Rovoler OÜ (pankrotis) hagi AS Framm (varasem ärinimi Talot AS) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 117,47 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Rovoler OÜ (pankrotis, registrikood 12738751, asukoht Pärnu mnt 139f, Tallinn, 11317 Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg (E-post [email protected]) Kostja: AS Framm (registrikood 10349057, asukoht Vana-Narva mnt 8, Maardu, 74114, Harjumaa) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Martti Peetsalu ja advokaat Silvia Urgas (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 10.05.2021, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja AS Framm 21.05.2021 taotlus (II kd, tl 155) 10.05.2021 istungi protokolli parandamiseks. a. Lugeda tunnistaja D Hu ütlus õigeks järgmises sõnastuses (ajamärge 44:40-44:47): „Ei, üldse mitte. Tema ei teinud ühtegi muudatuse ettepanekut. Selles müügigrupis me ei tee hinnakirja laadseid lepinguid ehk siis kõik on siduvad ja mahukokkuleppel põhinevad lepingud. Maht lepitakse kokku enne lepingu allkirjastamist.“. b. Lugeda õigeks kostja esindaja Silvia Urgase sõnavõtt järgmises sõnastuses (ajamärge 01:42:35-01:42:40): „Telefonivestlus toimus väidetavalt J Gi vahel. U K ise ei helistanud, ei ole otsene tõendi allikas.“
2.Jätta Rovoler OÜ (pankrotis) hagi AS Framm (varasem ärinimi Talot AS) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja CE märgiste väljanõudmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud Rovoler OÜ (pankrotis) kanda.
2-18-10371
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Rovoler OÜ esitas 06.07.2018.a Harju Maakohtule hagi Talot AS (uus ärinimi Framm AS) vastu 51207,30 euro ja viivise saamiseks.. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Rovoler OÜ ja Talot AS sõlmisid 28.07.2017 betoonelementide tarnelepingu „Müügileping nr BVT-033-2017“, mille alusel kohustus kostja valmistama hagejale betoonvalmistooteid vastavalt hageja projektdokumentatsioonile ja loetletud normidele.
2.Kostja ei suutnud enam hageja tellimusi vastu võtta ega ka juba kinnitatud graafikuid järgida: juba 2017 detsembrikuus oli näha, et kostja tehases on tootmisvõimekusega probleemid. Kuna kostja oli korduvalt andnud märku, et ei suuda hageja soovitud tempos tootmist jätkata, saadi 15.01.2018 kostja tehases kokku, et arutada, kas uute tellimuste esitamine on üldse võimalik. Hageja jaoks oli äärmiselt oluline, et paneelide tootmine toimuks ehitusgraafikuga samas tempos. Kostja oli aga vastu võtnud hagejaga mitteseotud suuremamahulised tellimused, mis blokeerisid kõik suuremad töölauad ning kostja ei soovinud ning arvatavasti ei saanudki võtta hageja tellimusi teiste tellimuste vahele. Seettõtu kostja palus, et hageja paneks kokku umbkaudse ajagraafiku, mille pinnalt kostja saab vaadata, kas suudab hageja soovitud tempos toota või mitte. 15.01.2018 saatis hageja graafiku kuni 6-korruseni. Kuna kostja hagejale ei vastanud, siis võttis hageja ise kostjaga ühendust ja uuris, et kas kostja on oma tehase võimekuses selgusele jõudnud. Kostja vastas, et see tempo käib tal kindlasti üle jõu ning ütles, et ei saa hageja tellimusi kooskõlastada. 16.01.2018 saatis kostja 3-korruse pooleliolevate tööde kohta graafiku muudatuse, millega lükkas seinaelementide tarne kuupäevalt 18.01.2018 kuupäevale 26.01.2018. Hageja jaoks oli see vastuvõetamatu, sest juba kuupäevaks 22.01.2018 oli planeeritud õõnespaneelide paigaldus viidatud seinapaneelide kohale. Seejärel pani kostja kokku elementide loetelu, mille materjalimaht on väiksem ning teavitas, et nende
2-18-10371 tootmisele ta ei pretendeeri. Mõne päeva pärast saatis kostja lisaks kokkuleppe projekti, millega soovis, et hageja kinnitaks järgmise objekti tarnehinnad ilma konkursita. Põhimõtteliselt esitas kostja hagejale ultimaatumi, et jätkab lepingu alusel hagejale betoonelementide tarnimist vaid juhul, kui hageja allkirjastab kokkuleppe, millega oleks kostjale garanteeritud betoonelementide müük ka järgmisel hageja objektil.
3.Ka edaspidi oli kostjal tellimuste vastuvõtmisega ja graafikute järgimisega pidevalt raskusi. 16.02.2018 kostja teatas, et kui hageja ei ole valmis paneele 22.02.2018 vastu võtma, siis tehase ülekoormuse tõttu on järgmine tarnevõimalus alles 02.03.2018. Ühtlasi selgitas kostja, et tehase renoveerimistööde tõttu ei ole võimalik paneele ladustada. Seejärel veel mitmeid kordi väljendas kostja, et ei ole suure töökoormuse tõttu võimeline tootmist hageja soovitud graafiku järgi jätkama. 14.03.2018 teavitas kostja, et teostab õõnespaneelide tootmispoolel renoveerimistöid ning seetõttu soovis tarneid edasi lükata. Hageja ei pidanud objektil ehituse peatamist võimalikuks, mistõttu teavitas 19.03.2018 kostjat, et sellisel juhul tellib paneelid mujalt. Lisaks teatas kostja, et kostja tehases olevate teiste tööde tõttu lükkuks seinapaneelide tootmine edasi lausa 2018.a maikuusse. Lisaks tekkisid kostja tehase ülekoormuse tõttu tootmises ja transpordis vead ja eksimused: 11.12.2017 saatis hageja kostjale pretensiooni, sest kostja oli tootnud hagejale õõnespaneele valede mõõtmetega (liiga lühikesed). Hageja soovis, et kostja vahetaks defektsed paneelid välja; 13.12.2017 teavitas kostja, et tootmises olevat joonistelt mõõdud valesti võetud, mistõttu uuris, kas paneelid tuleb uuesti toota. Kostjale vastutulekust ehitas hageja kohapeal paneelid ise oma kuludega ümber. Kaks välisseina mõõdus 100mm/m2 unustas kostja ära ning hoolimata hageja pretensioonist jättis need üldse tarnimata. Hageja oli sunnitud tellima need elemendid Xxx OÜ-lt ning seda oluliselt kallima hinnaga € 169/m2 + km. Seega tekkis hagejale lisakulu 912,60 eurot + km. 09.04.2018 palus hageja, et kostja hüvitaks talle selle kulu.
4.Hoolimata sellest, et hageja ei olnud 3-korruse teise osa paneele kostjalt tellinud ning 1516.01.2018 väljendas üheseltmõistetavalt, et ei saa objektil töid peatada, tarnis kostja 29.01-27.02.2018 need elemendid ikkagi hageja objektile. Vaidlust ei saa olla, et need elemendid toodeti pärast 16.01.2018, mil hageja oli selgesõnalisest nende tellimisest keeldunud. Elementidele on kleebitud tehase infolehed, millele on märgitud ka tootmise kuupäev. Valesti toodetud ja hageja objektile viidud elemendid jäid sinna pooltevaheliste erimeelsuste tõttu. Kostja keeldus neid tagasi viimast ning veelgi enam, tõi neid veel juurde. Eelnevaga seoses jäi hageja objektile ka kaks kostjale kuuluvat kammi. Tavaliselt tõstetakse elemendid objektile jõudes võimalusel kohe transpordivahendilt otse pooleliolevasse ehitisse. Kuna hageja ei olnud kõnealuseid elemente tellinud ning keeldus neid vastu võtmast ja kostja jällegi ei olnud nõus neid tagasi viima, jättis kostja need hageja objektile, aga enda kammidesse;
5.Kostja toodetud elementidel olid montaažipesad ebaõigetes asukohtades. Õõnespaneelide servad olid tehase betoonjääkidest puhastamata. Lisaks põhjustas kostja kaootilise transpordigraafikuga hageja objektil ehitusseisakuid: Kostja soovis tarnida tooteid ebaõiges ja vastuolulises järjekorras, st laeelemendid enne lage kandvaid seinaelemente. Selgitame et betoonelementide tootmisel sisestatakse ühikud ja suurused, mille alusel toimub vastavalt soovitud mahule ühesuguste elementide tootmine. Seega, mida suurem on ühesuguste elementide maht, seda efektiivsem on tootmine. Sellest tulenevalt soovis kostja ühildada hagejale tarnitavad elemendid oma muu tootmisega ning kostja ei järginud enam elementide ehitusjärgset graafikut.
6.Oma tehase ruumipuuduse tõttu palus kostja hagejalt luba ladustada hageja objektile veel ka täiesti graafikuväliseid elemente. Seejärel tõi kostja 02.02.2018 ja 20.02.2018 hageja
2-18-10371 objektile elemente kooskõlastamata ja ette hoiatamata. Seega hageja ei olnud nende vastuvõtmiseks valmis. Sellest tingituna tekkisid hagejal täiendavad ladustamise probleemid. Kuna kostja tehas töötas ülekoormusel, ei jagunud kostjal kõikide objektide teenindamiseks piisavalt tõstevahendeid (traavers, haarats). Kostja proovis korduvalt võtta hageja objektilt ära sinna Lepingu alusel antud traaversit. Lisaks, näiteks 12.03.2018 palus hageja kostjalt tuua objektile üks haarats/traavers (mõõdus 1,6 m), kuid kostja seda ei teinud.4 Kostja selgitas, et tal ei ole ühtegi traaversit, sest kõik on objektidel või sõidus.
7.Lepingu punkt 6.2 nägi ette, et hageja maksab toodete eest ettemaksuga 3 kalendrinädalat enne planeeritavat tarnet. Samas, Lepingu punkti 4.1.1. järgi toimus tellimuste kooskõlastus vaid 2-nädalase etteteavitusega. Sellest tingituna oli arveldamise kord ebaselge juba Lepingu sõlmimisel. Kostja pidi tegema hagejale arve piisavalt varakult, et hageja saaks tasuda elementide eest 3 nädalat ette. Selleks hetkeks ei pruukinud aga tarnitavad elemendid ja maht veel olla kooskõlastatud. Loogiline oleks olnud, et tellimuste kooskõlastamine oleks leidnud aset enne arveldamist. Vastasel juhul ei tea kostja, mille kohta arvet teha. Eelneva tõttu leppisid pooled kokku, et kostja esitab arve suuremale summale, näiteks summale 120 000 eurot, kohe kui hagejale on saabunud tellijalt järjekordne makse. Lepingu täitmisel kehtiski praktika, et kohe, kui tellijalt laekus makse, kandis hageja 120 000 eurot kostjale edasi. Kahtlust ei saa olla, et kohandatud kokkulepe oli kostjat soosiv. Kostja sai kogu töö eest raha ette ning lisaks oli tal tagatiseks ka puhver. Hageja see-eest pidi kostjat piisavalt usaldama, et viimane peab realiseeritud ettemaksu üle korrektset arvestust ning kooskõlastab piisavas mahus tellimusi, et ettemaksu ära realiseerida. Kirjeldatud viisil arveldamine toimus kuni 2017. a novembrikuuni. Kostja esitas kuupäevadel 28.08.2017, 26.09.2017 ja; 21.11.2017 igakordselt arve summas 120 000 eurot kohe pärast seda kui hageja oli saanud kinnituse tellijalt makse saabumise kohta. 05.12.2017 uuris kostja, kas võib järgmise arve teha. Hageja teadis, et tellijalt detsembrikuus makset ei laeku, seega ütles, et kostja võib arve ära teha, kuid ta ei saa seda enne ära maksta kui tellijalt on järgmine makse laekunud (mis juhtub alles 2018 Juarikuus). Arveldamise osas omab ka tähtsust, et ülaltoodud kostjat soosiva praktika tõttu ei olnud hagejal enam 2017 novembrikuuks ülevaadet, kui palju on ta paneelide eest kostjale juba ette maksnud. Hageja palus kostjal esitada ettemaksu mahaarvamise kohta selge arvestus, kuid kostja ei täitnud seda nõuet. 19.12.2017 nõudis hageja, et kostja saadaks raamatupidaja saldoaruande. Kostja seda ei teinud. Selgusetus ettemaksu jäägi osas jäi püsima kuni Lepingu ülesütlemiseni. 20.02.2018 küsis hageja uuesti, et ega kostjal pole tekkinud võimalust teha kindlaks hageja makstud ettemaksu jääk. 23.02.2018 nõudis hageja veelkord, et kostja avaldaks saldoseisu. Kostja on aga läbivalt kas hageja palvet ignoreerinud või vastanud, et viimane arvestaks ettemaksujäägi ise.
8.Kuna arveldamine toimus ettemaksu alusel ja hagejal lasus kohustus ehitusobjekt õigeaegselt valmis saada, kannatas erimeelsuste ja tarnetõrgete tõttu just hageja. Hagejale oli hädavajalik saada teada, kas kostja tarnib talle elemente edasi või mitte. Lisaks oli hageja jaoks ehitustööde operatiivseks jätkamiseks vajalik, et kostja viiks hageja objektilt ära ilma tellimuseta saadetud elemendid ning samuti, et kostja tehase vigadest tekkinud kahju. Kostjal seevastu, eelduslikult põhjusel, et kostja tehas oli juba niigi tootmismahuga täidetud, ei olnud hageja tellimuste täitmise vastu huvi.
9.23.03.2018 saatis hageja kostjale arve nr 1808 koos lisakulutuste tabeliga, milles oli toodud alusetult tarnitud toodete eest tagasimaksmisele kuuluv summa ja paneelide defektidest tingitud lisakulutused. Hageja soovis, et kostja maksaks tagasi ettemaksu, mille oli arvestanud maha hageja poolt mittetellitud elementide eest ning lisaks hüvitaks hagejale tekitatud lisakulud. Samal päeval, s.o 23.03.2018, kõigest mõned tunnid hiljem saatis kostja hagejale nõuete tasaarvestuse avalduse ja lepingust taganemise avalduse.
2-18-10371 09.04.2018 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale kirja milles sisaldus a) vastus kostja 23.03.2018 kirjale; b) teatis Lepingu ülesütlemise kohta ja c) nõue ettemaksu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja vastas sellele kirjale 27.04.2018 väites, et tootmismahu muutmine toimus hageja süül, sest hageja soovis tarnegraafikut muuta ning selgitades, et soovis lepingust taganeda just tootmismahu vähenemise alusel.
10.Hageja nõuab kostjalt: a) alusetult makstud tasu ja sellelt arvestatud viivist ja b) kahju hüvitamist ja sellelt arvestatud viivist. Kokku on kostja tarninud hagejale betoonelemente 539 504,58 euro (sh km) eest, kuid ettemaksu on hageja tasunud suuremas summas, s.o 570 560,16 eurot. Seega hageja on maksnud kostjale 31 055,58 eurot ettemaksu rohkem kui kostja on talle betoonelemente tarninud. Lisaks summas 10 264,03 eurot (sh km) on kostja tarninud ja ka raha saanud selliste betoonelementide eest, mida hageja ei ole tegelikkuses tellinud. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud, et viimane viiks need elemendid hageja objektilt minema. Kostja ei ole seda aga teinud. Alusetult tarnitud elementide transpordi eest on kostja veel lisaks võtnud hageja ettemaksu arvelt transpordi tasu 96,42 € (sh km). Seega, kokku peab kostja tagastama hagejale ettemaksu summas € 42 016,03 eurot (31 055,58 + 10 264,03 + 696,42).
11.Hageja arvestab alusetult makstud ettemaksult viiviseid alates kostjale antud vabatahtliku tähtaja möödumisest, s.o alates kuupäevast 17.04.2018. Kuna lepingus ei sisaldu pooltevahelist kokkulepet viivisemäära kohta sellisteks puhkudeks, on hageja lähtunud seaduses (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1) sätestatud viivisemäärast. Kuupäevaks 05.07.2018 on viiviseid kogunenud summas 736,72 eurot. Vastav viivisearvestus on lisatud hagile. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja ka käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutumata viivised võlgnetavalt summalt 42 016,03 eurot VÕS §113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel vastavalt TsMS §-le 367.
12.Hageja nõuab kostjalt kokku kahju hüvitamist summas 9 191,27 eurot, mis koosneb: tehase eksimustega tekkinud kahjust summas 6 687,12 eurot. Hageja esitab kohtule Advokaadibüroo Eversheds Sutherland arve nr 20180767, mille spetsifikatsioonist nähtub, et hageja on olnud sunnitud alusetu ettemaksu kinnihoidmise ja tasaarvestamise tõttu kasutama õigusabiteenuseid kogusummas 2 504,15 eurot.
13.Hageja arvestab ülal loetletud kulude pealt viiviseid jällegi alates kostjale antud vabatahtliku tähtaja möödumisest, s.o alates kuupäevast 17.04.2018 ning seaduses sätestatud viivisemäära järgi.
14.08.11.2018 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet kostja vastu ja esitas uue täiendava nõude. Hageja palus mõista kostjalt välja müügilepingu nr BVT-033-2017 alusel üle antud betoonelementide CE-märgised ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 13 806,73 eurot ülearu makstud tasu ja hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis alusetult makstud tasult 13 806,73 eurot kuni selle kohase tasumiseni.
15.Lepingu esemeks olid betoonist valmistooted ehk betoonelemendid (õõnespaneelid, siseseinte paneelid, välisseinte paneelid, trepid). Tööde üleandmisel lõpptellijale kohustub hageja tõendama kasutatud betoonelementide nõuetele vastavust (valmistamise protsess, toote koostis, omadused jne) andes koos muu teostusdokumentatsiooniga lõpptellijale üle iga kasutatud betoonelemendi kohta: 1) toimivusdeklaratsiooni; 2) tootmisohje sertifikaadi; 3) CE-märgised (tootepassid). Punktides 1 ja 2 märgitud informatsioon on kättesaadaval kostja kodulehel, kuid punktis kolm märgitud CE-mägised tuleb kostjal spetsiaalselt väljastada ja hagejale üle anda. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole ja palunud toodete CE-märgised üle anda. Kostja ei ole seda nõuet vabatahtlikult täitnud.
2-18-10371
16.Hageja selgitas ka, et esialgses hagiavalduses ettemaksu jäägi arvestuses toetus hageja eeldusele, et Lepingu alusel on ta maksnud kostjale € 570 560,16 ning saanud tooteid vastu € 539 504,58 eest, seega on tasunud € 31 055,58 ülearu. Tasaarvestusarvete kontrollimisel ilmnes, et hageja raamatupidaja on teinud ettemaksujäägi arvutamisel hooletusvea. Nimelt, tasaarvestusarveid on olnud kogusummas € 525 697,848 (sh km). Järelikult on hageja tasutud ettemaks tasaarveldamata summas € 44 862,312 (570 560,16 – 525 697,848). Seega, hageja suurendab oma haginõuet € 13 806,732 võrra ning palub kohtul mõista kostjalt välja ülearu makstud ettemaks kogusummas € 55 822,76 (42 016,03 + 13 806,732).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
17.Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et 01.03.2017 edastas hageja kostjale projektdokumentatsiooni xxx töö nr. 15299, soovides hagejalt tellida ehitusobjekti teostamiseks vajalikke betoonelemente. 15.03.2017 tegi kostja hagejale projektdokumentatsiooni põhjal hinnapakkumise kogumahus 941 397,30 eurot. 20.07.2017 saatis hageja kostjale kinnituse, et soovib sõlmida lepingu kogumahus 800 000 eurot, täpsustades lepingu vormistamise jaoks,
mis elemente ja mis mahus kokku 800 000 euro eest soovitakse. Võrreldes 15.03.2017 kostja poolt saadetud hinnapakkumisega on hageja loobunud kostjalt postide tellimisest ja vähendatud on ka transpordi eest makstavat summat. Muud elemendid, sh paneelide, seinte ja treppide arv on võrreldes märtsiga 2017 muutmata.
Samuti saatis hageja kostjale tarnegraafiku, mille kohaselt hageja saadab kostjale kõigepealt tootejoonised (33. ja 35. nädalal) ning seejärel toimub elementide platsile ladustamine ning montaaž (38.-51. nädal);
maksegraafiku, mille kohaselt hageja maksab kostjale 800 000 eurot osamaksetena, mis igal juhul toimuvad ettemaksetena: enne elementide ladustamist ja montaaži (34. ja 37. nädalal) ning montaaži kestel (40., 43., 46., 49. nädalal).
18.Hageja 20.07.2017 sisendi alusel koostas kostja uue hinnapakkumise, mis sai ka lepingu lisaks. Kostja hinnapakkumine vastas üks ühele hageja saadetud sisendile. 28.07.2017 sõlmisid pooled, arvestades hageja sisendit (sh 20.07.2017 hageja edastatud mahtu, tarneja maksegraafikut) betoonelementide tarnelepingu „Müügileping nr BVT-033-2017“ (leping; hagi lisa 1), millega kinnitati üle mh: lepingujärgsed tooted ja nende hind kogumahus 800 000 eurot, sh transpordikulud; tarnete algus 37. nädalal (ehk 11.0917.09.2017), millele eelneb tootejooniste edastamine vähemalt 14 tööpäeva enne tootmise alustamist; detailsem tarnegraafik – konkreetselt mis elemendid mis kuupäeval tarnitakse – tuli hagejal esitada kostjale kooskõlastamiseks 2 nädalat enne vastavat tarnet; ettemakse tegemine vähemalt 3 kalendrinädalat enne planeeritavat tarnet. Selle arvestusega võttis kostja vastu ka muid tellimusi, st kostja hoidis oma tehast selle arvestusega hageja jaoks vabana.
19.Kostja leiab, et hageja hilinemised viisid kogu tootmise juba esimesest tarnest alates nihkesse. 09.08.2017 pöördus kostja hageja poole ja palus projektdokumentatsiooni täies mahus saatmist tootmise ettevalmistamiseks. 24.08.2017 pöördus kostja taas hageja poole tootejooniste saamiseks. 25.08.2017 selgitas kostja, et on arvestanud esimese tarnega 37. nädalal ja ettemaksu laekumisega 3 nädalat enne, kuid jooniste ja esimese soovitud tarne mahu puudumise tõttu ei saa ta vastavalt lepingule vormistada ja esitada ettemaksu arvet
2-18-10371 elementide eest terve korruse lõikes. 28.08.2017 esitas kostja hagejale täpsema sisendi puudumisel ettemaksuarve ümmarguselt 100 000 euro ulatuses, tasumise tähtajaga 02.09.2017. 20.09.2017 saatis kostja hagejale kirja, nõudes taaskord lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja informeeris hagejat, et hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmiste tõttu, täpsemalt ettemaksu mittetasumise ning tootejooniste ja tarnegraafikute mitteedastamise tõttu on kostja tootmismahud vähenenud, millega kostjale tekib rahaline kahju. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 27.09.2018, hoiatades, et peab vastasel korral lepingust taganema. 21.09.2017 tasus hageja hilinenult ettemaksuarve. 25.09.2017 edastas hageja hilinenult esimese tarnegraafiku. Alles pärast hageja hilinenud kohustuste täitmist sai kostja tootmisega alustada.
20.26.09.2017 selgitas kostja hagejale, et hageja viivituse tõttu on 42. nädalast edasi tootmine teiste objektide tõttu ülipingeline ja ülekoormatud ning maksimaalselt tuleb paari-kolme nädala jooksul mahtu ette toota, kuna hageja viivituse tõttu on üks kuu tootmist läinud tühja.
21.30.11.2017 oli kostja sunnitud ettemaksuarvete mittetasumise tõttu tootmise peatama. Hageja tasus 26.09.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 01.10.2017 alles 06.11.2017 ning 21.11.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 26.11.2017 alles 06.12.2017. Ka Juaris 2018 venitas hageja jätkuvalt ettemaksuarvete tasumisega. 05.12.2017 ettemaksuarve summas 50 000 eurot maksetähtajaga 10.12.2017 tasus hageja 10.01.2018. 28.12.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 03.01.2018 tasus hageja 11.02.2018.
22.15.01.2018 ja 22.01.2018 kohtusid poolte esindajad kostja tehases, et arutada kokkuleppevõimalusi, kuna hageja soovis lepingus kokkulepitud tellimuse mahtu vähendada. 17.01.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles soovis loobuda 3. korruse seinaelementide tellimusest. Kostja esindaja vastas kirjale 17.01.2018 selgitades, et hageja ei saa ühepoolselt lepingu tingimustest kõrvale kalduda ning kostja jätkab elementide tootmist lepingujärgselt. Kostja selgitas, et lepingu mahu ühepoolne vähendamine kvalifitseerub lepingulise kohustuse rikkumise alla ning sellisel juhul on kostjal õigus nõuda kohustuse rikkumisega seoses tekitatud kahju hüvitamist. Kostja juhtis hageja tähelepanu, et lepingujärgselt toodetud elementide osas on kostjal kohustus nende eest tasuda või nende mitte aktsepteerimisel katta müügihind ja utiliseerimisega seotud kulud. Hageja on vaidlusalused seinapaneelid kostjalt ajavahemikus 14.12.2017-27.02.2018 pretensioonideta vastu võtnud.
23.29.01.2018 saatis kostja hagejale olukorra lahendamiseks poolte kohtumise pinnalt ettevalmistatud kokkuleppe projekti. Projekti pole kummagi poole poolt allkirjastatud ning pooled ei leppinud kokku lepingu muutmises, mistõttu jätkas kostja elementide tootmist lepingujärgselt ning hageja võttis toodetud elemendid kostjalt vastu, jätkates ka omalt poolt lepingu täitmisega. 06.03.2018 heitis hageja kostjale ette 30.01.2018 toodetud paneelide tootmist, kuigi lepingu mahu vähendamise kokkulepet ei sõlmitud ning hageja oli paneelid vastu võtnud. 19.03.2018 andis hageja kostjale teada, et tellib osad elemendid mujalt, mistõttu sai kostjale selgeks, et hageja ei kavatsegi täita oma lepingujärgset kohustust toodete eest maksta.
24.23.03.2018 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse ja lepingust taganemise avalduse. Samal päeval esitas hageja kostjale arve ja lisatööde akti, mis oli väidetavalt tingitud toodete puudustest. 26.03.2018, st lepingust taganemise järgselt soovis hageja kostjalt tellida paneele ning kostja lubas uurida tootmise võimalusi, selgitades, et ootas hagejalt meili paneelide numbritega. 09.04.2018 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja nõudis väidetavate lisatööde tõttu tekkinud kulutuste hüvitamist. 27.04.2018 vastas
2-18-10371 kostja hageja avaldusele, selgitades, et leping on lõppenud kostja 23.03.2018 lepingust taganemise avaldusega ning hageja ettemaksu tagastamise nõue on lõppenud kostja 23.03.2018 tasaarvestusavaldusega.
25.Kostja leiab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kogumahus 800 000 eurot (+km). Poolte ühine tahe oli suunatud lepingu sõlmimisele, millega kostja kohustus hagejale tarnima kokkulepitud mahus betoonelemente: ilma käibemaksuta kokku 800 000 euro eest, sh elemendid ja nende transport. Kuna hageja püüab väita, et lepingu lisaks olev hinnapakkumine nr 178-017 on pelgalt hinnakiri, selgitab ja tõendab kostja, et tegemist on siiski lepingu lisaga, millega fikseeriti lepingu kogumaht (800 000 eurot + km), sh täpne loetelu betoontoodetest, mille kostja hagejale valmistama pidi, nende kogus ja hind ning transpordi hind. Kuna hinnapakkumine nr 178-017 fikseeriti sõnaselgelt lepingu lisana, on tegemist siduva, poolte vahel allkirjastatud kokkuleppe osaga (hoolimata sellest, et pealkiri viitab mittesiduvale hinnapakkumisele). Lisaks on tegu samade toodetega, sh koguseliselt kui 15.03.2017 hinnapakkumises, muudetud on ainult transpordihinda ja hageja on loobunud kostjalt postide tellimisest (võrdle lisa 2). Teatud toodetest loobumine ja selle tulemusel lepingu koguhinna muutmine (941 397,30 eurolt 800 000 eurole) kinnitab veelkord, et poolte tahe oli lepingu maht selgelt fikseerida. Vaieldamatult viitab fikseeritud kogumahule ka asjaolu, et toodete transpordi hind (36 630 eurot) on toodud ühe konkreetse summana, s.o kõigi fikseeritud toodete tarnimise eest kokku. Seega leping oli sõlmitud konkreetsete kohustuste täitmiseks – kindlaks määratud toodete tootmiseks – mitte kestvuslepinguna mingiks ajaperioodiks. Seda kinnitab ka lepingu p 8.1, mille alusel lõppeb leping lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega lepingupoolte poolt.
26.Hagi p-s 3.2.3 heidab hageja kostjale ette, et kostja on unustanud tarnimata kaks välisseina, mille hageja pidi kallimalt tarnima. Seetõttu on hageja esitanud kostjale nõude seoses tarnimata jäänud paneelide kallinemisega 1095,12 euro võrra. Kuna kostjal ei olnudki kohustust hagejale lepinguväliseid tooteid tarnida, on hageja vastav nõue täielikult põhjendamata.
27.Kuna hageja rikkus korduvalt lepingut, mh tootejooniste ja tarnegraafiku tähtaegse esitamise kohustust, oli viivituses arvete tasumisega ja tellis osad tooted hoolimata lepingust mujalt, taganes kostja tasaarvestusavalduse esitamise järgselt müügilepingust. Lepingu mahu vähenemine umbes 1/3 ulatuses on kahtlemata oluliseks lepingurikkumiseks. Seejuures oli tegu tahtliku rikkumisega ning hageja käitumisest (sh tarnegraafikute kaootiline esitamine ja arvete mittetähtaegne maksmine) oli selge, et hageja ei täidaks oma kohustusi ka edaspidi. Seega oli kostjal õigus lepingust taganeda ning leping lõppes kostja 23.03.2018 taganemisavaldusega. Lepingu lõppemise tõttu 23.03.2018 ei saanud hageja 09.04.2018 ülesütlemise teatisel olla enam mingit õiguslikku tähendust.
28.Hageja on paneelide kohta kostjalt küsinud 26.03.2018 e-kirjas, kuid leping oli kostjapoolse taganemisavaldusega lõppenud 23.03.2018. Seega ei olnud kostjal enam lepingust tulenevat kohustust paneelide tootmiseks: hageja on soovinud paneele tellida pärast pooltevahelise lepingu lõppemist, st lepinguväliselt. 26.03.2018 on kostja esindaja vastanud hagejale ja selgitanud, et hageja lubas tellimuse paneeli numbritega saata kostja meilile, kuid kostja uurib tootmise võimalusi. Kuna pooltevahelised suhted halvenesid kostja tasaarvestusavalduse ja taganemisavalduse järgselt järsult, ei tootnud kostja paneele pooltevahelisel kokkuleppel, st kostja ei võtnud vastu hageja 26.03.2018 tellimust. Seega hageja 26.03.2018 e-kirja ei saa taganemisavalduse järgselt pidada tellimuseks, mida
2-18-10371 kostja oleks pidanud täitma. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal igal juhul nõue paneelide kallinemise osas summas 1095,12 eurot.
29.Hageja on esitanud alusetult makstud tasu tagastamise nõude, väites, et kostja on alusetult tarninud elemente maksumusega 10 264,03 eurot, nõudes nende transpordi eest tasu 696,42 eurot. Hageja tellimus (sh vaidlusaluste 3. korruse paneelide tellimine) on fikseeritud pooltevahelise lepingu lisades 1 ja 4. Hageja ei saanud ühepoolselt e-kirjaga tellimust muuta, mistõttu oli kostjal kohustus 3. korruse paneelide tootmiseks, mille kostja ka täitis. Pooled ei ole sõlminud lepingu muutmise kokkulepet. Kuna kostjal oli lepingujärgne kohustus nimetatud paneelide tootmiseks ja tarnimiseks ning hageja on elemendid ka vastu võtnud, puudub hagejal vastav nõue. Veelgi enam, hageja on oma tellimuse konkreetsete paneelide osas täiendavalt üle kinnitanud 05.01.2018 e-kirjas, mis näitab täiendavalt hageja pahausksust sellise nõude esitamisel.
30.Hageja tugineb oma väidetes 3. korruse paneelide osas ilmselt hagi lisaks 6 olevale hageja 17.01.2018 e-kirjale. Nimelt soovis hageja lepingu mahtu vähendada. Kuna kostjale oleks sellega kaasnenud kahju, asusid pooled läbirääkimistesse lepingu muutmiseks. Kostja esindaja saatiski hagejale lepingu muutmise kokkuleppe projekti, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele ja lepingu muutmise kokkulepet ei allkirjastatud, st algset lepingut ei muudetud. Ka lepingu p 8.6 kinnitab, et lepingut sai muuta vaid kahepoolse kirjaliku allkirjastatud kokkuleppega. Tõele ei vasta ka hageja väited nagu oleks kostja esitanud hagejale ultimaatumi, millega kostjale garanteeritakse betoonelementide müük ka järgmisele hageja objektile. Vastava ettepaneku, mille alusel võiks kostja nõustuda lepingu mahu vähendamisega juhul, kui saab tarnida elemente hageja järgmise objekti jaoks, tegi hageja ise. Lepingu muutmise kokkuleppe projekt ei oma antud vaidluses aga sisulist tähtsust, kuna pooled seda ei allkirjastanud. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, jätkas kostja kõigi elementide tootmisega.
31.Kusjuures lepingu muutmise kokkuleppe projekt tõendab veel täiendavalt, et lepingu kogumaht oli lepingu lisades 1 ja 4 kokku lepitud ning jooksvalt ei esitanud hageja kostjale mitte tellimusi, vaid tarnegraafikuid, nagu lepingu tekstist ka selgelt tuleneb.
32.Vaidlust ei ole selles, et hageja pole vaidlusaluseid paneele kostjale tagastanud, st tõenäoliselt on hageja need paneelid ehituses ära kasutanud, mistõttu on paneelide eest makstud 10 264,03 euro ja paneelide transpordi eest makstud 696,42 euro tagastamise nõue igal juhul alusetu.
33.Hagejal oli lepingujärgne kohustus paneelide vastuvõtmiseks ning seda hageja ka tegi. Lepingu p 3.1 alusel kohustus hageja toodete vastu võtmiseks ja nende eest tasumiseks. Lepingu p 4.4 alusel loetakse tooted hageja poolt vastu võetuks ja tarne kohaselt teostatuks, kui tooted on tarnitud lepingu kohaselt ja hageja on saatedokumendil kinnitanud nende vastuvõtmist (lisa 9). Ka VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega ei saa hagejal olla lepingujärgselt toodetud ja tarnitud ning vastuvõetud ja hageja omandisse läinud paneelide ja nende transpordi osas mingeid nõudeid.
34.Hageja on hagi p-des 3.2.5 ja 3.2.6 kostjale ette heitnud montaažipesade ebaõiget asukohta ja õõnespaneelide servade tehase betoonijääkidest puhastamata jätmist. Kostja leiab, et vastavad nõuded on alusetud ja tõendamata. Kostja ei ole hagejale tarninud puudustega montaažipesasid ja õõnespaneele. Näiteks õõnespaneelide servasid ei puhastatagi praktikas betoonijääkidest täielikult, kuna paneelid monteeritakse ehituse käigus nagunii selliselt, et betoonijääkide täielik puudumine ei ole oluline. Ent igal juhul
2-18-10371 pole hageja puuduste esinemist tõendanud, kostjat puudustest korrektselt teavitanud, ega kordagi nõudnud kostjalt väidetavate puuduste kõrvaldamist. Seega pooltevahelise lepingu alusel puudub hagejal kahju hüvitamise nõue.
35.Esiteks on vaidlusalused tooted hageja poolt vastu võetud. Teiseks ei teavitanud hageja kostjat mingitest puudustest ega nõudnud nende kõrvaldamist. Hageja kohustus lepingu p 4.9 alusel toodete vastuvõtul teostatava visuaalse vaatluse teel mitteilmnevatest võimalikest puudustest informeerima müüjat viie tööpäeva jooksul puuduste avastamisest e-posti teel. Hageja kaotab õiguse viidata müüdud asja puudustele, kui ta ei teata kostjale avastatud puudustest lepingus määratud aja jooksul pärast seda, kui need puudused avastati või võisid olla hageja poolt avastatud. Lisaks kehtis toodetele lepingu p 7.1 alusel garantiiaeg 24 kuud toodete üleandmisest. Lepingu p 7.2 alusel kohustus hageja teavitama kostjat garantiiperioodi jooksul ilmnenud vigadest ja puudustest koheselt, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul hetkest, mil hageja sai puudusest või veast teada või oleks pidanud teada saama. Lepingu p 7.3. alusel oli kostja kohustatud mõistliku aja jooksul oma kulul kõrvaldama toodetel garantiiperioodi jooksul ilmnenud puudused ja vead.
36.Seega pidi hageja teavitama kostjat visuaalselt avastavatest vigadest toodete vastuvõtmisel ja visuaalselt mitteilmnevatest puudustest viie päeva jooksul puuduse avastamisest e-posti teel. Tavatust suurem betoonijääk õõnespaneeli serval oleks tuvastatav visuaalsel esmavaatlusel. Seda ei tuvastatud ning tooted võeti ühegi pretensioonita vastu. Samuti ei ole hageja e-posti teel kostjat teavitanud montaažipesade ebaõigest asukohast ega paneelide servade puudustest või palunud kostjal teostada garantiitöid. Toodetele kehtis garantiiaeg ning kostja oli selle jooksul kohustatud oma kulul kõrvaldama ilmnenud puudused ja vead. Seega isegi juhul, kui toodetel puudused tõesti esinesid, puudus hagejal igal juhul vajadus tellida lisatöid.
37.Hagi lisana 7 esitatud 23.03.2018 e-kirjast ja hagi lisana 9 esitatud 09.04.2018 kirjast ei tulene mitte hageja pretensioonid kauba puuduste kohta, vaid juba nõue puuduste kõrvaldamisega kantud kulude hüvitamiseks. Kui väidetavad puudused oleksid esinenud, oleks kostja saanud need garantii korras parandada, kuid hageja on kostja poole pöördunud alles kulude hüvitamise nõudega. Tagantjärele ei ole kostjal võimalik veenduda, et sellised puudused tõesti esinesid. Kostja on 04.04.2018 e-kirjas juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja pole pretensioone esitanud.
38.Hagejal puudub väidetavate puuduste kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõue ka seadusjärgselt (kostja rõhutab, et toodetel ei esinenud tegelikult mingeid puudusi). Hagejal oli kohustus teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, vastasel juhul kaotas hageja õiguse mittevastavusele tugineda.
39.Puuduste esinemise korral (mida hageja tõendanud ei ole), oleks hagejal õigus nõuda kostjalt töö parandamist või uue töö tegemist, alles seejärel kui kostja sellest keelduks, saaks hageja töö ise parandada ja nõuda kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Hageja ei ole nõudnud kostjalt töö parandamist ei montaažipesade ega betoonijääkide osas. Seega ei olnud hagejal õigust mittevastavuste esinemise korral tööd ise parandada ja kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Seega puudub hagejal igal juhul – nii seadus- kui lepingujärgselt – kostja vastu nõue tööde parandamise kulutuste osas.
40.Hageja on kostjalt nõudnud ettemaksu tagastamist summas 31 055,58 eurot. Kostja raamatupidamise andmete järgi oli hageja lepingujärgse ettemaksu suuruseks 26 275 eurot, mitte 31 055,58 eurot. Isegi juhul kui hagejal olnuks ettemaksu tagastamise nõue tema poolt väidetavas ulatuses, on see igal juhul lõppenud kostja protsessuaalse tasaarvestusavaldusega.
2-18-10371
41.Kostja arvestas 23.03.2018 tasaarvestusavalduses tasa poolte omavahelised nõuded, täpsemalt hageja ettemaksu tagastamise nõude 26 275 eurot kostja leppetrahvi nõudega 101 482 eurot, saamata jäänud tulu nõudega 41 390 eurot, ladustamiskammide hüvitamise nõudega 7 320 eurot ja traaversi maksumuse hüvitamise nõudega 6 000 eurot. 27.04.2018 vastuskirjas on kostja traaversi renditasu nõudest 1800 eurot loobunud. Kostja rõhutab, et on esimeses järjekorras hageja ettemaksunõude tasaarvestanud leppetrahvi nõudega summas 101 482 eurot, seega on kostjal tasaarvestuse tulemusena endiselt hageja vastu leppetrahvi nõue summas 75 207 eurot (101 482 – 26 275), saamata jäänud tulu nõue 41 390 eurot, ladustamiskammide väärtuse hüvitamise nõue 7 320 eurot ja traaversi maksumuse hüvitamise nõue 6000 eurot. Kui kohus peaks leidma, et kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvinõuet, palub kostja lugeda tasaarvestusavaldus toimunuks saamata jäänud tulu nõudega, järgmises järjekorras ladustamiskammide ja traaversi maksumuse hüvitamise nõuetega. Kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse tõttu on aga igal juhul kõik hageja nõuded alusetud.
42.Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 75 207 eurot (tasaarvestusele eelnevalt oli leppetrahvi nõue 101 482 eurot). Hageja rikkus lepingulisi kohustusi esitada tootejooniseid ja graafikuid õigeaegselt. Pooled leppisid tarnete alguseks kokku 37. kalendrinädala 2017, st tootejoonisted pidanuks edastama hiljemalt 33. kalendrinädalaks 2017 ning seda esialgset kokkulepet ei ole pooled kirjalikult muutnud. Hageja rikkumise tõttu tekkis kostjale kahju ning kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue. Kostja on juba 20.09.2017 hagejat teavitanud sellest, et hageja viivituse tõttu ei saanud kostja tehas töötada planeeritud koormusel, mistõttu tekib kostjale varaline kahju. Betoonelemente toodetakse valulaual, kusjuures ühel valulaual saab ühe ööpäeva jooksul toota vaid ühe elemendi. Kui tellija ei täida oma lepingujärgseid kohustusi õigeaegselt, ei saa kostja elemente graafikujärgselt toota, mistõttu tekib kostjale varaline kahju, kuna tootmise maht väheneb. Igal juhul pidi hageja mõistma, et reserveerib endale kostja tehases vastava ajaperioodi, mille jooksul temale soovitud betoonelemente toodetakse ning mille jooksul kostja seetõttu kellelegi teisele samas mahus elemente toota ei saa.
43.Lepingu p 6.2.2 alusel kohustus hageja lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma kostjale viivist/leppetrahvi 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Hoolimata hageja väidetest ei olnud tegu pelgalt rahalise kohustusega viivitamise eest ette nähtud viivisenõudega, vaid lepingu p-s 6.2.2 on seda sõnaselgelt nimetatud leppetrahviks ning lepingulisi kohustusi, mille rikkumisel seda kohaldatakse, pole piiratud vaid kohustustega, mis seisnevad raha maksmises. Lepingu järgi sai hageja sattuda lisaks raha maksmise kohustusele viivitusse ka teiste kohustustega, sh tootejooniste ja tarnegraafiku esitamise kohustusega. Kuna hageja esitas tarnegraafiku 28 päeva ehk neli nädalat hiljem, seisis kostja tehas 28 päeva jõude, millega tekkis kostjale kahju. Kostja arvestas leppetrahvi objekti kogumaksumusest 724 871 eurot 0,5% iga viivitatud 28 päeva eest ehk kokku on leppetrahvi summaks 101 482 eurot (724 871*0,05%*28). Hageja ettemaksunõude tasaarvestamise tõttu lõppes kostja leppetrahvi nõue summas 26 275 eurot, st leppetrahvi nõude jääk on 75 207 eurot (101 482 – 26 275).
44.Hageja loobus lepingu täitmisest ettenähtud mahus, s.o 800 000 euro ulatuses (+km). Kuna hageja andis kostjale teada, et tellib osad elemendid mujalt, sai kostjale selgeks, et hageja ei kavatsegi täita oma lepingujärgset kohustust toodete eest maksta. Lepingujärgselt pidi kostja hagejale tootma 1829 betoonelementi, kuid tegelikult toodeti enne lepingu lõppemist vaid 1187 elementi. Seetõttu jäi kostjal tootmata ja tarnimata elemente summas 275 229,20 eurot. Kostjal jäi saamata tulu summas 41 390 eurot. Kuna hageja loobus lepingu täitmisest ettenähtud mahus, jäi kostjal vastavas ulatuses kasum saamata. Arvestades tarnimata jäänud elementide maksumusega 275 229,20 eurot ning
2-18-10371 konkreetse objekti kasumimarginaaliga 15,04%, jäi kostjal saamata tulu summas 41 390 eurot (275 229,20*15,04%). Seejuures ei ole saamata jäänud tulu nõue kaetud leppetrahviga, kuna leppetrahvi nõue oli ette nähtud kohustuse täitmisega viivitamise puhuks, st seotud teise kohustuse rikkumisega.
45.Kostja oli võimeline lepingut ettenähtud mahus täitma. Kostja rõhutab, et kuna lepingut sai muuta vaid kahepoolse allkirjastatud kokkuleppe alusel, ei oma mingit õiguslikku tähtsust lepingu muudatuse projekt mahu võimaliku vähendamise osas, mida pooled siiski ei allkirjastanud. See, et kostja olnuks võimeline kõigi lepingujärgsete elementide tootmiseks, tuleneb mh kostja 14.03.2018 e-kirjast. Seega oleks kostjal olnud võimalik saamata jäänud tulu teenida.
46.Hageja ei ole lubanud kostjal kamme ära viia. Poolte vahel pole vaidlust, et kostja on lepingu täitmise käigus, täpsemalt kauba tarnimise käigus hageja kasutusse andnud kaks ladustamiskammi, mida hageja ei ole kostjale tagastanud. Hageja väidab hagi p-s 7.3, et kostja saab kammid objektilt ära viia, kuid tegelikult on hageja lubanud kammide äraviimist ainult eeldusel, et kostja tagastab hagejale ettemaksu. Kostjal ei ole aga kohustust hagejale ettemaksu tagastada, kuna hageja ettemaksunõue on tasaarvestusega lõppenud. Seega ei ole kostjal tegelikult olnud võimalust kammide tagasisaamiseks. Kammide tagastamata jätmisega on hageja rikkunud lepingulist kohustust. Kuna kammid toodi objektile märtsis 2018, on kostja kaotanud huvi kammide tagasisaamise vastu. Seega nõuab kostja kammide maksumuse hüvitamist ehk kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja lg 2 alusel. Kuna ühe kammi maksumuseks on 3660 eurot (kammi väärtus 3600 eurot + kammi transport 60 eurot, lisa 15), on kostjale tekkinud kahju 3660*2=7320 eurot.
47.Alternatiivselt on kostjal lepinguväline kammide väärtuse hüvitamise nõue. Isegi kui leida, et hagejal ei olnud lepingulist kohustust kammide tagastamiseks, ei ole hageja vastu vaielnud sellele, et tegu on kostja kammidega, mis tuleb kostjale tagastada. Kuna kostja on alates märtsist 2018 kaotanud huvi kammide tagasisaamise vastu ning hageja on keeldunud kostjale kamme välja andmast, on kostjal VÕS § 115 lg 2 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist summas 7320 eurot. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kammide osas kostjal sellist nõuet ei ole, on kostjal analoogselt traaversi rendinõudele rendinõue ka kammide kasutamise osas (vt tasaarvestusavaldus, hagi lisa 15, p 1.1.5).
48.Hageja ei ole lubanud kostjal traaversit ära viia. Hageja on hagis väitnud, et ei tee takistusi traaversi äraviimisele, kuid tegelikult on hageja lubanud traaversi äraviimist ainult eeldusel, et kostja tagastab hagejale ettemaksu ja hüvitab hageja kulutused. Kostjal ei ole aga kohustust hagejale ettemaksu tagastada, kuna hageja ettemaksunõue on tasaarvestusega lõppenud, lisaks ei ole hagejal mingeid kulunõudeid, mille hüvitamise kohustus kostjal oleks. Seega ei ole kostjal tegelikult olnud võimalust traaversi tagasisaamiseks. Kuna traavers toodi objektile märtsis 2018, on kostja kaotanud huvi traaversi tagasisaamise vastu.
49.Traaversi tagastamata jätmisega on hageja rikkunud lepingulist kohustust. Lepingu p 4.8 järgi kohustus hageja peale tarne lõppu tagastama kostjale koos toodetega üle antud traaversi. Vaidlust pole selles, et hageja seda teinud ei ole. Sõltumata sellest, kas traaversi pidi hageja tagastama peale iga tarnet või peale kõiki tarneid, on kõik tarned vaieldamatult lõppenud ja hageja pidi traaversi tagastama. Seega on hageja rikkunud lepingulist kohustust traaversi tagastamiseks. Lepingu p 4.8.2 alusel kohustus hageja traaversi tagastamata jätmisel hüvitama müüjale traaversi maksumuse 6000 eurot (+ km). Seega on kostjal õigus nõuda traaversi maksumuse hüvitamist ehk lepingulise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1). Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et traaversi osas kostjal sellist nõuet ei ole, on kostjal rendinõue traaversi kasutamise osas.
2-18-10371
50.Lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue arvetega tasumisega viivitamise tõttu. Lisaks eelnevatele tasaarvestusavalduses mainitud nõuetele on kostjal hageja vastu lepingu p 6.2.2 alusel viivisenõue 0,5% päevas ettemaksuarvete tasumisega viivitamise tõttu. Hageja on ettemaksuarvete tasumisega viivitanud kokku 113 päeva ning viivisenõue on 53 939,84 euro suurune.
51.Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja 23.03.2018 tasaarvestusavaldusega ei ole lõppenud hageja ettemaksu tagastamise nõue või et hagejal on kostja vastu ka kahju hüvitamise nõue puudustega toodete osas, nõue tellimata paneelide eest makstud ettemaksu tagastamiseks ja tarnimata jäänud paneelide väärtuse kallinemise osas, õigusabikulude hüvitamise nõue või mis tahes viivisenõue, palub kostja käesolevat hagivastust käsitleda tasaarvestusavaldusena ning tasaarvestada mis tahes hageja nõuded vastavalt kostja leppetrahvi, saamata jäänud tulu, kammide ja traaversi väärtuse hüvitamise nõude ja ettemaksuarvete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisenõudega. Sellise tasaarvestuse tulemusena lõppeksid kõik hageja nõuded (kuigi kostja on seisukohal, et hagejal pole hagi esitamise seisuga kostja vastu mingeid nõudeid).
52.Hageja väidab, et alusetu ettemaksu kinnihoidmise ja tasaarvestamise tõttu oli hageja olnud sunnitud kasutama õigusabiteenuseid, mille tõttu tekkiva kulu 2504,15 eurot hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et kostja pole ettemaksu alusetult kinni hoidnud ning tasaarvestusavaldus on tehtud kehtivalt. Hagejal pole ka mingeid muid nõudeid kostja vastu. Seega polnud hagejal vajadust kasutada õigusabiteenuseid ning kindlasti ei saa kostjalt nõuda õigusabikulude hüvitamist. Alternatiivselt on hageja õigusabikulude hüvitamise nõue lõppenud kostja käesoleva hagi vastuse p-s 86 tehtud protsessuaalse tasaarvestusavaldusega.
53.Kuna kostja on eelnevalt põhjendanud, et hagejal puuduvad kostja vastu igasugused nõuded, puudub hagejal käsitletud viivisenõuded. Igal juhul on hageja valesti arvutanud viivist õigusabikulude hüvitamise nõudelt. Hageja on viiviseid arvestanud alates 17.04.2018. 09.04.2018 nõudekirjas ei ole hageja esitanud õigusabikulude hüvitamise nõuet ning ei saanudki seda teha, kuna õigusabikulude arve kuupäev on alles 01.05.2018. Hageja on õigusabikulude hüvitamise nõude esitanud esimest korda hagis, mistõttu ei saa viivist arvestada enne hagi esitamist. Kostja on siiski seisukohal, et hageja viivisenõue on tervikuna alusetu.
54.Vastuseks hageja täiendavale nõudele, kostja leiab, et kostja ei ole rikkunud CE-märgiste üleandmise kohustust. Kostja selgitab, et märgiste üleandmise nõuet pole võimalik teistkordselt täita, kuna CE-märgised on hagejale juba koos toodetega üle antud. CEmärgisega kinnitab kostja, et tema tooted vastavad selle toote osas kehtestatud standarditele. CE-märgise kleebis on peale kleebitud igale kostja tehasest väljuvale betoonelemendile, sh igale kostja poolt lepingu täitmise käigus hagejale üle antud betoonelemendile. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda, et kostja annaks CE-märgised üle mingil muul viisil, kui toodete peale kleebituna. Mh ei tulene sellist kohustust hageja poolt viidatud lepingu punktist 2.5. Seega, kui hageja oleks soovinud CE-märgiseid eraldi koguda, oleks hageja pidanud enne betoonelementide ehitusel kasutamist need ise elementidelt eemaldama. Muuhulgas on hageja ise esitanud tõendid, et talle on CEmärgised üle antud: CE-märgised nähtuvad mh hagi lisadena 10.1 ja 12 esitatud fotodelt.
55.Vastuseks haginõude suurendamisele kostja leiab, et hageja arvutuskäik on ebaõige. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies mahus hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-18-10371
56.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud istungil ära menetlusosaliste esindajad ja tunnistajate ütlused, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
57.Pooled ei vaidle selle üle, et Rovoler OÜ ja Talot AS (uue ärinimega AS Framm) sõlmisid 28.07.2017 müügilepingu nr BVT-033-2017, mille alusel kohustus kostja valmistama hagejale betoontooteid vastavalt hageja projektdokumentatsioonile ja standardnormidele (I kd, tl 16-18).
Kostja edastas 23.03.2018 hagejale lepingust tulenevate tasaarvestusavalduse ja lepingust taganemise avalduse (I kd tl 69-70),
Hageja vastas kostja avaldusele 09.04.2018 teatisega ülesütlemise kohta ja rahalise nõudega kokku summas 49 84,32 eurot (I kd tl 54-56). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks
nõuete
58.Muuhulgas pooled vaidlevad selle üle, kas 28.07.2017 müügileping nr BVT-033-2017 on oma olemuselt müügi- või töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 ja 2 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on seisukohal, et tegemist on müügilepinguga, kostja hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu. Kohus leiab, et kuigi 28.07.2017 sõlmitud leping on pealkirjastatud kui müügileping nr BVT-033-2017, vastab leping siiski töövõtulepingu tunnustele.
60.VÕS § 208 tuleneb, et valmistatava eseme võõrandamise korral on töövõtulepinguga tegemist juhul, kui eseme valmistamine ja sellega seotud tööde tegemine on lepingu keskseks kohustuseks. Lepingu kohaselt oli kostja põhikohustuseks on töö tegemise so betoonelementide valmistamise kohustus. Müügi- ja töövõtulepingut eristades tuleb muuhulgas kontrollida, kas lepingu objekt valmistatakse ettevõtja enda poolt kasutatavate standardjooniste alusel või eritellimusena. Käesoleval juhul on lepingu p-s 2.2 ja 2.3 kokku lepitud, et kostja valmistab tooted vastavalt hageja esitatud tootejoonistele ja projektdokumentatsioonile, s.o vastavalt hageja soovitud mõõtudele ja nõuetele. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd betoonelemente toodeti hagejale konkreetsete tootejooniste alusel konkreetse objekti kohaselt ei ole tegemist standardtööga. Seega on lepingu nr BVT-033-2017 esemeks individuaaltunnustega esemete valmistamine, mille võõrandamise kohustus on kohtu hinnangul pigem vaadeldav lepingujärgse
2-18-10371 kõrvalkohustusena ning järelikult on leping nr BVT-033-2017 käsitletav kui töövõtuleping.
61.Kohus nõustub kostjaga ka sellest, et vaidlusalune leping ei ole oma olemuselt ka kestvusleping. Lepingu p 8.1 kohaselt lõpeb leping lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega lepingupoolte poolt. Seega saab siit teha järelduse, et leping oli sõlmitud konkreetsete kohustuste täitmiseks, mitte kestvuslepinguna mingiks ajaperioodiks.
62.Vaidlust ei ole iseenesest ka selles, et vaidlusalune leping on lõppenud, kuid pooled vaidlevad selle üle, kumma poole avalduse alusel leping lõppes. Kostja esitas 23.03.2018 hagejale lepingust tulenevate nõuete tasaarvestusavalduse ja lepingust taganemise avalduse. Kostja taganes lepingust põhjusel, et ostja (so hageja) oli oma lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud. Samas avalduses sisaldus ka tasaarveldusavaldus. Hageja on seisukohal, et ei ole rikkunud lepingust nr BVT-033-2017 tulenevaid kohustusi ning kostja taganemisavaldus on alusetu.
63.VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus selgitab, et igasugust lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Lepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja avalduse kätte saanud ja vastanud sellele omapoolse lepingu ülesütlemise avaldusega.
64.Järgnevalt kohus kontrollib, kas kostjal oli alust lepingust taganeda. Selleks, et kontrollida kas hageja on lepingut rikkunud, tuleb kõigepealt tuvastada, milles pooled lepingus kokku leppisid. Hageja leiab, et leping sõlmiti ühikhindades ning jooksva graafiku alusel. Kostja hinnangul leppisid pooled kokku lepingu kogumahus ja kogumaksumuses ning siduvas tarnegraafikus.
65.Lepingu p-s 2.2 kohaselt leppisid pooled kokku et ostja (hageja) esitab hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsiooni xxx töö nr 15299 (lisa 1) kohased tootejoonised toodete valmistamiseks vähemalt 14 tööpäeva enne tootmisega alustamist (I kd tl 16). Lepingu p-s 4.1.1 leppisid pooled kokku, et ostja esitab 2 nädalat enne soovitavat tarnet kostjale kooskõlastamiseks kuupäevalise täpsusega tarnegraafiku elementide lõikes. Esialgselt leppisid pooled tarnete alguseks kokku 37. kalendrinädala 2017 (I kd tl 16, pöördel).
66.Kostja tugines lepingust taganemise avalduses sellele, et lepingu täitmine on hilinemises kolmandat kalendrikuud, lisaks hageja vähendas ühepoolselt lepingu mahtu ja ostis betoonelemente teiselt tootjalt. Kostja leiab, et hagejal oli kohustus edastada tootejoonised juba 33. kalendrinädalal ning tarnegraafikud 35. kalendrinädalal. Kostja selgitas, et tegelikkuses esitas hageja esimese tarnegraafiku alles 25.09.2017 ehk 39. kalendrinädalal, st kuu aega (4*7=28 päeva) hiljem. Sellega hageja rikkus kohustust esitada tootejooniseid ja graafikuid õigeaegselt ning viis sellega kogu tootmise nihkesse. Hageja on omajorda seisukohal, et leping sõlmiti ühikhindade ning jooksva tarnegraafiku põhimõttel. Lepingu punkti 2.2 järgi pidi hageja esitama tootejoonised kaks nädalat enne tootmisega alustamist. Tootejoonistest sõltus, kui palju ja milliseid betoonelemente hageja vajab. Seetõttu ei saanudki lepinguga kokku leppida tarnitavate betoonelementide täpset ja lõplikku mahtu ning maksumust.
67.Kohus hagejaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et hageja palus 01.03.2017 kostjalt hinnapakkumist xxx elamu xxx elementidele viidates, et nende projektipangas on uus
2-18-10371 kaust xxx - xxx. 15.03.2017 tegi kostja hagejale xxx töö nr. 15299 põhjal koostatud hinnapakkumise kogumahus 941 397,30 eurot (I kd tl 103-104). Hageja saatis 20.07.2017 kostjale kinnituse, et soovib kostjaga sõlmida lepingu. Hageja esindaja märkis e-kirjas, et „Siin peaks olema kõik vajalik lepingu tegemiseks, manuses excel. Lihvisin numbriks 800,0+km , ilusam jne... Tarne kohta: 1. alates 15.september hakkame vedama objektile keldriseinu 40 tk 500 m2 põhiliselt 200mm, 2. alates alates 01. oktoober hakkame vedama objektile 1. korruse seinu 80 tk 1000 m2 3. õõnekad montaaz ratastelt keldrikorrus orienteeruvalt 1. oktoober TAL320 - 600m2 ja TAL 220 - 700m2, 4. õõnekad montaaz ratastelt I korrus orienteeruvalt 10 oktoober TAL 220 - 700m2 5. tootejoonised ja raha on exceli peal“ (I kd tl 105). Seega on hageja ise kostja hinnapakkumisele nõustumust edastades määranud ära lepingu kogumahu 800 000 eurot. Lepingu kogumaht nähtub muuhulgas ka samale e-kirjale lisatud exceli tabelist, milles on välja toodud õõnespaneelide maht ruut- ja kuupmeetrites ning erinevate seinte kogus tükiliselt. Samuti on exceli tabelist näha orienteeruv tarnegraafik ja maksegraafik (I kd tl 107). Ka maksegraafiku kohaselt oli hageja maksete suuruseks kostjale märgitud 800 000 eurot.
68.Kostja on koostanud hageja e-kirja alusel 20.07.2017 uue, täpsustava hinnapakkumise kokku summas 800 000 eurot (I kd tl 14). Kui võrrelda hageja e-kirja manuses olnud exceli tabelis märgitud betoonelementide loetelu ja kostja hinnapakkumist, siis on need omavahel üks-ühele vastavad (I kd tl 14 ja 107). Kuigi 20.07.2017 hinnapakkumine on pealkirjastatud kui mittesiduv hinnapakkumine kokku summas 800 000 eurot, sai see hinnapakkumine lepingu lisaks, seega muutus 20.07.2017 hinnapakkumine pooltele pärast lepingu sõlmimist siduvaks. Kuivõrd hinnapakkumine sai lepingu osaks, siis järelikult leppisid pooled kokku ka lepingu kogumahus.
69.Kohus leiab, et kui hageja oleks soovinud kokku leppida lepingu ühikuhindades, ei oleks hageja ise 20.07.2017 e-kirjas täpsustanud just lepingu lõppsummat ega tellitavate betoonelementide konkreetseid koguseid. Samuti puudunuks hagejal sel juhul vajadus täpsustada maksegraafikut, mis oli samuti määratud just 800 000 euro tasumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hagejale esmase hinnapakkumise xx töö nr. 15299 põhjal. Kohtu ette ei ole toodud, et kostjal oleks betoonelementide tootmiseks kindel hinnakiri. Vastupidi, tunnistaja D H kinnitas kohtuistungil, et selles müügigrupis me ei tee hinnakirjalaadseid lepinguid, ehk kõik on siduvad ja mahukokkuleppel põhinevad lepingud (II kd tl 148 pöördel, 00:44:24). Kohus märgib ka, et üldjuhul kujunevad selliste mahupõhiste tellimuste ühikhinnad arvestades tellimuse kogumahtu kui tellimus on suur siis saab tootja pakkuda tellijale ka madalamat ühikhinda ning vastupidi. Kohtu hinnangul kujunesidki käesoleval juhul ühikhinnad välja arvestades muuhulgas ka tellimuse kogumahtu.
70.Kohtule ei ole veenev hageja seisukoht, et just tootejoonistest sõltus, kui palju ja milliseid betoonelemente hageja vajab ning seetõttu ei saanudki pooled lepinguga kokku leppida tarnitavate betoonelementide täpset ja lõplikku mahtu ning maksumust. Hageja on lepingueelsete läbirääkimiste käigus selgelt esiletoonud mahud, mida ta kostjalt tellida kavatseb - 1007m2 õõnespaneele paksusega 220mm, 229m2 õõnespaneele paksusega 320mm, jne (I kd tl 14). Konkreetsetest tootejoonistest sõltub konkreetse betoonelemendi kuju, see, kus on armatuuriotsad või -augud kuid betoonelementide kogumaht peab ehitusettevõtjale olema teada juba enne ehitustööde alustamist, vastasel juhul ei oleks võimalik planeerida tööd, kalkuleerida ehitusmaksumust jne. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et isegi kui betoonelementide täpne arv oleks lepingu täitmise jooksul muutunud, oleks tegu olnud minimaalse muutusega, mitte hageja poolt väidetud olukorraga, kus lepingu sõlmimisel poleks selge isegi korruste arv, mille ehitamiseks betoonelemente vaja on. Ilmne on, et ehitusobjekti koguruutmeetrid ei muutu.
2-18-10371
71.Iseenesest on õige hageja väide, et pooled on lepingu punktis 6.3 pooled kokku leppinud selles, et toodete mahu muutumisel ühikhinnad ei muutu (I kd tl 17, pöördel). Kuid kohus ei saa kuidagi teha sellest järeldust, et lepingu maht ei olnud fikseeritud. Sama lepingupunkti esimese lause kohaselt on hindade korrigeerimine võimalik juhul, kui muutub projektlahendus, tootejoonised ja/või mahud. Kohtu hinnangul on kaitseb viidatud lepingupunkt hagejat selle eest, et juhul kui lepingu maht muutub, siis lähtutakse lepingu mahu korrigeerimisel kokkulepitud ühikuhindadest ning tootjal ei ole võimalik ühikuhindu ühepoolselt muuta, näiteks mahu suurenemisel küsida sama betoonelemendi eest varasemalt kokkulepitud hinnast kõrgemat hinda või kokkulepitud mahu vähendamisel alandada tellimusest välja jääva betoonelemendi hinda. Seega ei ole hageja seiskoht selles osas asjakohane.
72.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et pooled on kokku leppinud ka kindlas betoonelementide tarnegraafikus. 20.07.2017 e-kirjas on hageja esindaja märkinud, et „alates 15.september hakkame vedama objektile keldriseinu 40 tk 500 m2 põhiliselt 200mm, 2. alates 01. oktoober hakkame vedama objektile 1. korruse seinu 80 tk 1000 m2
3.õõnekad montaaz ratastelt keldrikorrus orienteeruvalt 1. oktoober TAL320 - 600m2 ja TAL 220 - 700m2, 4. õõnekad montaaz ratastelt I korrus orienteeruvalt 10 oktoober TAL 220 - 700m2“ (I kd tl 107). Nii on ka pooled lepingu p 4.1.1 kokku leppinud, et esialgselt on tarnete algus 37. kalendrinädalal (so 11.09-17.09.2017). Sama e-kirja manuseks olevast exceli tabelist nähtub ka hageja enda ettepanek tarnegraafikuks - 33. kalendrinädalal (so 14.08-20.08.2017) esitatakse tootejoonised 0.-1. korrus., 35. kalendrinädalal (so 28.08.03.09.2017) tootejoonised 2-6 korrus, 38-39 kalendrinädalal (so 18.09.-01.10.2017) ladustamine platsile, 40-41 nädalal (so 02.10.-15.10.2017) montaaž 0 korrus, 42-43 nädalal montaaž 2, 46-47 nädal montaaž 3 jne (I kd tl 107). Seega klapib hageja esindaja e-kirjas märgitu orienteeruv ajagraafik e-kirjale lisatud tarnegraafikus tooduga.
73.Vaidlust ei saa olla selles, et selles, et betoonelemente toodetakse spetsiaalsetel töölaudadel - kui töölaud on hõivatud, siis samal ajal teisi samas mõõdus betoonelemente sellel toota ei saa. Betoonelementide valmistamine nõuab ka aega. Tegemist on ka suuremõõduliste objektidega, mida üldjuhul ei ladustata, vaid need lähevad koheselt ja jooksvalt ehitusel kasutusse betoonelementide valmistamiseks. Sellisest betoonelementide tootmise spetsiifikast lähtudes on tootjale äärmiselt oluline konkreetne tootmis- ja tarnegraafik, et arvestada kas ja kuidas ta saab tootmist planeerida, kas ja milliseks ajaperioodiks ta saab vastu võtta tellimusi erinevatelt klientidelt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei pidanud tootma betoonelemente vaid hagejale.
74.Kohtule ei ole veenev hageja positsioon, et tegelikkuses mingit kindlat tarnegraafikut kokku ei lepitud ja pooled pidid lähtuma nn vabagraafikust. Arvestades eelpoolmärgitud betoonelementide tootmise eripära ei ole see eluliselt usutav. Ka tunnistaja D H on 10.05.2021 istungil kinnitanud, et tarnete algusaeg on absoluutselt kriitiline, kuna kostja tehases on iga projekt vaja sobitada teiste tootmisel olevate objektidega. Tarnegraafiku mittejärgimine hageja poolt mõjutas kostja tehase tööd ning tootmislauad seisid tühjana (II kd tl 148 pöördel, 00:47:00-00:48:03). Lisaks ka lepingu p 4.1 kohaselt teostatakse toodete tarne ja üleandmine ostjale vastavalt ostja koostatavale ning ostja ja müüja vahel kooskõlastatavale kuupäevalise täpsusega tarnegraafikule ja lepingu tingimustele. Lepingu p 4.1.1 järgi ostja esitab 2 nädalat enne soovitavat tarnet müüjale kooskõlastamiseks kuupäevalise täpsusega tarnegraafiku elementide lõikes. Esialgselt on pooled tarnete alguseks kokku leppinud 37. kalendrinädala 2017 (I kd tl 16, pöördel). Pooled on kokku leppinud ka selles, et lepingut muudetakse, täiendatakse või lõpetatakse kirjalike kahepoolsete, seaduslike või kohaselt volitatud esindajate poolt allkirjastatud kokkulepete alusel. Kirjalikult vormistamata muudatused on kehtetud (lepingu p 8.6, I kd tl 18). Asja
2-18-10371 materjalidest nähtuvalt tarnegraafiku alguse so 37 nädala muutmise osas kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole.
75.Samuti leppisid pooled kokku selles, et ostja tasub toodete eest ettemaksu vähemalt 3 kalendrinädalat enne planeeritavat tarnet (lepingu p 6.2, I kd tl 17, pöördel).
76.Seega saab kohus asja materjalide põhjal teha vaid järelduse, et pooled leppisid kokku toodetavates betoonelementides, nende ühikhindades ja ka tellimuse kogumahus 800 000 eurot, sh transpordikulud. Betoonelementide tarned pidid algama 37. nädalal (ehk 11.0917.09.2017). Hageja pidi kostjale edastama tootejoonised hiljemalt 33. ja 35. kalendrinädalal ehk 14.08-20.08.2017 ja 28.08-03.09.2017) ning tegema ettemakse vähemalt 3 kalendrinädalat enne planeeritavat tarnet (hiljemalt 34. nädalal ehk 21.0827.08.2017).
77.Järgmiseks kohus kontrollib, kas hageja rikkus lepingut ning kas kostjal oli alus lepingust taganemiseks. Kostja taganes 23.03.2018 avaldusega lepingust nr BVT-033-2017 põhjusel, et kostja hinnangul oli ostja (so hageja) lepinguliste kohustuste täitmisega jätkuvas rikkumises: (i) lepingu täitmine on hilinemises kolmandat kalendrikuud, (ii) ostja on rikkunud lepingut, vähendades ühepoolselt lepingu mahtu ja ostes elemente teiselt tootjalt. Lepingu mahtu muutvat ja müüja kahju vähendavat kokkulepet 26.01.2018 ei ole ostja senini allkirjastanud.
78.Kostja selgitas, et hageja hilinemised viisid kogu tootmise juba esimesest tarnest alates nihkesse. Kostja selgitas, et pöördus 09.08.2017 (so 32.-l kalendrinädalal) kostja hageja poole ja palus saata 11.08.2017 täies mahus projektdokumentatsioon tootmise ettevalmistamiseks. Hageja vastas kostjale, et käesoleva nädala reedel ei ole tootejoonised veel valmis. /.../ reaalne on nädalal 34 üle anda esimesed 2 korrust tootejooniseid(I kd tl 109). Kostja pöördus 24.08.2017 (s.o 34. nädalal) uuesti hageja poole tootejooniste saamiseks, hageja esindaja vastas, et homme (so 34 nädala viimasel tööpäeval) neid ikkagi ei saa..., ja lubas et kui saab tegija toru otsa, siis kirjutab konkreetsemalt. Kostja juhtis 25.08.2017 poole tähelepanu, et tootmise ja rahavoogude seisukohalt on kostja arvestanud I etapi tarnet nädal 37 ja ettemaksu laekumist 3 nädalat enne tarnet so järgmisel nädalal. Kostja märkis, et puuduvad joonised ja I etapi tarne mahud, seega ei saa kostja vormistada vastavalt lepingule ettemaksu arvet. Kostja juhtis ka tähelepanu, et eksisteerib tarne- ja maksegraafik (mööndes küll, et see pole lepingu lisa, I kd tl 108, pöördel). Kostja esitas 28.08.2017 hagejale täpsema sisendi puudumisel ettemaksuarve ümmarguselt 100 000 euro ulatuses, tasumise tähtajaga 02.09.2017 (I kd tl 108).
79.Kostja saatis 20.09.2017 hagejale kirja, milles nõudis lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja informeeris hagejat, et hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmiste tõttu, täpsemalt ettemaksu mittetasumise ning tootejooniste mitteedastamise tõttu on kostja tootmismahud vähenenud, millega kostjale tekib rahaline kahju. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 27.09.2018, hoiatades, et peab vastasel korral lepingust taganema (I kd tl 110). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles hageja vaidleks kostja 20.09.2017 etteheidetele vastu. Seega ei olnud hageja 20.09.2017 (so 38.-l kalendrinädalal, ajal, kui juba oleks pidanud toimuma betoonelementide tarne) edastanud kostjale ei tootejooniseid ega tasunud ka ettemaksu, ning oli oma kohustuse täitmisega viivituses. Ettemaksu tasus hageja 21.09.2017 (I kd tl 112), kuigi lepingujärgse tarne alguse korral pidanuks esimene ettemakse laekuma hiljemalt 34. nädalal ehk 21.0827.08.2017. Samuti edastas hageja 25.09.2017 täpsustatud tarnegraafiku, kuigi lepingujärgse tarne alguse korral oleks hageja pidanud esitama tarnegraafiku hiljemalt 35. nädalal ehk 28.08-03.09.2017. 26.09.2017 selgitas kostja hagejale, et hageja viivituse tõttu on 42. nädalast edasi tootmine teiste objektide tõttu ülipingeline ja ülekoormatud ning
2-18-10371 maksimaalselt tuleb paari-kolme nädala jooksul mahtu ette toota, kuna hageja viivituse tõttu on üks kuu tootmist läinud tühja (I kd tl 113).
80.Kostja selgitas ka, et oli 30.11.2017 oli sunnitud ettemaksuarvete mittetasumise tõttu tootmise peatama (I kd tl 108). Hageja tasus 26.09.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 01.10.2017 alles 06.11.2017, 21.11.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 26.11.2017 alles 06.12.2017; 05.12.2017 ettemaksuarve summas 50 000 eurot maksetähtajaga 10.12.2017 tasus hageja 10.01.2018; 28.12.2017 ettemaksuarve summas 100 000 eurot maksetähtajaga 03.01.2018 tasus hageja 11.02.2018 (I kd tl 112). Seega oli hageja arvete tasumises viivituses.
81.Kostja selgitas, et 17.01.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles soovis loobuda 3. korruse seinaelementide tellimusest (I kd tl 39, pöördel). Kostja esindaja vastas kirjale 17.01.2018 selgitades, et hageja ei saa ühepoolselt lepingu tingimustest kõrvale kalduda ning kostja jätkab elementide tootmist lepingujärgselt ja selgitas, et lepingu mahu ühepoolne vähendamine kvalifitseerub lepingulise kohustuse rikkumise alla ning sellisel juhul on kostjal õigus nõuda kohustuse rikkumisega seoses tekitatud kahju hüvitamist. Kostja juhtis hageja tähelepanu, et lepingujärgselt toodetud elementide osas on kostjal kohustus nende eest tasuda või nende mitte aktsepteerimisel katta müügihind ja utiliseerimisega seotud kulud (I kd tl 114).
82.Pooled pidasid olukorra lahendamiseks läbirääkimisi. 29.01.2018 saatis kostja hagejale olukorra lahendamiseks poolte kohtumise pinnalt ettevalmistatud kokkuleppe projekti (I kd tl 29, 34). Kuivõrd hageja poolt kokkuleppele kinnitust ei tulnud, siis kokkuleppe projekti kumbki pool allkirjastanud ei ole, ning järelikult ei jõudnud pooled kokkuleppele lepingu muutmise osas (lepingu p 8.6, I kd tl 18, 39). Seega ei vähendanud pooled lepingu kogumahtu ning kostja oli õigustatud ja kohustatud jätkama hagejale eelnevas tempos ja mahus betoonpaneelide tootmist.
83.Vaidlust ei ole ka selles, et 06.03.2018 heitis hageja kostjale ette 30.01.2018 toodetud paneelide tootmist (I kd tl 39), kuigi lepingu mahu vähendamise kokkulepet ei sõlmitud ning hageja oli paneelid vastu võtnud. 19.03.2018 andis hageja kostjale teada, et tellib osad elemendid mujalt (I kd tl 48). Kohus leiab, et sellega rikkus hageja oluliselt lepingut. Lepingu mahu ühepoolne vähenemine umbes 1/3 ulatuses on oluliseks lepingurikkumiseks. Seega oli kostjal õigus lepingust taganeda ning leping lõppes kostja 23.03.2018 taganemisavaldusega. Kuivõrd leping lõppes 23.03.2018 kostjapoolse lepingust taganemisega, ei saanud hageja kostjale lepingut 09.04.2018 enam üles öelda.
84.Kohus märgib ka seda, et hageja etteheited kostjale suutmatuses toota hageja tempos betoonelemente on põhjendamatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled leppisid kokku ka tähtajad, millal pidi hageja kostjale edastama tootejoonised. Hageja esitas joonised kostjale hilinemisega. Ka tarnegraafikud esitas hageja kostjale 28 päeva ehk neli nädalat hiljem (35. kalendrinädala asemel 39. kalendrinädalal). Kohtu hinnangul rikkus hageja sellega koostöökohustust. Kostja vajas oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks tellija kaasabi. Töövõtja kohustuse täitmine sõltus käesoleval juhul tellija toimingutest. Kohus leiab, et hagejal oli VÕS § 23 lg 2 ja VÕS § 652 tulenev koostöökohustus. VÕS § 652 lg 1 ja 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö
2-18-10371 tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
85.Hageja etteheited selle kohta, et kostja ei suutnud tähtaegselt täita hageja tellimusi on asja üldpilti vaadates alusetud. Kohus osutab, et sellega, et hageja täitis oma kohustused kokkulepitust hiljem, lükkas ta nihkesse kostja tootmisgraafiku. Kostja pidi aru saama, et ta ei ole kostjal ainus tellija ning kostjal on ka teiste tellijate ees kohustusi. Muuhulgas hageja esitas vajalikud tarnegraafikud vaid paar päeva enne seda, kui hageja soovis tarnet. Lisaks selgub poolte kirjavahetust analüüsides, et tegelikkuses kostjapoolseid viivitusi praktiliselt ei esinenud.
86.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult makstud tasu summas 55 822,76 eurot. Hageja tõi esile, et on tasunud kostjale ajavahemikul 21.09.2017 – 01.03.2018 kokku 570 560,16 eurot ning on kostjalt saanud kaupa kokku 525 697,848 euro eest. Järelikult on hageja tasunud kostjale enammakstud tasu 570 560,16 - 525 697,848 = 44 862,312 eurot. Täiendavalt on hagejal õigus nõuda alusetult makstud tasu summas 10 960,44 eurot betoonelementide ja nende transpordi eest, mida hageja ei olnud tellinud (vt selle kohta hagiavalduse punkte 3.2.4 ja 6.1 ning hagiavalduse lisa 6, kt I kd, lk 39p ja hagiavalduse lisa 10, kt I kd, lk 57). Selle tulemusel on hageja õigus nõuda kokku alusetult tasu tagastamist summas on kokku summas 44 862,312 + 10 960,45 = 55 822,76 eurot.
87.Kostja hinnangul hageja ettemaksu jäägi arvestanud ebaõigesti. Kostja poolt hagejale esitatud arvete kogusumma oli 544 284,78 eurot. Hageja on lepingu alusel kostjale tasunud 570 560,16 eurot. Seega oli ettemaksujääk (570 560,16 – 544 284,78) 26 275,40 eurot. Kostja on tõendanud, et vaidlusalused tooted on viidud hageja objektile. Seega tugineb hageja ettemaksuga seonduv nõue kogusummas 55 822,76 eurot valele arvestusele ning hageja ettemaksu jääk oli 26 275,40 eurot.
88.Pooled on ühel meelel selles, et hageja on tasunud kostjale ettemaksuna 570 560,16 eurot (I kd tl 112). Kostja on esitanud oma raamatupidamise väljavõtte, mille kohaselt on hagejale esitatud arveid kokku summas 544 284,78 eurot (II kd tl 11). Hageja on enda hinnangul saanud kostjalt kaupa kokku 525 697,848 euro väärtuses. Pooled vaidlevad kostja 08.03.2018 arve nr 1840170733 summas 18 586,92 eurot üle (II kd tl 8). Hageja hinnangul on tegemist alusetu arvega kuivõrd kostja ei ole hagejale viidatud arves kajastuvaid tooteid üle andnud ning kostja ei ole hagejale sellist arvet esitanud. Arve põhineb saatelehtedel nr 18B0169408, 18B0170484 ja 18B0170536, mida on hageja ei ole allkirjastanud.
89.Kostja leiab, et eelpool viidatud tooted on hagejale üleantud. Kostja esitas toodete üleandmise kinnituseks saatelehe nr 18B0169408, mis on allkirjastatud nii väljastaja, vastuvõtja kui autojuhi poolt. Hageja on küll vaidlustanud umbmääraselt sellel oleva isiku allkirja, kuid ei ole oma väidet põhistanud ega esitanud näiteks saatedokumentide allkirjastamise õigusega isiku (lepingu p 4.5, I kd tl 17) kinnitust selle kohta, et saatelehel ei ole tema allkiri. Lepingu p 11.2.1 kohaselt oli hageja poolt õigustatud saatelehti allkirjastama J G, hageja loobus tema tunnistajana ülekuulamise taotlusest, seega ei saanud temalt ka istungil küsida, kas viidatud allkiri saatelehel nr 18B0169408 on J Gi poolt kirjutatud või mitte. Kostja esitas kauba üleandmise tõendamiseks ka sõidupäevikud. Kohtu hinnangul on kostja sellega tõendanud toodete üleandmise hagejale. Sõidupäevikute kaartidest nähtub, et sõidukid on väljunud kostja tehasest ja sõitnud hageja objektile xxx, parkinud seal keskmiselt 4 tundi (II kd 36 pöördel, 40). Kohtule ei ole eluliselt usutav hageja väide, et tegelikkuses viidi hageja nimele väljastatud saatelehtede alusel betoontooted hoopis tundmatul ehitusplatsile ja peab tõenäoliseks seda,
2-18-10371 et sõidukite GPSseade võis tänava määramisel olla ebatäpne. Hageja ei ole kohtumenetluses väitnud, et ta pöördus kostja poole, et uurida toodete viibimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus hageja on esitanud kostjale oma põhitegevuseks vajaliku toodete tellimuse, siis kauba mittekättesaamisel ei pöördu hageja kostja poole küsimustega või pretensiooniga selle kohta, miks tellitud betoonelemente ei ole ehitusobjektile tarnitud.
90.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et nagu oleks kostja hagejale tarninud alusetult betoonelemente, mida hageja ei ole tellinud. Hageja tellimus (sh vaidlusaluste 3. korruse paneelide tellimine) on fikseeritud pooltevahelise lepingu lisades 1 ja 4. Kohus tuvastas eelnevalt, et leping sõlmiti kogumahus ja pooled ei saanud ühepoolselt ekirjaga tellimust muuta. Pooled ei ole sõlminud lepingu muutmise kokkulepet, mistõttu oli kostjal kohustus
3.korruse paneelide tootmiseks. Kuna kostjal oli lepingujärgne kohustus nimetatud paneelide tootmiseks ja tarnimiseks ning hageja on elemendid ka vastu võtnud (I kd tl 115-120), puudub hagejal vastav nõue kostja vastu. Muuhulgas on hageja oma tellimuse konkreetsete paneelide osas täiendavalt üle kinnitanud 05.01.2018 e-kirjas (I kd tl 122). Kohtu hinnangul on paneelide eest makstud 10 264,03 euro ja paneelide transpordi eest makstud 696,42 euro tagastamise nõue alusetu. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal oli lepingu lõppemise seisuga so 23.03.2018 ettemaks kostjale summas 26 275 eurot.
91.Kostja hinnangul on hageja ettemaksu tagastamise nõue lõppenud kostja 23.03.2018 tasaarvestusavaldusega. Kostja tasaarvestas 23.03.2018 avalduses hageja ettemaksu tagastamise nõude 26 275 eurot esimeses järjekorras kostja leppetrahvi nõudega 101 482 eurot ning järgnevalt vastavalt saamata jäänud tulu nõudega 41 390 eurot, ladustamiskammide hüvitamise nõudega 7320 eurot ja traaversi maksumuse hüvitamise nõudega 6000 eurot (I kd tl 69-70).
92.VÕS § 197 lg 1 ja 2 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on seisukohal, et tal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 101 482 eurot, mille ta on hagejal oleva kostja vastu suunatud nõudega 23.03.2018 tasaarvestanud.
93.Lepingu p 6.2.2 järgi lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub ostja tasuma müüjale viivist/leppetrahvi 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest (I kd tl 17 pöördel). Kostja tugines nõude esitamisel sellele, et hageja põhjustas kostjale 28 päeva tootmise seisakut jooniste edastamisega hilinemisest ja tarnegraafiku nihkumisest. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Hageja hinnangul ei saa lepingu punkti 6.2.2 kohaldada tootmisseisakule. Hageja leiab, et lepingu punkti 6.2.2 alusel nõuda ei saa nõuda leppetrahvi, vaid ainult viivist ning lepingu punkt 6.2.2 kohaldub vaid tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamisel ja mitte ühegi teise lepingu rikkumise puhul. Hagejale jääb arusaamatuks, millal täpselt oli kostja tootmine seiskunud. Kostja on küll väitnud, et tootmine seiskus 28 päeva, kuid ei ole 23.03.2018 nõudekirjas ega ka 27.04.2018 kirjas selgitanud, millal see täpselt toimus ja miks. Arusaamatuks jääb ka, milliselt summalt on kostja viiviseid arvutanud.
94.Kohus selgitab, et kuivõrd viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega hilinemisel, on kõik kokkulepped, mille sisuks on rahasumma maksmine mitterahalise kohustuse rikkumisel vaadeldavad leppetrahvina, sõltumata sellest, millisel viisil on need
2-18-10371 lepingus väljendatud. Pooled võivad lepingus kokku leppida, millistel alustel leppetrahvi suurus kindlaks määratakse. Kostja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja rikkus oma lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustust esitada 14 tööpäeva enne tootmise algust tootejoonised ja lepingu p-s 4.1.1 sätestatud kohustust esitada kaks nädalat enne soovitatavat tarnet kostjale kooskõlastamiseks kuupäevalise täpsusega tarnegraafik elementide lõikes. Seega heidab kostja hagejale ette mitterahalise kohustuse rikkumist, kostja saab selle kohustuse rikkumise eest nõuda hagejalt leppetrahvi, mitte viivist.
95.Samas ei ole pooled lepingus kokku leppinud kuidas tuleks leppetrahvi antud juhul arvestada. Leppetrahvi arvutamise aluseks on kostja võtnud lepingu kogumahu. Kohus selgitab, et VÕS § 158 lg 1 tulenevalt on lepptrahviks kindlaks määratud rahasumma. Käesoleval juhul see nii ei ole. Pooled on leppinud kokku küll leppetrahvi määras, kuid ei ole kokku leppinud selles, milliselt summalt seda arvestatakse. Seega ei ole leppetrahvi kohustus piisavalt määratletud ja kostja seda hagejalt nõuda ei saa. Kui poolte sooviks oli kehtestada leppetrahv mitterahalise kohustuse rikkumise korral tulnuks pooltel konkreetselt kokku leppida ka selles, milliselt summalt leppetrahvi protsendina arvestatakse või märkida lepingus selgelt lepptrahvi summa mitterahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue ja kostja ei saanud seda nõuet hagejal kostja vastu oleva ettemaksu tagastamise nõudega tasaarvestada.
96.Järgnevalt kohus kontrollib, kas kostja sai hagejal tema vastu oleva nõudega tasaarvestada saamata jäänud tulu nõuet summas 41 390 eurot. Pooled sõlmisid lepingu kogumahus 800 000 eurot (+ km). Hageja tellis kostjalt kogu Tuukri 1b kuue korruse betoonelemendid. Kostja on esile toonud, et lepingujärgselt pidi kostja hagejale tootma 1829 betoonelementi, kuid tegelikult toodeti enne lepingu lõppemist vaid 1187 elementi. Seetõttu jäi kostjal tootmata ja tarnimata elemente summas 275 229,20 eurot, mistõttu arvestades konkreetse objekti kasumimarginaaliga 15,04% jäi kostjal saamata tulu summas 41 390 eurot (275 229,20*15,04%). Alternatiivselt saab arvestada kostja 2017.a keskmise kasumimarginaaliga 12% (II kd tl 14).
97.VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata on jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu kogumahus 800 000 eurot (+ km). Samuti tuvastas kohus, et leping lõppes kostja taganemisavalduse alusel 23.03.2018 põhjusel, et hageja rikkus oluliselt lepingut ning kostjal jäid seega hagejale betoonelemendid tootmata. Hageja ei ole iseenesest vaidlustanud kostja väidet, et kostjal jäid hagejale tootmata ja tarnimata elemente summas 275 229,20 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et kui hageja ei oleks lepingut rikkunud ja leping oleks saanud jätkuda, oleks hageja saanud teenida toodete valmistamise pealt kasumit. Kuivõrd hageja rikkus lepingut ja kostja taganes lepingust jäi kostjal tulu teenimata vähemalt summas 33 027,50 eurot, seda juhul kui arvestada kasumimarginaaliga 12%. Kuivõrd tunnistaja D. Hu ütlustega 10.05.2021 istungil on tõendamist leidnud, et lepingu kasumimarginaal oli ca 15% (II kd tl 149 pöördel, 00:51:02), siis nõustub kohus kostja seisukohaga ja leiab, et kostjal oli õigus see nõue hagejal kostja vastu oleva ettemaksu tagastamise nõudega tasaarvestada. Kuivõrd tasaarvestuse korral vastastikused nõuded lõpevad, lõppes hageja ettemaksu tagastamise nõue kostja poolt nõude tasaarvestamisega 23.03.2018.
98.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 9 191,27 eurot. Hageja nõue koosneb tehase eksimustega tekkinud kahjust summas 6 687,12 eurost, mis omakorda
2-18-10371 koosneb tarnimata jäänud paneelide kallinemisest 1 095,12 euro võrra, montaažipesade ümbertegemisega tekkinud kulust 1 872 eurot, õõnespaneelide äärte tehase betoonjääkidest puhastamise kulust summas 3720 eurot. Samuti palub hageja kostjal kahjuhüvitisena välja mõista hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 2 504,15 eurot, kokku 9191,27 eurot. Kostja vaidleb kahjunõudele vastu.
99.Kostja ei nõustu tarnimata jäänud paneelide kallinemisest hagejale tekkinud kahjunõudega summas 1 095,12 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd leping lõppes kostjapoolse taganemisega 23.03.2018, ei pidanud kostja enam pärast viidatud kuupäeva paneele tootma. Hageja küsis vaidlusaluste paneelide kohta kostjalt 26.03.2018 e-kirjas, kuid leping oli kostjapoolse taganemisavaldusega lõppenud 23.03.2018. Seega ei olnud kostjal enam lepingust tulenevat kohustust paneelide tootmiseks. Kohus on eespool tuvastanud, et leping lõppes kostja taganemisavalduse alusel 23.03.2018. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega ei pidanud kostja pärast 23.03.2018 hagejal enam paneele tootma ja tarnima, seega puudub kostjal kohustus paneelide hinnavahest hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja kahjunõue summas 1 095,12 eurot tuleb jätta rahuldamata.
100.Kostja leiab samuti, et ei ole hagejale tarninud montaažipesade puudustega betoonelemente ega õõnespaneele. Hageja ei ole puuduste esinemist tõendanud, kostjat puudustest korrektselt teavitanud, ega kordagi nõudnud kostjalt väidetavate puuduste kõrvaldamist. Lisaks on hageja nõue umbmäärane, kuna hageja pole täpsustanud, millise konkreetse elemendi osas puuduste esinemist ette heidetakse.
101.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja/või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lepingu 4.3.2 alusel antakse tooted üle mh kvaliteedi järgi vastavalt hageja poolt toodete vastuvõtmisel teostatud ülevaatusetulemustele. Lepingu p 4.4 alusel loetakse tooted hageja poolt koguseliselt ja kvaliteedi järgi vastu võetuks ja tarne kohaselt teostatuks mh, kui hageja on saatedokumendil kinnitanud nende vastuvõtmist. Lepingu p 4.9 kohaselt kohustus hageja toodete vastuvõtul teostatava visuaalse vaatluse teel mitteilmnevatest võimalikest puudustest informeerima müüjat viie tööpäeva jooksul puuduste avastamisest e-posti teel. Hageja kaotab õiguse viidata müüdud asja puudustele, kui ta ei teata kostjale avastatud puudustest lepingus määratud aja jooksul pärast seda, kui need puudused avastati või võisid olla hageja poolt avastatud (I kd tl 17).
102.Kohtule on esitatud hageja 11.12.2017 e-kiri, milles hageja avaldab, et õõnespaneel 180 on liiga lühike. Kostja möönab vastuskirjas, et tootmises võeti kogemata jooniselt mõõdud valesti. Kostja palus täpsustada kas selline paneel sobib, või peab kostja uue tootma. Hageja vastas, et saab hakkama (I kd tl 51, pöördel ja 52). Rohkem hageja poolt pöördumisi kostja poole seoses toodetud betoonelemendi kvaliteediga kohtutoimikust ei nähtu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks toodete vastuvõtmisel teinud mingeid märkeid ebakvaliteetsete toodete saamise kohta saatelehtedele. Kostja on pöördunud 04.04.2018 e-kirja teel hageja poole ja palunud täpsustada saatelehtede
2-18-10371 numbreid, kus on fikseeritud vastuvõetud paneelide puudused, kuid asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks kostjale sel teemal vastanud (I kd tl 114).
103.VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS 644 lg 1 I lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
104.See, et väidetavalt teatas hageja suuliselt kostjale sellest, et armatuuripesad ja armatuuriaugud asusid mõnel paneelil vales kohas, ei oma asja lahendamisel tähendust. Pooled on selgelt kokku leppinud selles, et toodete vastuvõtul teostatava visuaalse vaatluse teel mitteilmnevatest puudustest tuleb informeerida müüjat viie tööpäeva jooksul puuduste avastamisest e-posti teel. Seega, kuigi hageja väidete kohaselt teatas ta kostjale suuliselt ebaõigetest montaažipesadest ja kostja keeldus väidetavalt puudust kõrvaldamast, tulnuks hagejal sellegipoolest teatada puuduse esinemisest kostjale e-kirja teel. Hageja seda teinud ei ole. Kohus selgitab, et töövõtja tehtud töö lepingutingimustele vastavus ei takista tellijat tööd vastu võtmast. Väheoluliste puuduste korral on tellijal koguni kohustus puudustega töö vastu võtta. Kui tellija soovib või on kohustatud töö vastu võtma, hoolimata sellest, et on töö ülevaatuse käigus avastanud lepingutingimustele mittevastavuse või on puudustest mul viisil teadlik, peab tellija talle teadaolevad puudused töö vastuvõtmise aktis välja tooma. Puuduste väljatoomine väljendab tellija tahet nõuda töövõtjalt nende kõrvaldamist ja kasutada keeldumise korral muid õiguskaitse vahendeid. Käesoleval juhul hageja väidetavaid puudusi õigeaegselt esile toonud ei ole. Sellega ei ole hageja õigeaegselt teatanud puuduste olemasolust, seega ei või käesoleval juhul hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus märgib, et sel viisil käitudes on hageja ühtlasi raskendanud kostjal puuduste olemasolu kontrollimist.
105.Kohus märgib ka, et betoontoodetele kehtis lepingu p 7.1 alusel garantiiaeg 24 kuud toodete üleandmisest. Lepingu p 7.2 alusel kohustus hageja teavitama kostjat garantiiperioodi jooksul ilmnenud vigadest ja puudustest koheselt, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul hetkest, mil hageja sai puudusest või veast teada või oleks pidanud teada saama. Lepingu p 7.3. alusel oli kostja kohustatud mõistliku aja jooksul oma kulul kõrvaldama toodetel garantiiperioodi jooksul ilmnenud puudused ja vead. Kohtule on arusaamatu, miks on hageja lasknud kõrvaldada väidetavad puudused kolmandal isikul, selle asemel et pöörduda otse tootja poole puuduste kõrvaldamiseks garantii korras.
106.Lisaks on kostja tunnistaja K A ütlustega tõendanud, et õõnespaneelide täielik puhastamine betoonijääkidest ei ole tavapärane ega vajalik, kuivõrd kuna üksikud betoonitükid jäävad betoonide vahelise vuugi sisse, mis täidetakse ehituse käigus nagunii vuugibetooniga. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et betoonijääk ei sega paneeli kasutamist (II kd tl 153, 01:27:25-01:28:47), tsemendilobrijäägi elementidelt eemaldamine on lobri suure veesisalduse ja sellest tulenevalt lobri vähese tugevuse tõttu kerge ning lobrijäägid murduvad isegi sõrme all (II kd tl 153 pöördel, 01:35:06). Tunnistaja kinnitas 10.05.2021 istungil hageja poolt tõendina esitatud fotosid vaadates, et hageja poolt etteheidetud betoonijääk on tavaline ja ehituses ebaoluline (II kd tl 153, 01:33.30). Seega nõustub kohus kostjaga, et õõnespaneelid ei olnud puudustega.
2-18-10371 Eeltoodust tuleb hageja kahjunõue kostja vastu summas 6 687,12 eurot jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda põhinõuet, ei mõista kohus kahjuhüvitiselt välja ka viivist.
107.Hageja esitas kohtule Advokaadibüroo Eversheds Sutherland arve nr 20180767, mille spetsifikatsioonist nähtub, et hageja on olnud sunnitud alusetu ettemaksu kinnihoidmise ja tasaarvestamise tõttu kasutama õigusabiteenuseid kogusummas 2 504,15 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu. Riigikohus on selgitanud, et „.. kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).
108.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hagejad saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Samas aga jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, seega ei ole kostjalt hageja kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud.
109.Hageja on esitanud nõude kostjalt CE märgiste väljanõudmiseks. Lepingu esemeks olid betoonist valmistooted ehk betoonelemendid (õõnespaneelid, siseseinte paneelid, välisseinte paneelid, trepid). Tööde üleandmisel lõpptellijale kohustub hageja tõendama kasutatud betoonelementide nõuetele vastavust (valmistamise protsess, toote koostis, omadused jne) andes koos muu teostusdokumentatsiooniga lõpptellijale üle iga kasutatud betoonelemendi kohta: 1) toimivusdeklaratsiooni, 2) tootmisohje sertifikaadi ja 3) CEmärgised (tootepassid). Punktides 1 ja 2 märgitud informatsioon on kättesaadaval kostja kodulehel, kuid punktis kolm märgitud CE-mägised tuleb kostjal spetsiaalselt väljastada ja hagejale üle anda. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole ja palunud toodete CEmärgised üle anda. Kostja ei ole seda nõuet vabatahtlikult täitnud. Seda hoolimata sellest, et kostja on teadlik, et hageja vastavasisuline kohustus lõpptellija ees on muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et kostja ei ole valmis kõnealust nõuet vabatahtlikult täitma, on tõendatud muu hulgas sellega, et ka pärast vastava haginõude kohtule esitamist ei ole kostja hagejale CE märgiseid edastanud ega ka hagejaga ühendust võtnud ja vabatahtlikku täitmist pakkunud.
110.Kostja vaidleb viidatud nõudele vastu, kuivõrd leiab, et märgiste üleandmise nõuet pole võimalik teistkordselt täita, kuna CE-märgised on hagejale juba koos toodetega üle antud. CE-märgise kleebis on peale kleebitud igale kostja tehasest väljuvale betoonelemendile, sh igale kostja poolt lepingu täitmise käigus hagejale üle antud betoonelemendile. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda, et kostja annaks CE-märgised üle mingil muul viisil, kui toodete peale kleebituna. Seega, kui hageja oleks soovinud CEmärgiseid eraldi koguda, oleks hageja pidanud enne betoonelementide ehitusel kasutamist need ise elementidelt eemaldama. Kuna kostjal puudus kohustus anda CE-märgised üle muul viisil kui toodete peale kleebituna, puudub hageja vastaval nõudel õiguslik alus.
2-18-10371
111.Kohus leiab, et hageja nõue CE märgite täiendavaks väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, kuidas CE märgised hagejale üle antakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.03.2011 määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused artikkel 9 kohaselt CE-märgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele või sellele kinnitatud sildile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse. Vaidlust ei ole selles, et CE märgised olid kostja toodetud betoonelementidele kleebitud. Kostja hinnangul tulnuks hagejal igalt betoonelemendilt enne paigale monteerimist vastav kleebis eemaldada ja nii kleebised kokku koguda.
112.Kohus leiab, et iseenesest ei ole kostja väljapakutud viis betoonelementide CE märgiste kokkukogumiseks mõistlik ega otstarbekas. Ei ole mõistlik, et ehitusettevõtja peab hakkama igalt ehitusplatsile toimetatavalt betoonpaneelilt käsitsi märgiseid kokku koguma. Kohtu hinnangul tuleks lisaks betoonelementidele kleebitavatele märgistele täiendavalt lisada nende väljatrükk toodete saatelehtedele või muudele toodetega kaasaminevatega dokumentidele. Samas ei kohusta ükski õigusakt konkreetselt betoonelementide puhul CE märgite edastamist muul moel, kui tootele kinnitatult. Kohus märgib, et lisaks on ehitusel ka hulgaliselt selliseid ehitusmaterjale, millele on CE märgis toote servale prinditud ja pärast toodete paigaldamist ei jää CE märgist üldse näha, ka see CE märgise edastamise viis on igati lubatav. Lepingus pooled CE märgiste üleandmise viisi eraldi kokku leppinud ei ole. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et CE märgised olid kostja toodetud betoonelementidele kleebitud, siis on kostja oma kohustuse täitnud ja kohtul puudub õiguslik alus kostja kohustamiseks täiendavalt CE märgiste hagejale üleandmiseks. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
113.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Taotlus protokolli parandamiseks
114.AS Framm taotleb 10.05.2021 peetud istungi protokolli parandamist. 10.05.2021 istungi protokolli lk-l 6 (ajamärge 00:44:24) on tunnistaja ütlus kirja pandud järgnevalt: „Ei, üldse mitte. Tema ei teinud ühtegi muudatuse ettepanekut. Selle müügigrupis teeme hinnakirja laadseid lepinguid ehk siis kõik on siduvad ja mahukokkuleppel põhinevad lepingud. Maht lepitakse kokku enne lepingu allkirjastamist.“ Helisalvestiselt (ajamärge 44:40-44:47) on kuulda tunnistaja ütlust: „Ei, üldse mitte. Tema ei teinud ühtegi muudatuse ettepanekut. Selles müügigrupis me ei tee hinnakirja laadseid lepinguid ehk siis kõik on siduvad ja mahukokkuleppel põhinevad lepingud. Maht lepitakse kokku enne lepingu allkirjastamist.“ Seega on protokollis tunnistaja ütlus ekslikult kirja pandud, kuna tunnistaja ei öelnud, et selles müügigrupis tehakse hinnakirja laadseid lepinguid, vaid et selles müügigrupis nad ei tee hinnakirja laadseid lepinguid. Kostja hinnangul oleks korrektne teha järgmine parandus: „Selles müügigrupis me ei tee hinnakirja laadseid lepinguid ehk siis kõik on siduvad ja mahukokkuleppel põhinevad lepingud. Maht lepitakse kokku enne lepingu allkirjastamist.“
115.10.05.2021 istungi protokolli lk-l 16 (ajamärge 01:42:35) on kostja esindaja selgitus kirja pandud järgnevalt: „Telefonivestlus toimus J Gi vahel. U K ise ei helistanud, ei ole otsene tõendi allikas.“ Helisalvestiselt (ajamärge 01:42:35-01:42:40) on kuulda kostja esindaja ütlust: „Telefonivestlus toimus väidetavalt J Gi vahel. U K ise ei helistanud, ei ole otsene tõendi allikas.“ Seega on protokollis kostja esindaja selgitusest puudu sõna „väidetavalt“. Kostja hinnangul oleks korrektne teha järgmine parandus: „Telefonivestlus toimus väidetavalt J Gi vahel. U K ise ei helistanud, ei ole otsene tõendi allikas.
2-18-10371
116.Kostja hinnangul on 10.05.2021 istungi protokolli parandamine vajalik selleks, et vältida olukorda, kus kõrgema astme kohus võiks asja lahendamise seisukohalt olulist ebaõigesti mõista ning et protokollist ei nähtuks justkui tehtaks müügigrupis hinnakirja laadseid lepinguid, kuigi tunnistaja ütles tegelikult vastupidist ning et kostja esindaja selgitus ei viitaks eksitavalt kindlale kõneviisile.
117.Hagejal puuduvad vastuväited kostja taotlusele 10.05.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
118.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.
119.Kohtuasjas 10.05.2021.a. toimunud istungi protokoll allkirjastati 18.05.2021.a, seega on kostja taotlus esitatud kohtule tähtaegselt. Antud juhul on kostja esindaja taotlenud tunnistaja ning enda sõnavõtu täpsustamist. Kohus leiab, et kuigi antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatustega, tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldada protokolli täpsuse ja üheselt mõistetavuse huvides. Ka arvestab kohus asjaolu, et käesoleval juhul ei vaidle hageja vastaspoole taotlusele vastu. Menetluskulude jaotus
120.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
121.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
122.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtu hinnangul on tõenäoline, et vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses,
2-18-10371 vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.