Välja mõista M Kilt OÜ Janleprof kasuks menetluskulude katteks 389 (kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot.
2.1.Välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
3.Välja mõista M Kilt J Li kasuks menetluskulude katteks 525,40 (viissada kakskümmend viis) eurot 40 senti.
3.1.Välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
2
HAGIAVALDUS
1.M K (hageja) esitas 08.03.2021. a Viru Maakohtule hagi OÜ Janleprof (kostja 1) ja J Li (kostja 2) vastu nõudega välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 hageja kasuks võlakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks võlgnevuse põhisumma 8 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt 14.10.2020 . a sõlmisid hageja ja kostjad ettevõtte OÜ Janleprof (ettevõtte) suulise ostu-müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et ettevõtte ostuhind on 8 000 eurot. Vastavalt kokkulepitule ostis hageja kostjatelt muu hulgas 14.10.2020. a sisseostu akti alusel ettevõttele kuuluva vara ostuhinnaga 6 000 eurot (hagiavalduse lisa 1). Ettevõtte kokkulepitud ostuhinna 8 000 eurot maksis hageja kostjatele kahes osas: (1) 3 000 eurot tasus hageja sularahas tunnistaja (ettevõttes töötav raamatupidaja) osavõtul, vajadusel esitatakse raamatupidaja kirjalik kinnitus selle kohta; (2) 5 000 eurot kandis hageja kostja arveldusarvele (hagiavalduse lisa 2). Seega ettevõtte ostuhind 8 000 eurot oli hageja poolt kostjatele tasutud. Ettevõtte ostu-müügilepingu täitmiseks kandis kostja hageja äriregistrisse juhatuse liikmena (hagiavalduse lisa 3) ja pooled leppisid kokku sõlmida hiljem notariaalse lepingu. Enne ettevõtte ostu-müügi notaritehingu sõlmimist avastas hageja ettevõtte tegevuse põhjalikuma uurimise järel, et ettevõtte majanduslik olukord ja tegevuse jätkamise tingimused ei anna hagejale võimalust ettevõtte tegevuse edukaks arendamiseks ja tulu saamiseks, mille eesmärgiks hageja omandaski ettevõtte. 28.10.2020. a saatis hageja kostja e-postile ostumüügilepingust taganemise avalduse, milles esitas oma vastuväited, avaldas ostumüügilepingu taganemisest ja nõudis tagastada tasutud summa 8 000 eurot oma arvelduskontole hiljemalt 01.11.2020. a (hagiavalduse lisa 4). Samuti palus hageja välja arvata teda ettevõtte juhatuse liikmest koheselt peale nõutud summa laekumist hageja arvelduskontole. Vastuseks hageja kirjale teatas kostja 1, et võib saadud raha summas 8 000 eurot tagastada vaid peale ettevõtte uue ostja leidmist ja ettevõtte müüki (hagiavalduse lisa 5). Kostja arvas hageja välja ettevõtte juhatuse liikmest. Seega ei ole hageja mingisuguses seoses ettevõttega. Hageja saatis kostjale mitu kirja (hagiavalduse lisa 6 ja lisa 7), millega tegi ettepaneku tagastada tasutud raha ja andis uue tähtaja tasumiseks. Samades kirjades hageja teavitas kostjat, et vastuse mitteesitamisel on ta sunnitud pöörduma kohtusse raha sunniviisiliseks sissenõudmiseks. Seniajani ei ole kostja raha hagejale tagastatud. Hageja tugineb hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
3.Kohtu 08.03.2021. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta. Kohus märkis, et sellisel kujul esitatud haginõudeid ei ole võimalik rahuldada ning täita. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei selgu, kas kostjate puhul on tegemist solidaarvõlgnikega või mitte ning millises ulatuses ja määras kostjatelt võlgnevust nõutakse.
3
4.16.03.2021. a esitas hageja hagi täienduse. Hageja taotleb kohtult: (1) Välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse põhisumma 8 000 eurot; (2) Välja mõista kostjatelt hageja kasuks hagiavalduse esitamisel kantud kohtukulud summas 475 eurot (riigilõiv); (3) Välja mõista kostjatelt hageja kasuks hagimenetluse käigus tekkivad muud hageja menetluskulud. Hageja esitab menetluskulude nimekiri enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist; (4) Jätta kostjate menetluskuulud enda kanda; (5) Hageja jätab endale õiguse esitada ka viivitusintressi ja kahju hüvitamise nõude.
5.Kohus võttis hagi menetlusse 16.03.2021. a kohtumäärusega.
KOSTJATE VASTUS JA ASJA EDASINE KÄIK
6.Kostjad esitasid 30.03.2021. a vastuse hagiavaldusele. Kostjad tunnistasid hagi osaliselt. Kostjad märkisid, et kostjad tunnistavad hageja õigust nõuda 5 000 eurot, mille hageja kandis kostja 2 arvele. Kostja 2 tagastas selle summa hagejale 29. märtsil 2021. a ja 30. märtsil 2021. a (vastuse lisa 1). Kostjad ei tunnista 3 000 euro tasumise nõuet ja paluvad kohtul seda nõuet mitte rahuldada. Kostjad märgivad, et nad said hagejalt ainult 5 000 eurot. Hageja väide, et tunnistaja (ettevõtte raamatupidaja) saab kinnitada 3 000 euro suuruse summa üleandmise fakti, ei vasta tõele kuna hageja poolt kostjatele sularaha antud ei ole. Hageja väide, et vastuses hageja kirjale (hagiavalduse lisa 5) kinnitas kostja 2, et tagastab 8 000 eurot, ei vasta tõele. Kostja 2 kinnitas selles kirjas ainult seda, et tagastab hagejalt saadud raha, s.t 5 000 eurot.
7.Hageja esitas 14.04.2021. a vastuse kostja vastusele. Hageja kinnitab, et peale hagiavalduse kohtule esitamist tasusid kostjad hagejale nõude summa 5 000 eurot. Seega jäi tagastamata nõude summa 3 000 eurot. Kostjad märgivad, et nad said hagejalt ainult 5 000 eurot ning hageja väide, et tunnistaja (ettevõtte raamatupidaja) saab kinnitada 3 000 eurot üleandmise fakti, ei vasta tõele kuna hageja poolt kostjatele sularahas ei ole antud. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostjate väide on täiesti vale. Hagejal on kahtlus, et peale hagiavalduse esitamist kostja 2 mõjutas tunnistajat, kuna tunnistaja on kostjaga 1 sõltuvas(töö)suhtes ja seetõttu kostja on veendunud, et tunnistaja ei anna tunnistusi kostjate vastu. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 tõendiks võib olla muu hulgas tunnistaja ütlus. Kui asja arutamine toimub kohtuistungil siis taotleb hageja kohtul tunnistaja kohtuistungile kutsumist ja ärakuulamist. Tunnistaja kontaktandmed esitab hageja kohtule esimesel nõudmisel. Kostja 2 väidab, et hagiavalduse lisas 5 toodud kirjas kostja vaid kinnitas seda, et ta tagastab hagejalt saadud raha, s.t 5 000 eurot. Hagejal jääb arusaamtuks, miks jättis kostja tähelepanuta ja kommenteerimata siinjuures hagiavalduse lisades 4, 6-7 toodud hageja kirjad, kus on summa 8 000 eurot nimetatud ning mille kohta kostjad ei esitanud ühtegi vastuväidet kogu hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetuse vältel. Seega tunnistasid kostjad hagejalt 8 000 eurot kättesaamist.
8.Kohtule 07.05.2021. a esitatud arvamuses märkisid kostjad, et nende arvamusel hageja väited on paljasõnalised ja valed. Kostja 2 alaliselt elab xxx ja temal puudub võimalus mõjutada tunnistajat. Kostjad kinnitavad, et nad said hagejalt ainult 5 000 eurot. Hageja väide, 4
et tunnistaja (ettevõtte raamatupidaja) saab kinnitada 3 000 euro üleandmise fakti, ei vasta tõele kuna hageja poolt kostjatele sularaha ei ole antud.
9.Kohus korraldas kohtuistungi 23.11.2021. a.
10.20.12.2021. a esitas hageja hagi täienduse, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku ettevõtte OÜ Janleprof (ettevõte) suulise ostu-müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et ettevõtte ostuhind on 8 000 eurot. Hageja on esitanud varem 14.10.2021. a sisseostu akti, millisest on võimalik saada aru, et hageja ja OÜ Janleprof on leppinud kokku, et müügitehingu esemeks on ilussalongi mööbel. Aga hageja on esitanud samuti 03.11.2020. a kostja e-kirja, millistest siiski tuleneb, et pooled tegelikult leppisid kokku OÜ Janleprof osa ostmise. 03.11.2020. a e-kirjas on selgelt kirjeldatud, et hageja ja kostja vahel oli lepitud kokku aeg notari juurde, kes pidi vormistama osa müügilepingu. Hageja samuti esitab hageja ja kostja kirjavahetuse Viberis, mis toimus 03.11.2020. a ja millisest tuleneb, et pooled leppisid kokku OÜ Janleprof osa müügi ja tehingu hinnaks oli 8 000 eurot. Kirjavahetuses on kajastatud ka järgmist: hageja, ostes OÜ Janleprof osa peab tasuma täiendavalt 8 000 eurot tagatisena ilusalongi ruumide omanikule. Antud kirjaga kinnitatakse ka see asjaolu, et kostja sai hagejalt enne kavandatava tehingu vormistamist 8 000 eurot. Hageja kirjadest kostjale ja kostja 03.11.2020. a kirjast tuleneb, et pooled on sisuliselt leppinud kokku selles, et müüakse OÜ Janleprof osa. Samuti ka see asjaolu, et hageja tasus kostjale 8 000 eurot osa müügi eest. Leping oli jäetud sõlmimata järgmistel põhjustel: hageja hakkas tegelema ettevalmistamisega tehingu tegemiseks. Kuid leidis, et ilusalongi näitajad ei vasta sellele, kuidas neid kirjeldas kostja. Hageja esitab OÜ Janleprof 2020. majandusaasta aruande ja väljavõtte portaalist teatmik.ee. Mõlemad dokumendid näitavad, et OÜ-l Janleprof aastal 2020 puudusid töötajad. OÜ Janleprof müügitulu aastal 2020 oli 12 934 eurot, s.o 1 077,83 eurot kuus. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja sai hagejalt 8 000 eurot tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustus hiljem ei tekkinud. Üheaegselt puuduvad VÕS § 1028 lg 2 ettenähtud eeldused selleks, et kostja võiks loobuda tulevase kohustuse täitmisena saadud raha tagastamisest hagejale. Seejuures tuleb nentida, et kostja 03.11.2020. a e-kirjas kostja ei vaidle selle vastu, et ta peab tagastama hagejalt OÜ Janleprof osa eest saadud raha, ei vaidle selle vastu, et osa hinnaks on 8 000 eurot kuid seostab raha tagastamist OÜ Janleprof ettevõtte või selle osa edasimüümisega. Kostja ei eita, et OÜ Janleprof osa müügitehing on nurjunud, kuid vaidleb vastu, et ta sai tulevase kohustuse täitmisena 8 000 eurot. Kostja, esitades vastuse hagile on märkinud, et ta tagastas 5 000 eurot ja viitas tõendile, mis võiks toetada antud väidet. Kuid tõend oli jäetud esitamata. Hageja esitab tema ja kostja kirjavahetuse Viberi kaudu, mis kinnitab, et kostja sai tulevase kohustuse täitmisena siiski 8 000 eurot. Kokkuvõtvalt hageja on seisukohal, et hageja esitab hagi J Li vastu, kuna hageja ja J L nagu füüsilised isikud leppisid kokku OÜ Janleprof osa müügi ja kostja 2 sai tulevase kohustuse täitmisena 8 000 eurot. Puudub vaidlus selle kohta, et OÜ Janleprof tehing on nurjunud. Hageja esitab tõendid, mis iseloomustavad, et tehing on nurjunud seoses sellega, et OÜ Janleprof majanduslik seisund eelmise aasta oktoobris ja novembris oli selline, et osaühingul praktiliselt puudus müügitulu. Puudusid töötajad. Tegelikult tegemist on n.ö riiulifirmaga. Sellistel põhjustel hageja loobus tehingust lepingueelsete läbirääkimiste staadiumis. Kostja, vastates 03.11.2020. a hagejale, on nõustunud sellega, et tulevase kohustuse täitmisena saadud 8 000 eurot tuleb tagastada. Hiljem, vastates hagiavaldusele, kostja aga hakkas rääkima sellest, et ta tagastas 5 000 eurot ja tehingu hinnaks pidi olema 5 5
000 eurot. Hageja lõplikuks nõudeks on välja mõista kostjalt 2 (J Lilt) hageja kasuks alusetu rikastumise teel saadu - 8 000 eurot.
