Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

meditsiiniabi tulemusena pidi hageja kannatama alates jaanuar 2012 kuni aprill 2012 valu ja kannatusi, hageja esitab ülevaate sellel perioodil tehtud visiitidest ja vaevustest. Valud D11 ja D12 piirkonnas tõid kaasa ülekoormuse diagnoosi ja ulatusliku raviplaani koostamise, tehti valeravi. Raviplaani ebaadekvaatne teostamine tekitas hagejale aastateks kroonilise näovalu, mitmete hammaste kaotuse ja püsiva töövõime kaotuse. Hageja kannatas alates 2012 algusest näo- ja hambavalu käes, tegi läbi hulgaliselt arstivisiite, protseduure, millega kaasnes valu ja ebamugavus. Hageja pidi tundma kroonilise valu tõttu ebamugavust, taluma sisseharjunud elurütmi olulisi ja märkimisväärseid muutusi. Hageja oli sunnitud tarbima erinevaid ravimeid, viibima ebanormaalselt sageli hambaarstide visiitidel. Läbi ravimite tarvitamise hageja koormas ja mürgitas oma organismi. Selliste kannatuste tõttu esitab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja tugineb nii tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise sätetele kui ka õigusvastaselt kahju tekitamise alustele. 21.04.2017 täiendas hageja hagiavaldust (tl.88-92 Ikd) asjaoluga, et kostja kui tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud dokumenteerimiskohustust, ka puudub ravikaardis info, et hagejat kui patsienti oleks informeeritud erinevatest ravi võimalustest ja nende riskidest, puudub patsiendi teavitatud nõusolek. Hageja esitab loetelu punktidest, milles seisnes kostjapoolne ravi dokumenteerimiskohustuse rikkumine. Kohtulikus vaidluses jäi hageja oma nõuete ja esitatud põhjenduste juurde, paludes hagi rahuldada.

põhjuslik seos kostja poolt osutatud tervishoiuteenusega puudub. Hageja viidatud Tartu Ülikooli õppevahend ei ole kohaldatav, kuna seal kirjeldatud olukorraga ei ole tegemist. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue on aegunud, sellise nõude aegumistähtaeg algas 22.02.2012 ja lõppes kolme aasta pärast ehk 22.02.2015. Hagi esitati 29.12.2016.a. Kostja taotleb TsÜS § 143 alusel aegumise kohaldamist. Täidetud ei ole ka kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude eeldused. Kostja on seisukohal, et hageja varaline kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja analüüsib hageja esitatud tõendeid varalise kahju kohta ja leiab, et hambaravivisiitide eest esitatud Kliinik 32 arved kajastavad hageja teiste hammaste ravi, aga mitte ravi seoses D11 all tekkinud põletikuga. Kuna hagis ei ole märgitud, et hageja oleks ravinud hamba D11 all tekkinud põletikku K3 Hambaravi OÜ kliinikus, ei ole selle kliiniku arve põhjuslikus seoses hageja nõude aluseks oleva hamba D11 all tekkinud põletikuga. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud, kuna tõendid ei tõenda, et hagejale tekkinud valu ja kannatused on tekkinud kostja poolt osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel. Mittevaralise kahju nõude suuruse kohta avaldab kostja, et ajutiselt tekkinud valu eest ei peaks mittevaralise kahju hüvitis ületama 500 eurot. Kostja rõhutab, et hagejal tekkinud mittevaraline kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt osutatud tervishoiuteenusega. Kostja 12.05.2017 seisukohad (tl.94-98 Ikd) hageja 21.04.2017 menetlusdokumendile, s.t. hagiavalduse täiendusele on järgmised. Kostja ei rikkunud patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustust. Kostja ei ole patsienti omavoliliselt ravinud. Kostja teavitas patsienti enne ravi alustamist tema murdunud hamba seisukorrast ja et röntgenülesvõte ja vaatlus ei osuta juureravi ümberravi vajadusele ja et murdunud hammas on võimalik taastada tihvtkrooni paigaldamisega. Hageja andis pärast teavitamist nõusoleku ravi alustamiseks, ilma hageja nõusolekuta ei oleks kostja saanud ravi teostada. Vastav sotsiaalministri määrus ei nõua teavitamiskohustuse täitmist kirjalikus vormis, teavitamine ja patsiendi nõusoleku saamine võib toimuda suuliselt. Üksnes patsiendi soovil tuleb teave esitada kirjalikus vormis. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud ka dokumenteerimiskohustust: ravikaardile on kantud teave ja see ei erine teiste tervishoiuteenuse osutajate juures tehtud dokumenteerimisest. Lisaks on säilinud hageja hambast 20.01.2006 tehtud röntgenülesvõte, millelt on näha murdunud hamba seisund enne ravi alustamist. Dokumenteerida tuleb tervishoiuteenuse osutamise sisukohast oluline informatsioon ja sellega peab olema tagatud nõuete maksmapanemise võimalus. Käesoleval juhul ei esine ulatuslikku dokumenteerimiskohustuse rikkumist. Ka on võimaldanud dokumenteerimine hagejal esitada hagi kohtusse kostja vastu ja selles üksikasjalikult kirjeldada, mille põhjal hageja leiab, et kostja pani toime ravivea. Kostja poolt hagejale tervishoiuteenuse osutamise ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hagejal on tuvastatud osaline töövõimetus, krooniline näovalu ja mitmete hammaste kaotus aastal 2012 tehtud stomatoloogilise ravi (hambumuse taastamine) ebaõnnestumise tagajärjel. Kostja ei ole hagejale sellist tervishoiuteenust osutanud, seega ei ole hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohtulikus vaidluses palub kostja jätta hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4.Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse määrusega 11.01.2017 (tl.57-58 Ikd). Määrusega 10.02.2020 (tl.64-65 IIIkd) jätkus asja menetlus teise kohtuniku menetluses.

5.Määrusega 18.04.2019 määras kohus asjas ekspertiisi, ekspert dr. Aino Rull, eksperdiarvamus esitati kohtule 13.05.2019 (tl.63-68 IIkd).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asja lahendamiseks tähtsates asjaoludes ja neid tõendavad ka kohtule esitatud tõendid.

sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. VÕS § 762 sätestab: Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg.1 sätestab: Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lg.2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Lg.3 sätestab: Tervishoiuteenuse osutaja ... vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Lg.4 sätestab: Kui tegemist on diagnoosi- või ravieaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Käesolevas asjas on nii hagiavalduse teksti kui ka poolte ütlustega kohtuistungil vande all tõendatud, et hageja pöördus hambaravi saamiseks hamba D11 murdunud krooni tõttu kliinikusse OÜ Stoma Hambaravi, kus arst Mare Saag osutas hageja soovil talle hambaraviteenust. Hambaraviteenus on tervishoiuteenus, mis loetakse sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega (VÕS § 759). Hageja Mxxxx Rxxxx ja kostja OÜ Stoma Hambaravi vahel sõlmiti sellega tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 tähenduses. Tervishoiuteenuse osutamise leping poolte vahel tuleb lugeda sõlmituks 20.01.2006 ja see kestis kuni septembrini 2006, mil kostja kliinikus tegeleti hageja hambaga nr. 46 (tõendid hambaravikaart tl.12-13, röntgenpilt tl.14 Ikd), kostja kliinikus on tehtud hageja hambast originaalröntgenpilt, mis asub tsiviilasja toimiku juures. Originaalröntgenpilt esitati kohtule 22.04.2019 kostja poolt (tl.41 IIkd), digitaalpilt sellest edastatud varasemalt (tl.41 IIIkd) kostja poolt hagejale. Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks käsitleb kohus küsimust sellest, kas hagejale tervishoiuteenuse osutamise käigus tegi kostja diagnoosi- või ravivea, kas kostja osutatud teenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal, s.h. kas hagejast patsient oli teavitatud ja kas raviks oli tema nõusolek ja kas osutatud tervishoiuteenus oli nõuetekohaselt dokumenteeritud (p.11), hindab olemasolevate tõendite usaldusväärsust (p.12) ja võtab kokku, kas on täidetud kostja kui tervishoiuteenuse osutaja vastutuse eeldused (p.13). Lõpuks lahendab kohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimused (p.14).

hamba päästmist, uue krooni panemist. Visiidil ei olnud juttu vanast täidisest või selle allesjätmisest või juureravist, juureravi ei tehtud, alternatiivseid lahendusi ei pakutud. Hageja andis ütlusi, et ta soovis sellist krooni, mida hambaarst peab õigeks panna, hageja ise ei oleks osanud selle üle otsustada. Varem käis hageja teistes kliinikutes, alates aastast 2005 oli Kaarli Hambakliiniku patsient. Hageja kinnitusel sai ta esimesel visiidil kostja juures teada hambaraviteenuse hinna ja tehti väike röntgenpilt. Seda D11 hammast oli varasemalt ravitud ehk 1990.-aastatel millalgi, kus, ei mäleta. Septembris 2006 lõpetas hageja kostja kliinikus käimise, hammas ei valutanud. Aastal 2012 kui hammas hakkas häda tegema, pöördus hageja Kaarli kliinikusse. Kostja seaduslik esindaja M.Saag andis vande all ütlusi kohtuistungil 19.06.2020: kostja pöördus murdunud esihamba tõttu ja soovis krooni taastamist. Mare Saag kostja juures raviteenust osutava arstina tegi röntgenülesvõtte filmile, digitaalseid seadmeid ei olnud tol ajal. Röntgenülesvõtet vaadeldakse vastu valgust, hinnatakse hammaste ja ümbritsevate kudede seisundit. Röntgenpildil oli näha juuretäidise vari tipuni. Täidis oli röntgenpildi järgi piisava tihedusega, ka tavaprotseduurina tehtav instrumentaaluuring näitas, et pole tühikuid massi ja juurekanali seina vahel, põletikukollet ei olnud. Ainuke võimalus olukorda lahendada oligi tihvtkroon, teisi võimalusi polnud, mida patsiendiga arutada. Alternatiiv oleks olnud hamba väljatõmbamine. Kuni on võimalik kasutada oma hambajuuri, et lõualuu säiluks ja tulevikus oleks patsiendil kõik võimalused, sai tehtud selline valik ilma palju juurdlemata. Igasugune ümberravi mõjub hamba tervisele, kestvusele, paratamatult eemaldub ka juurekanali valendiku poolset hambakudet. Kostja seaduslik esindaja kirjeldas juurekanali täidise tiheduse kontrollimist, mis on tema tavapraktika tegevus: seda kontrollitakse juurekanali instrumendiga, mille läbimõõt on 0,1 mm ja vähem. Kui kanalid on poorsed, siis instrument haakub ja mõeldakse, mida edasi teha. Sellist olukorda ei olnud. M.Rxxxx puhul oli juurekanali täidis kõva. Muutusi röntgenogrammil ei olnud ja ka hagejal ei olnud muid kaebusi. Sellisel juhul ei ole näidustust juureravi ümberraviks. Ümberraviga lükkub kogu protseduur edasi, kaasnevad riskid. Õnnestumise % on alati väiksem kui primaarse ravi puhul. Vestlusest patsiendiga selgus, et juurekanali täidis on tehtud 10 aastat tagasi, ümberravi planeerimine ja siis tihvthamba tegemine oleks olnud mõttetu ajakulu ja lisakulu hagejale. Kostja poolt ei pakutud seda patsiendile välja, pakuti tihvthamba tegemine, kuna teist varianti polnud. Hageja oli sellega nõus, muidu poleks saanud ravi alustada. Enne tihvtkrooni paigaldamist toimus prepareeriminevälja tuleb võtta üle poole juurekanali pikkusest, tahkestunud täidismaterjalist. Kostja kinnitusel tihvtkrooni paigaldamine hageja D11 hambale õnnestus- see sobis ansamblisse, oli hästi kinnitatud. 11.3.Kohus määras ekspertiisi selgitamaks välja, kas hageja hambale D11 aastal 2006 OÜ-s Stoma Hambaravi teostatud ravi vastas teostamise ajal arstiteaduse üldisele tasemele. Esimese ekspertiisi tegi eksperdina dr. Aino Rull, kohtu määratud kordusekspertiisi teostas eksperdina dr. Laur Samarüütel. Kohus määras kordusekspertiisi põhjusel, et eksperdi erapooletus oli hageja poolt kahtluse alla seatud, mistõttu kohus pidas kahtluste hajutamiseks põhjendatuks kordusekspertiisi määramist teise eksperdiga. Kohus ei ole eksperti Aino Rull taandanud, samuti ei ole kohus taandanud eksperti Laur Samarüütel, mistõttu on mõlema eksperdi eksperdiarvamus käsitatav asjas tõendina. Kohus, olles uurinud mõlema eksperdi poolt antud arvamust, vastuseid esitatud küsimustele ja kuulanud ekspertide küsitlemist kohtuistungil (s.h. nii helisalvestise kaudu, kohtuistungi protokolli vahendusel kui ka vahetult), leiab, et ekspertide Aino Rull ja Laur Samarüütel arvamused on usaldusväärsed ja piisavad, et anda hinnang hagejale aastal 2006 teostatud ravi kvaliteedile. Ekspertidele esitati küsimus ja mõlemad eksperdid vastasid, et tsiviilasja toimikus olevate materjalide, s.h. ravikaardi ja röntgenülesvõtte põhjal on võimalik mõista hagejale tehtud ravi. Nii ekspert A.Rull kui ka ekspert L.Samarüütel vastasid küsimusele põletiku olemasolu kohta

hamba D11 all jaanuaris 2006, et röngtenülesvõtte järgi ei ole näha põletikulisi muutusi hamba D11 juuretippu ümbritsevates kudedes. Mõlemad eksperdid vastasid, et varasemalt (eeldatavalt 1990.-ndate aastate keskel) tehtud juureravi on olnud korrektne (juuretäidis tipukolmandikus ühtlase tihedusega, mis on juurekanali hermeetilise sulguse seisukohast määrava tähtsusega, juurekanalitäidis lõpeb umbes 1 mm enne juure röntgenoloogilist tippu, juure all ei ole näha põletikulisi muutusi), varasemalt tehtud täidis vastab juureravi nõuetele. Ekspert A.Rull selgitas varasema juureravi kvaliteedi hindamise kohta, et ravikaardil sisalduva infoga võrreldes on röntgenülesvõte alati informatiivsem. Ekspert A.Rull vastas juureravi ümberravi põhjendatuse kohta, et ei esinenud meditsiinilist näidustust hamba D11 juureravi ümbertegemiseks enne tihvtkrooni paigaldamist. Ekspert Laur Samarüütel vastas, et kuna röntgenoloogiliselt puudub patoloogia, siis ümberravi ei ole näidustatud. Mõlemad eksperdid vastavad ka varasema (tehtud 1990 keskel) juureravi kvaliteedi kohta: tol ajal kasutati peamiselt tsementjuuretäidiseid. Esitatud röntgenülesvõtte ja ravikaardi kande järgi on üks ja teine ekspert hinnanud, et juurekanali täidis vastab juureravi nõuetele, see ulatub juuretipuni. Erineva vastuse annavad eksperdid juuretäidise tiheduse hindamise kohta: ekspert A.Rull annab arvamuse, et juuretäidise tihedust saab hinnata röntgenkontrastsuse järgi ja röntgenülesvõttelt on näha, et juuretäidis on tihe, ekspert L.Samarüütel annab arvamuse, et erinevad juuretäidismaterjalid on erineva röntgenkontrastsusega ega võimalda hinnata juurekanalitäidise tihedust. Selliste arvamuste erinevuse pinnalt seisukoha kujundamiseks uuris kohus ekspertide põhjendusi. Ekspert Laur Samarüütel vastas 02.03.2021 kohtuistungil küsitlemisel menetluspoolte ja kohtu küsimustele varasema juureravi kvaliteedi, s.h. juurekanalitäidise tiheduse kohta. Kohtuistungi protokollis 01:43:05-01:47:39-01:51:58- 01:57:21-02:02:03 (tl.92 pöördel93IVkd) annab ekspert põhjaliku selgituse ja vastused istungil esitatud küsimustele, s.h. aastal 2006 tehtud röntgenpildi alusel. Ekspert selgitas, et 2D pildi järgi ei ole võimalik hinnata juurekanali täidise tihedust, on võimalik hinnata vaid kontrastsust. Ülemine 2/3 ja alumine 1/3 peab olema tihedalt täidetud, röntgenpildilt paistab see ühtse massina. Röntgenpildi järgi ei saa tihedust hinnata, kuna materjalid on erineva kontrastsusega. Pildi järgi saab hinnata, kas kanalid on ühtlaselt täidetud täidismaterjaliga. Kui patsient on kohal, on võimalik tihedust kontrollida sondi otsaga katsudes ja juureravi instrumentidega. Ravikaardi järgi ei ole teada, kas juuretäidise tihedust kontrolliti 2006 enne ravi. Eksperdi arvates ei pea see ravikaardil kirjas olema kui täidis on piisavalt tihe. Ravikaardilt on näha, et röntgenoloogiliselt vastab hammas tasemele, põletikulisi muutusi ei ole, haigust diagnoosida ei saa, järelikult ei vaja hammas (ümber)ravi. Eksperdi hinnangul on märge kaardil, et juuretäidis tipuni, ja see on piisav kirjeldus juuretäidise korrektsuse kohta, sellega oli hinnang korrektsusele antud. Tavaliselt kirjutatakse kaardile muutused. Kohtuistungil 10.09.2019 (protokoll tl.14-15 IIIkd) selgitab ekspert Aino Rull vastuseks hageja nõustaja Meeme Mõttuse küsimustele põhjenduseks röntgenpildilt nähtuvate hammaste (D11 ja D12) juuretäidiste erineva kontrastsuse ja tiheduse kohta, et kontrastsus on erinev, kuid tuleb arvestada, et ei ole teada, kas need täidised on tehtud üheaegselt, kas on kasutatud sama materjali, kas oli sama protsess....arvan, et hamba D12 juuretäidis on mingi muu materjal, on heledama kontuuriga. Ekspert A.Rull selgitas, et käesoleval juhul arst veendus, et täidis on tihe nii sondeerimisega (seda ütles arst ise kohtuistungil), röntgenpildi järgi, ülevaatusega ja ajaloo alusel (et on täidetud aastal 1995-1996).

