Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSE KÄIK

Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1b korteriühistu (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 27. veebruaril 2019 avalduse ja 19. augustil 2019 ning 3. augustil 2020 nõude täpsustused X (puudutatud isik) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Avaldaja palus viimase nõude täpsustuse kohaselt mõista puudutatud isikult enda kasuks välja põhivõla 6744,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras 1055,20 eurot ja edasiulatuva viivise alates 1. augustist 2020 VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu avalduse kahel alusel, s.o töövõtulepingust L0964/16 tulenev nõue ja korteriühistu majandamiskulude nõue. Avaldaja väitel on puudutatud isik Pärnu linnas Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1b korteri nr 2 omanik. Majades on moodustatud 10. novembril 2017 korteriühistu ja puudutatud isik on selle liige. Avaldaja põhikiri on kinnitatud 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul. Enne korteriühistu loomist oli maja halduriks AS ISS Eesti (edaspidi endine valitseja), kes andis 22. jaanuari 2018 lepinguga avaldajale üle elamute haldamise, sh korteriomandite omanikelt võlgade väljanõudmise õiguse. Elamus avastati 2016. a-l majavamm. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperthinnanguga 3091/1016 tuvastati kahjustatud piirkond ning anti suunised kahjustuse likvideerimiseks. Remonttööde eesmärk oli majavammi tõrje ja seenkahjustuse likvideerimine. Korteriomanike 3. mai 2017 üldkoosoleku otsuse alusel sõlmis endine valitseja korteriomanike volitatud esindajana 4. mail 2017 osaühinguga PULEIUM (edaspidi töövõtja) ehitustööde töövõtulepingu L0964/16. Sama töövõtulepingu p 3.3 järgi pidi töövõtja tegema korteri nr 2 piires järgmised tööd: vanade põrandate lammutamine ja utiliseerimine; põrandate alt prahi utiliseerimine; pinnase alt välja kaevamine ca 5 cm jagu; tõrjetööd; liiva paigaldus ligikaudu 40 cm ja selle tihendamine; soojustuse EPS põrand 80 paigaldus 200 mm, ümber välise perimeetri EPS 50 mm paigaldus; võrkarmatuuri paigaldus läbimõõduga 6 mm, silmaga 150×150 mm ja betooni paigaldus C25/30 ca 80 mm. 30. juuni 2017 tööde üleandmisevastuvõtmise akti p-dest 2.1.11-2.1.17 nähtub, et kõik eelnimetatud tööd on tehtud ja üle antud endisele valitsejale.

Avaldaja esitas 3. augusti 2020 menetlusdokumendis puudutatud isiku võla arvestuse perioodi 1. november 2017 kuni 31. juuli 2020 kohta kokku, mille kohaselt võlg on kokku 6744,53 eurot, s.o valitseja poolt avaldajale üle antud puudutatud isiku võlg 3518,02 eurot, millest tasumata jäetud vammi eemaldamise kulu on 2923,43 eurot; halduskulu 642,18 eurot; remondifond 917,40 eurot; pangalaen 1385,78 eurot; üldelekter 15,80 eurot; üldvesi 8,18 eurot; prügivedu 90,79 eurot; vesi 71,85 eurot; maja kindlustus 47,29 eurot; osakapital 55,60 eurot ning avaldaja asutamiskulu 8 eurot. Avaldaja on viivist arvestanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 2 sätestatud määras. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kuna tal ei ole avaldaja süül võimalust enda korterit sihipäraselt kasutada, on avaldaja nõuded alusetud. Puudutatud isiku korteris nr 2 on pakkumuse P0964/16 alusel tehtud ehitustööd ebakvaliteetsed ja lõpetamata, mistõttu ei ole puudutatud isik saanud korterit elamiskõlbulikuks taastada, selles elada ega seda maha müüa. Avaldaja on sellest asjaolust teadlik. Lisaks käis avaldaja puudutatud isiku korteri olukorraga tutvumas 30. juulil 2018. Puudutatud isik ei ole sõlminud ühtegi lepingut selleks, et töövõtja jätaks tema korteris kokkulepitud kapitaalse iseloomuga ehitus- ja remonditööd lõpetamata. Endise valitseja ja avaldaja 22. jaanuaril 2018 kokkuleppega elamute haldamise üleandmiseks seadustas avaldaja olukorra, kus puudutatud isiku korteris jäävad ehitus- ja remonttööd lõpetamata. Sellega on avaldaja tekitanud puudutatud isikule olulise materiaalse kahju. Puudutatud isiku korteris on taastamata täies ulatuses vannitoa ja sauna põrand ning 2/3 ulatuses on lõpetamata vanade põrandate lammutamine ja utiliseerimine; põrandate alt prahi utiliseerimine; pinnase alt väljakaevamine ca 10 cm jagu ja utiliseerimine; liiva paigaldus ligikaudu 20 cm ja selle tihendamine; soojustuse EPS põrand 80 paigaldus 200 mm ning EPS 550 paigaldus ümber välise perimeetri; võrkarmatuuri paigaldus läbimõõduga 6 mm, silmaga 150x150mm; betooni paigaldus C25/30 ca 80mm; trapi paigaldus koos selle torustikuga; põrandaküttekaabli paigaldus ilma termostaadita ning andurile kõri paigaldus. Tubades ja köögis on osaliselt lõpetamata vanade põrandate lammutamine ja utiliseerimine; põrandate alt prahi utiliseerimine; pinnase alt väljakaevamine ca 5 cm jagu; liiva paigaldus 40 cm ja selle tihendamine; soojustuse EPS põrand 80 paigaldus 200 mm ning EPS 550 paigaldus ümber välise perimeetri; võrkarmatuuri paigaldus läbimõõduga 6mm, silmaga 150×150 mm ning betooni paigaldus C25/30 ca 80 mm. Puudutatud isik on tasunud avaldaja 2017. a-l lõpetamata ehitustööde tegemise eest ette 1335,96 eurot. Kuna puudutatud isikul ei ole olnud võimalik seoses poolelijäänud ehitus- ja remonttöödega enda korterit sihipäraselt kasutada, on puudutatud isik pidanud üürima elamispinda. Üürikulu 18 kalendrikuu eest on 5400 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seisuga 31. juuli 2020 põhivõla 6743,99 eurot, viivise 1055,20 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 1. augustist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku nõude avaldaja vastu 0,60 euro ulatuses. Kohus leidis, et avaldajal on puudutatud isiku vastu korteriomandi eseme valitsemisest tekkinud nõue, mis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ning § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatakse hagita menetluses. Kuni 31. detsembrini 2017 reguleeris korteriühistu ja korteriomanike suhteid korteriühistuseadus (KÜS). Alates 1. jaanuarist 2018 reguleerib neid suhteid KrtS. 3 (7)

Puudutatud isik ei ole vaidlustanud perioodi 2017. a november kuni 2020. a juuli kohta väljastatud arvetel nähtuvate osakapitali, asutamiskulu, haldustasu, remondi sihtfondi, pangalaenu, vee- ja kanalisatsiooni, elektri, kindlustuse ja prügi arvestusi kokku 3636,60 eurot. Kohus kontrollis avaldaja rahalise nõude tõendatust ja vastavust seadusele. Asutamiskoosolekul vastu võetud põhikirja p 3.2.6 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, vähemalt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Erisus on põhikirjas sätestatud vee- ja kanalisatsiooni (p 3.2.6.1), üldelektri (p 3.2.6.2), prügiveo (p 3.2.6.3) ja ummistuste likvideerimise (p 3.2.6.4) jaotuses ja elamute ümbruse (p 3.2.6.5) ning üldkasutatava sissesõidutee hoolduses (p 3.2.6.6). Haldustasu, remondifondimaksed ja kindlustusmaksed on arvestatud kooskõlas põhikirja p-ga 3.2.6 ja puudutatud isiku korterimandi üldpinna suurusega 55,6 m2. Kohtul ei ole alust kahelda, et arvetel nähtuvad vee- ja kanalisatsiooni, veevahe, üldelektri ja prügi alusandmed ei ole kooskõlas põhikirjaga. Korteriühistu asutamiskoosolekul on määratud korteriühistu asutamiskulude katteks 256 eurot ehk 8 eurot korteri kohta ning osakapitali suuruseks 1 eurot/m2 kohta. Samal koosolekul määrati haldustasuks 0,35 eurot/m2 kohta ja remondifondi makseks 0,50 eurot/m2 kohta, otsustati refinantseerida pangalaenud ja jagada proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Asutamiskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist kohus ei tuvastanud. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arvetel nähtuvad arvestused on õiged ja kooskõlas seadusega, põhikirjaga ning asutamiskoosolekul vastu võetud otsustega. Avaldaja nõuab arve nr 2 tasumist mitte arvelt nähtuva 112,53 euro ulatuses, vaid 110,86 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväidet ka sellele avaldaja väitele, et puudutatud isik on perioodil 19. mai 2018 kuni 31. juuli 2020 tasunud avaldajale 460,80 eurot. Kohus sai arvete kogusummaks 3634,93 eurot, mistõttu on avaldajal puudutatud isiku vastu nõue temale väljastatud arvete alusel 3174,13 eurot (3634,93-460,80). Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude ka enne korteriühistu asutamist tekkinud võlga 3569,86 euro tasumiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. KOS § 13 lg 3 sätestas korteriomanikule kohustuse hüvitada kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele. Korteriomandi valitsemine oli sätestatud KOS § 15 ning maksude ja koormatiste tasumine ja kandmine KOS § 13 lg 1. Puudub vaidlus, et puudutatud isik viibis 3. mai 2017 ja 19. juuni 2017 korteriomanike üldkoosolekul. Puudub vaidlus ka selles, et nimetatud korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on vaidlustamata. Endise valitseja arvetest nähtub, et 3569,86 eurot sisaldab 2802,45 euro ulatuses korteriomanike 3. mai 2017 üldkoosoleku p 6 vastu võetud osamaksete tasumata jätmist puudutatud isiku poolt. Ülejäänud 767,41 eurot on puudutatud isiku poolt tasumata korteriomandi valitsemise kulud. Nende arvestuste osas ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud ja kohtul ei ole menetluse jooksul tekkinud alust kahelda, et avaldajale üle antud puudutatud isiku võlgnevus ei vasta korteriomanike huvidele vastavale valitsemisele. Seega on puudutatud isiku põhivõlg on 31. juuli 2020 seisuga 6743,99 eurot (3174,13+3569,85). Puudutatud isikul ei ole avaldaja vastu nõuet, mis annaks puudutatud isikule õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda. Tõendamata on puudutatud isiku väide, et avaldaja on oma kohustusi rikkunud sellega, et tema korteris on täies ulatuses jäetud taastamata vannitoa ja sauna põrand ning 2/3 ulatuses on lõpetamata vanade põrandate lammutamine ja utiliseerimine; põrandate alt prahi utiliseerimine; pinnase alt väljakaevamine ca 10 cm jagu; liiva paigaldus ligikaudu 20 cm ja selle tihendamine; soojustuse EPS põrand 80 paigaldus 200 mm ning EPS 550 paigaldus ümber välise perimeetri; võrkarmatuuri paigaldus läbimõõduga 6 mm, silmaga 150×150 mm; betooni paigaldus C25/30 ca 80 mm; trapi paigaldus koos selle torustikuga; põrandaküttekaabli paigaldus ilma termostaadita ning andurile kõri paigaldamine. 4 (7)

Korteriomanikud ei ole sellist otsust vastu võtnud ning sellises ulatuses ei ole ehitajaga ka töövõtulepingut sõlmitud. Kuna töövõtulepingu L1066/17 ja korteriomanike 19. juuni 2017 üldkoosoleku alusel ei ole puudutatud isiku vastu rahalist nõuet esitatud, ei ole sellega seotud puudutatud isiku vastuväited avaldaja rahalisele nõudele ka asjakohased. Vaatluse käigus kohus küll tuvastas, et osaliselt oli vana põrand lammutamata ja utiliseerimata, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist töövõtulepingu L0964/16 rikkumisega. Töövõtulepingu L0964/16 p 2.5 järgi lepiti kokku, et kõik tööd teostatakse eesmärgiga teisaldada konstruktsioone mitte rohkem kui seenkahjustuse tõrjetöödeks või ratsionaalseteks taastustöödeks vajalik. Teostatavate tööde maht eelmärgitud ulatuses nähtus ka pakkumusest P1066/17. Seega ei oma asjas tähtsust puudutatud isiku vastuväide, et tema töölepingut ei sõlminud. Tööleping sõlmiti pakkumusest nähtuvatel tingimustel ja puudutatud isiku osalusel 3. mai 2017 korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isik ei ole väitnud, et lõpetamata töö on vajalik lõpetada seenkahjustuse tõrjetöödeks. Puudutatud isiku vastuväide tehtud tööde kvaliteedile ja esitatud tõendid selle kohta, et põrandad ei vasta RYL 2000 nõuetele ei oma asjas tähtsust. Korteriomanike 3. mai 2017 otsusega ja töövõtulepingus L0964/16 ei lepitud kokku tööde sellises kvaliteedis. Tehtud põranda betoontööd on kokkuleppe kohaselt aluspõrandaks laagidele paigaldavale põrandale, mitte otse betoonile paigaldatavale põrandale. Seda asjaolu tõendavad nii B vaatlusel antud ütlused kui ka puudutatud isiku omaksvõtt ja töövõtulepingus korteris 1 kokkulepitud tööde kirjeldus. Kaudselt kinnitab avaldaja väidet, et puudutatud isiku nõutava kvaliteediga töö tegemise kokkulepe puudus, ka 29. augusti 2017 korteriomanike üldkoosoleku protokoll, kus korteri nr 1 omanik avaldas, et temal tehtud töödele pretensioone ei ole. Töövõtulepingu L0964/16 alusel tehtud tööd võttis endine valitseja vastu 30. juunil 2017. Korteriühistu asutati 26. oktoobril 2017 ning kanti registrisse 8. jaanuaril 2018. Seega on ainetu puudutatud isiku väide, et temale on teadmata, millisel seaduslikul alusel oli avaldaja nõus korteris nr 2 tehtud ebakvaliteetseid ehitus- ja remont- või tõrjetöid vastu võtma. Ehitus- ja remont- või tõrjetööd võttis vastu korteriomanike ühisus, mitte korteriühistu. Kohus ei tuvastanud 30. juuni 2020 vaatlusega ning asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korter nr 2 on tehtud töö tagajärjel elamiskõlbmatu. Asjas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et töövõtulepingu L0964/16 alusel tehtud tööd oleksid sellise kvaliteediga, et puudutatud isikul ei ole võimalik korteriremondiga edasi minna. Sellist asjaolu ei nähtu ka OÜ Tarum Ehitus hinnapakkumise kaaskirjast. Kohus möönis, et puudutatud isikul võib, aga ei pruugi tulevikus tekkida seoses ebatasase betoonpõrandaga kulukam projektijärgne põrandaehitus, kuid OÜ Tarum Ehitus hinnapakkumine nr 31.07.2020-01 kahju suurust ei tõenda. Nimetatud hinnapakkumises on arvestatud töid suuremas mahus, kui töövõtulepingus L0964/16 kokku lepiti. VÕS § 646 järgi on esmane õiguskaitsevahend puudustega töö korral lepingu täitmise ehk puudustega töö parandamise nõue. Alles siis kui töövõtja keeldub enda tööd parandamast, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Tähelepanuta ei saa asjas jätta ka seda, et töövõtja pakkus puudutatud isikule, et ta ehitab ise olemasolevale betoonpõrandale projektijärgse põranda. Puudutatud isik ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid puudutatud isikule õiguse jätta enda kohustused avaldaja ees täitmata, mistõttu kohus rahuldas avaldaja põhivõlgnevuse nõude 6743,99 euro ulatuses ning jättis rahuldamata põhinõude 0,60 euro ulatuses. Avaldaja on esitanud viivise nõude 31. juuli 2020 seisuga 1055,20 eurot. Viivise arvestust avaldaja esitanud ei ole. Kuna avaldaja viivise nõue ei ületa seaduses sätestatud alustel arvestatud viivise suurust, siis rahuldas kohus avaldaja viivisenõude.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

5 (7)

Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või läbi vaatamata. Korteriühistu nõue tuleks jätta rahuldamata. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu avalduse kahel alusel, s.o töövõtulepingust L0964/16 tulenev nõue ja korteriühistu arvetest tulenev nõue. Puudutatud isik palub ringkonnakohtul hinnata, kas avaldaja oli õigustatud esitama puudutatud isiku vastu töövõtulepingust L0964/16 tulenevat nõuet. Töövõtulepingu L0964/16 sõlmisid töövõtja ja korteriomanikud, sh korteri nr 2 omanikuna puudutatud isik. Seega olid tööde tellijateks korteriomanikud, mitte korteriühistu. Maakohus leidis ekslikult, et töövõtulepingu pooleks (tellijaks) oli korteriomanike ühisus. Kuna korteriomanike ühisusel puudub subjektsus, ühisus ei ole füüsiline ega juriidiline isik, siis ei saa ühisus olla ka töövõtulepingu pooleks. Töövõtulepingu pooleks said olla korteriomanikud. Olukorras, kus puudutatud isik on tellija, jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on avaldaja esitanud tema vastu praeguse nõude. Puudutatud isiku vastu saaks esitada töövõtulepingust tuleneva tasunõude lepingu pool ehk töövõtja. Puudub teave, et töövõtja on loovutanud töövõtulepingust tuleneva tasunõude avaldajale. Avaldaja ei ole sellele asjaolule ka tuginenud. Lisaks ei ole puudutatud isikule teada, et korteriomanike ühisus või avaldaja on maksnud töövõtjale tehtud tööde eest. Puudub vaidlus, et tööd on teostatud osaliselt ja oluliste puudustega. Seega ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Isegi kui avaldaja on maksnud töövõtjale töövõtulepingu järgse tasu, siis on jätnud kohus kontrollimata, millisel õiguslikul alusel on puudutatud isiku vastu esitatud tagasinõue. Maakohus on käsitanud hageja nõuet kui tavalist KrtS-st tulenevat rahalist nõuet, mida see ei ole. Avaldaja nõuab puudutatud isikult töövõtulepingust tuleneva tasunõude tasumist. Puudutatud isikule on arusaamatu, millisel seaduslikul alusel on avaldaja saanud selle rahalise nõude endale. Seega tuleb avaldaja töövõtulepingust L0964/16 tulenev nõue puudutatud isiku vastu jätta läbi vaatamata. Kui lähtuda maakohtu järeldustest, et korteriomanike ühisus on olnud töölepingu pooleks ja korteriühistu on võtnud üle ühisuse õigused ja kohustused, siis jääb endiselt arusaamatuks, millisel alusel esitab avaldaja (tagasi)nõude puudutatud isiku vastu. Kui töövõtulepingu pooleks on saanud avaldaja, kes on töövõtjale raha ära maksnud, siis ei ole õiguslikult võimalik, et ühistu hakkab kellegi vastu tagasinõudeid esitama. Sellisel juhul on mh puudutatud isiku korteris tehtud tööd ühistu kulu. Lisaks on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus leidis ebaõigesti, et kogu vaidluse saab lahendada KÜS-i järgi. Puudub vaidlus, et töövõtja teostas puudutatud isiku eluruumis ehitusja parandustööd ebakvaliteetselt. Seda asjaolu kinnitas ka töövõtja seaduslik esindaja kohtu korraldatud vaatluse ajal. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kõik korteriomanikud võtsid vastu otsuse, et endine valitseja peab sõlmima töövõtjaga töövõtulepingu puudutatud isiku korteris kokkulepitud tööde tegemiseks. Seetõttu esitas puudutatud isik maakohtu menetluses taotluse kohustamaks avaldajat esitama kohtule endise valitsejaga sõlmitud lepingu või kokkuleppe, millest nähtuks, millistel tingimustel endine valitseja andis avaldajale üle korteriomandite haldamise. Sellest oleks nähtunud, mida avaldaja korteriühistu moodustamisel endiselt valitsejalt üle võttis. Kui avaldaja võttis vastu sh puudutatud isiku korteris tehtud ebakvaliteetsed tööd, langeb ära avaldaja nõudeõigus. Kohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku väite, et tal puudus süü selles, et ta ei saanud enda eluruumi sihipäraselt kasutada. Seega on ekslik kohtu järeldus, et avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu tulenevalt elamu ehitustööde (sh puudutatud isiku korteriomandi piires) tasumise ja majandamiskulude kandmise kohustuse rikkumisest ehk korteriomandi eseme valitsemisest. Olukorras, kus korteriühistu ei ole suutnud tagada töövõtulepingu nõuetekohast täitmist ja puudutatud isikule võimalust oma korteris elada, ei pea puudutatud isik selle aja eest tasuma ka korteriühistule makseid, mida hagis nõutakse. Korteriühistu ja korteriomaniku vahel on tehinguline õigussuhe. Kui ühistu ei suuda oma kohustusi täita, siis võib korteriomanik keelduda oma kohustuste täitmisest. Samuti ei pea puudutatud isik selle aja eest maksma viivist. 6 (7)

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu nõude kujunemisele, kuid ta leiab, et ta ei pea avaldaja nõuet tasuma, kuna tema korter ei ole avaldaja tegevuse tõttu elamiskõlblik. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku seisukoht, et takistused tema korteriomandi kasutamisel välistavad avaldaja majandamiskulude nõude, on ekslik. Korteriomanik ei vabane majandamiskulude tasumise kohustusest üksnes põhjusel, et ta ei saa enda korteriomandit kasutada (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23). Viidatud lahendis on Riigikohus küll leidnud, et korteriomanikul võib olla õigus VÕS § 110 või 111 alusel ajutiselt keelduda mingi kommunaalteenuse eest tasumisest, kui selle kasutamine on takistatud ja takistuse põhjustab korteriühistu kohustuse rikkumine. See ei tähenda aga, et korteriomanik võiks valimatult keelduda kõigi majandamiskulude maksmisest. Puudutatud isik ei ole selgelt välja toonud ka seda, milline on korteriühistu kohustus, mille täitmata jätmise tõttu ta mingit kommunaalteenust kasutada ei saa. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud selget tasaarvestusavaldust. Vastuseks määruskaebuse väidetele selle kohta, et avaldajale ei ole üle läinud töövõtulepingust tulenev nõue puudutatud isiku vastu märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et nõue läks KOS § 8 lg 11 alusel korteriühistu moodustamisel üle avaldajale. Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et tegemist on mitte töövõtja tasunõudega, vaid korteriomanike ühise nõudega KOS § 13 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on majavammi tõrje kulud ilmselgelt vajalikud kulud AÕS § 72 lg 4 mõttes. Olukorras, kus korteriomanikud sõlmisid ühiselt töövõtjaga lepingu majavammi tõrjeks, oli puudutatud isikul kohustus hüvitada teistele korteriomanikele sellega seonduv kulu. Kuigi korteriomanike ühisus ei olnud juriidiline isik, on tegemist KOS § 8 lg 11 mõttes korteriomanike ühisuse nõudega. Nõue läks avaldajale üle seaduse alusel. Seega ei ole oluline, kas ja millise sisuga akt nõude üleandmiseks koostati. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui puudutatud isik leiab, et avaldaja on kuidagi enda kohustusi rikkunud ja talle kahju tekitanud, on tal nõuda avaldajalt kahju hüvitamist. Seejuures tuleb aga arvestada seda, et menetlusosalised on välja toonud, et puudutatud isik on nõudnud kahju hüvitamist ka talle korteriomandi müünud isikult. Sama kahju hüvitamist avaldajalt nõuda ei saa. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuluks määruskaebemenetluses esindajakulu 350 eurot. Esindaja ajakulu on 3,5 tundi ja tunnitasu määr 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, esindaja ajakulu vastab asja mahule ja keerukusele ning tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse hinda. TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.