11.10.01.2022. a menetlusdokumendis taotlevad kostjad asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostjate hinnangul on hageja 20.12.2021. a menetlusdokument oma olemuselt hagi muutmine. Kostjad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kostjad on seisukohal, et hagi alus peaks olema selge - hageja peaks esitama väite, seejärel väidet tõendama ning põhistama. Antud juhul hageja on esitanud kohtule 08.03.2021. a hagi ning 20.12.2021. a hagiavalduse täienduse, milles hageja „järeldab“, et hageja kirjadest kostjale ning kostja 03.11.2020. a kirjast tuleneb, et pooled on sisuliselt leppinud kokku hoopis OÜ Janleprof osa müügis. Samas 20.12.2021. a hagi täienduses on jätkuvalt ära nimetatud ka ettevõtte müügi asjaolud, seega hagi alus ei ole tegelikult senini selge, samuti kostja isik antud menetluses. E-toimiku kohaselt on hageja 14.04.2021. a esitanud kohtule seisukoha kostjate vastuste kohta, millise punktis 1 sisaldub kinnitus, et kostjad on tasunud hagejale peale hagiavalduse esitamist 5 000 eurot. Hageja on nimetatut eiranud ning oma 20.12.2021. a hagi täienduses esitanud haginõude jätkuvalt summas 8 000 eurot, kuigi 5 000 eurot on hagejale tasutud peale hagi esitamist. See asjaolu, et kostjate vastuste lisadena on maksekorraldused küll nimetatud, kuid on jäänud mingil põhjusel koos vastusega kohtule esitamata, ei saa olla määravaks, et nõuet mitte vähendada, sest hageja lepinguline esindaja esindab menetluses hagejat ning hagejale endale pidi olema teada see asjaolu, et kostja, J L on kandnud talle peale hagi esitamist 5 000 eurot. ÄS § 149 lg 4 osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Antud juhul hageja ise väidab, et notariaalset tehingut osa võõrandamiseks ei ole toimunud, seega kostjad ei pea asuma seda väidet tõendama. Ehk siis hüpoteetiliselt kuna hageja poolt esitatud väidete ja tõendite alusel saakski olla hagejal kostja J Li vastu alusetu rikastumise nõue summas 5 000 eurot ning see summa on kostja J L poolt hagejale tasutud, siis ülejäänud osas on nõue alusetu. Kostja J L esitab kohtule tõenditena 2 maksekorraldust: 29.03.2021. a maksekorraldus 4 000 euro tasumise kohta ning 30.03.2021. a maksekorraldus 1 000 euro tasumise kohta ning palub kohtul tõendid vastu võtta. Ehk juhul kui kohus peaks nõustuma hageja poolt esitatud hagi muutmise avaldusega ja nõuet esitatud kujul siiski menetlema, siis kostja J L on seisukohal, et nimetatud tõendid tõendavad seda asjaolu, et J L on tagastanud hagejale peale hagi esitamist 5 000 eurot ehk sama summa, mis ta on hagejalt saanud. Rohkem kostjad hagejalt raha saanud ei ole.
12.19.01.2022. a kohtumäärusega jäeti M Ki 20. detsembri 2021. a täiendatud hagiavaldus käiguta. M Kile anti tähtaeg 20. detsembri 2021. a täiendatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) haginõude täpsustamiseks (seisukoht kostja 1 osas) ja 2) täiendavate selgituste hagi muutmise osas esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
13.08.02.2022. a esitas hageja vastuse kohtu nõudele (hagi täiendus 2). Seoses sellega, et peale hageja esindaja vahetamist on selgunud, et hageja valesti hindas toimunud tehingu sisu, siis hageja loobub nõudest OÜ Janelprof vastu, kuna tehing, millisest hageja taganes oli OÜ Janelprof osa müügitehing ja hageja nõue võib olla suunatud üksnes J Li vastu. Hageja loobub nõudest OÜ Janelprof vastu. Kokkuvõtvalt hageja on seisukohal, et hagejal tuleb esitada hagi J Li vastu, kuna hageja ja J L nagu füüsilised isikud leppisid kokku OÜ Janelprof osa müügist ja kostja sai tulevase kohustuse täitmisena 8 000 eurot. Kostja on vastuses 03.11.2020. a hagejale nõustunud sellega, et tulevase kohustuse täitmisena saadud 8 000 eurot tuleb tagastada. Hiljem, vastates hagiavaldusele kostja aga hakkas rääkima sellest, et ta 6
tagastas 5 000 eurot ja tehingu hinnaks pidi olema 5 000 eurot. Hageja lõplik nõue on: välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks alusetu rikastumise teel saadu - 8 000 eurot.
14.16.02.2022. a menetlusdokumendis kostja OÜ Janleprof on nõus hagist loobumisega kostja OÜ Janleprof OÜ vastu ning menetluse lõpetamisega OÜ Janleprof vastu. Kostja OÜ Janleprof taotleb hagejalt enda kantud menetluskulude välja mõistmist, seda menetluse lõpetamisel kostja OÜ Janleprof osas.
15.04.03.2022. a vastuses hageja on seisukohal, et hagist osalisel loobumisel menetluskulud peavad olema mõistetud välja summas, mis on proportsionaalne nõude osakaalule haginõuetest. Hageja on loobunud üksnes ühest nõudest. Seega põhjendatud on 50% menetluskuludest.
16.Kohtu 30.05.2025. a määrusega lõpetati tsiviilasja nr 2-21-3603 menetlus M K nõude osas OÜ Janleprof vastu. Jäeti menetluskulud, mis on seotud nõude menetlemisega OÜ Janleprof vastu, hageja M Ki kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast tsiviilasja nr 2-21-3603 menetluse lõppemist. Jätkati asja lahendamist J Li vastu esitatud nõude osas kirjalikus menetluses. Anti M Kile ja J Lile tähtaeg 10 päeva määruse kättesaamisest alates täiendavate tõendite, taotluste, vastuväidete või seisukohtade esitamiseks. Pärast nimetatud tähtaega ei võta kohus enam vastu uusi taotlusi ega tõendeid.
17.Hageja esitas 09.06.2025. a kohtule menetluskulude nimekirja.
18.Kostja (J L) esitas 11.06.2025. a kohtule seisukoha. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et arvestades kostja tasumist hagejale summas 5 000 eurot (29.03.2021. a ja 30.03.2021. a) ning selles osas hagi kohest õigeksvõttu ning ülejäänud nõude osas selle tõendamatust ja põhjendamatust, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt lõpetada menetlus nõude osas summas 5 000 eurot seoses tasumisega kostja poolt ning jätta hagi rahuldamata nõudes 3 000 eurot. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja pöörab kohtu tähelepanu TsMS § 168 lg 6 ning asjaolule, et kostja J L võttis 5 000 euro saamise osas hagi kohe õigeks ning tagastas hagejale nimetatud summa. Hageja on esitanud kohtule 09.06.2025. a oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 4 334 eurot. Kostja hinnangul ei ole nimetatud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud ning jääb arusaamatuks, millises ulatuses on need seotud kostjaga J L, millises ulatuses kostjaga OÜ Janleprof. Kuna Viru Maakohtu 30.05.2025. a kohtumäärusega, millega võttis kohus vastu loobumise OÜ Janleprof vastu, jäeti nõudega OÜ Janleprof vastu seonduvalt menetluskulud hageja kanda, siis isegi hagi võimaliku rahuldamise korral ei saa olla põhjendatud nende menetluskulude täies ulatuses jätmine kostja kanda ja nende välja mõistmine kostjalt. Kuna hageja ei ole eristanud menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulusid erinevate kostjate vastu, siis kõikidest menetluskuludest 50% tuleb jätta hageja kanda, kuna 30.05.2025. a määruse järgi ühe kostja vastu esitatud hagis jäeti menetluskulud hageja kanda.
19.Kohtu esimehe käskkirjaga jagati käesolev tsiviilasi kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
20.Kohus teatas menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse teatavaks 17.09.2025. a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7
21.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et esialgses hagiavalduses selgitas hageja, et soovis osta ettevõtte ning selle eest on hageja tasunud 8 000 eurot. Hilisemas 20.12.2021. a hagiavalduse täienduses selgitab hageja, et hageja soovis osta OÜ Janleprof osaühingu osa. Hageja tugineb sellele, et poolte vahel oli sõlmitud suuline OÜ Janleprof müügileping, millest hageja hiljem taganes. Kohus leiab, et hageja nõude alus ei muutu antud juhul sellest, kas lepingu objektiks oli osaühingu osa müük või pooled leppisid kokku ettevõtte üleminekus. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas tehingu hind oli 8 000 eurot või 5 000 eurot ning kas müüja (kostja 2) on peale lepingust taganemist saadud raha tagastanud.
23.Asja materjalidest nähtub, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku ega notariaalselt tõestatud lepingut ettevõtte müügi või osaühingu osa müügiks. Seega tuleb kohtul tõlgendada poolte suulist lepingut.
23.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. TsÜ või pidi teadma. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
23.2.TsÜS § 82 esimese lause kohaselt seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või normi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
23.3.VÕS § 33 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
23.4.Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.
23.5.TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
23.6.E-äriregistri andmetest nähtub alljärgnev. OÜ Janleprof (registrikood 12657124) on väikeettevõtja, osakapitali suurus on 2 500 eurot, osanik ja asutaja on J L, põhitegevusala on olnud enda ja renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus ning juuksuri- ja muu iluteenindus, perioodil 06.05.2014. a kuni 23.10.2020. a on juhatuse liige olnud J L, perioodil 23.10.2020. a kuni 27.11.2020. a M K ning alates 27.11.2020. a uuesti J L.
8
23.7.Hageja poolt kohtule esitatud hageja 27.10.2020. a kirjast (lepingust taganemise avaldus) nähtub, et hageja taganes lepingust ning taotles (1) tagastada kontole 8 000 eurot; (2) arvata teda välja OÜ Janleprof juhatuse liikmest. Ühtlasi informeeris hageja kostjat 2, et 03.11.2020. a kokku lepitud tehingu sõlmimist notari juures ei toimu. Nimetatud hageja kirjale on kostja 2 (J L) 03.11.2020. a e-kirjaga hagejale vastanud: „M, kuna te ei ilmunud oma algatusel täna 03.11.20 kell 11.00 notaritehingule (osakute edasiandmine minult teile), ei täida te oma juhatuse liikme kohustusi ja üldiselt keeldusite äritegevusest ja õigustest salongile, sellejuures olete te petnud, laimanud ja solvanud mind, ehkki ma täitsin kõik meie vahelised kokkulepped. Seetõttu olen mina sunnitud teid alates tänasest päevast (03.11.20) eemaldama juhatuse liikme kohalt. Panin salongi müüki ja pärast müüki tagastan kontole Teie raha, mille olete minule varem salongi eest kandnud. Palun Teil tänasest mitte osaleda salongi finantstöös. Kui Teil on minule küsimusi, vastan nendele hea meelega oma advokaadi kaudu“. Eeltoodust tuleneb, et hageja on lepingust taganenud ning kostja 2 on sellega nõustunud ning lubanud tagastada raha, mille hageja on kostjale 2 tasunud (üle kandnud).
23.8.Kohus leiab, et hageja on peale lepingust taganemist õigustatud esitama kostja vastu nõuet nii VÕS § 189 kui ka VÕS § 1027 (alusetu rikastumine) alusel. VÕS § 189 lõike 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
24.Nõude suurus.
24.1.Järgnevalt käsitleb kohus seda, kui palju on hageja kostjale 2 osaühingu (osaühingu osa) eest tasunud, kui palju on kostja 2 hagejale tagastanud ning kas hageja nõue (8 000 eurot) on põhjendatud.
24.1.1.Hageja taotleb lõplikus nõudes kostjalt 2 osaühingu (osaühingu osa) eest tasutud summa väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel summas 8 000 eurot.
24.1.2.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule poolte kirjavahetuse (e-kirjad), maksekorralduse 14.10.2020. a ja sama kuupäeva sisseostu akti.
24.1.3.Hageja esitatud 14.10.2020. a maksekorraldusest nähtub, et hageja (maksja M K) on internetipangas maksnud kostjale 2 (saaja J L) 5 000 eurot selgitusega „mööbel akti“.
24.1.4.Samal kuupäeval, s.o 14.10.2020. a on hageja ühepoolselt (aktil puudub müüja allkiri, märgitud on vaid kostja 2 isikukood xxx) koostanud sisseostu akti, mille on allkirjastanud OÜ Janleprof juhatuse liige M K (hageja) ning milles on märgitud „valamu, diivan, 3 tugitooli, 2 9
lauda, 4 tooli, administraatori laud, kokku summas 6 000 eurot, raha maksis ostja (juhatuse liige M K, raha sai kätte klient (isikukood xxx)“. Kohus märgib, et akt on ühepoolne ning koostatud ajal, kui hageja ei olnud OÜ Jarleprof juhatuse liige (*oli juhatuse liige 23.1027.10.2020. a). Seega ei saa nimetatud akt tõendada osaühingu (osaühingu osa) eest tasumise kokkulepet ega summat.
24.1.5.Hageja väidab, et pooled leppisid kokku osaühingu osa eest tasu maksmises 8 000 eurot ning hageja on kostjale (kostjatele) nimetatud summa tasunud – 5 000 eurot ülekandega J Li arveldusarvele ja 3 000 eurot sularahas OÜ Janleprof kassasse, mida võib tunnistada osaühingu raamatupidaja ning millise summa sularahas tasumist (s.o kokku 8 000 euro tasumist kinnitab kostja 23.11.2020. a (e-kiri).
24.1.6.Kohus hagejaga ei nõustu. 5 000 euro tasumine kostjale 2 on tõendatud 14.10.2020. a internetipangas tehtud maksega (maksekorraldus). Samas ei ole täiendavalt 3 000 euro maksmine kostjale 1 või kostjale 2 mitte ühegi tõendiga tõendatud. Hageja väide, et kostja on 8 000 euro tasumist tunnistanud oma 03.11.2020. a e-kirjas, on vale. E-kirjas ei ole kostja hageja väidetavat asjaolu tunnistanud (omaks võtnud).
24.1.7.Hageja on väitnud, et tasus kostjale (arusaamatuks jääb kas kostjale 1 või kostjale 2) sularahas 3 000 eurot ning seda võib tunnistada kostja raamatupidaja. Ilmselt peab hageja silmas sularaha tasumist OÜ Janleprof kassasse raamatupidaja juuresoleku. Samas ei pidanud hageja vajalikuks raamatupidaja tunnistajana ülekuulamist, olles eelarvamusel, et tunnistaja on erapoolik sõltuvussuhte tõttu kostjast 1. Seega on hageja väide kostjale (kostjatele) sularahas 3 000 euro tasumise kohta paljasõnaline.
24.1.8.Kohus märgib, et hageja positsioon nõude esitamisel on kummaline. Kostja 2 on menetluse ajal tasunud hagejale 5 000 eurot. Hageja on 14.04.2021. a esitanud kohtule seisukoha kostjate vastuste kohta, millise punktis 1 sisaldub kinnitus, et kostjad on tasunud hagejale peale hagiavalduse esitamist 5 000 eurot. Hageja on nimetatut eiranud ning oma 20.12.2021. a ja 08.02.2022. a hagi täienduses esitanud haginõude jätkuvalt summas 8 000 eurot, kuigi 5 000 eurot on hagejale tasutud peale hagi esitamist. 5 000 euro tasumist tõendavad kostja 2 poolt kohtule esitatud maksekorraldused: 29.03.2021. a maksekorraldus summas 4 000 eurot ja 30.03.2021. a maksekorraldus summas 1 000 eurot (kohtule esitatud 10.01.2022. a).
25.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi kostjalt 2 rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10
8 000 euro väljamõistmiseks
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
27.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
28.Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.Kohus on eelnevalt (vt kohtu 30.05.2025. a kohtumäärus) jätnud menetluskulud, mis on seotud nõude menetlemisega OÜ Janleprof vastu, hageja M K kanda. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast tsiviilasja nr 221-3603 menetluse lõppemist.
30.Kohus jättis hageja nõude kostja 2 (J L) vastu rahuldamata. Kohus jättis hageja nõude summas 5 000 eurot (hageja nõue on esitatud kogusummas 8 000 eurot) rahuldamata seetõttu, et kostja 2 tasus menetluse ajal hagejale 5 000 eurot. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja hagist ei loobunud ega hagi tagasi ei võtnud (ka osaliselt). Seetõttu ei ole võimalik viidatud sätet menetluskulude jaotamisel kohaldada.
31.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik kostjate menetluskulud hageja kanda.
32.Kostjate menetluskulud on õigusabikulud kokku 389 eurot OÜ Janleprof osutatud õigusabi eest ja 525,40 eurot J Lile osutatud õigusabi eest. Õigusabikulud on põhjendatud ning vastavuses tehtud menetlustoimingutega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.