Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

10.03.2025 kohtule avalduse T N (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki xxxx (xxxx), kindlustuspoliisiga nr xxxx. Kindlustusvõtjaks AS xxxx, kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 300 eurot. 24.02.2023 kella 11.40 paiku juhtus xxxx maanteel õnnetus, kus liikuvale sõiduautole xxxx reg.nr xxxx langes peale metsas langetatav puu. Puu langetaja oli kostja. Sõiduki esimene vasakpoolne tiib sai puu kukkumise tagajärjel kahjustada. Sõiduki remondikulu oli 7188,03 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahju summas 6888,03 eurot st kahju, millest on maha arvatud omavastutus (7188,03-300=6888,03). Avaldaja esitas 23.05.2023 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude, andes kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.06.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Alternatiivslet palub puudutatud isik vähendadad kahju hüvitist VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel nullini, sest kannatanu aitas kaasa kahju tekkimisele. Puudutatud isik selgitas, et pehkinud puu oli langenud teele ning langemisel vigastanud teist puud tee ääres, mis oli kaldu tee poole. Kostja otsustas eemaldada kaldu langenud puu, sest see oli tee suunas ohtlikult kaldu. Enne kaldu oleva puu eemaldamist jättis puudutatud isik oma auto nähtavasse kohta. Kostjaga kaasas olev isik julgestas olukorda jälgides, et liiklust ei oleks ja selle ilmnemisel see peatada. Kostjaga kaasas olnud isikul olid seljas punased riided ja lume taustal oli see isik hästi nähtav. Lisaks oli antud kohas sirge teelõik. Kostjaga kaasas olnud isik nägi, et läheneb sõiduk ning hakkas aktiivselt signaliseerima kätega, et sõiduki juht jääks seisma. Sõiduk jätkas sõitmist ja puu langes sõidukile. Puudutatud isik tegeles ohu tõrjumisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldaja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on esitanud kindlustusandja regressnõude kindlustuslepingu alusel välja makstud kahju hüvitamiseks. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu. Avaldaja tugineb oma nõudes VÕS 1045 lg 1 p 5 ning VÕS § 132 lg 3. Avaldaja kohustuseks on tõendada õigusvastase teo tegemist, kahju tekkimist ja suurust ning põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Puudutatud isik tugineb oma vastuväidetes VÕS § 1045 lg 2 p 2 ja 4 sätetele koosmõjus VÕS § 139. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikul on kohustus tõendada, et esinesid omaabi olukord või kannatanu nõusolek ning seda, et puudutatud isik ei ole süüdi kahju tekkimises. Menetlusosalised ei vaidle iseenesest faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud kindlustuspoliisiga nr xxxx (dtl 9) on tõendatud, et avaldaja kindlustas AS xxxx kuuluva sõiduauto xxxx (xxxx). Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 300 eurot.

Politsei ja piirivalveameti vastusest (dtl 12) nähtub, et 24.02.2023 kella 11.40 paiku juhtus xxxx maanteel õnnetus, kus liikuvale sõiduautole xxxx reg.nr xxxx langes peale puu. Puu langetaja oli kostja.

Politsei poolt õnnetuspaigal tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil sai vigastada esimene vasakpoolne tiib (dtl 13-27). Sõiduki remondikulu oli 7188,03 eurot ilma käibemaksuta (dtl 28-30) ning avaldaja hüvitas sellest 6888,03 eurot (dtl 31). Avaldaja esitas tagasinõude puudutatud isikule ning andis tähtaja 09.06.2023 kohustuse täitmiseks (dtl 32). Vara kahjustamine on õigusvastane tegu, menetluses on tõendatud puudutatud isiku tegevus. Kui puudutatud isik poleks puud langetanud, ei oleks sõiduk kahjustada saanud. Kahju tekkimine on tõendatud politsei poolt tehtud fotodega ning kahju suurus remondiarvega. Järelikult on need nõude eeldused leidnud tõendamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik tegutses omaabi raames, tõrjudes ohtu ning samuti selle üle, kas esinevad alused kannatanu käitumisest tulenevalt kahju hüvitist vähendada. Kohtu hinnangul ei ole teele langenud puu teelt kõrvaldamine käsitletav omaabi olukorrana. Omaabi olukord on selline asjaolude esinemine, kus isik peab enda õiguste kaitseks ja enda õiguse suurema kahjustumise ärahoidmiseks tegutsema õigusvastaselt. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tema õigused sh tema vara oleks olnud ohus ja tal oleks olnud vajadus kasutada omaabi. Puudutatud isiku enda vastusest ja tunnistaja H. P ütlustest selgub, et puudutatud isiku vara ega tema enda isik ei olnud ohus. Puudutatud isiku selgituste kohaselt märkas ta tee kohale kaardunud puud ning kolmandate isikute võimalike õiguste kaitseks ja ohu tõrjumiseks otsustas puu maha saagida. Omaabi õigustamiseks peab olema õigusvastane tegevus olema seotu vahetult ja akuutselt isku õiguste rikkumise ohu kõrvaldamisega. Kohtule esitatud fotost (dtl 60) on näha, et parempoolse teeserva kohal on langus puutüvi, mis osaliselt ulatub tee kohale. Politsei poolt tehtud fotodel (dtl 13-15) on näha, et sõiduk seisab vasakul pool tee serval ning teepervel lebavad auto kõrval kaks puutüve juppi, mis on saetud maha tüve jalamilt (dtl 25). Fotodelt ei ole võimalik väga täpselt hinnata, millises ulatuses oli langus puu tee kohal, kuid fotolt nähtub, et kaldus tüvi kaardus eelkõige teepervele ning vaid vähesel määral teele. Tee kõrval maas lebades on mõlemad puutüved veidi pikemad kui kahjustad saanud sõiduk. Kohtu hinnangul ei saa pidada sellises mõõtmes ja kalde all olevat puutüve ka selliseks akuutseks ohuks teistele isikutel, mis tingiks kohese tegutsemise. Tunnistaja sõnul seisis ta teel, et tagada teiste liiklejate ohutus. Tal olid seljas eredat värvi riided. Ta andis lähenevale sõidukile kätega märku peatumiseks, liigutades sirutatud käsi külgedel üles ja alla, kuid sõiduk vaid aeglustas kiirust, mitte ei peatunud. Kohus nõustub, et tunnistaja poolt kohtuistungil näidatud käeliigutusi, sirtatud käte liigutamine külgedel üles ja alla, võib mõistliku isiku seisukohalt pidada hoiatusliigutusteks või märguandeks peatuda. Maas oli lumikate, mis tähendab, et eredates riietes isik on tumedate puude ning valge maastiku taustal kindlasti nähtav. Samas ei saa eeldada, et sõiduki juht mõistaks peatumise vajaduse põhjust ja oskaks selle tõttu ohtu ennetada. Sõiduki juht ilmselgelt märkas tunnistajat ja mõistis tema hoiatust, sest ta aeglustas sõidukiirust. Arvestades, et puudutatud isiku sõiduk seisis samuti tee ääres nähtaval kohal, võis kannatanu teha erinevaid järeldusi peatumismärguande eesmärgi kohta. Sõidukiga edasi sõitmist kannatanu poolt ei saa käsitleda kahju tekkimise soovimisena. Kohtu hinnangul ei saa kannatanu tegevust pidada selliseks, et ta oleks soovinud kahju tekkimist või ohu olemasolust teadasaamisel sellele kaasa aidanud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ei esine VÕS § 1045 lg 2 toodud aluseid, mis välistaksid puudutatud isiku teo õigusvastasuse. Eraõiguses saab kohustatud isiku süüd eeldada. Kohtu hinnangul oli puudutatud isik hooletu VÕS § 104 lg 3 tähenduses, sest ei võtnud kasutusele piisavalt ettevaatusabinõusid, mis oleks taganud ohutu puu langetamise. Ilmselgelt ei olnud piisav ühe inimese poolt puulangetuse julgestamine.

VÕS § 139 lg 2 võimaldab vähendada kahju suurust, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse või tegevusetusest tulenevalt. Puudutatud isik heidab kannatanule ette sõiduki peatumata jätmist. Kohtu hinnangul ei saa sõiduki peatumata jätmist või ebapiisava kiirusega sõidukiiruse alandamist pidada kannatanu tegevusesks, mis annaks alust vähendada kahju suurust. Sätte kohaldamine eeldaks, et kannatanud sai aru ohu olemasolust. Olukorras, kus isikule antakse teel asuva inimese poolt märku peatumiseks, ei saa eeldada, et kannatanu oleks aru saanud, et teda varitseb edasisõites oht. Seetõttu ei saanud ta teha ka tegevusi, mida saab pidada ohu eskaleerumisele kaasa aitamiseks. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle. Remondiarvel (dtl 27-30) on nimetatud kõik sõiduki seisundi taastamiseks tehtud tööd. Puudutatud isik ei ole neile vastu vaielnud, ka kohtu hinnangul ei sisalda nimekiri ebavajalikke või toreduslikke töid. Avaldaja on kahjuhüvitise välja maksnud. Puudutatud isikult tuleb välja mõista tekkinud kahju 6888,03 eurot. Avaldaja esitas tagasinõudes tähtaja 09.06.2023 kohustuse täitmiseks, järelikult muutus kohustus sissenõutavaks 10.06.2023.ning sellest ajast on avaldajal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Kohtulahendi tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1842.81 eurot. Viivise arvestus on järgmine: 10.06.2023 - 30.06.2023 10.5 % 41.6 eurot 01.07.2023 - 31.12.2023 12 0.% 416.6 eurot 01.01.2024 - 30.06.2024 12.5 % 428.1 eurot 01.07.2024 - 31.12.2024 12.25 % 424.1 eurot 01.01.2025 - 30.06.2025 11.15 % 380.8 eurot 01.07.2025 - 17.09.2025 10.15 % 151.3 eurot Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud isik, kelle huvides menetlus toimub, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulud kohtulahendis. Menetlsukuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 alusel. Kohus jätab kulud puudutatud isiku kanda, sest kohus rahuldab avalduse. Tegemist on oma olemuselt vaidlusega, mitte tavapärase hagita menetlusega. Järelikult tuleb kohaldada ka hagimenetluse reegleid, mille järgi kaotaja maksab võitja kulud. Avaldaja on tasunud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulu 707,50 eurot nelja tunni ja 43 minuti eest hinnaga 150 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, vastavad vaidluse keerukusele ja menetluse pikkusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.