X hagi Y vastu 17 500 euro, viivise 398,90 euro ja alates 10.04.2020 edasise viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras või alternatiivnõuetes 19 298,90 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx), hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aet Bergmann (bnt Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Kostja: Y (xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx), kostja lepinguline esindaja: Roman Antonov (DEAX Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kolmas isik: C (xxxxxxxxxxx, xxx, e-post xxx) 01.06.2021
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja X, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann, kostja Y, kostja lepinguline esindaja Roman Antov, kolmas isik C
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tasaarvestuse tulemusena mõista Ylt X kasuks välja 8291,90 eurot, viivis 398,90 eurot ja alates 10.04.2020 viivis arvestatuna 8291,90 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
Kohtuotsuse täitmist jääb tagama käesolevas tsiviilasjas 23.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 17 898,90 eurot Yle (xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) X (xxxxxxxxxxx) kasuks.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.X (hageja) esitas 09.04.2020 Harju Maakohtusse hagi Y (kostja) ja Luminor Liising AS-i vastu. Hageja võttis 22.04.2020 hagi Luminor Liising AS-i suhtes tagasi. Kohus võttis 23.04.2020 menetlusse X hagi Y vastu 17 500 euro, viivise 398,90 euro ja alates 10.04.2020 edasise viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras või alternatiivnõuetes.
2.Kohus kaasas 11.06.2020 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel C. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3.Hagiavalduse kohaselt kostja, hageja ja Luminor Liising AS sõlmisid 09.04.2018 ostumüügilepingu nr 201808671, mille alusel kostja müüs ja liisinguandja ostis ning andis hagejale tehingu finantseerimiseks sõlmitud liisingulepingu nr 201808671 alusel kasutada VOLVO V60, tehasetähisega XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaastaga 2014. Kostjale tasuti kogu ostuhind 17 500 eurot.
4.Lepingus avaldatu järgi oli sõiduki läbisõiduks 101 628 km. Kostja kinnitas sõiduki müügikuulutuses eraldi rõhutades, et avaldatud läbisõit on õige. Lisaks kinnitas kostja, et sõidukil on olnud üks omanik.
5.Hageja soovis omandada vähekasutatud 3-4 aasta vanuse auto, millel poleks suurt läbisõitu ja mitmeid eelnevaid omanikke ning mis oleks hästi hoitud. Läbisõit omab olulist kaalu sõiduki üldise kulumise aspektist ning suure läbisõiduga võivad kaasneda täiendavad kulutused ja riskid. Hageja soovis suurt finantskohustust võttes minimeerida sõidukil edaspidi tekkivate tehniliste probleemide riski. Sõiduki läbisõit oli hageja jaoks oluline lepingutingimus ning kostja läbisõidu kohta antud lubadus oli tehingu oluliseks aspektiks. Juhul, kui sõiduki läbisõit oleks olnud suurem, siis hageja tehingut teinud ei oleks.
6.Hageja viis 22.11.2019 sõiduki tehnoülevaatusele, mille käigus tuvastati ülemäära suitsune heitgaas ning sõiduk ülevaatust ei läbinud. Hageja ei olnud kasutamise käigus heitgaasi liigset suitsusust märganud.
7.Hageja pöördus Inchcape Motors OÜ poole probleemi tuvastamiseks ning pärast põhjalikku kontrolli selgus, et sõiduki mootoril ja turbodel esinevad olulised kulumised ja sõiduki edasine kasutamine kuni probleemide kõrvaldamiseni ei ole mõistlik, sest sõiduk võib seiskuda. Samuti polnud enne remonti võimalik tehnoülevaatust läbida. Hageja sai 29.11.2019 pakkumuse 8194 eurot kõigi esmavajalike tööde jaoks.
8.Hagejal tekkis kahtlus, et nii väikse läbisõiduga ja korrapäraselt hooldatud 5 aastat kasutatud sõidukil ei saa olla nii märkimisväärne kulumine. Hageja sai info portaali www.autodna.ee kohta ja kontrollis sõiduki ajalugu. Portaali andmed pärinevad riigiasutustest, finantsinstitutsioonidest ja sõidukite keskregistritest. Raportist ilmnes 06.12.2019 hagejale, et müügil ekstra rõhutatud läbisõit ei ole õige. Sõiduki läbisõit oli vahetult enne selle müüki 31.05.2017 Itaalias 239 415 km ehk üle kahe korra suurem kui kostja poolt märgitu 101 628 km. Maanteeameti andmetel oli sõiduk 22.07.2017 registreeritud läbisõiduga 93 404 km ja kostja esimeseks omanikuks Eestis. Hageja hinnangul oli läbisõidu vähendamine 146 000 km võrra tema kui ostja petmine, et kallutada teda tehingut tegema.
9.Hageja esitas 23.12.2019 kostjale lepingu tühistamise avalduse pettuse tõttu (TsÜS § 94) ja nõudis ostuhinna 17 500 euro tagastamist hiljemalt 27.12.2019. Pettus seisnes selles, et kostja on müüjana esitanud valeandmeid sõiduki läbisõidu osas, et kallutada hagejat tehingut tegema ning leping sõlmiti nende asjaolude mõjul. Sõiduki läbisõidu andmetel oli ostuotsuse tegemisel oluline tähendus. Sõiduki läbisõidu 101 628 km kinnitusega, andis kostja ostjale ka lubaduse, et sõiduki mootori seisund vastab sellele läbisõidule vastavale kulumisele. Kuna tegelik mootori kulum ületas oluliselt odomeetrilt nähtavat läbisõidule vastavat kulumit, on tegemist pettuse ja lepingutingimuste olulise rikkumisega ning sõiduki varjatud puudusega. Kostja ei nõustunud tehingu alusel saadut tagastama ja ei aktsepteerinud tühistamisavaldust. Kostja leidis, et ei vastuta sõiduki puuduste eest.
