AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi O. S. vastu põhivõla 1113,82 euro, viivise 21,22 euro ja alates 18.08.2020 seadusjärgse viivise saamiseks 1224,15 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314), esindaja Kadri Ojamaa (e-post: [email protected]) Kostja: O. S. (xxxx, xxxx) 11.05.2021
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, kostja esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata OÜ Kull Advokaadibüroo vandeadvokaadi abi Deivi Vaht tasu ja kulude suuruseks maakohtus 477,60 eurot.
4.Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt riigituludesse menetluskuluna 477,60 eurot.
Hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AB „Lietuvos draudimas“ esitas AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. S.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis 22.07.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.08.2020 hagi kostja vastu põhivõla 1113,82 euro, viivise 21,22 euro ja alates 18.08.2020 seadusjärgse viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 02.03.2020 xxxx ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk xxxx (xxxx) sõitis tagant otsa ristmikul peatunud sõidukile xxxx (xxxx).
3.Kahju kannatanu esitas oma liikluskindlustusandjale (BTA) sõidukikahju hüvitise taotluse, kuna liiklusõnnetuse teade oli pooltel täitmata, ei saanud kahjustatud isiku kindlustusandja juhtumit oma kindlustusandja kahjuna käsitleda ning esitas omakorda taotluse hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja viimasele kindlustusandjale käsitlemiseks. Taotluses on kirjas, et sõidukil xxxx (xxxx) on tagaosa vigastused.
4.Kostja kinnitas hageja päringule vastates, et liiklusõnnetus toimus. Kostja selgituste kohaselt seisid nad valgusfoori juures väga lähestikku, toimus kokkupõrge haagisekonksuga, tuldi autost välja, vaadati, et kahjustusi pole. Omanik vaatas sõiduki üle ja ütles, et pretensioonid puuduvad ja sõideti laiali.
5.Sõiduki xxxx (xxxx) juhi täiendava selgituse kohaselt kahjustused tekkisid, sest sõidukiga pöörduti remondiettevõtte poole, tehti ülevaatus ja pildistati kahjustused. Kahjuteate kohaselt sõitis kannatanu mööda Tammsaare teed suunaga lennujaama poole, kui põhjustaja sõitis foori tagant sisse. Põhjustaja ei andnud oma kontakte, ütles vaid, et kindlustus puudub ja kuna kannatanu sõitis taksot (Bolt) ja reisijal oli kiire lennujaama, siis ei teavitatud politseid ega täidetud pabereid.
6.Remondiettevõte vaatas sõiduki üle liiklusõnnetuse toimumise päeval s.o 02.03.2020 ja edastas taastamise kalkulatsiooni ja fotod hagejale. Hageja kahjukäsitleja vaatas fotod ja remondiettevõtte poolt koostatud kalkulatsiooni üle ning tutvus toimikus olevate materjalidega. Hageja leidis, et sellised kahjustused said liiklusõnnetuse tulemusel tekkida ja seega oli hagejal kohustus kahju kannatanule tekitatud kahju hüvitada ehk sõiduk remontida.
7.Sõidukil xxxx (xxxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus ja KindlS § 36 lg 2 kohaselt oli kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Viimane liikluskindlustuspoliis nr xxxx sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni 01.12.2019 kell 23:59.
8.Liiklusregistri andmetel oli liiklusõnnetuse hetkel sõiduki xxxx (xxxx) omanik kostja, kes oli LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustusega isik.
9.Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki xxxx (xxxx) remontis M OÜ, kes esitas remondiarve 1113,82 eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas nimetatud summa.
10.Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4 OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, millele kostja vastas, et ei ole sellega nõus ning ei kavatse seda tasuda. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.05.2020, seega on nõue sissenõutav alates 23.05.2020.
11.Hageja nõudeõigus tuleneb LKindlS § 55. Kostja rikkus sõiduki omanikuna LKindlS § 3 lõikest 2, § 7 lg 1 tulenevat kohustust, osaledes liikluses kindlustamata sõidukiga. Hageja on kahju kannatanule hüvitanud tulenevalt LKindlS § 36 lõikele 2. Hageja nõuab kostjalt 1135,04 euro hüvitamist, millest 1113,82 eurot on põhinõue ja 21,22 eurot on 17.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja taotleb ka alates 18.08.2020 kuni põhinõude tasumiseni edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmist. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb täies ulatuses sellele vastu. Kostja ei ole sõidukile xxxx (xxxx) kahju tekitanud, mistõttu hageja nõue on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu.
13.Kostja väidab, et 02.03.2020 ei toimunud liiklusõnnetust. Hageja ja kostja sõidukid puutusid küll kokku, kuid varalist kahju seetõttu ei tekkinud. Kohapeal kumbki juht kahju ei tuvastanud.
14.Asjaolu, et hiljem pöörduti remondiettevõtja poole, ei tõenda, et kostja tekitas sõidukile kahju. Kostjale ei ole teada, mis juhtus sõidukiga xxxx (xxxx) peale sündmuskohalt lahkumist. Hageja ei ole nõudnud kostja sõiduki ettenäitamist. Xxxx (xxxx) juhi selgitus ei tõenda kahju tekkimist ja kostja poolt selle tekitamist. Asjaolu, et kannatanul oli kiire, ei vabasta hagejat kostja poolt kahju tekitamise tõendamist.
15.Kostja leiab, et olukorras, kus kahju kannataja jätab kohapeal kahju tekkimise ja kahju asjaolud fikseerimata, võtab see kindlustusandjalt ära õiguse nõuda kahju hüvitamist teiselt osapoolelt. Kahju fikseerimine kohapeal omab tähendust ka juhtumi teise osapoole jaoks, et tal oleks võimalik vastuväiteid kohapeal esitada, sellega mittenõustumisel tuleb kahju ja põhjustaja välja selgitada politseiametnikul.
16.Kuivõrd kostja ei ole kahju põhjustaja, ei oma kostja jaoks tähendust see, millisel alusel hageja on kannatanule mingeid rahalisi väljamakseid teinud. Kuna kostja ei ole kahju tekitanud ja see ei ole tõendatud, siis ei ole alust ka nõude rahuldamiseks (VÕS § 127 lg 4). Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * kostja juhitud sõiduk xxxx (xxxx) sõitis 02.03.2020 xxxx ristmikul tagant otsa ristmikul peatunud sõidukile xxxx (xxxx); * sõiduki xxxx (xxxx) juht esitas oma liikluskindlustusandjale (BTA) sõidukikahju hüvitise taotluse (hagi lisa 1), kuna liiklusõnnetuse teade oli pooltel täitmata, ei saanud kahjustatud isiku kindlustusandja juhtumit oma kindlustusandja kahjuna käsitleda ning esitas taotluse hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja viimasele kindlustusandjale käsitlemiseks; * sõidukil xxxx (xxxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus (hagi lisa 5 ja 6); * sõiduki xxxx (xxxx) remontis M OÜ, kes esitas remondiarve 1113,82 eurot (käibemaksuta), mille hageja hüvitas (hagi lisa 7 ja 8).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * 02.03.2020 toimunud kokkupõrkes kahjustas kostja juhitud sõiduk xxxx (xxxx) sõidukit xxxx (xxxx).
20.Hagejal nõudeõiguse tekkimisest
20.1.Liikluskindlustus seaduse (LKindlS) § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju.
20.2.Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et 02.03.2020 juhtumi toimumise ajal oli ta sõiduk kindlustamata ja et hageja oli viimaseks kindlustusandjaks.
20.3.Kohus loeb liikluskindlustuse poliisiga (hagi lisa 5) tõendatuks asjaolu, et viimane liikluskindlustuspoliis nr xxxx kostja sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni 01.12.2019 kell 23:59. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on xxxx (xxxx) väidetavalt kostja poolt 02.03.2020 tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Vastavalt LKindlS § 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kuna hageja on kindlustusvõtjatele hüvitanud väidetavast kahjujuhtumist põhjustatud kahju kokku summas 1113,82 eurot, sai hagejal kostja vastu tekkida tagasinõudeõigus.
21.Kindlustusjuhtumist ja kahju tekkimisest
21.1.Hageja leiab, et 02.03.2020 toimus kahjujuhtum ja kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
21.2.Kostja leiab, et liiklusõnnetust ei toimunud, kuna liiklusõnnetuses ei saanud xxxx (xxxx) vigastada.
21.3.VÕS § 115 lg 1, §-de 127 ja 128 ning 492 lg 1 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu lahendist 3-2-1-173-12 punktist 15 tulenevalt peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
21.4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 02.03.2020 toimus kindlustusjuhtum. KindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib LKindlS või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
21.5.Pooled ei vaidle selle üle, et 02.03.2020 xxxx ristmikul sõitis kostja juhitud sõiduk xxxx (xxxx) tagant otsa ristmikul peatunud sõidukile xxxx (xxxx). Kohtu hinnangul ei ole hageja
tõendanud, et kostja juhitud sõiduk oleks sõidukile xxxx (xxxx) 02.03.2020 tekitanud kahjustusi. Kostja ja väidetava kannatanu selgitused (hagi lisa 2, 3 ja 4) erinevad kahju tekkimise osas. Vaidlus puudub selles, et kostja ja xxxx (xxxx) juht 02.03.2020 kahjuteadet toimunu järgselt kohapeal ei vormistanud ega teavitanud juhtunust ka politseid. Asjaolu, et väidetav kannatanu sõitis kliendiga lennujaama ja tal ei olnud võimalik politseid juhtumist teavitada, ei võimalda hagejal jätta toimunu asjaolusid välja selgitamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei nõudnud kostjalt sõiduki xxxx (xxxx) ettenäitamist (LKindlS § 38). Kohtu hinnangul ei saa kahju tekkimise osas juhtide erinevate seletuste korral lugeda piisavaks hageja poolt ainult kostja sõidukist tehtud fotode hindamist. Seega ei ole hageja vaatamata juhtumis osalenud juhtide erinevatele seletustele kahju tekkimisest selgitanud välja, kas kostja sõiduk põhjustas sõidukile xxxx (xxxx) kahjustusi s.t kas sõidukil said kahjustused tekkida kostja sõidukiga kokkupuutest. Seega ei ole tõendatud kostja rikkumine. 21.6 Kohus leiab, et kui asuda seisukohale, et kostja põhjustas sõidukiga xxxx (xxxx) sõidukile xxxx (xxxx) kahjustusi (hagi lisa 7, hagi fotod 1-11 ja hageja 26.05.2021 lisa 1 ja 2), siis ei ole hageja teinud kindlaks, millised konkreetsed vigastused tekkisid 02.03.2020, kuna hageja ei ole vaatamata sõidukijuhtide erinevatel selgitustele (hagi lisa 2, 3 ja 4) pidanud vajalikuks üle vaadata kostja sõidukit, et tuvastada, kas kostja sõiduk sai hageja viidatud kahjustused sõidukile xxxx (xxxx) tekitada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost (VÕS 127 lg 4) 02.03.2020 toimunud juhtumi ja sõidukil xxxx (xxxx) tekkinud kahju vahel.
21.7.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
22.Menetluskulud ja riigi õigusabi tasust
22.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.2.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht esitas maakohtule taotluse, milles palub kostjale maakohtus osutatud riigi õigusabi eest mõista riigieelarvest välja koos käibemaksuga 477,60 eurot.
22.3.Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
22.4.TsMS § 190 lg 5 lause 2 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
22.5.Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse 477,60 eurot.
22.6.RÕS § 26 lg 2 kohaselt, isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
22.7.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.