Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Ärakuulamine

Jxxxxx Txxxxxxx ümberkujundamiseks

avaldus

võlgade

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Jxxxxx Txxxxxxx ümberkujundamisavaldus. Tühistada Jxxxxx Txxxxxxxxx riigi õigusabi andmine. Teha asja läbivaatamata jätmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13.11.2020.a määrusega JxxxxxxTxxxxxxx vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste peatamise alus langeb ära käesoleva määruse jõustumisel, mille järel on lubatud täitemenetluste jätkamine.

Menetluskulude jaotus

Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale ei esitanud vastuväiteid Holm Bank AS, Bondora AS, Eesti Inkasso OÜ ning KÜ xxxxxxx. Kavaga olid nõus Omega Invest OÜ, OK Incure OÜ ning Intrum Debt Finance AG. Renovum OÜ esitas vastuväited. Kohus korraldas ärakuulamise võlgnikule, sest ümberkujundamiskava ja võlganimekiri vajas täpsustamist kuna kava ei olnud täidetud korrektselt, s.o kavasse polnud märgitud igakuiste osamaksete suurust, kõrvalkohustuste suurust ega iga kohustuse vähendamise ja rahuldamise ulatust ei summaliselt ega protsendina. Renovum OÜ teatas, et võlgnik on jätnud avaldamata andmed osade kohustuste kohta. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et pani kavasse kirja kõik võlgnevused, mis on täitmisel kohtutäituri juures. Teisi ei ole ta kirja pannud. Peale kirjapandu ei ole tal rohkem võlgnevusi. Need nõuded, mis ei ole täiturite käes, neid maksab ta eraldi ja jääbki maksma eraldi. Võlgnik märkis, et peab ca 900 eurot hakkama iga kuu võlgasid maksma. Võlgnik lubas ümberkujundamiskava täiendada. Ta sai aru, mida tal täiendada tuleb. Ta selgitas, et Swedbank AS-le maksab ta iga kuu 130 eurot. Renovum OÜ-le võlg 22 000 eurot on ka Põlva täituri käes. Ta tahaks ikka kõik võlad ümberkujundada, aga praegu tegi ainult arestitud nõuded. Kohus selgitas, et võlgnik peab esitama ka uue võlgade nimekirja. 07.04.2021 esitas võlgnik riigi õigusabi taotluse, et talle määratakse esindaja, kes koostaks tema eest ümberkujundamiskava. Kohus täpsustas võlgniku taotlust. Võlgniku sõnul ei soovi ta nõustajat, vaid ikkagi riigi õigusabi korras määratud esindajat. 27.04.2021 esitas võlgnik nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Uut täpsustatud võlgade nimekirja võlgnik ei esitanud. 17.05.2021.a määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ning andis võlgnikule riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osaliselt summas 500 eurot. Nimetatud summat ületavas osas oli võlgnik tasu ja kulude maksmisest vabastatud. Kohus kohustas võlgnikku 500 eurot tasuma kahe osamaksega (26.05.2021 250 eurot ja 16.06.2021 250 eurot). Võlgnik ei tasunud ühtegi osamakset. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt ei ole võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava, sest kohus on tuvastanud asjaolud ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 28 lg 3 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (käesoleva seaduse § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. VÕVS § 17 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. VÕVS § 11 lg 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse ja ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. VÕVS § 12 lg 2 järgi tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused.

Kohus leiab, et menetluse kestel on selgunud asjaolu, mille tõttu ei oleks kohus pidanud võlgniku avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 28 lg 3 koosmõjus § 17 lg 1 p-ga 4, § 11 lg-ga 1 ja § 12 lgga 2). Avalduse lisad, s.o kava ja võlgade nimekiri, ei vastanud avalduse menetlusse võtmisel seaduses sätestatud nõuetele – muuhulgas oli avaldaja jätnud osa andmeid esitamata- ning võlgnik ei ole siiani kavas ja võlgade nimekirjas esinevaid puuduseid kõrvaldanud. VÕVS eelnõu nr 743 SE seletuskirja (§ 17 selgitus, lk 20) kohaselt on VÕVS § 17 lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise alused absoluutsed ehk kohtul puudub selliste aluste esinemisel diskretsiooniõigus. Kui nimetatud alused esinevad, peab kohus avalduse menetlemisest keelduma. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava ja võlanimekirja avaldusele lisamine on kohustuslik. Võlgnik täitis selle kohustuse, kuid jättis täitmata VÕVS § 11 lg-st 1 ja § 12 lg-st 2 tulenevad kavale ja võlanimekirjale sätestatud formaalsed tingimused. Kuna võlgnik märkis avalduses, et ta ei soovi nõustaja määramist, pidi ta ise nõuetekohase kava esitama. Kava blankett ei olnud täidetud korrektselt. Kavast puudusid igakuiste osamaksete suurus iga kohustuse kohta, põhi- ja kõrvalkohustuste suuruse eristus ning iga kohustuse vähendamise ja rahuldamise ulatus summaliselt ja protsendina. Kava alusel polnud ega pole ka praegu võimalik eristada konkreetsete nõuete täidetavust ja ümberkujundamise meetmete kasutust (millises ulatuses mis nõuet vähendada sooviti). Sellest tulenevalt ei saa kaaluda võlgniku ja võlausaldajate huve ja õigusi ning võrrelda nõuete täitmise täpset ulatust pankrotimenetluses ja kava alusel. Kohus selgitas võlgnikule, kuidas ta võiks oma kava muuta. Võlgnik mõistis selgitusi ning lubas esitada muudetud kava. Võlgnik ei täitnud enda lubadust ning esitas selle asemel riigi õigusabi taotluse. Ta soovis, et talle määratud esindaja koostaks ümberkujundamiskava. Kohus märgib, et tegelikult näeb VÕVS ette kava koostamiseks sellises olukorras nõustaja, kuid võlgnik keeldus nõustaja määramisest. Kohus andis võlgnikule võimaluse riigi õigusabiks, kuid kohustusega tasuda osaliselt riigi õigusabi tasu ja kulud 500 euro ulatuses kahe osamaksega. Võlgnik ei tasunud ühtegi osamakset. Seega on käesolevalt ümberkujundamiskava endiselt puudustega ning võlgnik ei ole vaatamata kohtu poolt antud võimalustele nõuetekohast kava esitanud. Võlanimekirja osas selgitab kohus, et VÕVS § 12 lg-st 2 lähtuvalt peab võlanimekiri sisaldama kõiki võlgniku kohustusi, st ka neid kohustusi, mida võlgnik ei soovi ümberkujundada. Ärakuulamisel selgus, et peale eluasemelaenu, mida võlgnik ei taha ümberkujundada, on võlgnikul lisaks mitmeid kavast ja võlanimekirjast väljajäänud kohustusi, mida ta maksab väidetavalt eraldi. Näiteks on Renovum OÜ-l veel lisaks nõue summas 22 000 eurot. Seda nõuet võlanimekiri ega kava ei sisaldanud. Lisaks märgib kohus, et 21.06.2021 pöördus kohtu poole Aktiva Finants OÜ, kes soovis teavet menetluse kohta, sest võlgnik soovis täitemenetluste, milles täidetakse Aktiva Finants OÜ nõudeid kolmest tsiviilasjast, peatamist. Ka Aktiva Finants OÜ nõudeid ei olnud võlanimekirjas ega kavas kajastatud. Seega on teadmata võlgniku tegelike kohustuste arv ja nõuete suurused. Võlgnik ei ole kõiki enda nõudeid võlanimekirjas kajastanud. Kohus võttis avalduse menetlusse eeldades, et esitatud andmed on korrektsed. Kui selgusid puudused andis kohus võlgnikule võimaluse uue nimekirja esitamiseks, kuid võlgnik ei ole seda siiani esitanud. Võlgniku tegelike kohustuste kohta andmete puudumine ning puudustega kava takistab asja lõpuni menetlemist. Ülalmärgitud asjaolud ja puudused esinesid avalduse menetlusse võtmise staadiumis, kuid selgusid täielikult alles pärast avalduse menetlusse võtmist. Eeltoodu ei võimalda võlgniku avalduse edasist menetlemist. Võlgniku avaldus tuleb VÕVS § 28 lg 3, § 17 lg 1, § 11 lg 1 ja § 12 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg-st 5 lähtuvalt teeb kohus avalduse läbivaatamata jätmise määruse avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus märgib täiendavalt, et arvestades kohtule teatavaks saanud asjaolusid ning andmeid võlgniku võimalike võlgnevuste ja vara kohta, ei saa käesoleval hetkel välistada võlgnikul maksejõuetuse olukorra olemasolu. Võimalik, et võlgade ümberkujundamise menetluse asemel oleks võlgniku suhtes kohane hoopis pankrotimenetlus. Kohus peatas 13.11.2020.a määrusega kõik võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks kuni tsiviilasjas nr 2-20-14780 menetluse lõppemiseni. VÕVS § 36 lg 2 kohaselt langevad avalduse läbivaatamata või rahuldamata jätmisel või menetluse lõpetamisel tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Seega käesoleva määruse jõustumisel on kõigi võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse jätkamine lubatud. Kohus andis võlgnikule 17.05.2021.a määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 500 euro ulatuses kahe osamaksega (250 eurot hiljemalt 26.05.2021 ja 250 eurot hiljemalt 16.06.2021). Kohus määras, et määrus saadetakse Eesti Advokatuurile täitmiseks alles pärast esimese osamakse laekumist. Võlgnik ei tasunud ühtegi osamakset. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 16 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmisel kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võib kohus riigi õigusabi saajat kohustada tasuma ettemaksu tema hüvitamiskohustuse täielikuks või osaliseks täitmiseks. Ettemaksu tasumata jätmise korral isikule riigi õigusabi ei anta. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus anda võlgnikule riigi õigusabi, sest võlgnik jättis ettemaksu (1. osamakse) tasumata. 17.05.2021.a määrusega antud riigi õigusabi tuleb tühistada. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Kohus on võlgnikule andnud riigi õigusabi ning menetluse lõpetamisel tuleb riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise suurus kindlaks määrata. Kuna aga kohus ei edastanud 17.05.2021.a riigi õigusabi määrust Eesti Advokatuurile täitmiseks, sest võlgnik ei tasunud esimest osamakset, siis ei tekkinud võimalikul määratud esindajal ka kulusid. Kohus ei määra käesolevalt riigi õigusabi tasu ja kulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.