10.Hageja sai Maanteeametist ka teada, et sõiduki omanikuks on olnud peale kostja veel Läti juriidiline isik SIA SV Centrs ja C. Ajal, mil sõiduk oli kostja omandis, sõidukit sisuliselt ei kasutatud (läbisõit 14.10.2017-08.04.2018 oli 2 388 km), mistõttu ei ole usutav kostja poolt sõiduki müügil väidetu, et sõiduk oli ostetud kostja pere tarbeks. Sõiduki kohta on oktoobris 2017 tehtud kaks päringut autoDNA süsteemi, mis tähendab, et kostja oli sel hetkel pannud juba sõiduki müüki või tegi ise päringu.
11.Kuivõrd kostja tegeleb kasutatud autode müügiga s.t tegemist on tema äritegevusega, siis tuleb hagejat käsitleda tarbijana. Tegeledes autode müügiga, oleks sõiduki läbisõidu õigsust taustapäringute tegemine olnud mõistlik ja tavapäraselt eeldatav hoolsus. Seda eriti olukorras, kus kostja sõidukit müües eraldi rõhutas ja kinnitas asjaolu tõele vastavust.
12.Kostja heausksuse välistab asjaolu, et sõidukiga on selle Itaaliast ostmise järgselt tehtud samaaegselt järjestikused võõrandamistehingud, kuid ühelgi tehingul ei ole olnud majanduslikku sisu. Kostja väidab, et talle vahendas sõiduki müüki C. Sellel vahendustehingul puudus igasugune rahaline väärtus, kuna C ja SIA SV Centrs vahel sõlmitud müügilepingus on sõidukil täpselt sama hind. Seega ei saa olla tegemist tavapärase vahendustegevusega. Tehingutest teades oleks hagejal tekkinud kahtlus kostja usaldusväärsuses ja hageja ei oleks sõidukit kostjalt omandanud. Hageja tugines sõidukit ostes kostja kinnitustele.
13.Lisaks viitab pettuse toimepanemisele see, et kostja esitas ostueelsele hindamisele andes sõiduki hooldusraamatu, mille sissekanded Itaalias tehtud hooldustööde ja läbisõidunäitude osas on võltsitud või siis ei esitatud sõiduki tegelikku hooldusraamatut. Hooldusraamatu sissekannete järgi tegi hooldustöid Firenzes asuv Volvo esindussalong Peragnoli Scar S.r.l, kuid päringu kohaselt ei ole ettevõte sõidukile hooldustöid teinud.
14.Sõiduk oli oluliste varjatud puudustega juba 09.04.2018 ning kostja esitles sõiduki müügil lepinguesemega seotud olulisi asjaolusid teadvalt ebaõigelt ja varjas kostja eest olulisi fakte, mis oleksid mõjutanud ostuotsuse tegemist ja mille vastu hagejal oli äratuntav huvi. Kostja rikkus ebaõigete andmete esitamisega TsÜS § 94 lg 2 ja VÕS § 14 lg 1. Kostja andis lepingu
läbirääkimiste käigus ja lepingueset reklaamides kinnituse faktiliste ja kontrollitavate asjaolude kohta, mis tegelikkuses olid ebaõiged.
15.Hagejal oli huvi teada, et: a) sõiduki läbisõit on 146 000 km võrra suurem müügikuulutuses avaldatust; b) sõidukil on olnud mitmeid erinevaid omanikke; c) sõiduk osteti selle kohese edasimüügi eesmärgil; d) seda kasutati mitme edasimüüja poolt; e) enne sõiduki Eestis registreerimist on toimunud vähemalt 3 järjestikust sama hinnaga müügitehingut, mis on näilikud ja tehtud pettuse varjamiseks.
16.Hageja leiab, et kui kostja jääb seisukoha juurde, et ei teadnud odomeetri tagasikerimisest ja tegutses heauskse müüjana, siis võib käesoleval juhul tegemist olla ka eksimusega (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Esines eksimus müügilepingu alusel müüdud asja omaduste osas. Kostja on eraldi rõhutanud andmete õigsust.
17.Hageja võttis seoses tehingu tegemisega krediiti 15 750 eurot koos intressiga (6 kuu Euribor +2,99%). Lisaks tasus hageja liisingulepingu sõlmimise tasu 200 eurot ja intresse hagi esitamise seisuga 728,67 eurot. Seega on hageja lisaks ostuhinna tagastamise ja viivisenõudele ka kahju hüvitamise nõue summas 928,67 eurot (intressid + lepingutasu). Tagastatud ostuhinnast maksab hageja Luminor Liising AS-ile võlgnetava jääkmaksumuse. Käesolevas hagis hageja kahju hüvitamise hagi kostja vastu ei esita.
18.Kuivõrd hageja tühistas tehingu ja palus kostjat tagastada müügihind 17 500 eurot hiljemalt 27.12.2019, siis nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates 28.12.2019 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
19.Hageja esitas 09.04.2020 hagis alternatiivselt lepingust taganemise avalduse ja ostuhinna tagastamise nõude. Hageja leiab, et kostja rikkus müügilepingut, kuna müüdud sõiduk ei vasta müügilepingus kokkulepitud ja müüja poolt lubatud tingimustele, sest sõidukil oli 09.04.2018 olulised varjatud puudused, mida kostja hagejale ei avaldanud. Objektiivselt ei ole võimalik asja parandamine ega puuduse muu kõrvaldamine, kuna sõiduki suurt läbisõitu ei ole võimalik olematuks muuta. Müügilepingu tingimuseks ja eraldi rõhutatud kinnituseks müüja poolt olid muu hulgas sõiduki õige läbisõit ja ühe omaniku olemasolu pärast sõiduki ostu Itaaliast. Hageja sai kostjalt sõiduki, mille tegelik läbisõit oli kokkulepitust 2,36x suurem. Hagejale ostjana üleantud sõiduk ei vastanud üleandmisel müügilepingu tingimustele. Sõidukil esines puudus, millest tulenevalt ei vastanud sõiduk lepingutingimustele ning kuigi lepingutingimustele mittevastavus ilmnes ostja jaoks hiljem, oli mittevastavus olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Puudus ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma. Hageja on teatanud puudustest kostjale mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta puudusest teada sai. Müüja vastutuse eeldusest tulenev, et müüja vastutab müüdud asjal varjatud puuduste ilmnemise eest ka juhul, kui ta neist teadlik ei olnud (3-2-1-50-15 p 18). Seetõttu on kostja vastuväide, et ta läbisõidu kerimisest ei teadnud, asjakohatu. Kui kostja ei kontrollinud sõiduki läbisõitu, siis tulnuks tal hoiduda vastavate kinnituste andmisest. Seega vastutab kostja lepingutingimusele mittevastavuse eest. Hagejal on õigus VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda müügihinna ja intressi tagastamist, arvestades nõudest maha auto kasutamisest saadud kasutuseelised (nt autoga sõidetud kilometraaž). Tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist tagasitäitmisel ei arvestata. Lisaks on hagejal tekkinud intressi ja lepingutasu maksmisest kahju. Hageja leiab, et kasutuseelise mõistlikuks rahaliseks suuruseks võib pidada sama summat, mida tal käesoleval juhul on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitisena ehk hageja tasaarvestab kasutuseelise väärtuse intresside ja lepingutasu nõudega (928,67 eurot). Kostja on kohustatud maksma tagasi saadud ostuhinna ning hageja tagastab sõiduki või hüvitab selle turuväärtuse.
