Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hxxxxx Sxxxxxx esitas 13.09.2019 hagi Mxxxxxxx Kxxxxxxx-Txxxxxxxx vastu ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise, viivise ja varalise kahju hüvitamise nõuetes. Hageja palus kohustada kostjat kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel Mustvee vallavolikogu istungil kõva selge häälega ette kandma (lugema) muutmata kujul ja ükskõik missuguste lisandusteta alljärgneva sisuga teksti: „Mina, Mxxxxxxx Kxxxxxxx-Txxxxxxxx, laimasin 31.07.2019 toimunud Mustvee vallavolikogu istungil Hxxxxx Sxxxxxxx ja avaldasin järgmise ebaõige faktiväite: Hxxxxx Sxxxxxx ähvardas Axxx Sxxxxxxx. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed eelnimetatud väidete tõelevastavuse kohta ning sellest tulenevalt on kõik minu poolt avaldatud eeltoodud faktiväited täiesti ebaõiged. Samuti, mina, Mxxxxxxx Kxxxxxxx-Txxxxxxxx, laimasin Hxxxxx Sxxxxxxx ja avaldasin

avaldas kostja, et hageja on käitunud ebaeetiliselt, seadusevastaselt, elanike huve eirates ja oma positsiooni kindlustamiseks ähvardanud teist volikogu liiget ja revisjonikomisjoni esimeest (Axxx Sxxxxx). Ähvardus seisnes jahiseltsi tulemise keelus (olemas vähemalt kaks tunnistajat), kuna volikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees on hääletanud ähvardaja osas negatiivselt. Hageja kasutab oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks. Kostja on jätnud umbusaldusavalduse lugejale tõsikindla mulje sellest, et kostja on ära kasutanud oma võimupositsiooni, et saada nii volikogus kui ka volikogu väliselt enda jaoks meelepäraseid otsuseid. Lugejad tajuvad teksti negatiivselt ning see mõjutab ka hageja mainet negatiivselt. Ülalmärgitud koosolek ja istung on mõlemad filmitud ning videosalvestised on tähtajatult kättesaadavad Mustvee Vallavalitsuse kodulehel. Hageja hinnangul on kostja ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid avaldanud üldsusele ning avaldatu mõju hageja mainele on suur. Hageja õiguste rikkumine tuleb lugeda maksimaalseks. Hageja selgitas, et püüdis asja lahendada kohtuväliselt, saates kostjale nõudekirja 26.08.2019. Kostja jäi endale kindlaks, et hageja käitumine oli ebaseaduslik. Hageja selgitas, et ebaõige on väide, et ta on kedagi rünnanud. Hageja rääkis Axxx Sxxxxxxxx rahumeelselt toimunud koosolekust ning hageja väljendas enda nördimust A. Sxxxxxx hääletamise suhtes. Sxxxxx Uxxxxxx ei viibinud vestluse lähistel ega saanud seda pealt kuulda, tegemist on ebaõige väitega. Samuti on ebaõige väide, et hageja on teist volikogu liiget ähvardanud. Tavaline vestlus ei ole käsitletav verbaalse ründamisega. Ebaõige on ka kostja väide, et hageja kasutas ära enda võimupositsiooni. Kostja pole tõendanud, et hagejal on võimupositsioon teise volikogu liikme suhtes ning et ta oleks kallutanud nii vallavolikogus kui ka väljaspool volikogu mingite otsuste tegemist hageja kasuks. Selliseid otsuseid ei ole. Väide otsuste kallutamise kohta jätab mulje nagu hageja oleks korruptant. Hageja leidis, et kui kostja ei suuda eelmainitud asjaolusid tõendada, on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Hageja sõnul on kostja teinud ebaõigete faktiväidete alusel ebakohaseid väärtushinnanguid, nagu hageja oleks vääritu ja temaga seoses tuleks pidada mingisugust aukohtu menetlust. Hageja hinnangul puuduvad kostjal tõendid, et nimetada hageja käitumist väärituks. Hageja hinnangul oli väärtushinnang ebakohane selles, nagu hageja oleks selgelt rünnanud kostjat. Sellise väärtushinnangu avaldamisega jättis kostja hagejast halva mulje nagu kellestki, kes ei suudaks rahumeelselt vestluses osaleda ning peab teisi inimesi vestluses alandama. Lisaks avaldas kostja ebaõige väärtushinnangu selle kohta nagu oleks hageja käitunud seadusevastaselt. Hageja kinnitas, et ei ole käitunud seadusevastaselt ning ei esine ühtegi asjaolu, mis seda kinnitaks. Hageja nõudis kostjalt ümberlükkava kõne esitamist samamoodi nagu ta avaldas ebaõigeid väiteid ning väärtushinnanguid. Hageja on kostja poolt esitatava täpse teksti märkinud hagi resolutsiooni. Hageja nõuab, et kostja esitaks selle ette volikogu istungil ning sellest tehtav video peab olema Mustvee valla kodulehelt kättesaadav ka avalikkusele tähtajatult. See oleks õiglane ja proportsionaalne faktiväidete ümberlükkamise viis. Hageja esitas kostja vastu samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja sõnul ei ole tema au teotamisel legitiimset eesmärki. Tegemist ei ole sõna- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teadis või pidi teadma, et need on kindlasti ebaõiged. Kostja tegevus on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Teiste inimestega suhtlemine häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Kostja on tekitanud ulatuslikku kahju hagejale, mis seisneb pidevate selgituste jagamises tuttavatele kui ka kolmandatele isikutele, enda õigustamises ning väidete ümberlükkamises. See on kahjustanud hageja suhteid kõigiga. Eelnimetatu on hagejale põhjustanud ka liigset stressi. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja esitatud väidetega, mis lõi hageja tegevusest ja kõlblusest

põhjendamatult täiesti ebaõige ettekujutuse. Juba ainuüksi sellel istungil, kus kostja hageja mainet rikkus, pidi hageja kümnete inimeste ees häbitunnet kogema – ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta. Hageja pidi end õigustama olukorras, kus selleks igasugune vajadus puudus. Hageja märkis, et objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu. Samuti eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Nii istungil avaldatu kui ka umbusaldusavalduses toodu eesmärk oli tuua kaasa hageja umbusaldamine volikogu liikmena. Järelikult oli kostja tegelikuks eesmärgiks kõrvaldada enda poliitiline oponent vallavolikogust. Faktide kontrollimata jätmine ning puuduvatele tunnistajatele viitamine tõendab tõsikindlalt kostja kavatsetust tekitada hagejale tahtlikult mittevaralist kahju. Hageja selgitas, et maine on tema jaoks nii eraeluliselt kui ka tööalaselt äärmiselt oluline. Volikogu liikme mandaat sõltub otseselt sellest, milline on tema suhtes üldsuse hoiak. Samuti sõltub hageja mainest ka vallaga sõlmitavad koostööd ja projektid, kuivõrd hageja ja valla hea nimi ja maine omavad nendes suhetes olulist rolli. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, aga märkis, et õiglane oleks 15 000 eurot arvestades, et ebaõiged andmed ja väärtushinnangud on kättesaadavad avalikus ruumis tähtajatult. Kostja tekitas mittevaralise kahju tahtlikult ning hüvitis tagab selle, et kostja rohkem hagejat ei laima. Kostja on võimeline seda summat tasuma. Lisaks esitas hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 864 eurot, mis on seotud kohtuvälise nõude esitamisega. Hageja pöördus nõude koostamiseks advokaadibüroo poole ning pidi kandma kohtuväliseid kulusid õigusabi teenuse eest. Hagejal ei ole õigusalaseid eriteadmisi ega osanud nõudekirja ise koostada. Hageja palus välja mõista viivise kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras. 20.11.2019 esitas hageja seisukoha kostja vastuväidetele, milles märkis, et umbusaldamise protsess ja umbusaldamise seaduslikkus on käesoleva hagi kontekstis ebaolulised ega puuduta käesolevat vaidlust. Hageja hinnangul ei täitnud kostja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel ühtegi avalikku ülesannet. Kostja avaldas hageja kohta faktiväiteid füüsilise isikuna ega teostanud avalikku võimu. Kostjal tuleb tõendada ja põhistada, millisel viisil oli kostja tegevus hageja laimamisel käsitletav avaliku võimu teostamisena ning mis põhjusel tuleks asi lahendada hoopis halduskohtul. Kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged, sest kostja ei ole tõendanud istungi vaheajal hageja ja Axxx Sxxxxxx vahel toimunud vestluse sisu. Kostja tegu ei saanud olla kuidagi avalikes huvides. Samuti pole kostja märkinud, millisest sättest tulenevalt oli tal kohustus sellisel viisil käituda. 31.07.2019 toimunud vallavolikogu ei maininud, kust tema info pärineb. Hageja märkis, et kostja on asunud looma enda väidete põhistamiseks tõendeid. Sellest annab aimu taotlus kuulata tunnistaja üle Uxxxx Txxxx, kes saab kinnitada vaid seda, mida AxxxxSxxxxxxtalle väitis kui ka 10.10.2019 AxxxxSxxxxxx koostatud seletuskiri kohtumenetluse tarbeks. Kui varasemalt on kostja märkinud, et vestluse juures viibis Sxxxxx Uxxxxxxx siis kostja ei soovi nimetatud isiku tunnistajana ära kuulamist. Kostja on jätnud märkimata, et tegelikult oli ka talle teada, et tema väited on koheselt kättesaadavad üldsusele. Tarkvarasüsteem ei saa olla vastutav. Andmeid on ebaõigelt avaldanud ikkagi kostja. Kostja avaldatus sisalduvad ka väärtushinnangud. Juba hagiavalduses toodu valguses on selge, millised tingimused eristavad väärtushinnangut faktiväitest. Hageja leidis, et on piisavalt tõendanud hagi rahuldamiseks vajalike eelduste esinemist. Hageja tõi välja, et tema kohta on esitatud faktiväiteid ning kostja väited ja hinnangud võimaldavad kujundada hagejast negatiivse arvamuse (riivavad au ja head nime). Mittevaralise kahju tekkimist ja kostja süüd eeldatakse. Neid asjaolusid ei pea hageja tõendama. Kostja peab tõendama, et tema poolt avaldatu vastab tõele.

06.05.2020 vastuses asus hageja seisukohale, et tema varaline nõue on põhjendatud. Poolte vahel peaks puuduma vaidlus, et hageja edastas kostjale enne kohtumenetlust õiguslikult põhjendatud nõudekirja, mille oli koostanud vandeadvokaat, kes on ka käesolevas asjas lepinguliseks esindajaks. Kostjale on kindlasti arusaadav, et õigusabiteenusena nõudekirja koostamine ja kostjale edastamine ei saa olla tasuta. Hageja esitas detailse ajaarvestuse väljavõtte kõikide kohtueelse õigusabi teenuste kohta. Sealt on näha, et õigusabi sisaldas ka laimu sisulist õiguslikku analüüsi, nõudekirja koostamist, kostja vastusega tutvumist, vastuskirja koostamist ja kliendi nõustamist. Samuti tõi hageja välja teenuse sündmuste kronoloogilise jada. Kostja oli terve kohtueelsete läbirääkimiste perioodi vältel teadlik, et hagejale tekivad sellega seonduvalt kulutused. Kohtuvälise õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele. Seda näeb ette VÕS § 128 lg 2 ning ka Riigikohus on sellist seisukohta jaganud. Hageja on arvetel märgitud kulud kandnud. Hagejal puuduvad mistahes õigusteadmised ning alusetu on väide, et hageja oleks ise suutnud nõudekirja koostada. 22.07.2020 istungil esitas hageja täpsustatud hagiresolutsiooni, s.o täpsustas hagieset, ja palus sellest lähtuda. Kohus leidis 03.09.2020.a määruses, et tegemist on hagi muutmisega ning jättis hageja taotluse rahuldamata. 04.02.2021.a määrusega jättis kohus hageja vastuväite eeltoodu osas rahuldamata. Kohtu menetluses on seega algses hagis märgitud nõuded. 18.09.2020 ja 12.02.2021 esitas hageja enda lõppseisukohad. Hageja oli seisukohal, et Axxx Sxxxxxx ütlused tunnistajana ei ole usaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest Axxx Sxxxxxxxx esitati istungil suunavaid küsimusi. Suunavate küsimuste tõttu ei andnud tunnistaja ütlusi mõjutusvabalt. Tunnistaja kinnitas suunavate küsimuste mõjul, et tundis hirmu, kuigi eelnevalt ta seda kordagi ei maininud. Hageja kahtles ka tunnistaja siiruses, sest tunnistaja põlgab hagejat ning on tema suhtes opositsioonis. Tunnistajal on selge motiiv anda hagejat kahjustavaid ütlusi. Axxx Sxxxxx tunnistas, et vaatas enne istungit videot. Ütlustest nähtub, et palju on detaile, mis tulenevad videost, kuid mitte tunnistaja enda mälupildist. Ähvardamise tähendus ei kattu tunnistajal esinenud emotsioonidega. Ähvardamine eeldab hageja poolt millegi nõudmist, kuid hageja seda ei teinud. Hageja väljendas enda solvumist ning seda, et ta ei taha tunnistajat enda pere kinnisasjadel näha. Hageja hindas tunnistaja kehakeelt videol rahulikuks, st tunnistaja ei olnud närvis, tal oli mugav jne. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, et tema poolt esitatud faktiväited oleks tõesed. Hageja hinnangul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest avaldatud laimu pole kunagi võimalik täielikult eemaldada (istungi salvestused jäävad avalikuks). Kostja tegutses tahtlusega lõigata õigusvastasest käitumisest poliitilist kasu. Kostja laim ei seostunud üldse hageja tööga vaid tegu oli isiklikku laadi mustamisega. Kostja vastuväited 21.10.2019 esitas kostja enda vastuväited hagile. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale jäi arusaamatuks, kas hageja esitas hagi kostja kui eraisiku või ametniku vastu. Ametniku vastu esitatud asju vaatab läbi halduskohus. Kostja selgitas, et vallavolikogu liikmena ta kõigest kandis Mustvee vallavolikogu 31.07.2019 koosolekul ette vaidlusalused asjaolud. Vallavolikogu istungil asjaolude ettekandmine ei ole seadusega keelatud. Kostja ei ole antud asjaolude ettekandmisel andnud väärtushinnangut või halvustavat hinnangut hageja tegevusele. Kostja edastas koosolekul üksnes väiteid, mille kohta ta oli saanud infot vahetult Axxx Sxxxxxxxt, Sxxxxx Uxxxxxxxxxxja Uxxxx Txxxxxxx. Kostja uuris eelnevalt põhjalikult neilt isikutelt intsidendi asjaolusid. Kostja pidas seejärel vajalikuks esitada need ka koosolekul, sest see on avalikes huvides ja kostja kohustuseks. Ka umbusaldamise reglement näeb ette, et umbusaldamisavaldus tuleb kõigile ette kanda. Hagis toodud asjaolusid ei ole

esitanud üksnes kostja vaid avaldus on alla kirjutatud teisegi volikogu liikmete poolt ja siis tuleks ka nemad sellisel juhul lugeda vastutavaks hageja ees. Kostja selgitas, et hagis välja toodud andmete avalikustamist ei põhjusta mitte kostja, vaid Mustvee Vallavolikogu poolt kasutatav tarkvara lahendus. Kostja selgitas, et mitu volikogu liiget on üheselt kirjeldanud hageja ebakohast käitumist ja nende asjaolude väljatoomine ei ole laim. Laimamisega ei ole tegemist, kui esitatud faktiväide on küll ebameeldiv, kuid vastab tegelikkuses toimunule. Koosolekul öeldu oli põhjendatud ja eelnevalt kontrollitud. Volikogu liikme tegevus oma ülesannete täitmisel on avalik, millest lähtuvalt on võimalike rikkumiste volikogu ette toomise võimalus hagejale kui vabatahtlikult volikogu liikmeks astunud isikule varasemalt teada. Teiste volikogu liikmete survestamine (antud juhul hageja poolt Axxx Sxxxxxxxsurvestamine) on taunitav ega taga ka läbipaistvat ja elanike huvidele vastavat valitsemist. Antud juhul hageja õigusvastase käitumise asjaolude avaldamine ei ole käsitletav isiklike õiguste rikkumisena, kuna ebaeetilise käitumise avaldamise suhtes oli õigustatud huvi ja kostja oli eelnevalt mitmelt teiselt volikogu liikmelt saanud kinnituse koosolekul esitatud asjaolude kohta. Kostja ei väljendanud ennast koosolekul nii, et oleks kasutanud hagejat solvavaid või liialt süüdistavaid väljendeid. Ta ei olnud emotsionaalne, kritiseeriv ega ründav. Kostja selgitas, et Axxx Sxxxxx kuulub Kullavere Jahiseltsi Kääpa vahtkonda, kuid hageja mitte. AxxxxSxxxxx teavitas volikogu istungil olevat lauanaabrit Uxxxx Txxxxi, et seoses tema (Axxx Sxxxxxx) poolt hageja vastu hääletamisega on hageja teda ähvardatud tähtajatu jahiseltsi majja sisenemise ja kinnistul viibimise keeluga. 27.06.2019 kirjutas volikogu liige Uxxxx Txxxx sellest kõigile volikogu liikmetele, nimetades seda “jahikiusamiseks”. Piisavalt on tõendatud, et volikogu liige ja endine arengu-ja eelarve komisjoni esimees (hageja) on käitunud ebaeetiliselt, kui keelas teisel volikogu liikmel ja revisjonikomisjoni esimehel Axxx Sxxxxxxx, 26.06.2019 volikogu istungi vaheajal, jahiseltsi edaspidi mitte ilmuda põhjusel, et volikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees (Axxx Sxxxxx) on hääletanud umbusalduse avalduse hääletamisel hageja vastu. Niisugune käitumine ei ole seaduslik ja on ebaeetiline teise volikogu liikme suhtes. Kostja poolt ühe avaliku elu tegelase (volikogu liikme) ebaeetilise käitumise avaldamine volikogu koosolekul ei ole tema au ja väärikuse solvamine. Kostja märkis, et kui vallavolikogu arutelu käigus oleks esitatud tõendeid ja arvamusi, et hageja pole käitunud ebaeetiliselt, siis sellega oleks vastavalt vallavolikogu arvestanud ja arutelu oleks vastavalt lõppenud. Hageja leidis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Antud juhul ei ole tegemist faktiväidete ega tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ega laimuga. Mingit isiklikku ja seda enam, et süüdistavat või halvustavat hinnangut ei ole kostja hagejale andnud. Volikogu on teinud oma otsustuse lähtudes hageja käitumisest. Tegemist on seadusliku otsusega. Kostja ei ole andnud väärtushinnanguid, ta kandis ette vaid talle teatavaks saanud asjaolusid. Kostja ei ole avaldanud hageja suhtes midagi vulgaarset, inimväärikust alandavat ega hagejat mõnitavat. Seega pole õigusvastast käitumist, mis võimaldaks üldse kahjul tekkida ja puudub kostja süü ning põhjuslik seos kostja käitumise ja väidetava tekkinud kahju vahel. Põhjendatud ei ole deliktilise kahju hüvitamise nõude üldiste eelduste esinemist antud asjas: kahju tekkimine hagejale, kostja tegu, põhjusliku seose esinemise kostja teo ning hagejale tekkinud kahju vahel (s.o objektiivse teokoosseisu elemendid). Kostja arvates ei olnud vajalikud hageja advokaadikulud, sest esindaja palkamine on siiski subjektiivne otsus ja pole seotud kuidagi kostjaga. 28.02.2020 esitas kostja täiendavad vastuväited. Kostja märkis, et on esitanud tõendid ja põhjendused hagi ümberlükkamiseks. Kostja hinnangul on olulisel kohal ka volikogu liikmeks olemisest tulenevad üldised kohustused. Tuleb arvestada, et tegemist on teatud mõttes avaliku elu tegelasega, kelle käitumine pakub volikogule ja kogukonnale huvi. Teise

volikogu liikme mõjutamine/survestamine hageja poolt ei ole volikogu liikmele kohane ja mõjutab oluliselt kogu volikogu tööd. Volikogu peab lähtuma kogukonna huvidest mitte hageja isiklikest huvidest. Seetõttu oli vajalik esitada umbusaldamine. Hageja ei ole umbusaldamist edasi kaevanud, mis viitab, et hageja teadis tegelikult ka ise, et välja toodud asjaolud olid tõesed. Vaidlus on selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta hagis esitatud väiteid. Kostja seda ei teinud. Kostja esitas volikogule faktilisi asjaolusid viisakal ja lugupidaval toonil. Emotsionaalsust ega solvanguid kostja esituses ei olnud. Sõnavõtu viis ja ulatus on hageja poolt tõlgendatud vääralt. Kostja on esitanud tõendeid hageja ja Axxx Sxxxxxx vestluse kohta, mh taotlused tunnistajate ärakuulamiseks. Kostja ei ole asunud looma tõendeid. Kostja on kasutanud neid tõendeid, mis on asjakohased. Kostja hinnangul on hageja tõlgendus volikogu istungil öeldu osas äärmiselt kuiv, teoreetiline ja ühekülgne. Hagis on hageja jätnud põhjendamata deliktilise kahju hüvitamise nõude üldiste eelduste esinemist õiges järjekorras. Kui mõni deliktilise nõude rahuldamiseks tarvilik eeldus täidetud ei ole, siis puudub vajadus järgmiste eelduste esinemise kontrollimiseks. Kostja ei ole õigusvastast tegu hageja suhtes toime pannud, kuna on välja toonud hageja ebaeetilise käitumise, mis on tõendatud tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega. 27.04.2020 esitatud seiskohas leidis kostja, et hageja varalist nõuet ei saa rahuldada, sest arvetel on märgitud teenusena õigusnõustamine ning seda ei saa seostada käesoleva vaidluse ja kohtueelse õigusabiga (nõudekiri ja sellega seonduv). Kostja hinnangul on nõue tõendamata. Samuti pole nõue põhjendatud, sest hageja otsustas ise õigusabi kasutada ning see pole sõltuvuses kostja tegevusest. Hageja olnuks suuteline ka ise nõudekirja koostama. 15.01.2021 esitatud seisukohas palus kostja arvestada Axxx Sxxxxxx ütlustega. Tunnistajale anti võimalus vabalt rääkida ning hiljem küsiti täpsustavaid küsimusi. Suunavaid küsimusi oli vaid mõned ning need ei mõjuta tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole pädevust määrata kindlaks tunnistaja ütluste sisu ja tunnetuslikku poolt ega hinnata inimaju ja -mälu. Kostja tõi esile Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-188422 ning märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht suunavate küsimuste osas on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Kostja leidis ka, et hageja väide, et tunnistaja on huvitatud asja lõpptulemusest, on tõendamata ja meelevaldne. Kostja tõi välja, et ütluste andmise hetkel oli tunnistaja hagejaga koalitsioonis. Kostja on avalikustanud asjaolud teistele volikogu liikmetele ning need asjaolud on tegelikkuses toimunud. Kostja avaldas volikogus hageja käitumise, mis on oma olemuselt korruptiivse ilminguga ning tõi kaasa ka teiste volikogu liikmete reaktsiooni ja umbusaldamise. Kostja oli kontrollinud asjaolusid ja sellele tuginedes esitas need asjaolud viisakal kombel volikogule. Avaldusele ja pöördumisele on alla kirjutanud hulgaliselt teisi volikogu liikmeid ning kostja luges avalduse lihtsalt ette. Kostja hinnangul oli hageja käitumine seadusevastane (korruptsioonivastane seadus), sest ta karistas tema vastu hääletamise eest keeluga jahiseltsi, st mõjutas teist volikogu liiget. Keeld tõi kaasa jahiseltsi liikme varalisest õigusest ilmajätmine, sest jahiseltsi liikmed tasuvad seltsimaja sissemakseid, kuid maja asub hageja ja ta lähisugulastele kuuluvatel maadel. Kostja jäi selle juurde, et hageja käitumine oli ebaeetiline. 26.01.2021 esitas kostja kohtukõne kirjalikud teesid, milles märkis kokkuvõtvalt enda seisukohad, viidates varasemalt esitatule. Kohtuistung 22.07.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et avaldajaks loetakse igat inimest, kes avaldab kolmandatele isikutele midagi. Kui avalduses oli esitatud ebaõigeid fakte, siis oleks

kostja pidanud ütlema, et allakirjutanud peaks avaldust korrigeerima. Kui inimene kannab avalduse ette, siis ta vastutab selle eest, mida ta ette kannab. Kostjal ei olnud sundseisu ja fraktsiooni esimehena ei olnud ta selleks kohustatud. Hageja hinnangul oli kostja süü tahtlik, sest tal oli selge valik, kas ta loeb avalduse ette või mitte. Avaldusele allakirjutanute arv ei vähenda kostja süüd ega vastutust. Kahju hüvitise eeldatav suurus on hageja indikatsioon, kui suure mainekahju võib tekitada see, kui fraktsiooni esimees avaldab väiteid ettevõtja, poliitiku ja pereinimese kohta. See, mida kostja ütles hageja kohta volikogu istungil, puudutas hageja perekonda, tuttavaid, sõpru, sest mis mulje see neile jätab. Hageja jaoks on puhas ja hea nimi väga tähtis. Hageja elas kostja poolt öeldut väga üle ja tal tekkis ebaõigluse tunne, tal oli magamata öid. Väidete ümberlükkamine oli väsitav. Hageja tundis, et koostööpartnerite ja vabatahtlike leidmine oli raskem. Istungi päevakorras oli mitmesugust ning istung ei olnud seega läbi. Kostja süüdistused olid väga rasked ning hageja tundis ennast väga halvasti. Hageja kirjeldas oma vestust A. Sxxxxxxxx: vestlus oli lühike. Hageja küsis, et miks ta nii hääletas. Hageja ei mäleta Axxx Sxxxxxx vastust. Tol hetkel tundus õige seda küsida. Siis vestlesid nad veel mõned laused ja hageja ütles, et sa pole oodatud Rxxxxxxxxx. Hageja ei ole keelanud A. SxxxxxxxxRxxxxxxxxx minemast. Hageja selgitas, et Rxxxxxxxxx on hageja venna kinnistu, millel on ka hoone, kuhu jahimehed kokku käivad. Tema vend ja Axxx Sxxxxx on jahimehed ja jahiseltsi liikmed. Hageja selgitas, et väljendas seda öeldes oma pettumust. Tundub, et Axxx Sxxxxx ei saanud sellest nii aru nagu hageja. Axxx Sxxxxx ei ole midagi halba teinud, aga hageja leidis, et kui inimene on tema suhtes negatiivselt häälestatud, siis võis ta seda öelda. Hageja jäi enda seisukoha juurde, et ta ei ähvardanud ega rünnanud kedagi. Hageja leidis, et tähtis ei ole see, mida Axxx Sxxxxx arvas vestlusest, vaid kuidas objektiivne kõrvalseisja seda tajus. Seoses õigusabi arve kuupäevaga selgitas hageja esindaja, et büroos ja kliendilepingus on kord, et kliendiga arveldatakse kuu lõpus. Seetõttu ei pruugi kokku langeda tegevuse ja arve kuupäevad. Kostja selgitas, et umbusaldusavaldusel oli 8 allkirja, kuid hagi on esitatud vaid kostja vastu. Kostja palus süü arutamisel sellega arvestada ja seda peaks arvestama hüvitise arvutamisel. Kostja viitas, et avaldusel tema allkirja ei ole, kuid fraktsiooni esimehena oli tal kohustus ette kanda fraktsiooni dokumente. Kostja ei öelnud, et keegi teine ei oleks saanud ette lugeda, kuid fraktsiooni esimehe auasi on oma fraktsiooni ees ette kanda. Aukohtus arutamise all pidas ta silmas, et Kekserakonnal on aukoodeks ja ning kui erakonnas käitutakse ebaeetiliselt, siis selleks on aukohus. Mustvee Vallavolikogus sellist võimalust tegelikult pole. Hageja hinnangul on hageja rikkunud KOVS § 17 lg 2. Kostja leidis, et hageja käitus A. Sxxxxxx suhtes võimupositsioonil ja see tulenes ka sellest, et nad on ühe omavalitsuse elanikud ja üks neist oli enne seda vallavanem ja teine valla elanik. Axxx Sxxxxxx kirjeldas vestlust, et hageja oli öelnud, et ta on komisjoni esimees, vastutab valla arengu eest ja küsinud, kuidas Axxx julgeb talle niimoodi öelda. Sellest kostja volikogus ettekannet tehes ei rääkinud. See, et intsident toimus ja Axxx tundis end ähvardatuna, on fakt. Kostja selgitas ka, et on kõrge moraaliga inimene (kauaaegne koolidirektor ja volikogu liige) ning tema eesmärk pole kunagi olnud kedagi laimata ilma asjaolusid välja selgitamata. Kostja märkis, et tema jaoks oli üllatuslik, et hageja nii käitus. Ei ole normaalne, et pärast hääletust hageja teisele isikule nii ütlema läheb. Kostja leidis, et sellest tuleb avalikult rääkida ja oli valmis seda tegema. Teised volikogu liikmed olid seda ka ägedalt arutanud ning esines hukkamõistmist ja taunimist. Kostja selgitas augustikuus toimunud istungiga seoses, et enne istungisaali naasmist küsis ta A.Sxxxxxxxx, kas ta on nõus, et hageja lihtsalt vabandab ja sel hetkel oli Axxx nõus. Volikogu istungi lõpus on neil vaba mikrofon, kus kostja tegi sissejuhatuse viidates ka

võimaliku umbusalduse halvale mõjule. Kuna hageja ei vabandanud A. Sxxxxxxxees, siis luges kostja umbusaldusavalduse ette. Hagejale anti kuu aega, enne teist istungit, et rääkida Axxxxx. Kostja möönis, et istungil avaldatust on ebaõige vaid see, et ta ütles, et Sxxxxx kuulis seda pealt. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud Eesti Keele Instituudi emotsiooni detektor on andnud sõnadele hinnangu kontekstiväliselt. Ebaselge on selle programmi eesmärk ja kuidas see töötab. Tegemist on ebakohase arvamusega. Kostjale teadaolevalt oli vaba mikrofon ning ta ei teadnud, et seda salvestatakse. Salvestus oleks pidanud enne vaba mikrofoni lõppema, set vaba mikrofoni osa ei ole protokollitav. See polnud info, mis oleks pidanud VOLIS-sse minema kõigile kuulamiseks. Kostja ei uskunud, et hageja maine on kahjustada saanud. Kostja märkis, et negatiivse tagajärje on hageja endale ise põhjustanud, sest on olnud valmis juhtunut ajakirjanduses kajastama, kostja ei ole kommentaare ajakirjandusele andnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. I Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue Hageja on palunud kohustada kostjat ümber lükata järgmised faktiväited: - Väide a: hageja ähvardas Axxx Sxxxxxxx; - Väide b: hageja on käitunud seadusevastaselt; - Väide c: hageja on ähvardanud teist vallavolikogu liiget; - Väide d: hageja on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 31.07.2019 ja 28.08.2019 toimusid Mustvee Vallavolikogu istungid ning need on filmitud ja videosalvestised on üleval Mustvee Vallavolikogu veebileheküljel. Puudub vaidlus ka selles osas, et kostja ütles ülalnimetatud hageja poolt väidetud faktiväited Mustvee Vallavolikogu istungitel. Hageja sõnul on kostja ebaõigete faktiväidete põhjal esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid, nt: hageja on käitunud vääritult, hageja on selgelt rünnanud teist volikogu liiget, hageja käitus seadusevastaselt. Hageja esitas üksnes ülalmärgitud faktiväidete ümberlükkamise nõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on faktiväidete avaldaja, kas ta esitas tõeseid faktiväiteid ning kas hagejal on faktiväidete avaldamise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 1047 lg 1 ja 2 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Faktiväidete ümberlükkamise nõude esmaseks eelduseks on see, kas kostja on ebaõigete faktiväidete avaldaja ning kas ta on ebaõiged faktiväited avaldanud. Kostja on olnud seisukohal, et tema ei ole avaldajaks, sest ta luges talle umbusalduses sisalduvad faktiväited ette, st ta luges ette 8 volikogu liikme poolt kirja pandud ja allkirjastatud avalduse. Ta oli fraktsiooni esimehena kohustatud umbusaldusavalduse ette lugema. Riigikohus on korduvalt enda lahendites selgitanud (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-166-12 p 13, 3-2-1-95-05 p 25, 3-2-1-43-09 p 14, 3-2-1-67-10 p 16), keda lugeda andmete avaldajaks. Kohus märgib, et avaldajaks on igasugune isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele (kolmandad ehk kõrvalised isikud) kättesaadavaks tegemine. Tähendust ei oma see, kas isik avaldab andmed enda nimel või kellegi eest. Kui isik avaldab andmeid, vastutab ta samuti hoolimata sellest, kas ta nö koostas avaldatu ise või mitte. Hagejal on õigus valida, kelle vastu nõue esitada. Kohtu hinnangul on kostja olnud andmete avaldaja. Puudub vaidlus, et kostja oli isik, kes luges Mustvee Vallavolikogu istungitel ette hageja poolt esile toodud faktiväited. Kostjal oli võimalus jätta avaldus ette lugemata. Kohtuistungil selgus, et Mustvee Vallavolikogus ei ole fraktsioone ja kostjal puudus kohustus avaldus fraktsiooni nimel ette lugeda, st välistatud ei ole võimalus, et avalduse oleks saanud ette lugeda keegi teine. Samas näeb umbusaldusavalduse ette kandmise KOKS § 46 lg 11 kolmas lause: Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Seega võttis kostja endal umbusalduse algatajate esindaja rolli ja see oli tema teadlik valik. Seega on kostja avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes. VÕS §-st 1047 lähtuvalt on andmete avaldamine andmete teatavaks tegemine kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele. Kostja hinnangul ei saanud tema mõjutada andmete avalikustamist, sest istungite salvestamine ja VOLIS on Mustvee Valla tehniline tarkvaraline lahendust, mida kostja ei saa kontrollida. Kohus leiab, et kostja oli ikkagi see, kes tegi andmed teatavaks kolmandatele isikutele, s.o kõigile istungitel viibivatele volikogu liikmetele (tegemist ei ole hagejaga seotud isikutega) ning kõigile veebi vahendusel istungit jälginud isikutele. Istungi pidajatele ja istungil osalejatele on teada, et volikogu istungid salvestatakse VOLISe tarkvaraga ja laetakse üles Mustvee valla veebilehel eesmärgiga hoida valla elanikke kursis valla tegemiste, otsuste jms. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-43-09 p-s 13 selgitanud infoühiskonna teenuse osutaja tingimusi ja vastutust ning leidnud, et andmete avaldamise eest vastutab siiski andmete avaldaja ise, mitte teenuse osutaja, kui tegemist on vahendamisteenusega. Kohtu hinnangul on ka VOLIS nö teenus, mis vahendab andmeid ja valitseb talletavat teavet. Siiski ei saa vallavalitsus või tarkvara või teenus kuidagi olla teabe algatajaks ega ka avaldajaks. Andmete avaldajaks on käesoleval juhul ikkagi kostja, kes avaldas andmed kolmandatele isikutele. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka kostja väide, et ta ei teadnud, et tema kõnet salvestatakse, sest sellel hetkel pidavat olema istung läbi ja nn vaba mikrofon. Kohus märgib, et 31.07.2019 toimunud istungil pidas kostja ettekande istungi lõpus. Salvestisest nähtuvalt ütles istungit juhatanud isik pärast kostja ettekannet ja istungil viibinud inimeste arutelu, et: „Kas on veel teemasid? Kui ei ole, siis istungi ametliku osa lõpetan 16.42...“. Ka igasugused avaldused, sh umbusaldusavaldused peavad olema ning ettekantud ja arutatud istungi ajal, mitte pärast istungit. 28.08.2019 istungil oli umbusaldamine ja kostja ettekanne istungi alguses enne päevakorra kinnitamist ja seega mitte nn vaba mikrofoni ajal. Teine oluline nõude eeldus on see, et avaldatud on faktiväiteid. Riigikohus on selgitanud faktiväidete ja väärtushinnangute eristamist ja faktiväidete ümberlükkamise nõuet. Riigikohus on seisukohal (nt 3-2-1-53-07 p 18, 3-2-1-99-97), et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub

isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Eeltoodust tulenevalt on võimalik ümber lükata vaid faktiväiteid ning mitte väärtushinnanguid. Hageja nõude sisuks on ülalmärgitud nelja faktiväite (väited a-d) ümberlükkamine. Kohus leiab, et faktiväited on vaid väide a ning c, sest tegemist on kontrollitavate väidetega ning nende tõesus või väärus on tõendatav. Näiteks on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p-s 27 märkinud, et väljendid, nagu "raske õigusrikkumine", "rahaliste vahendite väljaviimine", "omastamine", "ametiseisundi kuritarvitamine" jt kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Väited b ja d on väärtushinnangud, sest tegemist on hinnangutega, mis on järeldatud faktiväidetest a ja c. Kohus lisab vahemärkusena, et väited a ja c on sisuliselt üks faktiväide, sest väidetavalt ähvardas kostja vaid ühte isikut, s.o Axxx Sxxxxxxx, kes oli mh volikogu liige. Asjaolude ja poolte väidete pinnalt ei nähtu, et hageja oleks ähvardanud rohkem kui ühte inimest. Väide, et hageja on käitunud seadusevastaselt ning on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks on järeldatud ähvardamise faktiväitest ehk tegemist on hageja käitumise alusel tehtud järeldusega. Kui poleks toimunud väidetavat ähvardamist/mõjutamist ehk hageja käitumist, poleks kostja suhtes tehtud väidetes b ja d märgitud järeldusi (antud väärtushinnanguid). Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude väidete b ja d ümberlükkamiseks, sest tegemist on väärtushinnangutega, mida pole võimalik ümber lükata. Kolmas eeldus faktiväidete ümberlükkamise nõudes on see, et faktiväited peavad olema ebaõiged. Faktiväidete a ja c kohaselt on hageja ähvardanud volikogu liiget Axxx Sxxxxxxx. Ähvardamine seisnes selles, et hageja keelas Axxx Sxxxxxxx minna jahiseltsi ja hageja sugulastele kuuluvatele kinnistutele (kus asub jahiseltsi maja). Eesti Keele Instituudi veebilehel oleva Eesti keele sõnaraamatu kohaselt on ähvardamine: kellelegi või millelegi ohuks olema, andma põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba; kedagi või midagi ohtu panema; (üldisemalt:) lubama midagi teha; osutab mingile (hrl kahjustavale, ebasoodsale, ebameeldivale) nähtusele või olukorrale, mis on peaaegu kujunemas või vähe puudub, et oleks kujunenud; sõnadega, žestidega, teoga väljendama kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi. Ähvardamine ei eelda seega alati millegi nõudmist või konkreetse hirmu tekkimist. Ähvardamisel on rohkem tähendusi, mh nt väljendatavat kavatsust teha kellelegi midagi halba, põhjustada kahju või ebameeldivusi. Puudub vaidlus, et esitatud faktiväited a ja c põhinevad hageja ja Axxx Sxxxxxx vestluses avaldatule. Faktiväidete tõendamiseks on kohtule esitatud videosalvestis (helita) nimetatud vestluse toimumisest (hageja 20.11.2019 vastuse lisa 1) ning tunnistajate Axxx Sxxxxxx ja Mxxxx Kxxxxx ütlused istungil. Hageja oli seisukohal, et Axxx Sxxxxxxxütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa arvestada, sest talle esitati suunavaid küsimusi ning tal oli selge motiiv kahjustada hagejat ja anda valeütlusi. Esmalt märgib kohus, et tõendamist pole leidnud hageja väide, et tunnistajal oli selge motiiv kahjustada hagejat. Selline hageja väide on jäänud paljasõnaliseks. Axxx Sxxxxx kinnitas ütlusi andes, et tal pole kummagi poole

vastu vaenu. Nimetatu kohta ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. Vahetult kogetu alusel ei tuvastanud kohus, et tunnistaja ütlused oleksid olnud ebausaldusväärsed. Kohus nõustub kostjaga, et käesolevas asjas on kohane viite ringkonnakohtu 06.03.2020.a lahendile tsiviilasjas nr 2-18-8422, milles ringkonnakohus selgitas tunnistaja ütlustest kui tõenditest lähtumist. Kohus leiab, et on istungil andnud Axxx Sxxxxxxxx võimaluse vabalt rääkida, mida ta mäletas ja tundis. Tunnistajal ei olnud takistusi enda mõtete väljendamisel. Seejärel esitati talle täpsustavaid küsimusi nii kohtu kui poolte poolt. Mõned küsimused võisid olla esitatud väidetena, kuid kohtu hinnangul ei mõjuta nende hulk ja sisu tunnistaja ütluste usaldusväärsust tervikuna. Kohus märgib ka, et hageja on liialt üle tähtsustanud küsimust tunnistaja hirmu tundmise kohta. Kuna ähvardamise üks tagajärg on ähvardatava hirmutunne, siis oli küsimus asjakohane, et välja selgitada, kas tunnistajal nimetatud tunne esines või mitte ja millisel määral. Kohus saab lähtuda mõlema tunnistaja antud ütlustest. Tunnistajate ütluste alusel on tõendatud, et vestlus toimus hageja ja tunnistaja A. Sxxxxxx vahel umbusaldusavalduse hääletamise tõttu ning küsimus oli, miks Axxx Sxxxxx hääletas hageja vastu- tunnistaja Mxxxx Kxxxxi sõnul küsis hageja Axxx Sxxxxxxxx, et miks ta hageja vastu hääletas, mis hageja valesti teinud on ja mis probleem on. Tunnistaja Mxxxx Kxxxx poolt tajutu (vahetult kuulis ta vähemalt poolt vestlust) kohaselt oli vestlus rahulik. Mxxxx Kxxxxx ütlustes selgub, et ta ei kuulnud vestluse lõpuosa, s.o osa milles toimus väidetav ähvardus. Tunnistaja Axxx Sxxxxx kinnitas, et hageja küsis temalt, miks ta hääletas hageja vastu ja tema vastas, et ärgu hageja võtku asja isiklikult, vaja on muutusi. Hageja hääletoon muutus, hääl läks valjemaks nagu ta oleks väga pahane. Hageja tõi välja, et tema kui arengu- ja eelarve komisjoni esimees juhib valda. Axxx Sxxxxx kordas, et ärgu hageja võtku asja isiklikult. Tunnistaja kirjeldas, et vestluse lõpus äramineku ajal tõstis hageja kätt ärritunult vehkides ning öeldes, et ärgu xxxx Sxxxxx tulgu tema isa jahimaja juurde, kus neil on jahiorganisatsiooni maja, kus mehed kogunevad. Tunnistaja ütluse kohaselt tajus tema seda põhimõtteliselt ähvardusena. Hageja ütles, et Axxx Sxxxxx ei ole jahimajja (kinnistule) oodatud. Tunnistaja kirjeldas, et pärast vestlust sai ta aru, et olukord on halb- jama on majas ja ta ei saa enam jahimajja minna. Tunnistaja kartis, et ta ei saa enam oma hobiga tegeleda, teiste jahimeestega koguneda ja peab endale hakkama uut kohta otsima. Pärast vestlust tundis tunnistaja pettumust ja nördimust, et hageja nii ütles. Axxx Sxxxxx rääkis juhtunust vaid Uxxxx Txxxxxxe, kes saatis kirja laiali ja fraktsiooni sisekoosolekul rääkis ta kõik ära. Hiljem jahijuhiga suheldes selgus, et mingit keeldu jahimajja minekusk ei ole. Videosalivestilselt on näha vaid hageja ja tunnistaja kehakeel, sest tegemist on helitu salvestisega. Isikute osavõtt vestlusest, sh tunnistaja Mxxxx Kxxxxx viibimine selle läheduses vastab tunnistajate poolt kirjeldatule. Hageja ja A. Sxxxxxx vestus tundub vaba, kuid enne vestluse lõppu (salvestuse 2:08) tõstab hageja parema käe ja teeb sellega vehkiva liigutuse nagu sooviks midagi eriti rõhutada, seejärel lahkub hageja majja. Kohtule jäi mulje, et tegemist ei olnud kindlasti viipega, mida tehakse enne, kui nö soovitakse head aega vms. Tegemist oli ärritunud käitumisega kaasneva käeviipega. Poolte selgituste kohaselt toimus vestlus ka istungi vaheajal, mistõttu ei oleks nn lahkumisviibe olnud asjakohane, sest hageja ja tunnistaja pidid istungil koos edasi viibima. Hinnates videosalvestist, tunnistajate ütlusi ning muid tõendeid kogumis, leiab kohus, et Axxx Sxxxxx võis hageja käitumist tajuda ähvardavana. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav ka Axxx Sxxxxxx ütlused selle kohta, et hageja hääletoon muutus valjemaks ja ta oli ärritunud. Kuigi Mxxxx Kxxxxx ütluste kohaselt oli vestlus rahulik ja keegi ei karjunud, viibis Mxxxx Kxxxx sellel hetkel vähemalt 6 meetrit eemal. Selleks, et ta vähemalt osaliseltki vestlust kuuleks, pidanuks vestluse osalised rääkima valjemalt. Mxxxx Kxxxx tunnistas, et ta kõiki lauseid ei kuulnud ning neid, mida ta kuulis, rääkis vaid hageja. Axxx Sxxxxxx häält ta ei kuulnud. Seega saab järeldada, et hageja tõstis häält xxxxxSxxxxxxxx vesteldes.

Kohtu hinnangul põhjustasid hageja väited Axxx Sxxxxxxxx kartust ja ebameeldivusi. Axxx Sxxxxx kartis, et ta ei saagi enam oma hobiga tegeleda kohas, kus ta seda on tavaliselt ja tihti teinud ning peab hakkama nüüd täiesti uut kohta otsima. Axxx Sxxxxxx kartus oli sedavõrd suur, et ta pidas vajalikuks kirjutada enne jahihooaja algust eraldi jahiseltsi juhile (hageja vennapoeg, Txxxxx Sxxxxxx), et kas tal on ikka õigus jahimajja minna või mitte ning seda isegi mitu kuud pärast vestlust hagejaga. Hageja väljendas enda sõnadega kavatsust rikkuda või raskendada AxxxxSxxxxxxx eraelus ühe hobiga tegelemise, sest Axxx Sxxxxx hääletas volikogu istungil hageja vastu. Kohus leiab, et hageja ähvardas xxxx Sxxxxxxx. Ütlused „sa ei ole oodatud Rxxxxxxxxx“ või „ära tõsta oma jalga minu sugulaste kinnisasjadele“ on igal juhul tajutavalt negatiivsena ning arvestades konteksti võivad tunduda ka kolmandatele isikutele kui ähvardusena. Hageja sõnad olid ajendatud sellest, et kostja kui volikogu liige hääletas hageja kui teise volikogu liikme vastu. Mõlema isiku puhul on tegemist avalike elu tegelastega, kellest hageja põhjustas ebameeldivusi tunnistajale just seetõttu, et tunnistaja hääletas volikogu istungil tema hinnangul valesti. Kohus rõhutab, et vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 40 on igaühel mõttevabadus ja § 41 on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning kedagi ei tohi sundida neid muutma. Kohus märgib, et nimetatud vabaduste alla käib ka isiku õigus erinevates institutsioonides vabalt hääletada. Hääletuse mõjutamine või mõjutada püüdmine on seega seadusevastane. Tuleb märkida, et mõistlikule inimesele tundub hageja käitumine teise volikogu liikme mõjutamise püüdena, mis on ebaeetiline. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt toimus Axxx Sxxxxxx kui teise volikogu liikme ähvardamine kui fakt on seega tõene. Kostja ei ole esitanud volikogu istungil ebaõiget väidet. Kuna tõeseid faktiväiteid ei ole võimalik ümber lükata, jätab kohus faktiväidete ümber lükkamise nõude rahuldamata. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklikke õiguste näidisloetelu on toodud VÕS § 1046 lg-s 1 ning täiendavalt on isiklike õiguste rikkumiseks ka ebaõigete faktide avaldamine VÕS § 1047 lg-st 1 lähtuvalt. Kuna kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja suhtes faktiväited, mis olid tõesed (väide a ja c), ei saa nimetatud faktiväited olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kohus neid käesolevas punktis ei käsitle. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Väited b ja d on väärtushinnangud, mille osas peab kohus hindama, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, sest väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning seadusega kaitstud hüvede, kolmandate isikute või avalikkuse huvide kaalumisest. VÕS III kommentaarides (lk 659 p 3.3) on selgitatud, et väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb esmalt kontrollida, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnata väärtushinnangu põhjendatust. Väärtushinnang on põhjendatud kui avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui kannatanu on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Riigikohus on leidnud, et väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda hinnangu põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks on hinnangud ebakohased tulenevalt ka ebasündsast väljendusviisist Ebakohased on ka väärtushinnangud, mis on vulgaarsed, inimväärikust alandavad ja inimest mõnitavad ning selline tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (3-2-1-67-10 p 20, 3-2-1-43-09 p 16). Väärtushinnangute ebakohasust tuleb hinnata lähtuvalt nn mõistliku kolmanda isiku vaatepunktist, st kuidas erapooletu pooltega mitteseonduv isik mõistab kostja poolt väljaöeldud väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul on väited b (hageja on käitunud seadusevastaselt) ja d (hageja on kasutanud oma võimupositsiooni nii volikogus kui ka volikogu väliselt otsuste tegemise kallutamiseks enda kasuks) halvustava tähendusega väärtushinnangud. Samuti on halvustava tähendusega väited, et hageja on vääritult käitunud, selgelt rünnanud (verbaalselt) tunnistajat. Eelmainitud väärtushinnangud viitavad oma olemuselt sellele, et isik kelle kohta need öeldi, on käitunud negatiivselt või taunimist väärt viisil. Küll aga leiab kohus, et nimetatud väärtushinnangud on olnud põhjendatud. Väärtushinnangud on kujundatud tõeste faktiväidete alusel (hageja ähvardas Axxx Sxxxxxxx). Seega on hageja andnud põhjuse selliste hinnangute andmiseks. Lisaks on kohus seisukohal, et kostjal oli mõistlik õigustus neid väärtushinnanguid avaldada. Avalikkusel (nt valla kodanikel) on õigus läbipaistvale vallavolikogu tegutsemisele ja seal tehtavatele otsustele. Mõistlikule lugejale või kuulajale võib ühe volikogu liikme poolt teise volikogu liikme ähvardamine jätta mulje, et volikogu liikmed võivad olla enda otsuste tegemisel mõjutatavad. Avalikkus peaks olema teadlik, mis toimub vallavolikogus ning millised inimesed on sinna valitud. Samuti nähtub 31.07.2019 ja 28.08.2019 Mustvee Vallavalitsuse volikogu istungite salvestustest (kättesaadav volis.ee veebilehelt), et kostja ei esitanud väärtushinnanguid ebasündsal viisil, vulgaarselt, ega mõnitanud ja alandanud hagejat. Väärtushinnangud andis kostja edasi rahulikul ja viisakal toonil. Tõendamist pole leidnud ka hageja väide, et kostja kavatsus oli hagejat sotsiaalselt karistada või talle kahju tekitada. Nimetatud väidet peab tõendama hageja, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus märgib, et hageja on avaliku elu tegelane ja suurema avalikkuse tähelepanu all kui tavalised inimesed. Hageja peab arvestama tema suunas oleva suurema kriitikaga. Riigikohus on väljendanud seisukohta (tsiviilasi nr 3-2-1-123-97), et avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Hageja kohta avaldatu rajanes kohtu poolt tuvastatud tõestel faktidel. Kostja avaldatud hinnangud jäävad kohtu arvates hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata, sest kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud on põhjendatud ning ei ole õigusvastased. Need ei teota hageja au määral, mida ta ei peaks enda avaliku elu tegelase staatust arvestades taluma. III Varalise kahju hüvitamise ja viivise nõue Kuna kohus jättis rahuldamata ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuded, sest need on esitatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega seonduvalt, mille osas kohus tuvastas, et kostjal puudub vastutus. Seetõttu ei võta kohus sisulist seisukohta hageja varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuete osas ning need nõuded jäävad rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Kuna kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda, ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Kostja esitas 22.07.2020 kaks menetluskulude nimekirja ning 26.01.2021 enda lõpliku menetluskulude nimekirja, mis sisaldas 22.07.2020 nimekirjades märgitut. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 13 721,40 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest 103,95 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasumääraks on 110€, millele lisandub käibemaks. Hageja vaidles vastaspoole kuludele vastu leides, et need on utoopiliselt üle paisutatud ning kunstlikult tekitatud, nt on 26.01.2021 taotlusesse lisandunud või muudetud ajakulu võrreldes 22.07.2020 taotlusega (istungi ajakulu 3 tundi muudetud 5 tunniks). Hageja palus kostjalt välja nõuda kostja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele nr 1, 4, 5, 6, 7, 9, 12, 13, 15, 18, 19, 23, 24, 26 ja 27. Hageja hinnangul tuleks kostja menetluskulud kindlaks määrata samas suurusjärgus nagu on hageja menetluskulud (õigusabikulud 6192 eurot). Kostja menetlusdokumendid olid pikad, laialivalguvad, tarbetu sisuga (teadatuntud asjaolude selgitamine), õiguslike argumentideta, kordusi sisaldavad ning pealiskaudsed. Istungi sõidukulu 4 tunni ulatuses ning kütusekulud on täiesti põhjendamatud ning neid ei saa menetluskuludena kindlaksmäärata. Kütusekulu tõendamiseks pole tšekki esitatud ning esindaja oleks võinud istungile sõita rongiga. Istungil osalemine on põhjendatud 3h ulatuses. Hageja hinnangul saab põhjendatuks pidada ajakulu 35,6 tunni ulatuses. Esmalt märgib kohus, et lähtub kostja menetluskulude hindamisel kostja viimasest 26.01.2021 nimekirjast, sest see sisaldab mh 22.07.2020 nimekirjas toodut. Kohus leiab, et käesolevalt ei

ole vajalik nõuda kostjalt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostja menetluskulud koosnevad peamiselt õigusabikuludest, mida kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel nagunii välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, siis hindab kohus kostja õigusabile kulunud aja vastavust tehtud toimingutele. Tõendite nõudmine venitaks menetlust. Kohtu hinnangul ei muuda menetluskulusid tõendavad dokumendid menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamist. Kohus märgib täiendavalt veel, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetav õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-14-54170). Kostja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär 110 eurot töötunni eest (nii käibemaksuga kui ilma) vastab ka üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13), mõningatel keerukamatel juhtudel isegi rohkem. Arvestades menetluse keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni ning tema poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 103,95h on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus märgib, et tegemist ei ole eriliselt keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Üldisemas mõttes nõustub kohus hageja seisukohaga, et poolte menetluskulud peaksid jääma samasse suurusjärku. Arvestades, et mõlema poole esindajaks on vandeadvokaat ning nad on pidanud sarnases mahus ja ulatuses koostama ja esitama menetlusdokumente, pole põhjendatud kostja pea 1,5 korda suuremad menetluskulud õigusabile. Kohus märgib, et kostja menetluskulude nimekirja analüüsides kerkis esile üks korrapärasus, nimelt on igale kostja sisulisele menetlusdokumendile (vastus, seisukoht, arvamus jmt) kulunud minimaalselt 5h ning nt 26.01.2021 menetlusdokumendile isegi 20,5h olukordades, kus sisulises osas on kostja esindaja asjaolude ja tõenditega ammu kursis. Kohus märgib üldistavalt, et kohtumenetluses peaks iga järgnev menetlusdokument sisaldama vaid uut sisu ning võimalikult vähe kordusi eelnevatest menetlusdokumentidest. Piirduda võiks viidetega, kuid kostja esindaja seda ei teinud. Kostja menetlusdokumendid olid pikad, sisaldades eelmistes dokumentides kirjutatut ning neid oli seetõttu keeruline lugeda. Eraldi toob kohus välja selle, et põhjendatud ei ole kostja esindaja sõidule kulunud aja eest tasu arvestamine (4h x 55€/h + km, kokku 264 eurot). Riigikohus on öelnud (3-2-1-65-13 p 17, 3-2-1-64-13 p 13, 2-14-14536 p 16), et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud

menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kostja võib oma esindajaga ajakulu hüvitamises kokku leppida, kuid põhjendatud ei ole nimetatud kulu väljamõistmine hagejalt. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Istungiga seoses märgib kohus, et istung algas 10.11 ning lõppes 15.14. Istungi vaheaeg oli 13.06-14.00. Seega kestis istung reaalselt ca 4h ja 8 min, mitte 5h. TsMS ei näe ette menetluskuluna istungi vaheaega lõunapausi eesmärgil. Sellel ajal õigusteenust ei osutatud. Kohus arvestab üldise ajakulu hindamisel põhjendamatut istungiaega (ca 1h) ning sõidule kulunud aega (4h). Eeltoodust tulenevalt hindab kohus asja keerukust, mahtu ning vajalikke toiminguid arvestades, et kostja mõistlikud ja põhjendatud ajakulu õigusabile on kokku 50h. Kostja on märkinud kütusekuluks 40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et istungile sõitmiseks võib pool/esindaja valida endale sobiliku variandi. See, et rongiga sõitmine tuleb odavam, ei oma tähendust. TsMS ei näe ette, milliste konkreetsete sõidukulude hüvitamist saab nõuda. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kulu mõistlik osaliselt ning selle tõendamiseks ei ole vajalik käesolevalt esitada kütusetšekki. Nimetatud tõendi nõudmine venitaks põhjendamatult menetlust. Kohus märgib, et keskmine Tallinn-Jõgeva vahemaa on 150 km (pikim 152 km ja lühim 148 km). Kui arvestada ümmargusena kütusekulu 10l/100km ning kütusehinnaks 1,2€/l (sh km), siis on kütusekuluks 36 eurot (sisaldab km). Eeldatavalt võib kütusekulu olla ka väiksem, sest tänapäeva autod on säästlikud. Kuna kohus arvestas kütusekulu niigi ümardatult, ei ole põhjendatud kütusekulu 40 euro ulatuses. Kohus loeb põhjendatud kütusekuluks 36 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 6636 eurot (50h x 110€/h+ km + 36€). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.