Kohus asub ekspertide A.Rull ja L.Samarüütel selliste põhjenduste alusel kogumis seisukohale, et aastal 2006 tehtud röntgenpildilt (2D) nähtuva alusel ei ole võimalik määrata juuretäidise tihedust, kuna ei ole teada kasutatud juuretäidise koostis (juuretäidismaterjali liik), täitmise aeg ega täitmisprotsess. Kohus uuris hageja poolt esitatud nõustaja-asjatundja Meeme Mõttuse hinnangut (tl.115-121 IIkd), et saada aru asjatundja positsioonist selles küsimuses (kas röntgenpildi alusel on võimalik hinnata juuretäidise tihedust). Nõustaja annab hinnangu kostja juures tehtu kohta (...dr Saag ...eemaldas osaliselt vana juuretäidist, muutis selle konsistentsi ja kuju) ja esitab kirjelduse selle kohta slaidil (tl.122 IIkd). Slaidi juurde on nõustaja kirjutanud p.2: Juuretäidis on hõre. Võrdle kõrvalhambaga. Näha erinev tihedus. Nõustaja-asjatundja kirjutab hinnangus (tl.117 IIkd) ülevalt teine lõik: Hiljem on nii Kaarli HP kui ka Kliinik 32 ravikaartidest üheselt loetav, et D11 ja D12 juuretäidised ei olnud tihedad (vanad tsementtäidised) ja mingit vaeva nende hammaste juureravil ei esinenud. Esitatud põhjenduste ja kirjalike tõendite alusel loeb kohus usaldusväärseks ekspert L.Samarüütli põhjenduse, et juuretäidismaterjalid on erineva röntgenkontrastsusega ja üksnes röntgenülesvõtte järgi ei ole võimalik hinnata juurekanalitäidise tihedust. Käesolevas kohtuasjas ei ole teada, missuguse koostisega on olnud hamba D11 juuretäidis, millal see on tehtud ja millise protseduuri käigus, ka hamba D12 kohta ei ole teada, millal on tehtud sinna juuretäidis ja millise protseduuri käigus. Need on asjaolud, mis mõjutavad röntgenpildilt nähtuvat juuretäidise kontrastsust (selle kohta nii A.Rulli kui ka L.Samarüütli ütlused). Nõustaja-asjatundja Meeme Mõttuse väide hinnangus (vt viide eespool tl.117 IIkd ülevalt teine lõik), et hilisematest ravikaartidest on üheselt loetav, et D11 ja D12 juuretäidised ei olnud tihedad (vanad tsementtäidised) ja mingit vaeva nende hammaste juureravil ei esinenud, ei ole kooskõlas kohtule esitatud Kaarli Hambapolikliiniku ja Kliinik 32 ravikaartidelt nähtuvaga. Nimelt nähtub Kaarli Hambapolikliiniku kaardilt (tl.136 IIkd ülemine) D11 hamba kohta kanne 9.01.2012: D11 all on kolle, kas saab krooni koos tihvtiga ära võtta. Samalt kaardilt (alumine) nähtub kanne: D11 juure all kolle, seda krooni praegu ei hakanud eemaldama, pole kindel, et D11 saan TKP kätte...kas tuleb D11 apikat.kõne alla, jt.ebakvaliteetne. Kas hakkan krooni ja TKP proovima eemaldada ja mis dr Marandi arvab D12-st. 16.01.2012 on kanne hamba D12 kohta, kus kirjas ka...Panime dr Pohlakule D12 jr.aja 9.03, enne seda konsulteerin Pohlakuga, kas proovime ka D11 krooni, tihvti eemaldada. Neist kannetest nähtub hamba D11 kohta, et juure all on kolle, juuretäidis ebakvaliteetne. Samas ei nähtu neist kannetest, kas või kuidas juuretäidise tihedust kontrolliti ja misliiki juuretäidisega on tegemist. On küll kirje, et D12 vajab juureravi, kuid D11 kohta selline kanne puudub. Tl.137 IIkd kanded Kliinik 32 ravikaardil ei sisalda samuti sissekandeid D11 juuretäidise tiheduse/hõreduse kohta, juuretäidise liigi kohta, juureravi kohta. Hammast D11 puudutavad kanded on tehtud 25.01.2012, 8.02.2012, 1.03.2012, kuid neis ei ole kandeid D11 juuretäidise liigi ega tiheduse kohta. Samas on kanne D12 kohta (22.02.2012)- juuretäidiseks tsement (hõre). Edasised kanded (tl.137-138 IIkd) ei sisalda mingit teavet hamba D11 ega sellega tegelemise kohta. Seega ei tulene nõustaja-asjatundja M.Mõttuse hinnang, et ravikaartidelt nähtub, et D11 juuretäidis ei olnud tihe, oli vana tsementtäidis, kirjalikes tõendites (ravikaartides) tehtud kannetest. Kohus ei saa sellise hinnanguga arvestada, kuna see ei ole kooskõlas kirjalike tõenditega.

Ravikaartides puuduvad viited ka sellistele tegevustele D11 hamba juures, mida nõustajaasjatundja kirjeldab kui OÜ Stoma Hambaravis tehtut: ... eemaldas osaliselt vana juuretäidist, muutis selle konsistentsi ja kuju. Kuna puuduvad ka muud andmed, mis selliste tegevuste toimumist kinnitaks, ei saa kohus sellise hinnanguga arvestada kui usaldusväärsega. Kostja seaduslik esindaja M.Saag andis kohtuistungil 19.06.2020 vande all ütlusi (tl.109 pöördel -111 IIIkd) 12:03:50, 11:13:22, 12:47:29: tihvtköndi valmistamiseks on kanali projektsiooniala... tühjaks prepareeritud, ...12:47:29: hiljem olen veel paar mm välja prepareerinud, kinnitust saanud, et suund on õige. Kohtu hinnangul selgitavad kostja seadusliku esindaja sellekohased ütlused usutavalt D11 juurekanalis tehtut (prepareerimist) enne tihvtköndi paigaldamist. Samas see ei ole tegevus, mida kirjeldab nõustaja- asjatundja. Arvestades hagiavalduses märgitut ja hageja ütlusi vande all kohtuistungil 19.06.2020 selle kohta, et varasem juureravi hambale D11 oli talle tehtud umbes 1990.-ndate keskpaigas ja ta ei mäleta, millise teenuseosutaja juures, puudus hambaraviteenuse osutajal aastal 2006 võimalus ka täiendava informatsiooni hankimiseks (näiteks varasem ravilugu või röntgenipildid) hageja hamba D11 varasema juureravi kohta. Kohus esitas mõlemale eksperdile küsimuse selle kohta, kas aastal 2006 oleks arst pidanud püüdma varasemat juureravi ümber ravida. Mõlemad eksperdid vastasid sellele, et kui puudub ümberraviks näidustus-põletikukolle või muud röntgenoloogilised muutused, siis ei ole ümberravi näidustatud. Ekspert A.Rull selgitab, et juureümberravi alustamine pelgalt kahtlustele tuginedes, et juuretäidis võib tulevikus lekkima hakata, ei ole tõenduspõhine. Juure ümberravi on kulukas ja riskantne protseduur ja kergekäeliselt seda ei tehta. Ekspert L.Samarüütel selgitas kohtuistungil 02.03.2021 (tl.93-94 IV kd) 02:13:48-02.26:25 juurekanali lahtivõtmist, ümberravi ja sellega seotud riske, s.h. näitlikustades tekkivaid riske tema enda praktika põhjal koostatud abimaterjaliga slaididel. Ekspert selgitas, et juureravi ümberravi riskantsuse tõttu ei asuta ilma diagnoosita ravima. Et seda hammast enne krooni paigaldamist ümberravima hakata, oleks pidanud diagnoosiks olema juuretipualune krooniline põletik. Hageja nõustaja-asjatundja Meeme Mõttus oma hinnangus (tl.117 IIkd) märgib, et ... ümberravi jäeti pooleli, s.t. hammas jäeti ravimata ja slaidi juures (tl.122 IIkd) p.5: ... nii tänasel päeval kui 2006 oli vajalik läbi viia hamba juurekanali ümberravi ning selle tegemata jätmine on raviviga. Kohtu hinnangul on nõustaja- asjatundja esitanud väiteid, mis on omavahel vastuolus ja ei saa üheaegselt õiged olla. Nimelt on tl.117 IIkd kirjutatud esimeses lõigus, et dr Saag ... eemaldas osaliselt vana juuretäidist, muutis selle konsistentsi... Samal leheküljel p.3 all on märgitud aga, et... dr Saag ...ei kontrollinud juuretäidise tihedust või tegi seda puudulikult. Kohus on arusaamisel, et vana juuretäidise eemaldamine, selle konsistentsi muutmine ei saa toimuda ilma juuretäidise tihedusest aru saamata, s.t. selle tihedust kontrollimata (juuretäidist eemaldades, välja puurides selgub selle tihedus). Teisalt: kui juba röntgenpildilt on näha, et juuretäidis on hõre (nõustaja-asjatundja hinnang), siis ei ole veenvat alust etteheiteks, et juuretäidise tihedust ei kontrollitud. Selliselt on nõustaja-asjatundja hinnangud ja väited vastuolulised ja kohus ei saa neid arvestada seisukohtade kujundamisel kui usaldusväärseid. Kohus on seisukohal, et ekspertide A.Rulli ja L.Samarüütli arvamused, et hageja hamba D11 juureravi ümberraviks puudus näidustus ja hammas ei vajanud (ümber)ravi on kooskõlas

kohtule esitatud Euroopa Endodontoloogia Seltsi konsesnsusaruandega (tl.162-171 IIkd), mis sisaldab kvaliteedisuuniseid endodontiliseks raviks. Neist suunistest on võimalik lugeda juurekanali ravi näidustusi ja juurekanali ümberravi näidustusi (suuniste lk.2,3, tl.lk 163-164 IIkd), mille hulgas mõlemal juhul nimetatud apikaalse periodontiidi nähud koos radioloogiliste leidudega, ümberravi näidustuseks on ebapiisav juurekanalitäidis. Käesolevas asjas ei ole selliste nähtude ega leidude kohta hageja hambal D11 viiteid esitatud. Tartu Ülikooli Stomatoloogia kliiniku õppevahend (tl.21-24 Ikd) käsitleb kohtule esitatud osas vigu juurekanalite täitmisel, s.h. eelneva juuretäidise mittetäielikku eemaldamist juureravi ümberravi puhul. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja kliinikus ei tehtud hageja hambale d11 juureravi ümberravi, seega ei käi õppevahendis esitatud väide käesolevas asjas käsitletava juhtumi kohta. Kohus, viidates käesoleval juhul Euroopa Endodontia Seltsi ravijuhendile, ehkki ravijuhend on võetud vastu alles 13.juuni 2006.aastal ehk pärast hagi aluseks olevat raviprotseduuri, on seisukohal, et ravijuhendis käsitletud ravimeetodid ja nende tulemusena saavutatav ravi tase ei ole välja mõeldud juunis 2006, vaid need meetodid ja tulemuste hindamise kriteeriumid on Euroopas hambaarstide väljaõppes kehtinud ammu enne seda kuupäeva (13.06.2006). Et kirjeldatud ravimeetodid kuuluvad Euroopa hambaravikoolides õpetatavate oskuste hulka, on kirjas ka juhise sissejuhatuses. Seetõttu on tegemist teostatud ravi võrdlevaks hindamiseks sobiva juhendmaterjaliga. Eestis koostatud juureravi ravijuhend puudub käesoleva ajani (selle kohta ekspertide A.Rull, L.Samarüütel ja kostja seadusliku esindaja selgitused).

olnud üks ja seesama: kõik hambas olevad juurekanalid peavad olema leitud, puhastatud ja võimalikult hermeetiliselt täidetud juurekanalite lõpuni. Tänaseks päevaks on lisandunud 3D röntgen ja mikroskoop, mis annavad paremad võimalused diagnoosimiseks ja ravi läbiviimiseks. Ekspert L.Samarüütel vastas kohtuistungil hageja küsimustele, et juureravi etapid on õpitud ülikoolis, selle kohta on läbitud erinevaid täiendkoolitusi, omandatud erinevaid tehnikaid praktikas. Kui patsiendil puuduvad sümptomid ja röntgenoloogiline leid, ei ole juureravi näidustatud. Ekspert L.Samarüütel selgitas kohtuistungil 03:38:15-03:41:52 juureravi läbiviimist ja nõudeid sellele. Ekspert Aino Rull tõi esile tänapäevasemaid täiuslikumaid diagnostilisi vahendeid (digiröntgenoloogia, 3D röntgendiagnostika), on täiustunud instrumentaarium ja töömeetodid. Ekspert rõhutas, et ka käesoleval ajal ei rakendata olukorras, kus põletikutunnused puuduvad ja puudub näidustus varasema juureravi ebaõnnestunuks lugemiseks, juurekanali ümberravi. Ekspertidele esitati küsimus, kas 2006.aastal teostatud ravi vastas muus osas, s.h. teostatud könttihvtpanuse ja ferrule osas tol ajal kehtinud standarditele. Ekspert L.Samarüütel vastas, et röntgenpildi järgi on hambakudet hambal D11 järgi rohkem kui D12-l, seega ferrule oli olemas. Ekspert selgitas kohtuistungil, et kuna hammas on taastatud ka aastal 2012, siis on ka sel ajal hambakudet piisavalt olnud. Ekspert Aino Rull hindas, et tihvti pikkus standardi järgi on maksimaalselt 2/3 juure pikkusest, praegusel juhul oli see 1⁄2 juure pikkusest, tagades hea stabiilsuse. Nõustaja-asjatundja Meeme Mõttus on oma hinnangus (tl.119 IIkd) märkinud, et ekspert A.Rull on osutanud olulisele raviveale- et dr Saag tegi lühema tihvti kui standardid ette näevad. Kohus leiab, et ekspert Aino Rulli vastus küsimusele 1.7.2. (tl.66 IIkd) ja tema vastused küsimustele kohtuistungil 10.09.2019 sellist järeldust teha ei võimalda: kui tihvti pikkus standardi järgi on maksimaalselt (võimalik suurim pikkus) 2/3 juure pikkusest ja arst tegi tihvti pikkusega 1⁄2 juure pikkusest, siis on tihvt valmistatud standardi piires, kuna ei ületa maksimaalset lubatud pikkust. Kohus küsis ekspertidelt selle kohta, kas aastal 2006 juureravi ümber tegemata jätmine võis aastal 2012 tuua kaasa põletiku hamba juure alla ja valu ja kas see põletik võis levida ka kõrvalhammaste alla. Ekspert Laur Samarüütel vastas, et ühe hamba all olev juurekanalipõletik ei levi teise hamba juurekanalitipu alla. Ka kõige paremini läbiviidud juureravi korral jääb võimalus uueks juuretipupõletiku kordumiseks. Kohtuistungil vastas ekspert küsimustele, et ühe hamba juure alt teise juure alla põletik ei levi. Infektsiooni põhjus tuleb mujalt. Ekspert L.Samarüütel näitlikustas kohtuistungil vastust slaidi abil ekraanil (tl. 95 pöördel IVkd 03:48:10), s.h. selgitades, et ebavajaliku ravi tegemine on raviviga, kui on tehtud ravi, mida ei ole vaja teha. Ekspert selgitas, et ravitakse hammast, mille all on põletik. Ei ole välistatud, et kahe hamba all korraga on põletik. Ekspert Aino Rull vastas sellele küsimusele (küsimus 1.7.6 tl.67 IIkd), et reeglina on põletikukolle seotud ühe hamba juurega, kui kõrvalolevatel hammastel on mõlemal kolded, siis võivad need laatuda. Ekspert osutab, et 3D ülesvõttelt D11 kohta on näha, et kolde kontuurid on seotud vastava hambajuurega. Aastal 2006 ei olnud võimalik Tartus ega üldse Eestis 3D ülesvõtet teha. Olemasoleva info põhjal ei ole võimalik kinnitada, et põletik levis ühe hamba alt teise alla.

Ekspertidele esitati küsimus aastal 2006 kasutada olnud tehniliste vahendite kohta- võimaluse kohta röntgenülesvõtte suurendamiseks. Ekspert L.Samarüütel vastas, et suurendamise võimalust ei pidanud olema, röntgenpilte vaadati vastu valgust. Hambaarstid siiski kasutasid luupi, ekspert märgib, et konkreetsel juhul on aastal 2006 hageja hambast tehtud röntgenpilt üllatavalt hästi säilinud ja hea kvaliteediga, digitaliseerimine algas aastal 2008. Ekspert Aino Rull vastas, et ta ei tuvastanud kõnealust röntgenpilti luubiga vaadates erinevusi võrreldes originaalse röntgenkujutise vaatamisega. Digiröntgengrammi kasutamisel oleks analüüsimise tulemus olnud täpsem, võib-olla mõned vastused võinuksid olla teistsugused.

hambaraviteenuse osutamisel kostja kliinikus raviviga ei tehtud ja hambaraviteenus vastas tol ajal vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele tähendab, et kostja ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsunduslepingu tüüpi lepinguga, mille puhul on leping suunatud mitte tulemuse saavutamisele, vaid kõige mõistlikult võimaliku tegemisele lepingus kindlaksmääratud tulemuse saavutamiseks. Mis on mõistlikult võimalik- see on määratud arstiteaduse üldise tasemega teenuse osutamise ajal. Asjas ei ole vaidlust, et hageja saabus kostja juurde hambaraviteenust saama hamba murdunud krooni tõttu- ta soovis hamba päästmist ja uue krooni paigaldamist. Kostja kliinikus tuli see tagada vastavalt ravijuhistele ja sama kvaliteetselt, nagu teeks seda vastava eriala haritud ja kogenud arst. Asjas on kinnitust leidnud, et aastal 2006 (ja ka käesoleval ajal) puuduvad Eestis koostatud ravijuhised juureravi kohta. Kohtule on esitatud ja kohus peab võimalikuks arvestada juunis 2006 vastu võetud Euroopa Endodontoloogia Seltsi kvaliteedisuunistega, milles muuhulgas öeldakse: ...kuna ravi läbiviimiseks on mitmeid erinevaid meetodeid, on need suunised formuleeritud üldsõnaliselt. Erinevad eksperdid on kinnitanud arvamust, et hamba D11 juureravi ümbertegemiseks näidustus puudus, mistõttu juureravi ümberravi tegemata jätmine ei ole raviviga. Kohus rõhutab, et juureravi ümberravi tegemise võimaluse olemasolu iseenesest või asjaolu, et ümberravi tegemiseks puudusid takistused (hageja küsimus eksperdile), ei tähenda, et juureravi ümberravi tuleb kindlasti teha. Ekspert L.Samarüütel kohtuistungil andis selgituse, et ebavajaliku ravi tegemine on raviviga. Kohus peab oluliseks, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul on vajalik teha kõik mõistlikult võimalik, mõistlikkus tähendab sellise teenuse juures arvestamist võimalike riskidega patsiendi jaoks, nende välistamise vajadust ja arvestamist konkreetse patsiendi eripäraga. Ekspert Aino Rull eksperdiarvamuses (tl.64 IIkd) märgib, et iga haigusjuht vajab individuaalset lähenemist, nõustaja- asjatundja Meeme Mõttus 10.09.2019 kohtuistungil (protokoll tl.10 IIIkd) annab selgituse, et õppematerjalid ja ravijuhendid on üldised, ...pole kirjas, et täpselt nii peab tegema, puudub konkreetne ravijuhend, mis ütleb, et täpselt nii peab tegema. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungil 19.06.2020 andis vande all ütlusi asjaolude kohta, mida kostja juures arvestati: kuni on võimalik kasutada oma hambajuuri, et lõualuu säiluks ja tulevikus oleksid patsiendil kõik võimalused - sellepärast sai tehtud selline valik ( tl.108 pöördel III kd 11:44:06). Tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoole hulka kuulub kõigi asjaolude, s.h. ka võimalike riskide kaalumine ja hindamine, kas esinevad alternatiivsed ravivariandid. Õiguskirjanduses (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne.P.Varul jt (koostajad).Tallinn 2020, lk.207 p.3.1.) on öeldud: Ravijuhist ei tohi pimesi järgida, sest tegemist on inimese suhtes arstikunsti rakendamisega, mitte algoritmi alusel keskmise inimese remontimisega.

Ehkki käesolevas asjas on kinnitust leidnud, et Eestis kehtivat ravijuhist juureravi kohta jaanuaris-veebruaris 2006 ei olnud, on nii eksperdid A.Rull kui ka L.Samarüütel eksperdiarvamuses kirjeldanud protseduure juureravi vajaduse hindamiseks ja andnud arvamuse, et nende protseduuride alusel arst teeb otsustuse ravivajaduse kohta. Vajadusele hinnata tegelikku olukorda patsiendi suus ja hambas osutab ka Euroopa Endodontoloogia Seltsi kvaliteedisuuniste aruanne (tl.162-171 IIkd). 11.6.Kohus, hinnates kostja juures aastal 2006 tehtud raviplaani (juureravi ümberrravi mitte teha) mõistlikkust ja järelmeid, jõuab uuritud tõendite põhjal järeldusele, et hagejal aastal 2012 tekkinud negatiivne tagajärg ja hiljem taluda tulnud vaevused ei ole seotud hambaga D11, mida ravis kostja. Nimelt nähtub hageja esitatud ravidokumentidest (tl.15 Ikd), et Kaarli Hambaravipolikliinikus on konstateeritud 09.01.2012 hageja hambal D11 juure all kolle, arst kahtleb, kas saab D11 krooni koos tihvtiga eemaldada (16.01.2012), muud toimingud selles kliinikus puuduvad. 25.01.2012 on hageja pöördunud Kliinik 32, kus hambaga D11 on tegeletud 25.01.2012, 8.02.2012. Muudel kuupäevadel hambaga D11 tegelemist ei ole fikseeritud ja seda ei kinnita ka raviarved Kliinik 32-st (tl.30-38 Ikd), nimelt näitab ravikaardi (tl.17-18) ja raviarvete võrdlev analüüs, et alates 22.02.2012 on toimunud tegelemine hambaga D12 ja teiste hammastega. K3 Hambaravi OÜ arved aastast 2014 ja 2015 (tl.40 Ikd) ei ole seostatavad hambaga D11. Kohtule on esitatud hagejale koostatud raviplaanid Kliinik 32-s (tl.173-175, 183-185 IIkd) ja ravikaart visiitide kohta Kliinik 32-s alates 25.01.2012 kuni 19.06.2013 (tl.176-182). Raviplaanidel puuduvad kuupäevad, kuid kaaskirjast nähtub, et esimene neist on saadetud hagejale 26.04.2012.a (tl.172 IIkd). Esimene raviplaan sisaldab planeeritavat tegevust hambaga D11 järgmiselt: Hammaste 11, 21 igemekontuuri korrigeerimine. Kõik muud rohked tegevused on raviplaani järgi seotud muude hammastega ja D11 ei puuduta. Teine raviplaan (kuupäevata) ei sisalda mitte üheski positsioonis viidet hambale D11 või seost selle hambaga. Raviplaani p.1 on kirjas: Kuna vasakul pool puuduvad ülemised purihambad, siis on kogu koormus paremal pool. Selle tõttu on lihaste pinge tasakaalust väljas. Käsitletav hammas D11 asub paremal pool. Seega tekst raviplaani p.-s 1 osutab, et ülekoormus paremal pool ei ole tekkinud mitte hambast D11 tulenevalt, vaid muust asjaolust. Ka kanded ravikaardis kuni juunini 2013 puudutavad üksnes ühes kandes hammast D11kanne 18.02.2013: Lihvitud D11 (ja teisi hambaid). Sellised tõendid tõendavad, et hagejale kuus aastat pärast ravi kostja juures tekkinud negatiivne tagajärg, vaevused ja kulu, ei ole tingitud mitte hambast D11, mida ravis kostja, vaid muudest põhjustest. Ravi ja tegevused hambaga D11 lõppesid kahe kuuga. Selline olukord viitab, et kostja raviotsus aastal 2006 võimaldas hageja hamba D11 all olnud põletiku ravida aastal 2012 lühikese ajaga ja hilisemate tüsistusteta. Seega ei saa ka negatiivse tagajärje tekkimist kuus aastat hiljem omistada kostjale. Hageja on esitanud kohtule panoraamröntgenid, millest üks tehtud hageja väitel 13.01.2011 (tl.45 IIIkd), teostamise koht ei ole kindlalt teada, ja teine tehtud 12.04.2012 Kliinik 32-s (tl.46 IIIkd). Hageja 11.10.2019 menetlusdokumendis märgib, et röntgenitelt nähtub, et hageja kõik muud hambad peale D11 ja D12 olid kaebusteta hambad. Kohus märgib, et samal perioodil hageja jaoks koostatud raviplaanid ei kinnita hageja järeldust, et kõik muud hambad olid kaebusteta ja ravivajadusega olid üksnes D11 ja D12. Kui röntgenpilt on tehtud 12.04.2012 ja

raviplaan koostatud 26.04.2012, siis tuleb sellest järeldada, et 12.04.2012 tehtud röntgenpilt osutab just muude hammaste ravivajadusele (juureravid, kroonid, täidised jm), kuna raviplaanis on käsitletud rohkelt muude hammaste ravi ja D11 on tähelepanuta. Kohus vaatleb tervishoiuteenuse osutaja hoolsust oma kohustuste täitmisel tagantjärele ex post, arvestades ka neid asjaolusid, mis teenuse osutamise hetkel ei olnud teada. Kuus aastat pärast teenuse osutamist hamba alla tekkinud põletiku kohta on eksperdid esitanud usaldusväärse loetelu võimalikest põhjustest. Need põhjused ei ole seostatavad kostja tegevusega. Kohtule on esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsused 08.04.2016 (tl.42-43 Ikd), 07.05.2014 (tl.186-187 IIkd), 03.03.2015 (tl.188-190 IIkd), millest nähtub, et Mxxxx Rxxxxx on tehtud kindlaks püsiv töövõimetus tulenevalt aastal 2012 tehtud stomatoloogilise ravi (hambumuse taastamine) ebaefektiivsusest ja 2013.a veebruaris tehtud juureravist, mille käigus oli lokaalne tüsistus, jäänud on püsiv krooniline valu. Kohus võrdles hageja ravikaardile Kliinik 32-s tehtud kandeid ja neist nähtub, et aastal 2013 veebruaris on tehtud hageja hambale D15 juureravi (tl.179 IIkd). Seega ei ole ka see põhjus seotud hambaga D11. Menetluses käsitletud väide, et hästi ravitud juureraviga hammas võib püsida suus 20 aastat või ka rohkem, on leidnud ligilähedast kinnitust ka käesolevas menetluses (hageja hambale D11 tehti juureravi millalgi 1990.-ndate aastate keskpaiku ja valu tekkis aastal 2012).

röntgenogrammil ei olnud muutusi ja näidustust juure ümberraviks ei olnud. Kostja pakkus hagejale lahendusena välja tihvthamba, muid variante ei olnud. See oli Mare Saagi enda otsus, patsient ei oleks väikselt röntgenpildilt olnud võimeline analüüsima. Kostja andis ütlusi, et tehtud lahendus oli ainus võimalus olukorda lahendada, muid alternatiive olukorra lahendamiseks ei olnud. Alternatiiv oli hamba väljatõmbamine ja implantaat. Mare Saag annab kohtuistungil ütlusi, et puudujääk on dokumenteerimise lakoonilisus. Ravikaardile kirjutatakse kui on mingi komplikatsioon või kõrvalekalle. Praegu on ravikaardis olev info arusaadav- mida on tehtud, kolleeg saab selle info ja pildi põhjal aru, mida on tehtud. Neist ütlustest, aga ka ravikaardist nähtub, et hagejat ei ole teavitatud juureravi ümberravi tegemise võimalusest, seda ei ole patsiendiga arutatud. Kohus on jõudnud veendumusele, et juureravi ümberravi mittearutamine hageja kui patsiendiga tuleneb asjaolust, et hambaraviteenuse osutajaks olev kostja sellist lahendust alternatiivina ei näinudki. Kohus on eespool teinud kindlaks, et juureravi ümberravi tegemiseks näidustus puudus. Seega on põhjendatud, et sellisest olemasolevast ravilahendusest kui alternatiivist hageja hamba ravimiseks hagejat ei teavitatud. Ravilahendusest, mida kasutati- tihvtkrooni paigaldamine- oli hageja teavitatud, paigaldati ajutine tihvtkroon, hageja kutsuti tagasi. Seega oli hageja teadlik ja nõustus sellise ravilahendusega, hageja kinnitab ka ise, et soovis krooni, mida arst õigeks peab. Õiguskirjanduses (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne.P.Varul jt (koostajad).Tallinn 2020, lk.215 p.3.2) on kirjeldatud, et patsiendi teavitamine on vormivaba, eelduslikult on tegu suulise vestlusega, sellekohaste allkirjade puudumine dokumendiväljal ei ole viga. Dokumendil olev väli tuleb täita ainult siis, kui esineb oluline informatsioon, mille alusel väli täita. Ekspert Laur Samarüütel andis kohtuistungil ütlusi (tl.94 pöördel 02:58:43), et põletikulisi muutusi ei olnud, arst ei pidanud selgitama, mida oleks pidanud tegema kui need muutused oleks olnud. Ravikaardile ei kirjutata, mismoodi arst ja patsient suhelnud on, selgitusi antakse suuliselt. Raviveaks loetakse protseduurilisi vigu, mitte teavitamata jätmist. Sama ka kirjalikus eksperdiarvamuses. Sotsiaalministri määruse nr. 76 06.05.2002 „Tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“ annab §-s 83 loetelu hambaravikaarti tehtavate kannete kohta, s.h. lg.3 andmed anamneesi kohta, lg.4 kanne objektiivse uuringu, vaatluse, palpatsiooni kohta, lg.5- hambaravikaarti tehakse kanne ravi vajaduse kohta, lg.12- andmed, mis kantakse hambaravikaardi päeviku ossa. Määrusest ei tulene, et hambaravikaart peab sisaldama andmeid patsiendile antud teavituste kohta. Asjas ei ole esitatud väiteid, et hageja hamba D11 ravimine kostja juures oleks toimunud vastu hageja tahtmist, hageja valis teenuseosutaja endale ise, käis mitmel visiidil kuni soovitud tulemuse saamiseni- hammas D11 oli kroonitud tihvtkrooniga. Omavolilist ravi ei toimunud.

Tervishoiuteenuse osutamisel on dokumenti käesoleva määrusega kehtestatud kannete tegemine kohustuslik. (§ 2 lg.5), hambaravikaart on tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument (§ 4 p.8). § 83 – hambaravikaarti kantavad andmed, s.h. lg.3 andmed anamneesi kohta, lg.4 kanne objektiivse uuringu, vaatluse, palpatsiooni kohta, lg.5- hambaravikaarti tehakse kanne ravi vajaduse kohta, lg.12- andmed, mis kantakse hambaravikaardi päeviku ossa. Käesolevas asjas on tõendatud, et hambaravikaart on täidetud puudulikult. Selles puuduvad andmed anamneesi kohta ja hammaste karioloogilise staatuse kohta. Ekspert Aino Rull on andnud arvamuse (p.1.7.1. tl.65 IIkd), et hambaarst oleks pidanud ravikaardil asjaolusid täpsemalt kirjeldama, märkima, et kontrollis juuretäidise tihedust. Vastates küsimusele 1.7.3. annab ekspert A.Rull arvamuse, et ravikaardil oleks pidanud olema märge hamba krooniosa pikkuse kohta (tl.66 IIkd). Ekspert Laur Samarüütel vastas kohtu küsimusele (küsimus 4.5.1. tl.41 pöördel IVkd) ja kohtuistungil 02.03.2021 (tl.94 pöördel 02:58:43), et patsienti teavitatakse suuliselt võimalikest hambaravi protseduuridest ja riskidest, hambaravikaarti seda ei kirjutata. Ekspert kohtuistungil ei olnud teadlik sotsiaalministri määrusest tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohta. Ekspert andis selgituse, et hambaravikaarti arst ei kirjuta seda, mida ta ei tee. Ekspert andis kohtuistungil vastuse küsimuse 4.4.1. kohta ( tl.92 pöördel- 93 01:43:05-01:57:21), et ravikaardil ei pea olema märget juuretäidise tiheduse kontrollimise kohta. Ekspert vastas küsimuse 4.4.3. juures (02:06:01), et eelneva juureravi korrektsuse kohta oli kaardis märge, et täidis on tipuni, see oli piisav kirjeldus, see oligi väide korrektsuse kohta. Vastates küsimusele

kanded nõrgemal tasemel või arstiteaduse üldisest tasemest madalamal- samal tasemel tehti ravikaarti kandeid ka teistes kliinikutes ja praktiseerivate hambaarstide poolt. Euroopa Endodontoloogia Seltsi kvaliteedisuunistes (tl.162-171 IIkd) alajaotuses „Andmed“ kirjutatakse: Patsiendi kaebused, anamnees ja raviplaan tuleks dokumenteerida ulatuses, mis võimaldab läbi viia nõuetekohast ravi ja ülevaatust. Peale selle võimaldab see vajadusel teistel arstidel ravi üle võtta. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ravikaart kostja juures on täidetud ja ravi dokumenteeritud olulises osas ja piisavalt, et tehtud ravi oleks võimalik mõista ja teistel arstidel üle võtta. Ravikaardi täitmise kohustust on rikutud anamneesi ja hammaste karioloogilise staatuse täitmise osas. Rikkumine selles osas ei oma käesoleva ravijuhu hindamisel tõenduslikku tähendust. Kohus on varasemalt menetluse kestel põhjendanud (määruses 22.04.2021), et Dokumenteerimiskohustuse ümberpööramise aluseks ei ole, kui protseduure oleks saanud täpsemalt ja paljusõnalisemalt dokumenteerida. Käesoleval juhul võimaldavad ravikaarti tehtud kanded ja heakvaliteediline röntgenpilt hagejal oma nõuet esitada ja põhjendada, mistõttu ei tingi puudused dokumenteerimiskohustuse täitmisel ka tõendamiskoormuse ümberpööramist. Kohus on ka seda 22.04.2021 määruses põhjendanud.

küsis määratava eksperdi kohta arvamust menetluspooltelt (kohtu 06.07.2020 kiri tl.125 IIIkd). Kohus esitas Laur Samarüütlile küsimusi kirjalikult tema seotuse kohta menetluspooltega ja tegi ettepaneku anda nõusolek teha ekspertiis (tl.156 IIIkd), küsitletav vastas 05.09.2020. Kohus määras eksperdiks dr Laur Samarüütli. Kohus on seisukohal, et hambaarstihariduse omandamine Tartu Ülikoolis ja kuulumine Eesti Hambaarstide Liitu ei ole puudused ega takistused isiku määramisel eksperdiks käesolevas asjas. Kohus on eksperdi isiku määranud tema praktilise kogemuse, tööspetsiifika ja väljaõppe alusel, s.h. välisriigis. Hageja esitas kohtule Eesti arstieetika koodeksi, mis osas III Arstipraktika p.1 ütleb: Arstil on kohustus osaleda arstlike kutseorganisatsioonide tegevuses, pidevalt täiendada oma erialateadmisi ja oskusi ning jagada neid ka kolleegidega. Seetõttu on kohus seisukohal, et eksperdiks määratud isiku kuulumine Eesti Hambaarstide Liitu osutab pigem arsti kõrgele erialasele teadlikkusele, enesetäiendamishuvile. Need on eksperdiks olemiseks vajalikud omadused. Kohus ei pea võimalikuks lähtuda esitatud väitest, et arstide ringkaitse on Eestis üldtuntud asjaolu. Kohus on ekspert Laur Samarüütli määranud tema vastuste pinnalt (tl.157 IIIkd), ta ei ole menetluspooltega seotud, ekspert on kinnitanud, et ta suudab ekspertiisi teha ja küsimustele vastata erapooletult ja sõltumatult. Ekspert L.Samarüütel esitas eksperdiarvamuse vastustena kohtu määruses esitatud küsimustele sama määruse juures (tl.182- 186 IIIkd). Vastused on lakoonilised, konkreetsed, põhjendused on napid. Seetõttu ja hageja ettepanekul esitas kohus eksperdile küsimused eksperdiarvamuse täpsustamiseks (tl. 36 IVkd), ekspert esitas põhjendused 22.02.2021 (tl.41-43 IVkd). Ekspert Laur Samarüütli usaldusväärsus küsimustele vastuste andmisel ja sõltumatus ei ole vähenenud ka kohtuistungil 02.03.2021 küsimustele vastamisel. Kohus ja hageja esitasid ekspert Laur Samarüütlile kohtuistungil küsimusi muuhulgas tema suhete kohta kostja seadusliku esindaja dr Mare Saagiga. Eksperdi vastustest tuleneb, et tal puuduvad isiklikud suhted viidatud isikuga. Seetõttu ei ole tegelikkusega kooskõlas hageja poolt koostatud kuriteokaebuses (tl.130-134 IVkd) esitatud väited ekspert Laur Samarüütli kallutatusele, pikaaegsetele kollegiaalsetele ja lähedastele suhetele kostja esindaja Mare Saagiga. Kohus on seisukohal, et eksperdile esitatud etteheited valeütluste andmises, valetamises ja süstemaatilises vastamisest keeldumises (esitatud kuriteokaebuses) on põhjendamatud. Ekspert on oma vastuseid erialateadmistele ja isiklikule tööpraktikale tuginedes põhjendanud, esitlenud kohtusaalis tema enda tööpraktika põhjal koostatud slaide selgitamaks tema seisukohtade kujunemist. Kohus rõhutab, et eksperdiarvamus kui tõend on eksperdi enda eriteadmistele tuginev informeeritud hinnang, ekspert Laur Samarüütli arvamus ja hinnangud, samuti põhjendused nende kohta on kohtu jaoks usaldusväärsed ja kohtusaalis esitatuna ka piisavad, et lugeda Laur Samarüütli eksperdiarvamust usaldusväärseks. Põhjendatud ei ole etteheide, et ekspert on andnud küsimustele subjektiivseid ja põhjendamata vastuseid. Eksperdiks määratakse eriteadmistega isik, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 293 lg.1, § 294 lg.1). See tähendab eeldust, et ekspert uurib küsimust ja vastab läbi temal olemasolevate eriteadmiste, läbi temal oleva praktilise kogemuse. Õiguskirjanduses (Ingeri Luik-Tamme, Kärt Pormeister. Kas süü tervishoiuteenuse osutaja lepingulise vastutuse eeldusena on iseseisev või sisutühi kontseptsioon?-Juridica 2014/10, lk.772) on oldud seisukohal, et ekspert peab hindama olukorda ex ante ehk asetama end tervishoiuteenuse osutajaga samasse olukorda, eksperdil tuleb tagantjärele anda prognoos selle kohta, kuidas oleks teine tervishoiuteenuse osutaja samadel asjaoludel käitunud. Ekspert Laur Samarüütel on oma vastuseid selliselt ka andnud. Kohus käsitles eespool ka dr Aino Rulli antud eksperdiarvamust, s.h. tema vastuseid ja põhjendusi küsimustele 10.09.2019 kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks arvestada ka

ekspert Aino Rulli vastustega küsimustele, märkides, et mitmetel juhtudel langevad Aino Rulli vastused kokku hageja nõustaja-asjatundja Meeme Mõttuse seisukohtadega. Nii ekspert Aino Rull kui ka ekspert Laur Samarüütel on kohtu poolt hoiatatud valearvamuse andmise eest, isikud on hoiatuse allkirjastanud, Laur Samarüütel kinnitanud seda suuliselt ka kohtuistungil. Käsitletavas valdkonnas (hambaravi) ei ole Eestis riiklikult tunnustatud eksperti. Hageja esitas koos 02.09.2019 menetlusdokumendiga (tl.108-114 IIkd) eriteadmistega isiku dr. Meeme Mõttuse hinnangu ravile OÜ-s Stoma Hambaravi ja hinnangu 13.05.2019 eksperdi arvamusele (tl.115-121, lisad tl.122 IIkd). Kohus käsitleb esitatud hinnangut TsMS § 293 lg.2 alusel dokumentaalse tõendina, oma sisult on see teemakohane. Lähtudes esitatud kirjalikust hinnangust on Meeme Mõttus hageja nõustajana andnud ka suuliselt hinnanguid ja kommentaare 10.09.2019 kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et esitatud kirjalikus tõendis on nõustaja-asjatundja andnud hinnanguid õiguslikes küsimustes (näiteks õigusaktides esitatud nõuete täitmise kohta), täitnud kohtu rolli, hinnates eksperdile esitatud küsimuste asjakohasust või esitamata jätmist, samuti andnud hinnanguid ekspert dr Aino Rulli vastuste usaldusväärsusele (ekspert hämab). Need ei ole eriteadmistega isiku pädevusse kuuluvad hinnangud, mistõttu kohus ei saa nendega arvestada. Nõustaja-asjatundja hinnanguid mõnes konkreetses küsimuses on kohus käsitlenud eespool ja võtnud nendega arvestamise osas seisukoha.

Kumbki pool esitas vastuväited vastaspoole menetluskulude suurusele. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohaldada asjas TsMS § 162 lg.4, kuna hagejalt kostja võimalike menetluskulude väljamõistmine oleks äärmisel ebaõiglane. Hageja viitab seejuures kostjal olemasolevale vastutuskindlustusele (nimetades seda topeltvastutuskindlustuseks), mida kostja omab tervishoiuteenusega kaasnevate riskide kulude kaitseks. Hageja kordab menetluskulude kohta 22.06.2021 esitatud menetlusdokumendis, et hageja on kandnud kostja tegevuse tõttu varalist ja mittevaralist kahju. Hageja viitab Riigikohtu lahendile, põhjendades, et hageja on kannatanud kostja käitumise tagajärjel ja see võib olla mõjutanud hageja majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus TsMS § 162 lg.4 kohaldamiseks väärib tähelepanu arvestades nii kostjal vastutuskindlustuse olemasolu kui ka asja tähendust poolte jaoks. Kohus märgib siinkohal, et seadusandja on pidanud vajalikuks, et kulude sellise jaotuse eelduseks on, et kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei pea põhjendatuks võtta siinkohal näitena aluseks hageja viidatud Riigikohtu lahendit. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud kostja õigusvastast käitumist, samuti ei ole alust rääkida käesoleva juhtumiga seotud kriminaalmenetlusest või hagejale tekkinud kahjust kostja tegevuse tõttu. Kohus, rakendades diskretsiooniõigust menetluskulude jaotuse osas otsustuse tegemisel arvestab esmalt, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada tervisekahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumist viisil, et Riigilõivuseaduse § 22 lg.1 p.12 näinud ette sellesisulise hagi esitamisel vabastada hageja riigilõivu tasumisest riigi tuludesse. Seadusandja on pidanud seejuures silmas, et isiku huvi saada hüvitist oma tervise kahjustamise eest kaalub üles riigi huvi lõivustada selline menetlus riigi tuludesse laekuva lõivuga. Menetluskulude jätmisel kummagi poole enda kanda ei ole küll osaliseks riik (riigi kasuks väljamõistetavaid kulusid ei ole), kuid tegemist on ühelt poolt eraisikuga, teiselt poolt äriühinguga, kelle tegevusest tulenevad riskid on kindlustatud. Kohus lähtub eeldusest, et äriühingu majandustegevusest tulenevate riskide kindlustamine kajastub ka osutatava teenuse hinnas, s.t. teenuse tarbija (patsient) on sellise kindlustuse kulude kandmises juba osalenud. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane panna hagejast patsiendi kanda ka tervishoiuteenuse osutaja menetluskulu. Teiseks on kohus seisukohal, et patsiendil kui tervishoiuteenuse saajal on võimalused lasta kontrollida talle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti piiratud, selliseks võimaluseks on peamiselt üksnes kohtuvaidluse algatamine, s.h. eksperdi kaasamisega. Käesolevas asjas käsitletud juhtumi puhul on tegemist olukorraga, kus hageja on oma nõude aluseks olevast asjaolust saanud teada kuus aastat pärast tervishoiuteenuse osutamist temale. See tähendab, et hagejal puudus võimalus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole kostja tehtud ravi hindamiseks (pöördumine on võimalik viie aasta jooksul arvates teenuse osutamise ajast) ja hageja võimaluseks jäigi üksnes kohtusse pöördumine, millega kaasnevad vältimatult menetluskulud. Sellise erandliku olukorra tõttu- muid võimalusi peale kohtusse pöördumist ei ole- oleks äärmiselt ebaõiglane panna hageja kanda kogu toimunud kohtumenetluse kulu, s.t. ka kostja menetluskulu. Kolmandaks arvestab kohus konkreetse juhtumi erilist emotsionaalset tähendust hageja enda jaoks, mida hageja kirjeldas kohtuvaidluses. Terviseseisundiga seotu tähendust isiku jaoks ei saa alahinnata, olenemata selle õiguslikust vettpidavusest. Tervishoiuteenust igapäevase

majandustegevusena osutavale äriühingule ei kujuta hagejale osutatud teenusega võrreldav teenus ei emotsionaalselt ega muul viisil erilise tähendusega teenust. Asja eriline emotsionaalne tähendus hageja jaoks muudaks kõigi menetluskulude jätmise hageja kanda hageja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks. Neil asjaoludel rakendab kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg.4 sätteid ja jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.