20.Hageja nõuab 09.04.2020 esitatud hagis alternatiivselt kostjalt hinna alandamisena alandatud hinda ületava rahasumma tagastamist. Müüja on andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja ja vastutab sõiduki puuduse eest ning selle kõrvaldamine ei ole võimalik, kuna läbisõitu ei ole võimalik olematuks muuta. Isegi juhul, kui hageja oleks sellise sõiduki omandamisega nõustunud, siis ei oleks ta võtnud suuremat finantskohustust Luminor Liising AS-i ees, kui seda oleks eeldanud ligi 250 000 km läbisõiduga, mitmete varasemate omanikega ning võltsitud hooldusraamatuga sõiduki tegelik turuhind, mis on tasutud ostuhinnast oluliselt madalam. Hinna alandamise eeldused on täidetud ja see on põhjendatud. Kuivõrd sõiduki müümisel esitatud hooldusraamat oli võltsitud ning selles märgitud regulaarseid hooldustöid ei ole tegelikult tehtud, siis võis sõiduki tehniline seisukord läbisõitu arvestades olla juba hageja valdusesse andmisel probleemne. Seetõttu ei saa sõiduki väärtuse arvestamisel tugineda hinnale, mis vastaks tehniliselt korras u 250 000 km läbisõiduga sama sõiduki väärtusele. Müügiportaalis auto24.ee on võrreldava läbisõidu ja vanusega tehniliselt heas korras ja kontrollitud sõiduk müügis 7999 euroga. Seega võiks vaidlusaluse teadmata hooldusajalooga sõiduki hind olla 7000 eurot. Arvestades hinna alandamiseks kasutatavat valemit, on tasakaaluhind järgmine: alandatud hind 7000 € = väärtus puudusega 7000 € x kokkulepitud müügihind 17 500 € väärtus puudusteta 18 000€ Kostja sai sõiduki eest 17 500 eurot, mistõttu tuleb tagastada 10 500 eurot.
21.16.10.2020 vastuses tasaarvestusavaldusele leiab hageja, et nõustub, et kuna sõiduk on võõrandatud, tuleb vastavalt VÕS § 189 lg 2 punktile 2 taganemise korral sõiduki tagastamise ja väljaandmise asemel hüvitada sõiduki väärtus. Sõiduki väärtuseks on sel juhul 7000 eurot ja tasaarvestamine võimalik nimetatud summa ulatuses. Hageja leiab, et kostja kasutuseelise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja tegevus kvalifitseerub pettuseks (TsÜS § 94 lg 1 ja 2). Vastavalt Riigikohtu praktikale on kasutuseelise väärtuse hindamise metoodika puhul vaja arvesse võtta ka sõidukil esinenud puudusi ja arvestada ei saa müügihinnaga.
22.Hageja 23.02.2021 menetlusdokumendi järgi kinnitas sõiduki endine omanik Arval Service Lease Italia S.p.A, et sõiduki müügihetkel 01.06.2017 oli läbisõit 238 673 km ja müügihind oli 9917 eurot, mis kinnitab et müügil avaldatud ekstra rõhutatult õigena esitatud läbisõit oli tegelikkuses vale ja seda oli märkimisväärses ulatuses tagasi keritud. Kinnitusest nähtub ka see, et sõidukil oli pärast selle Itaaliast võõrandamist veel üks omanik UAB Auto Group lisaks seni tuvastatud kahele omanikule. Seega oli kostja kinnitus sõidukil ühe omaniku kohta pärast Itaaliast ostmist, oli väär – sellel oli vähemalt 3 omanikku. Seega ei vastanud sõiduk lepingutingimustele. Hageja hinnangul tuleks sõiduki väärtus määrata 01.06.2017 toimunud tehingu järgi, kuna ekspertiisiaktist nähtuvalt puudusid ajavahemikul 01.01.2018-31.07.2018 Eesti sõidukimüügiportaalide kuulutuste hulgas samaväärsete näitajatega autode pakkumised. Vaidlusalune sõiduk müüdi oksjonil 01.06.2017 hinnaga 9917 eurot. Kuivõrd on tõendatud, et sõiduki väärtus oli juba 2017 juunis 9917, siis võib järeldada, et sama sõiduki mõistlik turuväärtus detsembris 2019 oli pigem ligikaudu 7000 eurot, mida tuleb arvestada tühistamisel. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kuna sõidukil puudus hooldusajalugu, on selle väärtus eelduslikult madalam kui kontrollitava hooldusajalooga, kuid samade tehniliste ja läbisõiduparameetritega sõiduki puhul. Ka kostja esitatud eksperthinnangu alusel alanes turuhind võrreldes 2018 aprilliga 2019 detsembriks 24%. Seega, kui võtta perioodiks 2017. juuni kuni 2019 detsember, võib hinna alanemise suurusjärk olla 7140 eurot. Taganemisel tuleb arvestada asjaolu, et kui 01.06.2017 oli sõiduki väärtuseks 9917 eurot, siis ligikaudu aasta hiljem, kui kostja sõidukit hagejale müügiks pakkus, võis sõiduki väärtus mõistlikult olla 8500 eurot. Hinna alandamisel saab samuti lähtuda 2018 aprilli seisuga sõiduki väärtusest 8500 eurost. Sel juhul kujuneks tasakaaluhind järgmiselt:
alandatud hind 8500 € = väärtus puudusega 8500 € x kokkulepitud müügihind 17 500 € väärtus puudusteta 18 000€
23.Kasutuseelise nõude osas leidis hageja 23.02.2021 menetlusdokumendis, et kui võtta aluseks puudustega sõiduki väärtus müügihetkel 8500 eurot ja iga 1000 km läbisõidu kohta 0,6% sellest väärtusest, siis kujuneks kasutuseelis järgmiseks: 22 972 km / 1000 = 23; 8500 x 0,006 = 51; 23 x 51 = 1173 eurot. Kasutuseelise summa on ligikaudu sama, mida hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitisena. Hageja tasaarvestab kasutuseelise väärtuse omapoolse intresside, lepingutasu ja viivisenõudega. Hagi esitamise seisuga oli lepingutasu ja intresside summa 928,67 eurot ja sellele lisandus veel kahe kuu intress summas 48,33 eurot. Samuti viivis, mida arvestatakse liisingulepingust tulenevalt võlgnevuselt liisinguandja ees summalt 7 9 68,08 eurot alates 01.07.2020 määras 8% aastas. 23.02.2021 seisuga on viivis 414,77 eurot. Seega on kahjuhüvitise nõude summaks 1392 eurot ning selle võrra tuleb vähendada kostja mõistliku kasutuseelise nõuet. Tasaarvestusena jääb -219 eurot.
24.Kuna hageja maksis sõiduki eest 17 500 eurot, tuleb kostjal käesoleva hetke seisuga tagastada: 1) tühistamise nõude rahuldamisel 10 977,90 eurot (17 500-7140+398,90+219) millele lisanduvad viivised alates 10.04.2020 kuni summa kohase tasumiseni; 2) taganemise nõude rahuldamisel 9 219 eurot (17 500-8500+219) millele lisanduvad viivised alates 10.04.2020 kuni summa kohase tasumiseni; 3) hinna alandamise nõude rahuldamisel 9219 eurot (17 5008500+219) millele lisanduvad viivised alates 10.04.2020 kuni summa kohase tasumiseni. Kostja vastuväited
25.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
26.Kostja leiab, et AutoDNA raport on ebakindlat informatsiooni sisaldav allikas ja sellega ei saa tõendada ebaõiget läbisõitu. Viidatud raportile tuginedes ei ole võimalik asuda seisukohale, et müüdud sõiduki läbisõit ei vasta müügikuulutuses lubatule. Raporti fotod tõendavad vaid seda, et keegi on kunagi pildistanud kostja poolt müüdud sõidukiga sarnast sõidukit, mitte vaidlusalust sõidukit. Lisaks on raportis märgitud sõiduki esmase registreerimise kuupäevaks 01.09.2014, kuid maanteeameti andmetel on sõiduki esmase registreerimise kuupäevaks 10.09.2014. Analoogsed raportid on saadaval ka teistes portaalides. Portaalist Carvertical saadud andmete põhjal on võimalik järeldada, et kostja müüdud sõiduki läbisõit vastab lubatule. Siiski on kostja seisukohal, et raportite alusel ei ole võimalik järeldada, kas sõiduki läbisõit ja muud asjaolud vastavad lubatule või mitte, kuna raporti saab automatiseeritud otsingumootoriga, mis kogub kontrollimata andmeid erinevatest allikatest teatud algoritmidega. Ükski otsingumootori haldaja ei saa seetõttu garanteerida, et raportis olev informatsioon on õige ja usaldusväärne. Seega ei ole tõendanud läbisõiduga petmine ning tähtsust ei oma ka asjaolu, et kostja ei kontrollinud läbisõidu õigsust enne müügikuulutuse avaldamist. Kostja lähtus C (kolmanda isiku) edastatud infost, kes omakorda lähtus Läti ettevõtte poolt avaldatust, mille kohaselt oli 13.07.2017 sõiduki läbisõiduks 94 000 km. Seega vastas sõiduki läbisõit lubatule.
27.Kostja avaldas müügikuulutuses, et sõidukil on olnud üks omanik mõeldes selle all ühte reaalset omanikku, kelle nimele sõiduk Eestis vormistati. Seega ei ole tegemist ebaõigete andmete avaldamisega. Kostja leiab, et erinevad omanikud väljaspool Eestit lühikese perioodi jooksul ei mõjuta automaatselt keskmise isiku tehingu tegemise soovi negatiivselt.
28.Kostja leiab, et tõendatud ei ole asjaolu, et kostja majandus- ja kutsetegevuseks on sõidukite müük. Kostja möönab, et ta telefoninumber on seotud Facebooki grupiga „Eesti Autod“. Grupp loodi turunduslikel eesmärkidel. Selle eesmärgiks on suunata kasutajaid tehinguid tegema ja grupi looja eesmärgiks on teenida tulu reklaamteenuste osutamisega, mitte müüa sõidukeid. Grupi kaudu müüdi erinevaid sõidukeid. Kostja on müünud aastas 1-2 sõidukit. Kostja hinnangul
ei näita selline tegevus, et sõidukite müük oleks kostja majandus- ja kutsetegevuseks. Kostja on noor, kes vahetas sõidukeid tihedamini, kui seda teeks vanem inimene, kuid see ei tähenda, et kostja oleks professionaalne sõidukite müüja.
