K. M. hagi U. M., A. M. ja K. R. vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. M. , isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX Kostja I: U. M. , isikukood XXX; e-post XXX Kostja II: A. M. , isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; e-post XXX Kostja III: K. R. , isikukood XXX; registreeritud elukoht XXXX; e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
14.06.2021. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. M. taotlus 14.06.2021. a kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada K. M. hagi U. M., A. M. ja K. R. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
3.Lõpetada K. M. ja U. M., A. M. ning K. R. kaasomand XXX asuva kinnisasja (registriosaga number XXX) suhtes kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel.
4.Enampakkumise tulemusel saadud rahasumma jagada K. M., U. M., A. M. ja K. R. vahel vastavalt nende osade suurustele kaasomandist.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja hageja nõue
1.K. M. esitas Tartu Maakohtule hagi U. M., A. M. ja K. R. (end. M.) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja soovib tema ja kostjate kaasomandis oleva kinnistu XXX müüa avalikul enampakkumisel. Hagejal endal puudub huvi kogu kinnisasja omandamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad kaasomandiosa ühisomanikena vastanud hageja kirjadele ning ei ole nõustunud kaasomandit lõpetama. II Kostjate seisukohad
2.Kostja K. R. on võtnud hagi õigeks, kuid täpsustanud, et sai alles 2020. aastal pärimistunnistuse kätte ja on alates sellest ajast K. M. korduvalt kirjutanud ja selgitanud, et kuna kaasomanike vahelised suhted ei ole head, võtab asjaajamine aega. U. M. käitumise tõttu ei ole kohtuväliselt olnud võimalik kinnistut müüa ja kaasomandit lõpetada. Vastuhagi K. R. esitada ei soovinud.
3.Kostja A. M. avaldas, et ei võta hagi õigeks põhjusel, et hagiavalduses esineb palju valeväiteid. A. M. ei ole kunagi lubanud K. M. kaasomandiosa välja osta, kuid on avaldanud toetust terve kinnistu müügiks kõigile sobiva hinna eest. Müügiprotsessi on takistanud U. M. Kostjad K. R. ja A. M. said pärimistunnistused kätte XX.XX.XXXX. a ja kanti kinnistusraamatusse XXX ühisomandiosa omanikena 21.02.2020. a. Kolmas ühisomanik U. M. K. R. ja A. M. on tegelenud pärandvara jagamisega ja teinud pärandvara jagamiseks ettepanekuid U. M., kuid viimane ei ole neile sisuliselt vastanud. Kostja A.M. hinnangul on võimalik XXX müüa avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Kinnistu avalikul enampakkumisel on pooltel võimalik kokkuleppeliselt otsustada, millise alghinnaga kinnistu enampakkumisele pannakse. Kinnistu õnnestunud müügitehingu tulemusena saadud raha tuleb jagada vastavalt osade suurusele. Vastuhagi A. M. esitada ei soovi. Kostja U. M. teatas 16.12.2020. a toimunud kohtuistungil et ei ole nõus hagis taotletud jagamisega. Tema arvates on K. M. soov kinnistu võimalikult odavalt ära anda, millega ei saa nõustuda. Kinnistu tuleks müüa kaasomanikevahelisel enampakkumisel. U. M. kinnitas, et soovib esitada vastuhagi. Kohus andis U. M. aega kuni 15.02.2021. a vastuhagi esitamiseks. U. M. kohtu määratud tähtpäevaks vastuhagi ei esitanud. 14.06.2021. a toimunud kohtuistungile U. M. ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mitteilmumise põhjustest. Kohtuistungile ilmunud menetlusosalised jäid varem avaldatud seisukohtade juurde. Vaatamata asjaolule, et U. M. kuuluv osa pärandvara ühisusest on täitemenetluses enampakkumisel müüdud, soovivad teised kinnisasja omanikud kaasomandi lõpetamist. III Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks kaasomandis oleva kinnistu, registriosa numbriga XXX müügi teel avalikul enampakkumisel ning müügist saadav raha jagada poolte vahel vastavalt nende osadele tuleb rahuldada.
5.Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et pooled on kinnistu, registriosaga nr XXX, XXX, kaasomanikud selliselt, et hagejale kuulub 1/6 ja kostjatele ühisomandina 5/6 kinnistust. Kohtule on esitatud tõendid, et U. M. kuuluv osa pärandvara ühisusest on kohtutäitur I. K. poolt täitemenetluses arestitud ning 28.05.2021. a enampakkumisel müüdud. Ostja on olnud O. L. (registrikood XXX).
6.Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõude õiguslik alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Asja jagamise viisis kokkuleppe puudumise korral otsustab selle AÕS § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kohus. Tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 ja 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 2). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et sellise kokkuleppega pooled seotud ei ole, samuti ei ole kohus tuvastanud muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
7.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 04.05.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-40-05). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud nõude poolte kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud rahasumma jagatakse vastavalt poolte osade suurusele kaasomandist.
8.Kostjad A. M. ja K. R. on nõustunud kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja U. M. on avaldanud, et sooviks kinnisasja müümist kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuid vaatamata kohtu määratud tähtajale ja selgitustele, et vastuhagi esitamata, ei saa kohus sellise jagamise viisiga arvestada, U. M. vastuhagi ei esitanud.
9.Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu 26.04.2017. a otsus nr 3-2-1-14-17, p 22). Kuivõrd sisuline vaidlus poolte vahel kaasomandi lõpetamise viisi osas puudub ja hageja on kohtule esitanud vaid ühe kaasomandi lõpetamise viisidest, saab rahuldab kohus hagi. K. M. 1/6 suuruse kaasomandi osa omanikuna ja U. M., A. M. ning K. R. ühisomanikena 5/6 suuruse kaasomandi osa omanikena kaasomandis olev kinnistu asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosaga numbriga XXX) tuleb lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel. Enampakkumise tulemusel saadud rahasumma jagada K. M., U. M., A. M. ja K. R. vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurustele.
10.TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õiguskirjanduses on leitud, et kui vaidlusalusel eseme võõrandab kostja, ei too see kaasa hagiavalduse muutmise vajadust, st selles osas kehtib irrelevantsuse põhimõte puhtal kujul. Kuna kostja jääb hoolimata vaidlusaluse eseme võõrandamisest TsMS § 210 lg 2 kohaselt õigustatud menetlust poolena jätkama, teeb kohus hoolimata vaidlusaluse eseme võõrandamisest lahendi selliselt, nagu ei oleks õigusjärglust toimunud, st vastavalt hagiavaldusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 järgi saab lahendi täitmisele võtmist taotleda ka õigusjärglase suhtes. Seega ei avalda asja sisulisele lahendamisele mõju see, et U. M. osa pärandvara ühisusest müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Vaatamata käesolevas kohtuotsuses märgitud kaasomandi lõpetamise viisile on kaasomanikel endiselt võimalik lahendada vaidlus ka kaasomanikevahelisel kokkuleppel ning kohtuotsust ei pea esitama täitmiseks, kui selleks puudub vajadus.
11.Kohus selgitab pooltele ka, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega selgub poolte kaasomandis oleva kinnistu turuhind avaliku enampakkumise käigus, mistõttu on ennatlikud kostjate viited sellele, et hageja soovib kinnisasja liiga odavalt võõrandada.
12.Hageja K. M. esitas pärast 14.juunil 2021. a toimunud kohtuistungit taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, kuna tema kui hageja ütlused on protokollis väidetavalt valesti sõnastatud. Kostja A.M. vaidleb protokolli parandamisele vastu, märkides, et kohtuistungi protokollis kajastub K.M. soov kohtulahendi saamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus on sesiukohal, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vastavalt osundatud paragrahvi lg 1 p 6 märgitakse protokolli menetlusosaliste avaldused ja taotlused, p 8 alusel kantakse protokolli poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja taotlus asja lõpetamiseks kohtulahendiga on protokolli kantud. Kuna hageja nõue müüa kinnistu avalikul enampakkumisel sisaldub juba hageja poolt kohtule esitatud hagis, ei olnud vajadust seda eraldi protokollis kajastada. Protokollist nähtub ka kohtu selgitus, et vaatamata U.M. osa müümisele enampakkumisel on kinnistusraamatujärgne omanik endiselt U. M. Kuivõrd kostja asendamist ei ole keegi taotlenud, ei oma asja lahendamise seisukohast tähendust hageja vastuväide, et ta ei ole nõus, et uus kinnistu kaasomanik kaasatakse menetlusse.
IV Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14.Kohtupraktikas on leitud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt
Riigikohtu 27.09.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kaasomandi lõpetamine on kõigi menetlusosaliste huvides, sest nad kõik olid huvitatud kaasomandi lõpetamisest, kokku ei suudetud leppida vaid kaasomandi lõpetamise viisis. Tegemist ei ole TsMS § 162 lg 1 sätestatud otsuse tegemisega kummagi poole kahjuks, sest ükski menetlusosaline ei pea maksma ka teistele hüvitist. Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda ei määra maakohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.