei soovinud tutvuda enne sõiduki ostmist sõiduki ajalooga ega teostada tehnilist ülevaatust. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2515 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 42,44 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates 23. detsembrist 2020 kuni põhinõude tasumiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda, kuid hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki ja vastutab selle eest. Hageja teatas kostjale puudustest mõistliku aja jooksul. Tõendatud on, et hageja ostis sõiduki teadmisega, et vahel parkimisandurid töötavad ja vahel mitte. Kui hageja on pärast sõiduki ostmist teavitanud, et parkimisandurid ei tööta üldse ja kostja on nõustunud hüvitama hagejale parkimisandurite vahetusega seotud kulu, siis ei olnud pooltel kokkulepet, et sõiduk müüakse parkimisanduritega, mis ei tööta. Kuna on tõendatud, et kostja pidi teadma, et parkimisandurid ei pruugi töötada, siis on kostja rikkunud müügilepingut, sest ta oli puudusest teadlik. Tõendamata on, et hageja teadis või pidi teadma sõidukil esinevatest puudustest müügilepingu sõlmimise ajal.
22.septembril 2020 tuvastati, et sõiduki radiaator on ohtlikus olukorras, tagurdamisandurid ei tööta ja roolilatt on vigane. Põhjendatud ei ole kindlaks teha missugused detailid täpselt on vigased, kui spetsialist on öelnud, et on vaja välja vahetada radiaator ja roolilatt. Radiaatori ohtlikkus ja roolilati viga tuvastati ka 15. oktoobril 2019, kui kostja oli veel omanik. Kostja pidi olema teadlik puudustest, sest sõidukit hooldanud autoremonditöökoja poolt saadeti kostjale ekiri, milles kinnitati, et kostjale anti 15. oktoobril 2019 maksekaardi arve, millel olid kõik puudused kirjas. Asjaolu, kostja ei nõustu järeldustega ja on läbinud puudustega 7000 km, ei saa seada kahtluse alla spetsialisti seisukohta. Isegi, kui kostja ei pidanud sel hetkel puudusi tema jaoks oluliseks, siis oleks heas usus käituv müüja pidanud teavitama ostjat. Hageja on veenvalt põhistanud, et puudused olid ohtlikud ning selline sõiduk ei ole liiklemiseks ohutu. Kuigi sõiduk läbis korralise tehnoülevaatuse 2020. a aprillis, siis on puudused fikseeritud ka 2020. a septembris, mistõttu ei ole põhjust arvata, et radiaator ja roolilatt ei vaja välja vahetamist. Puudusi ei saanud asja tavapärasel ülevaatusel tuvastada, sest need ei paista välja
ega ole tunnetatavad. Mõistlik on arvata, et kasutatud sõiduk vastab tavapärasele kasutatud sõiduki nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile, kui sel on töökorras radiaator ja roolilatt, mis ei vaja välja vahetamist, et oleks võimalik ohutu liiklemine. Parkimisandurite, radiaatori ja roolilati vahetamise eest tasus hageja 2515 eurot. Kostja hagejale tekkinud kahju hageja
8.oktoobri 2020. a nõudele vaatamata hüvitanud ei ole. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid ja väiteid kogumis võrdväärsetel alustel. Kohus oleks pidanud määrama tehnilise ekspertiisi, sest ei ole ise pädev tehnilisi nüansse hindama. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega ja olulisusega käsitlenud 2020. a tehnoülevaatuse akti ning on sisuliselt määranud riikliku järelevalve alla kuuluva tehnilise seadme korralise tehnokontrolli teostaja ebapädevaks ja eksinuks. Arvete ja pakkumise peale kirjutatud väidetavate puudustega ei saa tuvastada tehnilisi puudusi. Samuti on tõendamata, et enne hagejale pakkumise koostamist tehti sõidukil uus tehnilise seisundi kontroll. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, et puudusi auto osadel ei tule detailselt tuvastada. Transpordiamet on kinnitanud, et tehnoülevaatuse käigus ei oleks saanud jääda tuvastamata roolilati viga ning toonud esile, millised testid ülevaatuse käigus läbi viidi. Hageja ei ole esile toonud, millised kontrollid teostas osaühing Inchcape Motors Estonia ega tõendanud, et roolisüsteemi kolksu juures oli välistatud pukside, šarniiride, rooliotste jm ülemäärane kulumine. Samuti on roolilati viga tuntav sõiduki kasutamisel, aga hageja ei ole esitanud ühtegi kaebust sõiduki ebatavaliste kasutamisomaduste kohta. Isegi kui jahutusradiaatori toruotste korrosioon ületas loomulikku kulumismäära, siis on see Mazda 6 tüüpviga, mida kinnitas osaühing Inchcape Motors Estonia, märkides, et statistiliselt on probleeme selle auto mudeli radiaatorite osas. Lisaks on tõendamata kui laiaulatuslik jahutusradiaatori toruotste korrosioon oli, palju on jäänud kasutusressurssi ja kas toruotste pärast peab vahetama terve seadme. Maakohus on arusaamatult leidnud, et kostjal tuleb hüvitada ka parkimisandurite parandamise kulu, kuigi kostja teavitas hagejat müügi hetkel sellest puudusest ja alandas hinda seetõttu 200 eurot, olles nõus kompenseerima pool kulust, kui see ületab oluliselt 200 eurot. Samuti ei ole osaühing Inchcape Motors Estonia saatnud kostjale ühtegi e-kirja, milles oleks kinnitatud, et kostjale anti 15. oktoobril 2019 maksekaardi arve. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus määratleda 2019. a regulaarse hoolduse järel kirja pandud puudused varjatud puudusteks, kui sõiduki ajalugu on digitaalselt olemas. Kohus jättis arvestamata, et kasutatud auto ostjal lasub hoolsuskohustus. Hageja jättis kasutamata puuduste tuvastamise tavapärased võimalused, sh tegemata sõiduki taustakontrolli esinduses. Kohus oleks pidanud arvestama, et kuna kostjal oli tehnoülevaatuse kinnituse põhjal veendumus auto korrasoleku kohta, siis ei olnud tal kohustust meeles pidada kõiki nüansse, mis on seoses sõidukiga toimunud ja sõiduki ajaloo sissekandeid. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 132,71 eurot (s.o 2382,28 eurot ületavas osas) ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas teeb
kolleegium uue otsuse, millega jätab eeltoodud osas hagi rahuldamata ning jaotab menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas (s.o 2382,28 eurot ja sellelt arvestatud viivis) jätab kolleegium maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 5. septembril 2020 müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille alusel kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki Mazda 6 ja hageja tasus ostuhinna 6400 eurot. Hageja väitel müüs kostja talle sõiduki, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Maakohus tuvastas, et sõiduk ei vastanud tavapärasele kasutatud sõiduki nõuetele ning VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgi on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt radiaatori, roolilati ja parkimisandurite vahetamisega seotud kulutuste tõttu tekkinud kahju 2515 euro hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
7.1.Esmalt lahendab kolleegium uue dokumentaalse tõendi vastuvõtmise küsimuse. Kolleegium selgitab, et tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Samuti võtab kohus TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalne tõend tuleb jätta vastu võtmata, sest selle vastuvõtmise eeldused ei ole täidetud. Kostja oleks saanud varem saata pöördumise Transpordiametile, millele konkreetse e-kirjaga vastati, samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud menetlusõiguse normi, mis teeks tõendi esitamise apellatsiooniastmes lubatavaks (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.
7.2.Kostja heidab maakohtule menetlusõiguse normi rikkumisena ette, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes kostjale selgitamata vajaduse ja võimaluse taotleda ekspertiisi. Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 teise lause kohaselt ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli kostjale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua selleks, et vastuväited võiksid tingida hagi rahuldamata jätmise. Kui kostja arvates vastas sõiduk lepingutingimustele, oleks ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidanud ise selle väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid tõendama. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohtul ei olnud kohustust selgitada kostjale eelmenetluses, kas tema esitatud tõenditest piisab hagi rahuldamata jätmiseks. Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Samuti ei saanud maakohus määrata ekspertiisi, sest ekspertiisi määramisele peab hagimenetluses eelnema poole või poolte vastav taotlus (vt TsMS § 293 lg 1).
8.Vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks on, kas sõidukil oli puudus, mille tõttu see ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Selleks tuleb kontrollida, kas asjal puuduvad
kokkulepitud omadused, kas see on tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav, kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga ning kas esineb muu VÕS § 217 lg-s 2 sätestatud lepingutingimustele mittevastavuse alus. Seejärel tuleb tuvastada, kas lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal. Kui need eeldused on täidetud, siis tuleb kindlaks teha müüja vastutus, sh kontrollida vastutust välistavaid asjaolusid: ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4), ostja ei teata müüdud asjal puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220).
8.1.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud järeldusele, et sõidukil tuvastatud roolilati ja radiaatori puudused on varjatud puudused ning sõiduk ei olnud juba hagejale üleandmisel eesmärgipäraselt kasutatav VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Roolilati loks on eriti oluline viga majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juulil 2011 vastu võetud määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus) lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 2.1.1 järgi. Jahutusvedeliku väljumine radiaatorist põhjustab mootori kohese ülekuumenemise, mis on määruse lisa 4 p-s 3 asuva tabeli p 6.1.8 kohaselt sõiduki ohtlik viga, samuti on p-de 6.2.9 ja 8.4.1 kohaselt ohtlik puudus leke. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et sõiduk ei vastanud VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi tavapärasele kasutatud sõiduki nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile. Hageja esitas puuduste kohta tsiviilkohtumenetluses tõendi mõistele vastavad tõendid (tl 24–25, 35). Seega pidi kostja oma vastuväiteid tõendama. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et
15.oktoobri 2019. a arvel märgitud puudused olid kasutatud sõidukite puhul tavapärased ja et sõiduki kasutamine (võimalik roolilati ja radiaatori kasutusressurss) ei olnud takistatud. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et sõiduk läbis korralise tehnoülevaatuse 8. aprillil 2020, esines lepingutingimustele mittevastavus sõiduki hagejale üleandmise ajal. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab mõnda tõendit teisest olulisemaks, ja miks ta kostja arvamusega ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, kuid täpsustab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Osaühing Inchcape Motors Estonia on roolilati ja radiaatori väljavahetamise vajaduse välja toonud 15. oktoobri 2019. a arvel (tl 35). Maakohus on ekslikult märkinud, et kostjale saadeti arve e-kirjaga. Kostja on hagiavalduse vastuses võtnud omaks asjaolu, et talle anti vaidlusalune arve pärast sõiduki hoolduse teostamist (vt kostja 29. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi p 2.5, tl 43 ja pöördel). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Seega on ekslik ka maakohtu VÕS § 218 lg 4 kohaldamise juures märgitu, et „kuna kostja väidab, et tema isegi ei teadnud väidetavates hageja nimetatud puudustest [---]“, mis tuleb otsuse põhjendustest välja jätta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti välja toonud, et kostja pidi, sõltumata sellest, kas ta ise pidas roolilati ja radiaatori vahetamist vajalikuks või mitte, hagejat 15. oktoobri 2019. a arvel märgitud osade vahetamise vajadusest teavitama. VÕS § 14 lg 2 esimese lause järgi peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Hagejal oli äratuntav oluline huvi teada roolilati ja radiaatori vahetamise vajalikkusest, sest nende puuduste tõttu oli sõiduki kasutamine ohtlik ning osade vahetamise hind oli pool sõiduki hinnast.
8.2.Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat sellest, et sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid. Roolilati ja radiaatori väljavahetamise vajadusest kostja hagejat ei teavitanud, mistõttu hageja ei pidanud selles osas sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest teadma. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kui ostja ei ole müügilepingut sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole ostjal enne lepingu
sõlmimist asja ülevaatamise ega selle omaduste kontrollimise kohustust, sest ostja ei pea eeldama, et talle müüakse lepingutingimustele mittevastav asi, mille seisundit ja lepingutingimustele mittevastavust ta peaks eelnevalt kontrollima (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Tegemist oli varjatud puudustega, mida hageja ei saanud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hageja ei pidanud puudusi otsima, nende avastamiseks kontrollima sõiduki osade töökorda ega kaasama varjatud puuduste otsimiseks asjatundjat (vt Riigikohtu 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-46-17, p 24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja teavitas kostjat sõiduki puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist.
9.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud täies ulatuses hageja nõude parkimisandurite parandamise kulutuse osas. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi kostjalt 132,71 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
9.1.VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega vabaneb kostja VÕS § 218 lg 4 alusel vastutusest, kui hageja teadis või pidi teadma, et parkimisandurid ei tööta. Hageja on hagiavalduses võtnud omaks asjaolu, et sõiduki ülevaatamisel tuvastasid pooled, et sõidukil ei tööta tagumised parkimisandurid (hagiavalduse p 3). Vaatamata sellele nõuab hageja parkimisandurite parandamise kulutust tuginedes sellele, et kostja lubas e-kirjavahetuses selle puuduse kõrvaldamise kulud hüvitada.
9.2.Nii nagu kolleegium juba eelnevalt märkis, siis TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja on tõendanud, et kostja pidi tasuma parkimisandurite vahetuse eest. Samas ei ole ka kostja tõendanud oma väidet selle kohta, et poolte kokkuleppel alandati mittetöötavate parkimisandurite tõttu müügihinda 200 euro võrra ning kostja kohustus üksnes hüvitama 200 eurot ületava osa. Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et müügikuulutuses oli sõiduki ostuhinnaks 6800 eurot ja sõiduk müüdi 6400 euro eest, sellist kokkulepet ei tõenda (tl 4–6). Kolleegium leiab, et tulenevalt 23. septembri 2020. a e-kirjast on kostja võtnud kohustuse tasuda pool parkimisandurite parandamise kulutusest (tl 8 ja pöördel). Tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, mida saab kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina vaidlusaluse asjaolu osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Kuna hageja nõuab kostjalt kantud kulutusi, siis on 9. detsembri 2020. a arve põhjal pool kulutusest 132,71 eurot (= 265,43 ÷ 2).
10.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et roolilati ja radiaatori parandamise 2249,57 euro suuruse kulutuse hüvitamise nõude eeldused on VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel täidetud. Hageja on 9. detsembri 2020. a arvega vastava kulutuse kandmist tõendanud (tl 24). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kui kostja leidis, et kulutused ei olnud vajalikud, osasid oleks saanud välja vahetada odavamalt või vahetati välja detaile, mida ei olnud vaja välja vahetada, siis oleks ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidanud ise selle väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid tõendama. Seda kostja teinud ei ole.
11.TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (vt ka Riigikohtu 3. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18420/26, p 14). Hageja nõuab kostjalt
viivist 8. oktoobrist 2020 ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 143,47 euro suurune viivis alates
8.oktoobrist 2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk 9. juulini 2021 (viivitatud päevi kokku 275). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2382,28 euro (= 2249,57 + 132,71) suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
10.juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
12.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lgtes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
13.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. Hagi kuulub rahuldamisele 95% ulatuses. Seega jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.