29.Kostja leiab, et tehingu tühistamine ei ole põhjendatud, kuid puuduvad tõendid, et läbisõit ei vasta lubatule. Muud andmed sh omanike arv ja nende vahetumise põhjus, ei mõjuta otsustamist selliselt, et potentsiaalne ostja loobuks tehingu tegemisest. Äärmisel juhul võib see mõjutada hinda. Kostja leiab, et teatavaks tegemisel tuleb arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured tema kulutused nende saamiseks. Sõiduki omandajaks oli käesoleval juhul vandeadvokaat ja tuleb eeldada, et tal on põhjalikud teadmised konkreetses õigusvaldkonnas. Isegi juhul, kui hageja igapäevatöö ei ole seotud müügilepingutega, siis tuleb eeldada, et analoogsete tehingute puhul peab olema professionaalsest tegevusest välja kujunenud suurem riskitaju ja -hoolsuskohustus, mis võib väljenduda põhjalikumas ostuobjekti kontrollis. Hagejal oli võimalik teha sõidukile taustakontroll ja hinnata võimalikke riske enne tehingu tegemist. Seetõttu palub kostja jätta tehingu tühistamisest tulenevad nõuded rahuldamata.
30.Hageja edastas lepingust taganemise avalduse hagiavalduses, mis on käsitletav taganemise formaalse eelduse täitmisena. Täidetud ei ole taganemise materiaalsed eeldused, kuna hageja ei ole tõendanud olulist lepingurikkumist. Seega tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et isegi kui vale läbisõidu väide oleks tõendatud, siis oleks taganemine rikkumist arvestades ebaproportsionaalne õiguskaitsevahend (3-2-1-16-17 p 31). Suurem läbisõit ei saa olla lepingust taganemise aluseks, kui sõidukit saab otstarbekohaselt kasutada ja sellega ei kaasne täiendavaid tehnilisi defekte. Kostja hinnangul võib olla proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks hinna alandamine. Kostja leiab 08.10.2020 menetlusdokumendis, et tühistamine või taganemine oleks õiguskaitsevahendina ebaproportsionaalne isegi juhul, kui sõiduki läbisõit oleks suurem, kuna hageja sai sõidukit pikalt kasutada, hagejal puudusid pretensioonid seoses sõiduki tehnilise seisukorraga. Hagejal oli võimalus pöörduda kostja poole ülevaatuse läbimisega seotud kulude nõudega, kui oleks tõendatud, et kostja vastutab tehnoülevaatuse läbimata jätmise eest. Kui kohus leiab, et lepingust taganemine on kehtiv, siis tuleb lepingust taganemine lugeda ebaproportsionaalseks õiguskaitsevahendiks ning lähtuda hinna alandamise sätetest. Kostja leiab 08.09.2020 menetlusdokumendis, et sõiduki hinda ei moodusta ainult läbisõit ja hooldusraamatu olemasolu, vaid samuti sõiduki vanus ja varustus. Kostja hinnangul maksis müügikuulutuse objektiks olev sõiduk 2018 aprillis vähemalt 13 000 eurot. Hagejale müüdud sõiduk oli aga varustuse ja tehniliste komponentide poolest kallim ja maksaks seetõttu vähemalt 15 500 eurot. 08.10.2020 menetlusdokumendis asus kostja seisukohale, et sõiduki väärtus oli müügi hetkel vähemalt 16 500 eurot.
31.Kostja leiab, et hinna alandamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud sõiduk ei vasta lepingutingimustele.
32.Kostja leiab, et tehnohoolduse läbimata jäämine võib olla seotud hagejapoolse ebapiisava diiselmootoriga seotud juhiste täitmistega st valest sõidustiilist. Sõiduk läbis enne hagejale üleandmist ülevaatuse vigadeta. Sõiduk oli enne korralist ülevaatust hageja käes 1,5 aastat ja selle käigus ei ilmnenud sõidukil ühtegi puudust. Viidatud perioodi jooksul on võimalik vale sõidustiiliga heitgaaside süsteem ummistada ja sellega sõites sõiduki seisukorda halvendada. Sõiduk osales 22.03.2019 liiklusõnnetuses ning ei ole välistatud, et sellest tekkis ka kütusetorude probleem.
33.Kostja esitas 08.10.2020 menetlusdokumendis tasaarvestusavaldused. Lepingust taganemise korral leiab kostja, et kuivõrd hageja on kinnitanud, et sõiduk on müüdud, siis tekib VÕS § 189 lg 2 p-s 2 ja lõikes 3 sätestatud olukord. Seega juhul, kui kohus rahuldab lepingust taganemise
avalduse ja kohustab kostjat tagastama hagejale ostuhinna summas 17 500 eurot, siis kostja tasaarvestab oma nõude summas 17 500 eurot, mis tuleneb VÕS § 189 lg 2 punktist 2 ja lõikest 3, hageja nõudega summas 17 500 eurot. Kostja on rikkunud VÕS § 189 lg 5 sätestatud kohustust. Lisaks on kostjal kasutuseelise nõue, mis tuleneb hageja poolt sõiduki kasutamisest. Kasutuseelise väärtuse arvutamisel lähtutakse sõidukiga läbitud kilomeetritest, iga 1000 km kohta arvutatakse hüvitist 1% auto ostuhinnast. Sõiduki hagejale üleandmise hetkel oli sõiduki läbisõit 101 628 km. Maanteeameti andmetel oli sõiduki läbisõit seisuga 21.07.2020 124600 km. Seega läbis hageja vähemalt 22 972 km ja kasutuseelise maksumuseks on 4020,10 eurot. Lepingu tühistamise korral kohaldub VÕS § 1032 lg 2 ja sõiduki hariliku väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda 2019 novembri-detsembri turuväärtusest, kuna siis edastas hageja kostjale tühistamise avalduse. Sel juhul on sõiduki keskmiseks väärtuseks 13 080 eurot, millele lisandub kasutuseelise nõue 4020,10 eurot.
