lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-17922/7

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-17922/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)Tallinna Kesklinna Valitsus75014221(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number

2-20-17922

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosaline

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]) Puudutatud isik R A (isikukood xxxx; aadress xxxx) Puudutatud isiku eestkostja Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (registrikood 75014221), esindaja Kristel Tina (e-post [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu põhinõude summas 2830,80 eurot osas läbivaatamata.
2.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu viivisenõude osas osaliselt.
3.Välja mõista R A-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis 77,51 eurot.
4.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 04.12.2020 avalduse R A vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldaja sõlmis xxxx korteriomanikuga K R (R) kindlustuslepingu nr xxxx. xxxx korteris toimus 08.09.2019 kindlustusjuhtum, kus ülemisest korterist nr xxxx uputas reoveega korterit nr xxxx. Korter nr xxxx kuulub R. A. Korteri nr xxxx lagi, seinad ja põrand said veekahjustusi. Avaldaja hüvitas korteri remondi maksumuse 2830,80 eurot. Kannatanud korteriomaniku nõue on läinud üle avaldajale.

1.Puudutatud isiku eestkostja nõustus põhinõudega ning tasus selle. xxxx kaudu on määratud R. A eestkostjaks Harju Maakohtu 11.06.2019 määrusega. Puudutatud isiku eestkostjale sai kahju tekkimine ja algatatud kahjujuhtum teatavaks tsiviilasja materjalide saamisega 05.04.2021. Puudutatud isik ei nõustu viivisenõudega. Kohtumääruse põhjendused
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Praeguse asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ja mis lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. (RKTKm 2-19-19561, p 14). TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
3.Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 on korteriomaniku kohustuseks hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Lisaks võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
4.Seega võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 492 lg 1 alusel on kannatanud korteriomaniku nõue läinud üle kindlustusandjale.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on korteri aadressil xxxx omanik (dtl 5). Samuti puudub vaidlus selles, et 08.09.2019 tekkis korteris aadressil xxxx kahju, kuna puudutatud isiku korteris lekkis torustik. Kahjus ja põhjuslikus seoses kahju tekkimise ja puudutatud isiku tegevuse/tegevusetuse vahel vaidlus seega puudub. Avaldaja hüvitas kahju (dtl 4). Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema korterist alguse saanud torustiku lekkest ning sellega tekkinud kahju hüvitamist. Pärast avalduse kättetoimetamist puudutatud isiku eestkosteasutusele tasuti 08.04.2021 avaldaja põhinõue (dtl 158).
6.Avaldaja saavutas kahju hüvitamise selliselt nagu ta avalduses taotles. Avaldaja ei loobunud ega ei võtnud avaldust tagasi. Kahju hüvitamisega langes õiguskaitsevajadus ära ning kohtul puudub võimalus kahju väljamõistmiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kohtu arvates tuleb sama põhimõtet kohaldada ka hagita menetluses. Kohtu seisukohta toetavad RKTKm 3-2-1-79-06, p-d 12 ja 13 ning TKTKo 32-1-8-11, p 17. Kohus jätab avalduse põhinõude osas läbivaatamata.
7.Koos põhinõudega esitas avaldaja ka viivisenõude. Avaldaja saatis 08.01.2020 lihtkirjaga puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.01.2020. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 23.01.2020.
8.VÕS § 113 lg 1 ls 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2).
9.Kohus ei sedastanud esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isiku eestkostja teadis enne avalduse esitamist kohtusse avaldaja kavatsusest eestkostetava vastu nõue esitada. Seetõttu jääb avaldaja viivisenõue kuni avalduse esitamiseni rahuldamata.
10.Avaldaja esitas tuleviku viivisenõude TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei nõustu puudutatud isiku eestkostjaga, et viivist saaks nõuda alates menetlusdokumentide kättetoimetamist talle. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, eeldusel et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse eeltoodut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas ka tähtaegade kulgemise aspektist (RKTKo 2-14-62732, p 23). Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja viivise alates 05.12.2020 kuni põhinõude summas 2830,80 eurot tasumiseni 08.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 77,51 eurot (viivitatud päevi kokku 125, 05.12.2020-31.12.2020 viivise summa päevas 0,618754 eurot ja 01.01.2021-08.04.2021 viivise summa päevas 0,6204499 eurot). Menetluskulud
11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus toimetas puudutatud isiku eestkostjale avalduse kätte 05.04.2021. Puudutatud isik tasus avaldajale põhinõude kolm päeva hiljem. Kohus ei sedastanud esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isik sai kahjunõude kätte enne avalduse esitamist esitamist. Kohus ei pea õiglaseks jätta menetluskulud täielikult ühe või teise poole kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja