Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu avaldus V. G. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1459, 73 eurot Avaldaja: Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu (reg kood xxxx, aadress Anni tn xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Erik Niinemaa (Epost: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: V. G. (ik xxxx, aadress xxxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (E-post: [email protected]) Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Menetluse staatus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu avaldus V. G. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista V. G.`lt avaldaja Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu kasuks võlgnevus 1285, 43 eurot.
3.Jätta 12 % poolte menetluskuludest avaldaja kanda ja 88 % poolte menetluskuludest kostja kanda.
4.Välja mõista V. G.`lt avaldaja Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud 1025,20 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba kohtumääruse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
1.Avaldaja esitas 29.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1660,82 euro saamiseks. Kohus tegi 13.08.2020 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxxx. Võlgniku V. G.i lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esitas nõudele 24.08.2020 vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 2). Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse V. G.i vastu majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisest tekkinud võla nõudes. Avaldaja täpsustas oma nõuet 19.05.2021 seisukohas ja palub puudutatud isikult välja mõista 1459,73 eurot.
3.Kohus võttis 01.10.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule V. G.ile vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik esitas oma seisukohad ja vastused 12.11.2020, 19.05.2021 ja 28.05.2021.
4.Kohus pakkus korduvalt kokkuleppega lahendust, kuid hageja kokkuleppega vaidluse lahendamisest ei olnud huvitatud. Avaldaja heidab võlgnikule ette, et puudutatud isiku võlgnevus on alates avalduse esitamisest järjepidevalt suurenenud. Kuivõrd puudutatud isik on taas majandamiskulude tasumata jätmisega põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise, on põhjendatud jätta menetluskulud täies mahus puudutatud isiku kanda, sh avaldaja õigusabi kulud. Menetluskulude jätmine avaldaja, ehk korteriühistu liikmete kanda, kes kohusetundlikult majandamiskulusid tasuvad, oleks eeltoodust lähtuvalt, äärmiselt ebaõiglane.
5.Kohus lõpetas TsMS § 329 ja 330 mõistes eelmenetluse 19.05.2021. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat avaldust lihtsustatus korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Kuni KrtS jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja –ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud 2(7)
eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
10.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
11.Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes: - Avaldaja Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu (edaspidi KÜ) korterelamut Tallinn, Anni tn xxxx;
valitseb
-
Puudutatud isikule V. G.ile kuulub xxxx asuv korteriomand ja ta on korteriomandi majandamiseks moodustatud Tallinn, Anni tn xxxx korteriühistu liige;
-
Avaldaja kui korteriühistu esitab korterelamu Anni tn xxxx omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks;
-
Arvetel on välja toodud kululiigid, mille eest on puudutatud isik korteriomandi omanikuna kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg.
12.Avaldaja põhikirja p 6.1 kohaselt elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui ühistu kodukorraga ei ole sätestatud teisiti. Punkt 6.2 kohaselt majandamise tulude ja kulude aasta eelarve (majanduskava) arutatakse läbi ja kinnitatakse iga aastaselt ühistu liikmete üldkoosolekul. Punkt 6.3 kohaselt ühistu liikmete maksete arvutamise ja makseteatiste väljastamise vastavalt aasta majanduskavale korraldab ühistu juhatus.
13.Avaldaja on esitanud võlgnikule igakuiselt arved vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 6.3 elamu majandamiskulude eest ajavahemikul 31.10.2016-31.08.2020, 3(7)
põhivõlgnevus seisuga 29.09.2020 on kokku 1687,33 eurot. Avaldaja täpsustas 19.05.2021 seisukohas oma nõuet ja võlgnevus on alates 30.09.2020 arvest nr 10035, kuni viimase 30.04.2021 arveni nr 5035, moodustades 2059,73 eurot.
14.Puudutatud isik esitas aegumise vastuväite. Puudutatud isik on seisukohal, et osad esitatud arvetest ei kuulu rahuldamisele kuna on aegunud.
15.Kohus tutvunud hagis esile toodud kulutabeli ja arvetega leiab, et käesoleva vaidluse raames tuleb kohaldada aegumist ja lugeda osad nõuded aegunuks. Avaldaja esitas nõude 29.07.2020, seega ei ole avalduses alates 2017 aastast nimetatud arved kuni viimase arveni, aegunud.
16.Vastavalt TsÜS § 154 lg 1 korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
17.Tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 muutusid avaldaja KÜ nõuded aegunuks: Arved perioodil 31.10.2016 – 31.12.2016 muutusid sissenõutavaks 01.01.2017 ja aegusid 31.12.2019.
18.Kohus leiab, et kuna avaldaja esitas 2016 a. nõuded pärast aegumisetähtaja möödumist ja puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, tuleb kohaldada aegumist ja lugeda 2016 a. nõuded aegunuks.
19.Aegumise mõiste on sätestatud TsÜS § 142 lõikes 1 ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegunud nõude näol on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 4 mõttes – võlgnik võib sellise kohustuse täita ja võlausaldaja võib selle täitmist nõuda, kuid täitmisnõuet maksma panna võimalik ei ole.
20.Iseenesest on küll õige avaldaja seisukoht, et juhul, kui puudutatud isik ei määranud, milliste kohustuste katteks ta makseid teeb, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kuid aegunud kohustustele ei saa rakendada VÕS § 88 lg 6 punkti 1. Avaldajal ei ole õigus arvestada aegunud summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi, sest aegunud nõuet ei ole võimalik maksma panna.
21.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Vastavalt lõikele 2, võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
22.Puuduvad tõendid, et puudutatud isik tunnustas 30.09.2017 arve 10035 võlgnevuse osalise tasumisega arvete eest 31.10.2016 nr 11035 ja 30.11.2016 nr 12035 nagu väidab hageja. Praegusel juhul ei ole hagejal alust väita, et võlgnevuse osalisest tasumisest algas uuesti aegumistähtaeg 3 aastat. Kohus leiab, et 2016 a. arvetel nr 11035 ja nr 12035 kajastuvad majandamiskulude nõuded on aegunud.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb juhinduda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning täita kohustus õigel ajal, õigel viisil ja õigustatud isikule. Kostja on korduvalt rikkunud KrtS § 40 lg 1 ja korteriühistu põhikirja punktis 6.1 sätestatud kohustust elamu majandamiskulude kandmisel. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
4(7)
24.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.08.2020 eest kokku põhisummas 1687,33 eurot.
25.Avaldaja täpsustas 19.05.2021 dokumendi punktis 3.1.1. oma nõuet perioodi eest 30.09.2020 – 30.04.2021 ja võlgnevus moodustas 2059, 73 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks tabelid võlgnevuse kujunemise kohta ning kommunaalarved.
26.Avaldaja vähendab nõuet 600 euro võrra. Puudutatud isik on oma vastuses 12.11.2020 punktis 1.3 viidanud, et avaldaja on puudutatud isiku majandamiskulude 31.01.2018 arvele nr 2035 lisanud sihtotstarbeliste tasudena, tasu hagiavalduse koostamise eest võlanõudes 390 eurot, 28.02.2018 arvele nr 3035, tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest 260 eurot ja 31.03.2018 arvele nr 4035 täitmisavalduse koostamise ja riigilõivu eest 260 eurot, kokku 910 eurot. Nimetatud kulud, on seotud puudutatud isikult varasemate majandamiskulude võlgnevuste sissenõudmisega, neid kulusid ei ole kohtu poolt välja mõistetud ja puudutatud isik, ei ole neid kulusid siiani tasunud. Samas on avaldaja juba vähendanud punktis 3.2.1 kajastatud tasusid ümberarvestuse kaudu puudutatud isiku arvetel. Nii on avaldaja teostanud ümberarvestuse 30.04.2018 arvel nr 5035 riigilõivu ümberarvestusega -21,82 eurot ja 31.12.2019 arvel nr 1035 juriidiliste teenuste ümberarvestusega -288,18 eurot, kokku -310 eurot (arved lisatud 29.09.2020 avaldusele).
27.Käesolevaga vähendab avaldaja nõuet veel 600 euro võrra (910 eurot – varasemalt ümberarvestatud 310 = 600 eurot). Eeltoodu alusel on avaldaja majandamiskulude nõue puudutatud isiku vastu, kokku 1459,73 eurot (2059,73 – 600), mille palub kohtul, puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
28.Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
29.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist 1459,73 eurot, millest on maha arvatud 2016. aasta aegunud nõuded kogusummas 174, 30 eurot järgnevalt: 31.10.2016 arve nr 11035 kulu 52,10 eur 30.11.2016 arve nr 12035 kulu 61,75 eur 31.12.2016 arve nr 1035 kulu 60,45 eur
30.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks võlgnevuse perioodi eest 31.01.2017- 30.04.2021 summas 1285, 43 eurot. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
5(7)
32.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
33.Avaldaja nõudis rahalise kohustuse täitmist summas 1459,73 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude 1285,43 euro väljamõistmiseks ehk 88 % ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks, et menetluskuludest jääb 88 % kostja kanda ja 12 % hageja kanda.
34.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 1165 eurot: - riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 53,42 eurot; - täiendava riigilõiv arvestades hagihinda 171,58 eurot; - maksekäsu avalduse koostamine 40 eurot (arve nr 20008); - avalduse koostamise, tõendite komplekteerimise ja Harju Maakohtule edastamise eest 400 eurot, 4 h (arve nr 20012); - kompromissiläbirääkimiste pidamine puudutatud isikuga 07.05.2021 ja 11.05.2021 summas 25 eurot, 0,25 h (arve nr 21012); - menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamise ja kohtule edastamise eest 12.05.2021 summas 25 eurot, 0,25 h (arve nr 21012); - tasu avaldaja lepingulisele esindajale seisukohtade koostamise, nõude täpsustamise ja kohtule edastamise eest 19.05.2021 summas 450 eurot, 4,5 h (arve nr 21012).
35.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht 9 tundi on põhjendatud. Avaldaja esitas 2 mahukat dokumenti: 29.09.2020 avalduse (5 lk), millele on lisatud 10 Lisa ja võlgnevuste väljavõtted alates 2016 a. – 2020.a. ning täpsustatud avalduse 19.05.2021 (6 lk) ja 4 lisa koos arvetega 2020.a – 2021.a. Kohus andis korduvalt pooltele võimaluse asja lahendada kokkuleppega ja kohus pikendas hageja põhjendatud taotlusel menetlustähtaega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu on käesoleva asjas mõistlik suuruses 100 eurot/tund (käibemaksuta). Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas 900 eurot (9 x 100). Kokkuvõttes on avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 1165 eurot (riigilõiv 225 eurot, maksekäsu avaldus 40 eurot ja õigusabikulud 900 eurot). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta, sest avaldaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ega esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust.
36.Puudutatud isiku kanda jäävad menetluskulude jaotuse alusel avaldaja menetluskulud summas 1025,20 eurot (1165 x 88 %) ning nimetatud summa tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada.
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks 6(7)
määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.