Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduse kohaselt on hageja ühiskonnategelane (Mustvee Vallavolikogu liige, vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni esimees, valla esindaja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja AS Seitung nõukogudes) ning ettevõtja. Kostja esitas Mustvee Vallavolikogu 31.07.2019 istungil avalduse, milles väitis, et hageja käitus vääritult teise vallavolikogu liikme suhtes. Kostja väitel oli pärast umbusalduse hääletamist väljas suitsetamise ajal olukord, kus hageja rääkis A.A.ga ja ründas teda. A.A.le tundus, et tegemist oli ähvardusega. Kõrval seisis B.B., kes kuulis seda. Kostja mainis, et on A.A.ga jõudnud sinnani, et neil on olemas umbusaldusavaldus, mille nad plaanivad volikogu ette tuua. Kostja märkis, et sellise teemaga tegeleb tavaliselt aukohus. Vallavolikogu 28.08.2019 istungil esitas kostja hageja suhtes umbusaldusavalduse, mille oli allkirjastanud 8 volikogu liiget. Umbusaldusavalduses avaldas kostja, et hageja on käitunud ebaeetiliselt, seadusevastaselt, elanike huve eirates ning on oma positsiooni kindlustamiseks ähvardanud teist volikogu liiget ja revisjonikomisjoni esimeest. Ähvardus seisnes jahiseltsi tulemise keelus (olemas vähemalt kaks tunnistajat), kuna volikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees oli hääletanud ähvardaja osas negatiivselt. Hageja kasutab oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks. Istungite videosalvestised on kättesaadavad Mustvee Vallavalitsuse kodulehel. Kostja on avaldanud üldsusele ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis kahjustavad hageja au ja head nime. Hageja ei ole kedagi ähvardanud. Hageja rääkis A.A.ga rahumeelselt ja väljendas nördimust A.A. hääletamise suhtes. B.B. vestluse lähedal ei viibinud. Ebaõige on ka väide, et hageja on kasutanud ära oma võimupositsiooni ning kallutanud nii volikogus kui ka väljaspool volikogu otsuste tegemist hageja kasuks. Ebakohased on väärtushinnangud, nagu oleks hageja vääritu ja temaga seoses tuleks pidada aukohtu menetlust ning et hageja oleks selgelt rünnanud kostjat. Ebaõige on ka väärtushinnang, nagu oleks hageja käitunud seadusevastaselt. Hageja au teotamisel ei ole legitiimset eesmärki. Kostja on tekitanud hagejale ulatusliku kahju, mis seisneb pidevas selgituste jagamises, väidete ümberlükkamises. See on kahjustanud suhteid teiste inimestega ja põhjustanud liigset stressi. Hageja tunneb ebamugavust avalikes kohtades ja suheldes, mis häirib oluliselt igapäevaelu. Kostja eesmärk oli hageja umbusaldamine, st enda poliitilise oponendi kõrvaldamine vallavolikogust. Faktide kontrollimata jätmine ja puuduvatele tunnistajatele viitamine tõendab kostja kavatsetust tekitada hagejale tahtlikult mittevaralist kahju. Maine on hagejale nii eraeluliselt kui ka tööalaselt äärmiselt oluline.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 6636 eurot ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 6636 eurot (sh käibemaks). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt palub hageja kohustada kostjat ümber lükkama järgmised faktiväited: a) hageja ähvardas A.A.d; b) hageja on käitunud seadusevastaselt; c) hageja on ähvardanud teist vallavolikogu liiget; d) hageja on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks. Kostja oli andmete avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes. Kostja tegi Mustvee Vallavolikogu istungitel hageja esiletoodud andmed teatavaks kolmandatele isikutele, s.o istungitel viibinud volikogu liikmetele ja veebi vahendusel istungit jälginud isikutele. Istungil osalejatele on teada, et istungid salvestatakse ning laetakse üles Mustvee valla veebilehel. Mustvee Vallavolikogus ei ole fraktsioone ja kostjal puudus kohustus avaldus fraktsiooni nimel ette lugeda. Samas näeb umbusaldusavalduse ettekandmise ette KOKS § 46 lg 11. Seega võttis kostja teadlikult endale umbusalduse algatajate esindaja rolli. Väited a ja c on sisuliselt üks faktiväide, sest väidetavalt ähvardas kostja vaid ühte isikut, A.A.d, kes oli mh volikogu liige. Väited b ja d on väärtushinnangud, sest tegemist on hinnangutega, mis on järeldatud faktiväidetest a ja c. Seega jätab kohus rahuldamata nõude väidete b ja d ümberlükkamiseks, sest väärtushinnanguid pole võimalik ümber lükata. Hageja väide, et tunnistaja A.A.l oli motiiv hagejat kahjustada, ei ole tõendatud. Vahetult kogetu alusel kohus ei tuvastanud, et tunnistaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Kohus andis A.A.le võimaluse vabalt rääkida, mida ta mäletas ja tundis. Seejärel esitati talle nii kohtu kui poolte poolt täpsustavaid küsimusi. Mõned küsimused võisid olla esitatud väidetena, kuid nende hulk ja sisu ei mõjuta kohtu hinnangul tunnistaja ütluste usaldusväärsust tervikuna. Hinnates videosalvestist (helita), tunnistajate A.A. ja D.D. ütlusi ja muid tõendeid kogumis, leiab kohus, et A.A. võis hageja käitumist tajuda ähvardavana. Eluliselt usutavad on A.A. ütlused, et hageja hääletoon muutus valjemaks ning ta oli ärritunud. D.D. ütluste kohaselt oli vestlus rahulik ja keegi ei karjunud, kuid D.D. viibis vähemalt 6 meetrit eemal. D.D. tunnistas, et ta kõiki lauseid ei kuulnud ning neid, mida kuulis, rääkis hageja. Seega saab järeldada, et hageja tõstis vestluses häält. Kohtu hinnangul põhjustasid hageja väited A.A.le ebameeldivusi ja kartust, et ta ei saa enam oma hobiga tegeleda kohas, kus ta seda tavaliselt oli teinud. A.A. kartus oli sedavõrd suur, et ta kirjutas enne jahihooaja algust jahiseltsi juhile, et kas tal ikka on õigus jahimajja minna, ning seda mitu kuud pärast vestlust hagejaga. Ütlused „sa ei ole oodatud Ruskaverre“ või „ära tõsta oma jalga minu sugulaste kinnisasjadele“ on tajutavalt negatiivsed ja võivad tunduda ka kolmandatele isikutele ähvardusena. Mõlemad isikud on avaliku elu tegelased. Hageja põhjustas A.A.le ebameeldivusi seetõttu, et A.A. hääletas volikogu istungil hageja vastu. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dele 40 ja 41 on hääletuse mõjutamine või mõjutada püüdmine seadusevastane. Mõistlikule inimesele tundub hageja käitumine teise volikogu liikme mõjutamise püüdena, mis on ebaeetiline. Seega hageja poolt A.A. kui teise volikogu liikme ähvardamise fakt on tõene ning kohus jätab faktiväidete ümberlükkamise nõude rahuldamata. Kuna faktiväited olid tõesed, ei saa need olla aluseks mittevaralise kahju nõudele. Väidete b ja d osas peab kohus hindama, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega. Väited b (hageja on käitunud seadusevastaselt) ja d (hageja on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks) on halvustavad. Samuti on halvustav väide, et hageja on käitunud vääritult, selgelt rünnanud (verbaalselt) tunnistajat. Väärtushinnangud on aga põhjendatud. Need on kujundatud tõeste faktiväidete alusel (hageja ähvardas A.A.d). Lisaks oli kostjal mõistlik õigustus neid väärtushinnanguid avaldada. Avalikkusel (nt valla kodanikel) on õigus läbipaistvale vallavolikogu tegutsemisele ja seal tehtavatele otsustele. Kostja ei esitanud väärtushinnanguid ebasündsal viisil, vulgaarselt, ei mõnitanud ega alandanud hagejat. Tõendamist pole leidnud ka

väide, et kostja kavatses hagejat sotsiaalselt karistada või talle kahju tekitada. Hageja on avaliku elu tegelane ning peab arvestama suurema kriitikaga. Kostja hinnangud jäävad hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse (3-2-1-123-97). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Põhjendatud ei ole ka varalise kahju ja viivise nõuded, sest need on esitatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega seonduvalt, mille osas kostjal vastutus puudub. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjalt ei ole vaja nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostja menetluskulud koosnevad peamiselt õigusabikuludest, siis hindab kohus õigusabi ajakulu vastavust tehtud toimingutele. Kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kostja õigusabikulu on 13 721,40 eurot (käibemaksuga), ajakulu 103,95 h. Kostja lepingulise esindaja tasumäär 110 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Tegemist ei ole eriliselt keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus nõustub hagejaga, et poolte menetluskulud peaksid jääma samasse suurusjärku. Mõlema poole esindajaks on vandeadvokaat ja nad on pidanud sarnases mahus koostama menetlusdokumente. Igale kostja sisulisele menetlusdokumendile on kulunud minimaalselt 5 h, 26.01.2021 dokumendile isegi 20,5 h olukordades, kus esindaja on asjaolude ja tõenditega kursis. Iga järgnev menetlusdokument peaks sisaldama vaid uut sisu. Kostja menetlusdokumendid olid pikad, sisaldades eelmistes dokumentides kirjutatut. Istung kestis 4 h 8 min, mitte 5 h. Istungi lõunapausil õigusteenust ei osutatud. Põhjendatud ei ole tasu kostja esindaja sõidule kulunud aja eest (264 eurot). TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKm 3-2-1-65-13, p 17). Asja keerukust, mahtu ja vajalikke toiminguid arvestades on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu 50 h. Põhjendatud kütusekuluks loeb kohus 36 eurot (sisaldab käibemaksu), mitte taotletud 40 eurot, arvestusega, et Tallinna ja Jõgeva vahemaa on 150 km, kütusekulu 10 l/100 km ja kütusehind 1,2 eurot/l. Eeldatavalt võib kütusekulu olla ka väiksem, sest tänapäeva autod on säästlikud. Kütusekulu tõendamiseks ei ole vajalik esitada kütusetšekki. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 6636 eurot (50 h × 110 € + km + 36 €).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3) hageja selgitas, et kuna A.A. hääletas ilma objektiivsete põhjusteta umbusaldushääletusel hageja vastu, siis palus hageja tunnistajal enda valikuid selgitada. Hageja võttis vestluse kokku nii, et kui tunnistaja töötab hagejale vastu, ei ole ta enam tema perekonna maadele oodatud. On tavapärane, et me ei oota külla inimesi, kes meile avalikult vastu töötavad; 4) on kohtu väide, et hääletuse mõjutamine või mõjutada püüdmine on seadusevastane ja mõistlikule inimesele tundub hageja käitumine teise volikogu liikme mõjutamise püüdena, vastuolus tunnistaja A.A. ütlustega, et hageja ei oleks saanud tunnistajale probleeme tekitada. Seega a) kostja väide seadusevastaselt käitumise kohta on ebaõige või ebakohane, sest hageja pole ühtegi õigusnormi rikkunud. Isegi kui möönda ähvardamist, siis ei ületanud ähvardamine ühegi õigusnormi piire, mistõttu ei saa seda nimetada seadusevastaseks; b) langeb ära ähvardamise kõige olulisem komponent: võimalus avaldada A.A.le negatiivset survet. See muudab väite ähvardamise kohta sisult ebaõigeks ja õigusvastaseks; 5) on väited b ja d faktiväited lähtudes mh Riigikohtu selgitustest (3-2-1-5-07, p 27 3. lõik; 3-2-1-159-14, p 10). Kohus ei võtnud arvesse väidete avaldamise konteksti, st aega, kohta, formaati ja isikut. Tegemist oli formaalse keskkonnaga. Kohtu põhjendused on vastuolulised: kui avalikkus saab eeldada vallavolikogu tegutsemise ja tehtavate otsuste läbipaistvust, peaks kehtima eeldus, et volikogu istungitel esitatakse tõendatud ja kontrollitud teavet. Väite b puhul saab kostja tuua välja konkreetse hageja teo ja rikutud õigusnormi. Väite d puhul on võimalik välja tuua konkreetsed hageja teod ja otsused, mille tegemisele kallutamiseks on hageja kasutanud enda võimupositsiooni, sh nii volikogus kui ka volikogu väliselt. Hageja huvides pole ühtegi otsust tehtud ning hageja pole seadust rikkunud. Kohtu järeldus, et väited b ja d on järeldatud ähvardamise faktiväitest, ei põhine ühelgi tõendil ega poole väitel. Ähvardamine ei saa olla seaduse rikkumine siis, kui sõnakasutus ei ületa kriminaalkorras karistatavuse piiri; 6) oli väidete avaldamine õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1047 lg 2 või lg 3 eelduseid. Kostja pole tõendanud, et ta oli piisavalt kontrollinud kõiki väiteid. Avalikkusel ei ole huvi kahe volikogu liikme eraelulise vestluse suhtes olukorras, kus üks vestluspartner kinnitas, et hageja ei saa(nud) teda mõjutada. Kohtu väited seaduse rikkumise ja teise saadiku mõjutamise kohta ei põhine tõenditel. Ka avaliku elu tegelane ei pea taluma kõnealuseid väiteid. 7) lähtub kostja süü (tahtluse tasemel) kostja tegevuse õigusvastasest sisust. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja süüd eeldatakse, VÕS § 1050 lg 2 kohaselt tuleb arvestada kahju tekitaja isikut. Arvestades kostja isikut (volikogu liige, koolidirektor, kogenud inimene), tuleb eeldada, et kostja sai enda õigusvastasest käitumisest aru ning tema eesmärk oli tekitada hagejale kahju. Kahju ja õigusvastane taotlus väljendus ebaõigete faktiväidete tulemusel hageja komisjoni esimehe kohalt lahti kangutamises ning valijate meelsuse negatiivses kujundamises; 8) kohus leidis, et poolte menetluskulud peaksid olema samas suurusjärgus, kuid ei ole esitanud põhjust, miks peab kohus põhjendatuks kostja kulusid enam kui 10 h suuremas mahus (hageja kulud olid 39 h 35 min). Hageja palub kulude tekkimist tõendavad dokumendid välja nõuda. Lisaks palub hageja kohtu seisukohta hageja 18.02.2021 dokumendi p-des 5–9 esitatud vastuväidete suhtes. Hageja vaidlustab ka sõidukulu väljamõistmise, sest otseste kulude osas peab menetlusosaline esitama kulu tõendava dokumendi. Teiseks on kohtu mõttekäik vastuoluline. Kui tänapäeva autod on säästlikumad, peaks kulu jääma 20 euro piiresse.

1) ei ole kohus põhjendanud, milliseid kostja menetluskulude nimekirja kantud töödest ja millises ulatuses peab kohus põhjendatuks, samuti miks just sellises ulatuses. Seisukoht, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8; 2) on kostja 26.01.2021 menetluskulude nimekirjas toodud kulud põhjendatud. Paljude seisukohade ja dokumentide esitamise vajadus tulenes hageja pahatahtlikust menetluslikust tegevusest (nt üritas hageja hilinenult hagi eset muuta, istungi protokolli parandada, esitas korduvalt vastuväiteid kohtu tegevusele). Kostja pidi kordama varem esitatud seisukohti, et selgelt välja tuua hageja valeväited. Kostja esindajate tööde maht on tunduvalt suurem kui hageja esindajal. Tegemist oli keerulise vaidlusega (maakohtu menetlus 1,5 aastat) just kostjale, sest enamus tõendamiskoormusest oli kostjal ja kostja pidi tegema ka kogu õigusliku analüüsi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

55 eurot + käibemaks, ja kütusekulu Tallinnast Jõgevale kohtuistungile ja tagasi sõitmiseks 40 eurot (koos käibemaksuga), kokku menetluskulud 14 025,40 eurot. Asjaolu, et kostja on 26.01.2021 lõplikus menetluskulude nimekirjas varasemat, 22.07.2020 esitatud nimekirja mõningal määral täiendanud (lisanud esindaja ajakulu kahe kohtumäärusega tutvumiseks kokku 0,35 h), ei takistanud kohtul kostja menetluskuludele hinnangu andmist.

eest (taotletud 264 eurot), on kooskõlas Riigikohtu selgitustega (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Otsese sõidukulu osas on Riigikohus selgitanud (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16), et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Maakohtu määratud kütusekulu hüvitis ei ületa nimetatud piirmäära ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, vähendades kostja taotletud esindaja sõidukulu 4 euro võrra. Maakohus on põhjendanud oma arvestust, miks ta leiab, et põhjendatud kütusekulu marsruudil Tallinn–Jõgeva–Tallinn on 36 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.