Osaühingu SPITAK KRUNK hagi osaühingu ESTMA vastu võla, viivise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
27 350,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing SPITAK KRUNK (registrikood 11436373), lepinguline esindaja Kristjan Okas Kostja osaühing ESTMA (registrikood 11023493), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 03.05.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista osaühingult ESTMA osaühingu SPITAK KRUNK kasuks põhivõlg 23 503,37 eurot, viivis 3337,46 eurot ja tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27 350,83 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing ESTMA (hageja) ja osaühing SPITAK KRUNK (kostja) sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu. Lepingu kohaselt loovutas hageja kostjale kindlustuspoliisi nr VV/17/078 alusel nõudeõiguse Inges Kindlustus AS vastu kogusummas 65 917,50 USD. Pooled sõlmisid 03.04.2018 ka lepingu lisa, millega fikseeriti lepingu loovutamisega seotud vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu lisa alusel kohustus kostja kahjusumma Inges Kindlustus AS-lt sisse nõudma ning nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused
(õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) kohustusid pooled kandma võrdselt. Kostja kohustus lepingu lisa 2 punkt 6 kohaselt, juhul kui Inges Kindlustus AS kahjusumma kohtuväliselt ei tasu, pöörduma lepingu alusel omandatud nõudega Inges Kindlustus AS vastu kohtusse. Pooled leppisid mh kokku, et kui kostja kaotab punktis 1.1. nimetatud kahjusumma sissenõudmisel kohtumenetluse Inges Kindlustuse AS vastu, kohustub kostja pärast vastava kohtulahendi jõustumist kandma 14 pangapäeva jooksul hagejale üle 50% hagejalt kostjale lepinguga loovutatud summast, millest on maha arvestatud 50% Estma OÜ VS Inges Kindlustus AS kohtu-ja kohtueelse menetlusega kaasnenud kuludest.
2.Kostja ei saavutanud Inges Kindlustus AS-ga kokkulepet ning kostja esitas Harju Maakohtule hagi kahjusumma sissenõudmiseks. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Kostja teatas 27.05.2020 e-kirja teel, et ei näe apellatsioonimenetlusel mõtet ega soovi tehtud otsust vaidlustada. Hageja nõustus kostja seisukohaga kohtuotsuse edasikaebamisest loobumise osas ning jäi ootama kokkulepitud makset. Kostja kaotas kohtuasja Inges Kindlustus AS vastu ning seega kohustus kostja lepingu lisa 2 punkti 8 kohaselt tasuma kokkulepitud summa. Kuna otsus jõustus 09.07.2020, muutus hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja nimetatud kuupäevaks kokkulepitud summat ei tasunud. Hageja edastas 19.08.2020 kostjale e-kirja teel meeldetuletuse.
3.21.08.2020 kirjaga tõdes kostja kaotust kohtus ning kõikide kohtuasja 2-18-83-72 menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist. Lisaks märkis kostja, et sõltumata kohtuotsusest ja lisa 2 punktis 8 sõlmitud kokkuleppest, edastab ta lepingu ja lisa 2 täitmise osas seisukoha pärast menetluskulude kindlaksmääramist. Samuti märkis kostja, et kohtumenetluses olid ilmsiks tulnud asjaolud, millest viimane ei teadnud ja kui oleks teadnud neid 2018 aasta kevadel, poleks kostja hagejaga lepingut sõlminud. Kostja edastas hagejale 09.10.2020 lepingust ja lisast 2 taganemise avalduse. Taganemise avalduse edastamisel ajal oli otsus juba jõustunud ning hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisest oli möödas 3 kuud. 16.10.2020 edastas hageja kostjale vastuväite lepingust ja lisast 2 taganemisele ning lepingu täitmise nõude. Kostja teatas 10.11.2020, et jääb taganemisavalduse juurde.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 23 503,37 eurot ning viivis 3337,46 eurot (perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest viivis 0,1 % päevas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 510 eurot. Hageja kasutas õigusabi, et vastata kostja lepingust taganemisele.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et ta ei ole nõude loovutamise lepingut oluliselt rikkunud ega toime pannud pettust. Hageja pakkus kostjale pärast põlengut kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus kostjale hea tahte märgina 65 917,50 USD. Hagejale oli oluline koostöö jätkumine ja puudus kahtlus, et 65 917,50 USD jääb hagejal kindlustusseltsilt saamata. Alternatiivselt leiab hageja, et nõude loovutamise lepingust taganemine ei olnud kehtiv, kuivõrd see polnud tehtud mõistliku tähtaja jooksul.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagiavalduses toodud asjaoludega ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja on hagejaga 03.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud/ kehtivalt tühistanud. Kostja leiab, et hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Isegi juhul, kui hageja avaldanuks kostjale, et ta on teada saanud olulistest puudustest objekti valvekorralduses, ei teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud. Seega oli hageja juba lepingu sõlmimisel teadlik nii puudustest ja ka sellest, et ta ei saa tugineda nendest puudustest mitteteadmisele. Neist asjaoludest hageja kostjat kokkuleppe
sõlmimisel ei teavitanud. Juhul, kui kostja oleks teadnud tegelikke asjaolusid, poleks ta nõuet antud tingimustel omandanud.
7.Lepingu punkt 2 kohaselt loovutas hageja kostjale väidetavalt kehtiva nõude suuruses 65 917,50 USD. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja omandas nõude, olles teadmises, et hageja on professionaalse vedaja hoolsusega teinud kõik endast oleneva tema valduses oleva kauba säilimiseks. Kostja oli teadmises, et kaup paigaldati tasulisse, kinnisesse parklasse, kus täiendavalt on mehitatud- ja töötav videovalve. Juhul, kui kostjale oleks juba kahjujuhtumi järgselt olnud teada, mis tingimustel tema poolt ekspedeeritavat kaupa hageja Narvas hoidis, ei oleks kostja kindlasti sõlminud hagejaga nõude omandamise lepingut ja sellega seotud kokkulepet.
8.Kuna kostjale ei avaldatud lepingu sõlmimisel asjaolu, et isegi juhul kui hageja avastas pärast juhtunu toimumist sõidukite parkimisala puudused ja isegi juhul, kui ta oleks sellest ka kostjat teavitanud (mida kostja siinjuures eitab), siis vaieldamatult jättis ta teavitamata asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba eelnevalt teadlik olema.
9.Kostja leiab, et hagejal puudub nõudeõigus, kuid täiendavalt on hageja eksimuses nii võimaliku nõude suuruse kui ka sissenõutavaks muutumise aja määratlemisel. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale 50% nõudesummast 14 pangapäeva jooksul, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada nõude loovutaja osa lisakuludest, mille hulka kuulusid ka kohtukulud. Kohtukulude suurust kindlaksmäärav kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020, mistõttu on korrektne kostja viide menetluskulude kindlaksmääramise vajadusele enne võimaliku tagasimakse teostamist. Seega teoreetiliselt tuleks hageja nõudest täiendavalt lahutada kohtumenetluses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustise täitmise aja määratlemisel menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast 21.10.2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hagi.
11.Hageja esitas kostja vastu poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel lepingu täitmise ja viivise nõude ning kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju hüvitamise nõude.
12.Kohus analüüsib esmalt lepingu täitmise nõuet. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
13.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Pooled sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu (tl 8-9). Samuti sõlmisid pooled 03.04.2018 lepingu lisa kokkuleppe (tl 10-11). Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS vastu summas 65 917,50 USD (lepingu p 2). Lepingu p 3 kohaselt kohustus hageja andma kostjale üle ka kõik nõuet ja õigusi tõendavad dokumendid. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel, et lepingu kohaselt loovutatav nõue on kehtiv ja seda ei ole loovutatud kolmandatele isikutele ning hageja poolt üleantav nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene (lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Lepingust tulenevate kohustustega täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitavalt
poolelt viivist 0,1% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast (lepingu lisa kokkuleppe p 4). Pooled leppisid kokku, et kannavad nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) võrdselt (lepingu lisa kokkuleppe p 5). Kostja kinnitas, et juhul kui kohtuvälised läbirääkimised Inges Kindlustus AS-iga ei anna positiivset tulemust, esitab kostja nõude loovutuse alusel omandatud nõude realiseerimiseks kohtusse hagi hiljemalt 31.05.2018 (lepingu lisa kokkuleppe p 5). Pooled leppisid kokku, et kui kohus ei mõista Inges Kindlustus AS-ilt välja hüvitist, kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle 50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest (lepingu lisa kokkuleppe p 8). Kostja Inges Kindlustus AS-iga kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esitas Harju Maakohtule hagi Inges Kindlustus AS vastu 65 917,50 euro nõudes. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata (tl 1519). Harju Maakohtu otsus jõustus 08.07.2020. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-18-8372 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 05.10.2020 määrusega (tl 43-44). Kostja esitas 07.10.2020 hagejale lepingust taganemise avalduse (tl 28-29). Hageja esitas 15.10.2020 vastuväite lepingust taganemise teatisele ja lepingu täitmise nõude (tl 30-32).
14.Kohus analüüsib kas kostja taganes poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud lepingust kehtivalt. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (VÕS § 116 lg 1). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2).
15.Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1). Kostja märkis 07.10.2020 lepingust taganemise teatises, et hageja rikkus lepingu punkte 4 ja 4.2, kuna hageja kinnitas nõuet loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja on hagiavalduses olulise lepingu rikkumisena märkinud, et hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Kostja märgib ka, et teda teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud.
16.Lepingu punkt 2 kohaselt loovutas hageja kostjale nõude suuruses 65 917,50 USD. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Hageja selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et üle anti kogu dokumentatsioon (kostja vastuse lisa 3, muu meilivahetus, Ingese vastus, kostja vastuse lisa nr 4) (tl 102 pöördel). Seega andis hageja kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni Inges Kindlustuse AS-le (tl 66-70), poolte omavahelise meilivahetuse ja Inges kindlustuse AS 09.02.2018 vastuse hagejale (tl 71-72). Vaidlus puudub, et hagejal oli kostjale nõude loovutamise hetkel kehtiv kindlustusleping (kindlustuspoliis VV/17/078), toimunud oli kindlustatud esemete põleng ning sellest oli teavitatud kindlustusseltsi ja politseid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tõi välja küll lepingu punkti, mida hageja väidetavalt rikkus, kuid ei ole selge, milline hagejalt kostjale üle antud dokument oli puudulik või vale. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset rikkumist mille kohaselt ei oleks kostjale üle antud dokumentatsioon täielik ega tõene. Kostja selgitas kohtuistungil, et osad
puudused tulid välja enne nõude omandamist, kuid hageja jättis nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kostjale avaldamata olulised asjaolud. Kostja leiab, et talle teadaolevad puudused ei olnud märkimisväärsed, mis oleks võinud kaasa tuua kindlustusandja keeldumise ja kostja eeldas, et vastutust ei saa üle kanda vedajale. Hageja 01.02.2018 pretensioonist nähtuvalt oli kostja teadlik, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava valvega parklaga. Samuti märkis hageja, et ta on vastutav valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Pretensioonist nähtub ka, et parklas ei olnud toimivat videovalvet ega tulekustuteid (tl 66-69). Seega olid kostjale nõude loovutamise lepingu sõlmimisel teada asjaolud, et tegemist oli puuduliku ja ebapiisava valvega parklaga. Kohtu hinnangul ei saanud kostja nimetatud asjaolusid teades arvata, et kohus rahuldab kostja nõude kindlustusandja vastu. Asjaolu et hageja ei teavitanud kostjat osaliselt piirde puudumisest ja sellest, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, ei ole käsitletav nii olulise lepingu rikkumisena.
17.Kostja tugines lepingu rikkumisena ka pettusele. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus 10.01.2018 kostjale kokkulepitud tasu. Ei ole usutav, et hageja oleks pakkunud kompensatsiooni või tasunud kostjale kokkulepitud tasu kui ta oleks soovinud kostjat petta. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks hagejat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei varjanud kostja eest midagi tahtlikult. Hageja tunnistas pretensioonis kindlustusandjale, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava valvega parklaga. Need asjaolud olid kostjale enne lepingu sõlmimist teada. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei andnud poolte vahel sõlmitud lepinguga garantiid selles osas, et kostja hagi kindlustusandja vastu rahuldatakse. Kostja pöördus kohtusse kindlustusseltsi vastu teades, et hageja ei täitnud piisavas mahus oma hoolsuskohustust ning kostja ei kontrollinud üle ka kindlustusjuhtumi asjaolusid. Vastavalt ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused.
18.Samuti ei ole täidetud ka taganemise formaalsed eeldused. Lepingust taganema õigustatud lepingupool kaotab VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 16). Riigikohtu hinnangul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest. See kehtib siiski juhul, mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle.
19.VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganemiseks kui ta ei tee lepingust taganemise avaldust pärast seda kui ta sai olulisest lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja lepingust taganemine oleks olnud ajaliselt korrektne vahetult pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja taganema lepingust tsiviilasja nr 2-18-8372 kestel ning hiljemalt kohe pärast tsiviilasjas nr 2-18-8372 kohtuotsuse tegemist, so enne otsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 08.07.2020. Kostja taganes lepingust alles 07.10.2020. Seega kaotas kostja õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalsed ega formaalsed eeldused.
21.Kohus analüüsib põhinõude sissenõutavaks muutumist. Kohtuotsus jõustus 09.07.2020. Poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hüvitise välja mõistmata jätmise korral vastava kohtulahendi jõustumisest 14 pangapäeva jooksul üle 50% kaubakahju summast, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada hageja osa lisakulutustest (tl 10 pöördel). Kohtu hinnangul tuleb kohtulahendina mõista põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Kostjale oli teada kindlustusandja õigusabikulude suurus ning pooled ei leppinud kokku selles, et õigus on maha arvestada kohtu poolt kindlaks määratud õigusabikulud. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole ning seega on kostja lepingut rikkunud. Vastutust välistavad asjaolud puuduvad ja kostja vastutab nõude loovutamise lepingu rikkumise eest.
22.Hageja on välja toonud, et tasunõude suurus on 23 503,37 eurot. Hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeval, so 29.07.2020 on 50% kindlustuskahju suuruseks 28 109,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada 50% kostja menetluskulude summast tsiviilasjas nr 2-18-8372 summas 2902,50 eurot (tl 40-41), Inges kindlustuse AS menetluskulude summast 5950,35 eurot (tl 43-44) ja hageja kantud õigusabikuludest summas 360 eurot (tl 45). Seega on põhinõude suurus 23 503,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 23 503,37 eurot. Vastavalt mõistab kohus hagejalt välja põhinõude 23 503,37 eurot.
23.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja nõude 23 503,37 eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 29.07.2020 kuni 17.12.2020 lepinguga kokku lepitud määras 0,1% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest määraga 0,1% päevas 142 päeva eest summas 3337,46 eurot.
24.Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 510 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
25.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 510 eurot on põhjendatud. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 510 eurot (tl 46). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad järgnevatest toimingutest. Lepingust taganemise teatisega tutvumine 0,5 tundi summas 60 eurot, tsiviilasja nr 2-18-8372 materjalide läbivaatamine 1 tund 120 eurot ning vastuväite koostamine 2,75 tundi 330 eurot.
26.Kostja ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest
kogu ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine juristi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot.
27.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Kostjal tekkis poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus hüvitada lepingus kokkulepitud summa. Kostjale oli ettenähtav, et hageja asub oma nõuet maksma panema ning võib kanda seoses sellega õigusabikulusid. Kuna kohus rahuldas kostja vastu hagi kogu ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 510 eurot.
28.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot, viivise 3337,46 ning tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27 350,83 eurot.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.