34.Kostja esitas 07.12.2020 seisukoha, mille järgi vastavalt ekspertiisile: 1) juhul, kui sõiduki läbisõit oleks 2018 aprillis 239 000 km, siis sõiduk võis maksta 12 500 eurot; 2) juhul kui vaidlusaluse sõiduki läbisõit oleks 2019 detsembris 260 000 km, siis sõiduk võis maksta 9500 eurot; 3) juhul kui vaidlusaluse sõiduki läbisõit oleks 2020 juulis 261 000 km, siis sõiduk võis maksta 9000 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd hageja müüs sõiduki Mle, kes on juhatuse liige ettevõttes, mis tegeleb sõidukite müügiga, siis on isikul olemas teadmised edasimüügiga seonduvatest asjaoludest, sh konkreetse sõiduki võimalikus likviidsuses ning on usutav, et ta suutis hagejat veenda, et sõiduk ei maksa enam kui 4000 eurot, millega kallutas tegema äärmiselt ebasoodsa müügitehingu. Seejärel avaldas M müügikuulutuse, milles oli vaidlusalune sõiduk müügis 8990 euroga ja mille kohaselt oli sõiduki läbisõit 124 500 eurot ning sõiduk väga heas korras.
35.Kostja asus 10.05.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et ei olnud teadlik, et sõiduki läbisõit on väiksemaks tehtud. Kostja leiab, et vastavalt 07.12.2020 esitatud ekspertiisile ei ole sõiduki omanike arv sõiduki turuväärtust mõjutav näitaja. Sõiduki turuväärtuse määramisel tuleb lähtuda Arval Trading ostudokumendist, mis tõendab vaid seda, et sõiduk müüdi 9917 euroga ning ei saa olla turuväärtuse määramise aluseks. Sõiduk müüdi oksjonil, mis ei peegelda automaatselt turuväärtust ja sellele ei ole lisatud käibemaksu. Lähtuda tuleb eksperdi poolt määratud turuväärtusest, kes on jõudnud just puudulike andmete tõttu aktis märgitud hindadeni. Kostja ei nõustu, et sõiduki hind võis 2019 detsembris olla 7140 eurot. Kostja leiab, et kui kohus peaks rahuldama lepingu tühistamisest tuleneva nõude, siis tuleb lähtuda hinnast 9500 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Sellele lisanduvad kasutuseelised 4020,10 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab hageja lepingust taganemise avalduse ja kohustab kostjat tagastama hagejale ostuhinna summas 17 500 eurot, siis kostja tasaarvestab oma nõude summas 17 500 eurot, mis tuleneb VÕS § 189 lõigetest 2 ja 3. Lisaks tasaarvestab kostja hageja ja kostja vastastastikuste nõuete lahendamiseks nõude suuruses 4020,10 hageja nõuetega. Kui kohus rahuldab hinna alandamise nõude, siis peaks seda tegema järgnevalt: alandatud hind = lepingu eseme väärtus puudustega (12 500) : lepingu eseme väärtus puudusteta (ekspertiisis märgitud 2018 aprilli seisuga 15 000). Eeltoodu on 14 583,33 eurot ning hinnavahe seega 17 500 eurot – 14 583,33 = 2916,67 eurot. Lisaks tasaarvestab kostja hageja ja kostja vastastikuste nõuete lahendamiseks kasutuseelise nõude suuruses 4020,10 eurot hageja nõuetega. Kohtuotsuse põhjendused
36.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi ja poolte tasaarvestusavaldused tuleb rahuldada osaliselt.
37.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * kostja müüs 09.04.2018 Luminor Liising AS-ile ja hageja liisis liisinguandjalt 2014 aasta sõiduki VOLVO V60, tehasetähisega XXXXXXXXXXXX (I kd lk 11-16);
* kostja märkis sõiduki müügikuulutuses läbisõidumõõdiku näiduks 98 500 km (I kd lk 17-18); * vaidlusalune sõiduk ei läbinud 22.11.2019 tehnoülevaatust (I kd lk 19); * vaidlusaluse sõiduki omanikuks on olnud Läti äriühing SIA „SV Centrs“, UAB Grouo, kolmas isik ja kostja (I kd lk 29, 33-34, II kd lk 169); * hageja esitas 20.12.2019 kostjale tehingu tühistamise avalduse, millele kostja vastas 08.01.2020 (I kd lk 30-32);
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja poolt hageja liisinguandjale müüdud sõidukil esinesid sellised varjatud puudused, mis annavad aluse müügilepingu tühistamiseks, sellest taganemiseks või hinna alandamiseks; * kas hageja oleks pidanud vandeadvokaadina märkama sõiduki varjatud puuduseid.
39.Sõiduki puudustest
39.1.Hageja hinnangul on sõiduki puudusteks läbisõidumõõdiku oluliselt suurem näit võrreldes müügipakkumuses avaldatust, enamate omanike olemasolu ja võltsitud hooldusraamat või selle puudumine.
39.2.Kostja leidis menetluses läbivalt, et sõiduki odomeetri näit on õige, kuid asus 10.05.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et ei olnud teadlik, et sõiduki läbisõit on väiksemaks tehtud. Kostja hinnangul ei mõjuta enamate omanike arv ja hooldusraamatu puudumine sõiduki väärtust.
39.3.VÕS § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Riigikohus on 30.05.2017 lahendi nr 3-2-1-46-17 punktis 19 leidnud, et kolleegiumi arvates võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Riigikohus on 28.03.2012 lahendi nr 3-2-1-1712 punktis 15 leidnud, et sõltumata müüdava osaluse suurusest vastutab aga osa müüja selle eest, et müügiesemel oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. Riigikohus on 25.05.2015 lahendi nr 3-2-1-50-15 punktis 18 leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud.
39.4.Vastavalt müügipakkumusele avaldas kostja läbisõidumõõdiku näiduks 98 500 km (I kd lk 17) rõhutades muu informatsiooni all (I kd lk 18), et läbisõit on õige. Samuti avaldas kostja, et sõidukil on hooldusraamat (I kd lk 17, 18) ja 1 omanik (I kd lk 18). Kohus loeb sõiduki 01.06.2017 müügiarvega (II kd lk 169) ja Tribunale di Milano poolt õigusabitaotluse vastuseks esitatud dokumentidega (II kd lk 189-190, 198-199) tõendatuks asjaolu, et 01.06.2017 oli sõiduki VOLVO V60, tehasetähisega XXXXXXXXXXXX läbisõidumõõdiku näit 238 673 km s.o 146 000 km võrra suurem müügipakkumuses näidatust. Vaidlus puudub selles, et esitatud hooldusraamatus märgitud hoolduseid vaidlusalusele sõidukile teostatud ei ole. Ka ei vaidle
pooled selle üle, et sõiduki omanikuks on olnud Läti äriühing SIA „SV Centrs“, UAB Grouo, kolmas isik ja kostja (I kd lk 29, 33-34, II kd lk 169).
39.5.Kohus leiab, et viidatud puudused on olulised puudused. Õige läbisõit, eelnevate omanike arv ja korrektne hooldusraamat võivad oluliselt mõjutada võimaliku ostja otsustust sõiduki ostmisel või ostmata jätmisel. Viidatud andmete olulisust kinnitab ka kostja enda müügikuulutus, kus ta on eraldi rõhutanud, et läbisõit on õige, sõidukil on olnud 1 omanik ja olemas on hooldusraamat. Juhul, kui viidatud andmed ei oleks ostuotsuse langetamisel otsustava tähtsusega puudunuks ka kostjal vajadus andmete eraldi esiletoomiseks.
39.6.Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja poolt esile toodud sõiduki muud puudused, kuna hageja ei ole neile hagis tuginenud. Hageja on selgitanud (I kd lk 194), et kostja poolt viidatud 22.03.2019 toimunud liiklusõnnetuses tagurdas hageja poolt pargitud sõidukile kergelt otsa kõrval parkinud sõiduk ja selle tagajärjel tekkinud kriimustus likvideeriti. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva vaidluse seisukohast ei oma muud puudused tähtsust.
40.Hageja eriteadmistest
40.1.Hageja märgib, et tal puuduvad eriteadmised ja kogemused sõidukite ja nendega kauplemises üksikasjades ning seda ei saa eeldada tulenevalt hageja elukutsest.
41.2.Kostja leidis, et sõiduki omandajaks oli käesoleval juhul vandeadvokaat ja tuleb eeldada, et tal on põhjalikud teadmised konkreetses õigusvaldkonnas. Isegi juhul, kui hageja igapäevatöö ei ole seotud müügilepingutega, siis tuleb eeldada, et analoogsete tehingute puhul peab olema professionaalsest tegevusest välja kujunenud suurem riskitaju ja -hoolsuskohustus, mis võib väljenduda põhjalikumas ostuobjekti kontrollis. Hagejal oli võimalik teha sõidukile taustakontroll ja hinnata võimalikke riske enne tehingu tegemist.
41.3.Kohus leiab, et vandeadvokaadilt ei saa eeldada sõiduki tehnilise seisundi kontrollimiseks vajalikke eriteadmiste olemasolu. Hageja selgituste kohaselt (I kd lk 193 pöördel) tugines ta sõiduki ostmisel kostja poolt antud kinnitustele, sõiduki kohta esitatud hooldusraamatule ja liisinguandja poolt nõutava sõiduki hindamise läbi viinud asjatundja hindamisaktile (I kd lk 48, II kd lk 60). Hageja on kinnitanud (I kd lk 193 pöördel), et on omandanud sõiduki keskmiselt kord 10 aasta jooksul. Kostja on märkinud, et on omandanud sõidukeid 1-2 korda aastas (I kd lk 152 pöördel). Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole võimalik esitatud andmete ja tõendite põhjal tuvastada, kas kostja majandus- ja kutsetegevuseks on sõidukite ost/müük, kuid nimetatu ei ole kohtu hinnangul ka vajalik, sest kostja on kinnitanud, et oma vanusest tingituna on ta isikuks, kes vahetab sõidukeid tihedamini. Kohus on seisukohal, et ka juba ühel korral aastas sõiduki ostmine ja võõrandamine on sagedasem kui teeb seda keskmine sõidukit omav/kasutav inimene. Seega on kostja igal juhul isikuks, kellel on keskmisest suuremad kogemused sõidukite ostmisel ja võõrandamisel ning ka suuremad teadmised sõiduki korrasoleku hindamisel.
42.Tühistamisest
42.1.Hageja on seisukoha, et kostja on teda petnud ja seetõttu oli tal alus müügitehingu tühistamiseks.
42.2.Kostja leiab, et ei teadnud läbisõidumõõdiku väiksemaks kerimisest. Isegi kui vale läbisõidu väide oleks tõendatud, siis oleks taganemine rikkumist arvestades ebaproportsionaalne õiguskaitsevahend. Suurem läbisõit ei saa olla lepingust taganemise aluseks, kui sõidukit saab otstarbekohaselt kasutada ja sellega ei kaasne täiendavaid tehnilisi defekte.
42.3.TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt
sama paragrahvi teisele lõikele on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tulenevalt lõikest 3 võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
42.4.Kostja on müügipakkumises esitanud läbisõidumõõdiku näiduks 98 500 km (I kd lk 17) rõhutades muu informatsiooni all (I kd lk 18), et läbisõit on õige, samuti avaldanud, et sõidukil on hooldusraamat (I kd lk 17, 18) ja 1 omanik (I kd lk 18). Tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mille õigsust on kostja pidanud vajalikuks rõhutada. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ebaõigete andmete esitamine ja selle viis annavad alust väita, et kostja on käitunud teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga petta hagejat lepingut sõlmima. Igal juhul on kostja pidanud põhjendatuks rõhutada selliste andmete tõlevastavust, mida ta ei ole kontrollinud. Kohtu hinnangul ei oma siinjuures tähtsust asjaolu, kas kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses või mitte. Juhul, kui kostja ei olnud andmete õigsuses kindel, siis ei oleks tohtinud ta eraldi andmete õigsust rõhutada. Seega on hageja õigustatud tehingut tühistama.
42.5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 20.12.2019 kostjale tehingu tühistamise avalduse, millele kostja vastas 08.01.2020 (I kd lk 30-32). Seega on täidetud tühistamise nii materiaalsed kui ma formaalsed alused.
43.Tagasitäitmisest
43.1.Vastavalt TsÜS § 90 lõikele 2 tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
42.2.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus sõiduki eest 17 500 eurot, seega eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale sõiduki hind 17 500 eurot.
43.Tasaarvestamisest
43.1.Hageja leiab, et kuivõrd on tõendatud, et sõiduki väärtus oli juba 2017 juunis 9917, siis võib järeldada, et sama sõiduki mõistlik turuväärtus detsembris 2019 oli pigem ligikaudu 7000 eurot, mida tuleb arvestada tühistamisel tasaarvestuse puhul. Hageja on seisukohal, et kui võtta aluseks puudustega sõiduki väärtus müügihetkel 8500 eurot ja iga 1000 km läbisõidu kohta 0,6% sellest väärtusest, siis kujuneks kasutuseelis järgmiseks: 22 972 km / 1000 = 23; 8500 x 0,006 = 51; 23 x 51 = 1173 eurot. Kasutuseelise summa on ligikaudu sama, mida hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitisena. Hageja tasaarvestab kasutuseelise väärtuse omapoolse intresside, lepingutasu ja viivisenõudega. Hagi esitamise seisuga oli lepingutasu ja intresside summa 928,67 eurot ja sellele lisandus veel kahe kuu intress summas 48,33 eurot. Samuti viivis, mida arvestatakse liisingulepingust tulenevalt võlgnevuselt liisinguandja ees summalt 7 968,08 eurot alates 01.07.2020 määras 8% aastas. 23.02.2021 seisuga on viivis 414,77 eurot. Seega on kahjuhüvitise nõude summaks 1392 eurot ning selle võrra tuleb vähendada kostja mõistliku kasutuseelise nõuet. Tasaarvestusena jääb -219 eurot.
43.2.Kostja leiab, et kui kohus peaks rahuldama lepingu tühistamisest tuleneva nõude, siis tuleb lähtuda hinnast 9500 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Sellele lisanduvad kasutuseelised 4020,10 eurot. Hageja läbis vähemalt 22 972 km ja kasutuseelise maksumuseks on 4020,10 eurot.
43.3.Vastavalt VÕS § 1032 lõikele 1 VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Lõike 2 järgi kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
43.4.Kuivõrd hageja tühistas lepingu detsembris 2019, siis tuleb arvestada sõiduki väärtust nimetatud aja seisuga. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendamatult sõiduki 01.06.2017 müügihinnale lisanud juurde käibemaksu, mida müügiarvelt (II kd lk 198) ei nähtu. Kohus leiab, et arvestades sõiduki 01.06.2017 müügihinda ja selle väärtuse vähenemist 2019 detsembriks tuleb koos käibemaksuga lugeda hageja poolt arvestatud hinnaks 8400 eurot. Kohtu hinnangul tuleb sõiduki väärtuseks lugeda eksperdi poolt märgitu 9500 (II kd lk ) ja 01.06.2017 müügihinna järgi arvutatud keskmine hind 8400+9500 = 8950 eurot, mis tuleb hageja nõudega tasaarvestada.
43.5.Kohus leiab, et kasutuseelise arvestamine on põhjendatud ja vajalik. Hageja kasutas sõidukit 1,5 aasta jooksul ning seetõttu ei saa kasutuseelise nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kasutuseelise hinnaks kujuneb 22 972 km / 1000 = 23; 8950 x 0,006 = 53,7; 23 x 53,7 = 1235,10 eurot. 43.6 Hageja esitas 23.02.2021 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kasutuseelise väärtuse omapoolse intresside, lepingutasu ja viivisenõudega. Hagi esitamise seisuga oli lepingutasu ja intresside summa 928,67 eurot ja sellele lisandus veel kahe kuu intress summas 48,33 eurot. Samuti viivis, mida arvestatakse liisingulepingust tulenevalt võlgnevuselt liisinguandja ees summalt 7 968,08 eurot alates 01.07.2020 määras 8% aastas. 23.02.2021 seisuga on viivis 414,77 eurot. Seega on kahjuhüvitise nõude summaks 1392 eurot ning selle võrra tuleb vähendada kostja mõistliku kasutuseelise nõuet. Kostja vaidles vastu viivisenõudele. Kohus leiab, et hageja 23.02.2021 tasaarvestusnõuet saab arvestada lepingutasu ja intresside nõudega s.o kokku 977 euro ulatuses. Viidatud kulutused jäänuks hagejal tegemata, kui ta ei oleks kostjalt sõidukit ostnud. Kohus ei pea põhjendatuks viivise nõudele lisamist, kuna viivituse on põhjustanud hageja ise oma kohustuse täitmata jätmisega (s.t suurendanud kulude tekkimist).
43.7.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista 17 500 – 8950 – 1235,10 + 977 = 8291,90 eurot.
44.Viivisest
44.1.Kuivõrd hageja tühistas tehingu ja palus kostjat tagastada müügihind 17 500 eurot hiljemalt 27.12.2019, siis nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates 28.12.2019 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja esitas viivisenõude perioodi 28.12.2019-09.04.2020 eest summas 398,90 eurot.
44.2.Kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud.
44.3.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kohus leiab, et kuivõrd müügihinna väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi 28.12.2019-09.04.2020 eest välja viivise 398,90 eurot.
40.4.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 11.11.2020. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla
summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 09.04.2020 seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjult alates 10.04.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras müügihinna 8291,90 euro tasumiseni.
41.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas nii hagi kui ka tasaarvestusavaldused osaliselt, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022. a otsusega nr 2-205396.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.