lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-17674/52

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-17674/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
743
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse kuupäev

17. september 2025

Tsiviilasja number

2-24-17674

Tsiviilasi

O.Z.M avaldus XX OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. juuli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik): XX OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja X.I (isikukood XXX) Pankrotihaldur: Küllike Mitt Avaldaja (võlausaldaja): O.Z.M (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX OÜ määruskaebus läbi vaatamata ja Tartu Maakohtu 30. juuli 2025 määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta XX OÜ kanda.
3.XX OÜ poolt koos määruskaebusega esitatud uus tõend (hinnapakkumine) lugeda esitajale tagastatuks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 4 ja § 659).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Võlausaldaja O.Z.M esitas 22. novembril 2024 kohtule avalduse XX OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 30. juulil 2025 kell 15.00 ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2 kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.
2.Võlgnik esitas 14. augustil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga ning märkis selle pankrotimäärusesse PankrS § 28 lg 2 alusel. Võlgnik palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus raske juhtimisvea tuvastamise osas ning teha uus määrus, milles ei ole maksejõuetuse põhjuseks märgitud rasket juhtimisviga.
3.Maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle 1. septembri 2025 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Maakohtu määrus jääb muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad määruskaebuse esitaja kanda.
5.Maakohtu määrust on vaidlustatud üksnes resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus tuvastas võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea. Muus osas (sh võlgniku pankroti välja kuulutamise osas) ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud. Pankrotimenetluses, sh pankrotiavalduse menetluses, tehtud kohtumääruse peale saab edasi kaevata üldjuhul üksnes juhul, kui see on seadusega ette nähtud (PankrS § 5 lg 1). Kuigi PankrS § 28 lg 2 kohustab kohut võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea tuvastamisel märkima seda ka lahendis, ei tulene seadusest (eelkõige pankrotiseadusest) võlgniku õigust esitada sellise kohtu seisukoha peale määruskaebust ringkonnakohtule. Kaebeõigust raske juhtimisvea märkimise peale määruse resolutsioonis ei saa tuletada ka PankrS § 32 lg-st 1, mis sätestab võlgniku kaebeõiguse pankrotimääruse peale. Nimelt on pankrotimääruses tehtavate kohustuslike otsustuste loetelu sätestatud PankrS § 31 g-s 6 ning maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea märkimist see loetelu ette ei näe. Riigikohus on asunud seisukohale, et väljaspool PankrS § 31 lg-s 6 sätestatud otsustustele ei saa määruskaebust esitada pelgalt seetõttu, et vastav otsustus on pankrotimääruses kirjas (Riigikohtu 15. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-14, p 15; 28. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787). Kaebeõiguse puudumise tõttu on maakohus võlgniku määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Võlgniku kaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
6.Võlgnik on kaebuselt tasunud riigilõivu 70 eurot, mis kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel võlgnikule tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb 2

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

7.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus veel järgmist. Raske juhtimisvea mõiste ja selle märkimise kohustus kohtulahendis teenib avalikku huvi. Pankrotimenetluse eesmärk on ka maksejõuetuse põhjuse välja selgitamine (PankrS § 2). Avalikest huvidest lähtuvalt ning üldpreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb kohtul pankrotimenetluses rasketele juhtimisvigadele tähelepanu juhtida ning reageerida nendele. Seetõttu on kohtule pandudki kohustus märkida raske juhtimisvea ilmnemisel kohtulahendis ära, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankrS § 28 lg 2). Praegusel juhul nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et halduril tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjusi analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, seega ei olnud see põhjus kohtule veel võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal üheselt selge. Igal juhul peab aga kohus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused pankrotimenetluse lõpuks ning kui selleks on raske juhtimisviga, siis tuleb seda märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses. Riigikohus on käsitlenud raske juhtimisvea kohtulahendis märkimise kohustuse õiguslikku tähendust juhatuse liikme kaebeõiguse kontekstis ning on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemas lahendis PankrS § 28 lg 2 järgi märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga (vt Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus nr 3-2-1-112-08, p 13). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja