lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-135439/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-135439/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Krediidikaitse Grupp OÜ11693223(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-135439

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi J Õ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 400 eurot Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja: advokaat T O, e-post: xxx Kostja: J Õ (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: P H, e-post: xxx) Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista õigeksvõtul põhineva otsusega J Õalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 200 eurot. Hagi õigeksvõtul põhinev otsuse osa (st resolutsiooni p 2) on tagatiseta viivitamata täidetav. Välja mõista J Õalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks vivistena 336 eurot.

Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

Jätta hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas kohtule hagi, milles esitas järgnevad nõuded:  mõista J Õalt (isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja võlgnevus summas 1641,60 eurot, millest põhinõue moodustab 1200 eurot, intress 72 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 369,60 eurot;  mõista J Õalt (isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (1200 eurot) tasumata osalt päevas alates 08.12.2020.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 758,40 eurot.  jätta kõik menetluskulud J Õa (isikukood xxx) kanda.  mõista J Õalt (isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulud summas 474 eurot;  mõista J Õalt (isikukood xxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Hagi kohaselt sõlmisid xxx (edaspidi ka laenuandja) ja xxx (edaspidi ka laenusaaja) 06.06.2019.a laenulepingu nr xxx (edaspidi ka Laenuleping).

Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 1200 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (st 72 eurot) (lisa 1, p 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 06.06.2019.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot (lisa 2).

Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige J Õ (edaspidi ka kostja) sõlmisid 06.06.2019.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx (edaspidi ka Käendusleping) (lisa 3). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju huvitamise eest, summas kuni 2 400 eurot (lisa 3, p 1.2).

Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 06.07.2019.a (lisa 1 p 3.4, laenulepingu lisa 1). Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt õhe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Käesoleval juhul on laenusaaja pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul kaheteistkümne makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus kaheteistkümnel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi (vt lisa 4), mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 06.07.2020.a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 1641,60 eurot. Võlgnevuse arvestus on lisatud (vt lisa 4). Hageja selgitab, et laenulepingu p-s 6.5 on pooled kokku leppinud, et laekunud maksed tuleb arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 912,00 eurot, millest 864 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Ülejaanud summast 48,00 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt Laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 14.01.2020.a ja 11.03.2020.a (lisa 6 ja 7). Kummagi eest on hageja arvestanud 24 eurot tasu.

Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt võlgnevuse tasumist. Lisaks eeltoodud nõudekirjale on laenuandja edastanud 04.09.2020.a (vt lisa 8) laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale Käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Laenusaaja ega kostja Laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud.

17.09.2020.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval (lisa 5).

Kostja vastuväited hagile

Kostja ei vaielnud vastu põhinõudele 1 200 eurot, võttes hagi selles osas õigeks.

10.Kostja vaidles vastu lepingu lõppemise väidetavale ajale, viivise- ja intressiarvutustele. Kohtu põhjendused
11.Hageja nõuab põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmist. 01.03.2021 menetlusdokumendis ei vaidle kostja vastu põhivõlgnevusele, kuid esitab oma vastuväited intressi- ja viivisenõude osas. Eeltoodust nähtuvalt võttis kostja hagi õigeks osas, mis puudutab põhivõlgnevust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
12.Alljärgnevalt lahendab kohus nõude kõrvalnõuete osas.
13.Lepingu lõppemise ja intressi arvestamise lõpu aja osas leiab kohus järgnevat. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 06.07.2019.a (lisa 1 p 3.4, laenulepingu lisa 1). Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress.
14.Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud väiteid laekumiste kohta (hagi lisa 4). Hageja esitatud teabest laekumite kohta (hagi lisa 4) nähtub, et kostja tasus 06.07.2019 intressi 72 eurot. Seega pikenes lepingu ühe kuu võrra. Sellest kuu aja möödumisel uut makset ei toimunud. Järgmine makse laekus alles 12.08.2019. Seega lõppes leping kuu aega peale esimese intressimakse tegemist ehk 06.08.2019. Sellest ajast alates ei olnud hagejal õigus arvestada võlgnevuselt enam intressi, vaid ainult viivist – 0,2% päevas. Kuivõrd tegu ei olnud tarbijakrediidi lepinguga, vaid põhivõlgnik oli äriühing, ei rakendu poolte vaheleisele õigussuhtele ka tarbijakrediidi sätted. Riigikohus on leidnud - RKTKo 3-2-1-5-13 (p 48-49), et majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega Kokkulepe viivise määra kohta ei vasta VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele ega ole seega tühine. Kohus leiab, et viivist tuli arvestada 0,2% nõude tasumata summalt päevas.
15.12.08.2019 kostja tasus 72 eurot. See tuleb arvestada 06.08.2019 tasumisele kuulunud intressi katteks. Edasised tasutud summad tuleb arvestada viiviste ja sissenõudmiskulude

katteks, kuivõrd intressi peale lepingu lõppemist arvestada ei saa.

16.Hageja on arvestanud 2 nõudekirja eest 2*24 ehk 48 eurot sissenõudmiskulusid. Vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 on selline nõue lubatud ja kehtiv (iga nõudekirja eest kuni 40 eurot).
17.Viivist tuleb käesoleval juhul arvestada alates lepingu lõppemisest, mil tulnuks tagastada kogu võlgnevus – 1 200 eurot. Käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on perioodi eest 07.08.2019 - 05.07.2021 kokku 1 200 * 0,2% * 699 päeva = 1 677,60 eurot. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukohtadest, ei arvesta kohus viivist rohkem kui põhinõude ulatuses ehk 1 200 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud seda ületavas osas kahju.
18.Kostja on tasunud kokku 912 eurot. Vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja laenulepingu p 6.5 arvestab kohus sellest maha sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade näol. Seega saab viivise katteks tasutuks lugeda 912 – 48 = 864 eurot. Kuivõrd kohus leidis, et viivist ei saa arvestada kokku enam kui 1 200 eurot, mõistab kohus kostjalt täiendavalt välja 1 200 – 864 = 336 eurot. Seda ületavas osas, sh tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas, jääb hagi rahuldamata.
19.Kostja ei ole kohtu ette toonud piisavalt asjaolusid (ega esitanud piisavalt tõendeid), mis võimaldaksid määrata asjas täitmisekorrana maksegraafiku. Kohus jätab taotluse maksegraafiku määramiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega 1 200 euro ulatuses ja täiendavalt käesoleva sisulise otsusega 336 euro ulatuses, st 1 200 + 336 = 1 536 euro ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 1 536 (rahuldatud osa hagist) / 2 400 (hagihind) = 64 % ulatuses kostja ja 100% - 64% = 36% ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
23.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja