Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-18666 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing SPITAK KRUNK esitas 17.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühing ESTMA vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot ning viivise 3337,46 eurot (perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest viivis 0,1 % päevas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 510 eurot.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu (edaspidi ka Leping). Lepingu kohaselt loovutas hageja kostjale kindlustuspoliisi nr VV/17/078 alusel nõudeõiguse Inges Kindlustus AS (edaspidi ka Kindlustus) vastu kogusummas 65 917,50 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD). Pooled sõlmisid 03.04.2018 ka Lepingu lisa 1, millega fikseeriti lepingu loovutamisega seotud vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu lisa 1 alusel kohustus kostja kahjusumma Kindlustuselt sisse nõudma ning nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) kohustusid pooled kandma võrdselt. Kostja kohustus Lepingu lisa 1 punkt 6 kohaselt, juhul kui Kindlustus kahjusumma kohtuväliselt ei tasu, pöörduma lepingu alusel omandatud nõudega Kindlustuse vastu kohtusse.
3.Lepingus leppisid pooled mh kokku, et kui kostja kaotab punktis 1.1. nimetatud kahjusumma sissenõudmisel kohtumenetluse Kindlustuse vastu, kohustub kostja pärast vastava kohtulahendi jõustumist kandma 14 pangapäeva jooksul hagejale üle 50% hagejalt kostjale Lepinguga loovutatud summast, millest on maha arvestatud 50% kostja ja Kindlustuse vahelise vaidluse kohtu- ja kohtueelse menetlusega kaasnenud kuludest.
4.Kostja ei saavutanud Kindlustusega kokkulepet ning kostja esitas Harju Maakohtule hagi kahjusumma sissenõudmiseks. Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Kostja teatas 27.05.2020 e-kirja teel, et ei näe apellatsioonimenetlusel mõtet ega soovi tehtud otsust vaidlustada. Hageja nõustus kostja seisukohaga kohtuotsuse edasikaebamisest loobumise osas ning jäi ootama kokkulepitud makset. Kostja kaotas kohtuasja Kindlustuse vastu ning seega kohustus kostja Lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt tasuma kokkulepitud summa. Kuna otsus jõustus 09.07.2020, muutus hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja nimetatud kuupäevaks kokkulepitud summat ei tasunud. Hageja edastas 19.08.2020 kostjale e-kirja teel meeldetuletuse. 21.08.2020 kirjaga tõdes kostja kaotust kohtus ning kõikide kohtuasja 2-18-83-72 menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist.
5.Kostja edastas hagejale 09.10.2020 Lepingust ja selle lisast 1 taganemise avalduse. Kostja märkis, et kohtumenetluses olid ilmsiks tulnud asjaolud, millest viimane ei teadnud ja kui oleks
2-20-18666 teadnud neid 2018. a kevadel, poleks kostja hagejaga nõude loovutamise lepingut sõlminud. Taganemise avalduse edastamise ajal oli otsus juba jõustunud ning hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisest oli möödas 3 kuud. 16.10.2020 edastas hageja kostjale vastuväite Lepingust ja selle lisast 1 taganemisele ning lepingu täitmise nõude. Kostja teatas 10.11.2020, et jääb taganemisavalduse juurde.
6.Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ega toime pannud pettust. Hageja pakkus kostjale pärast veoki põlengut kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus kostjale hea tahte märgina 65 917,50 USD. Hagejale oli oluline koostöö jätkumine ja puudus kahtlus, et 65 917,50 USD jääb hagejal Kindlustuselt saamata. Alternatiivselt leiab hageja, et nõude loovutamise lepingust taganemine ei olnud kehtiv, kuivõrd see polnud tehtud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja tellis hagejalt 13.12.2017 kauba maanteeveo teenuse veotellimuse nr 181217-3-LIQ/ET alusel, marsruudil Maardu - Moskva. Kaup laeti 18.12.2017 kokku kolmele haagistega veokile, sh veokile registreerimismärgiga XXXXX / haagisele registreerimismärgiga XXXXXX. Kuna piiriületus Narva-Ivangorod pidi toimuma järgneval päeval, s.o 19.12.2017, siis parkis hageja tema enda kinnitusel autod tasulises parklas asukohaga Joala 25C, Narva. Antud territooriumil toimus 18.12.2017 hilisõhtul põleng, mille käigus põles muuhulgas maha ka hagejale kuulunud veok reg. märgiga XXXXX koos haagisega ning hävis selles olnud kostja poolt ekspedeeritav kaup (naturaalne riivkakao). Kostja tasus 10.01.2018 kauba omanikule 56 228,23 USD hävinenud kauba koguväärtusest (65 917,50 USD). Kindlustusandja jättis 16.01.2018 kindlustusjuhtumi nr KJ/VV/17/46 osas tehtud otsusega hageja hüvitisnõude rahuldamata, põhistades selle asjaoluga, et vastavalt CMR konventsiooni artiklile 17.2 vabaneb hageja vastutusest. Hageja esitas 01.02.2018 kindlustusandjale pretensiooni, millega ei nõustunud otsusega jätta kaubakahju hüvitamata. 09.02.2018 vastuses soovitas Kindlustus loovutada oma nõue kaubaomanikule või ekspedeerijale. Kostja ja hageja sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel läksid kostjale üle kõik hageja nõuded Kindlustuse vastu, mis tulenesid vedaja vastutuskindlustuse poliisist nr VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr KJ/VV/17/46. Nõude loovutamisest koos taotlusega nõudeavaldus veelkord läbi vaadata teavitas kostja ka Kindlustust 30.04.2018 esitatud pretensioonis.
8.Kostja on hagejaga 03.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Isegi juhul, kui hageja avaldanuks kostjale, et ta on teada saanud olulistest puudustest objekti valvekorralduses, ei teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud. Seega oli hageja juba Lepingu sõlmimisel teadlik nii puudustest ja ka sellest, et ta ei saa tugineda nendest puudustest mitteteadmisele. Neist asjaoludest hageja kostjat Lepingu sõlmimisel ei teavitanud. Juhul, kui kostja oleks teadnud tegelikke asjaolusid, poleks ta nõuet antud tingimustel omandanud. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja omandas nõude, olles teadmises, et hageja on professionaalse vedaja hoolsusega teinud kõik endast oleneva tema valduses oleva kauba säilimiseks. Kostja oli veendunud, et hageja tavapärane hoolsuskohustus oli täidetud. Hageja on kindlustusandjale edastatud pretensioonis küll möönnud, et ta ei rakendanud kõrgendatud hoolsuskohustust, kuid eitab kindlustuslepingu punktide 3.14.1-3.14.3 nõuete rikkumist.
2-20-18666
9.Kuna kostjale ei avaldatud Lepingu sõlmimisel asjaolu, et isegi juhul kui hageja avastas pärast juhtunu toimumist sõidukite parkimisala puudused ja isegi juhul, kui ta oleks sellest ka kostjat teavitanud (mida kostja siinjuures eitab), siis vaieldamatult jättis ta teavitamata asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba enne parkimist teadlik olema.
10.Lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale 50% nõudesummast 14 pangapäeva jooksul, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada nõude loovutaja osa lisakuludest, mille hulka kuulusid ka kohtukulud. Kohtukulude suurust kindlaksmäärav kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020, mistõttu on korrektne kostja viide menetluskulude kindlaksmääramise vajadusele enne võimaliku tagasimakse teostamist. Seega teoreetiliselt tuleks hageja nõudest täiendavalt lahutada kohtumenetluses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustuse täitmise aja määratlemisel menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast, s.o 21.10.2020. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot, viivise 3337,46 eurot ja tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27 350,83 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
12.Hageja võlgnevuse nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kohus peab sellise hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu ning selle lepingu lisa kokkuleppe. Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS-i vastu summas 65 917,50 USD. Pooled leppisid kokku, et kannavad nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) võrdselt. Kostja kinnitas, et juhul kui kohtuvälised läbirääkimised Kindlustusega ei anna positiivset tulemust, esitab kostja nõude loovutuse alusel omandatud nõude realiseerimiseks kohtusse hagi hiljemalt 31.05.2018. Pooled leppisid kokku, et kui kohus ei mõista Kindlustuselt välja hüvitist, kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle 50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest. Samuti tuvastas maakohus, et kostja Kindlustusega kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esitas Harju Maakohtule hagi Kindlustuse vastu 65 917,50 USD nõudes. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-18-8372 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 05.10.2020 määrusega. Kostja esitas 07.10.2020 hagejale lepingust taganemise avalduse. Hageja esitas 15.10.2020 vastuväite lepingust taganemise teatisele ja lepingu täitmise nõude.
13.Maakohus leidis, et Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused puuduvad. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Hageja selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et üle anti kogu dokumentatsioon. Seega andis hageja kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni Kindlustusele, poolte omavahelise meilivahetuse ja Kindlustuse 09.02.2018 vastuse hagejale. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja tõi välja küll lepingu punkti, mida hageja väidetavalt rikkus, kuid ei ole selge, milline hagejalt kostjale üle antud dokument oli puudulik või vale. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset rikkumist, mille kohaselt ei oleks kostjale üle antud dokumentatsioon täielik ega tõene. Hageja 01.02.2018 pretensioonist nähtuvalt oli kostja teadlik, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või
2-20-18666 ebapiisava valvega parklaga. Samuti märkis hageja selles pretensioonis, et ta on vastutav valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Pretensioonist nähtub ka, et parklas ei olnud toimivat videovalvet ega tulekustuteid. Seega olid kostjale nõude loovutamise lepingu sõlmimisel teada asjaolud, et tegemist oli puuduliku ja ebapiisava valvega parklaga. Kohtu hinnangul ei saanud kostja nimetatud asjaolusid teades arvata, et kohus rahuldab kostja nõude kindlustusandja vastu. Asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat osaliselt piirde puudumisest ja sellest, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, ei ole käsitletav olulise lepingu rikkumisena.
14.Lisaks hindas maakohus, kas tegemist võib olla pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõttes. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus 10.01.2018 kostjale kokkulepitud tasu. Ei ole usutav, et hageja oleks pakkunud kompensatsiooni või tasunud kostjale kokkulepitud tasu, kui ta oleks soovinud kostjat petta. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks kostjat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei varjanud kostja eest midagi tahtlikult. Hageja ei andnud poolte vahel sõlmitud lepinguga garantiid selles osas, et kostja hagi kindlustusandja vastu rahuldatakse. Kostja pöördus kohtusse kindlustusseltsi vastu, teades, et hageja ei täitnud piisavas mahus oma hoolsuskohustust ning kostja ei kontrollinud üle ka kindlustusjuhtumi asjaolusid.
15.Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja lepingust taganemine oleks olnud ajaliselt korrektne vahetult pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja taganema lepingust tsiviilasja nr 2-18-8372 menetluse kestel ning hiljemalt kohe pärast tsiviilasjas nr 2-18-8372 kohtuotsuse tegemist, s.o enne otsuse jõustumist. Kostja taganes lepingust alles 07.10.2020. Seega kaotas kostja õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul.
16.Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu otsus asjas nr 2-18-8372 jõustus 09.07.2020. Kohtulahendina tuleb mõista põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Kostjale oli teada kindlustusandja õigusabikulude suurus ning pooled ei leppinud kokku selles, et õigus on maha arvestada kohtu poolt kindlaks määratud õigusabikulud. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole ning seega on kostja lepingut rikkunud.
17.Hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeval, s.o 29.07.2020 on kindlustuskahju suurusest 50%, s.o 28 109,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada 50% kostja menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-18-8372 summas 2902,50 eurot, Kindlustuse menetluskulude summast 5950,35 eurot ja hageja kantud õigusabikuludest summas 360 eurot. Seega on põhinõude suurus kokku 23 503,38 eurot.
18.Kuna kohus rahuldas põhivõlgnevuse nõude, kuulus rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 29.07.2020 kuni 17.12.2020 Lepinguga kokku lepitud määras, s.o 0,1% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest (142 päeva) määraga 0,1% päevas summas 3337,46 eurot.
19.Samuti on hageja varaline kahjunõue 510 eurot põhjendatud. Hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 510 euro ulatuses. Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad järgnevatest toimingutest: Lepingust taganemise teatisega tutvumine 0,5 tundi summas 60 eurot; tsiviilasja nr 2-18-8372 materjalide läbivaatamine 1 tund 120 eurot ning vastuväite
2-20-18666 koostamine 2,75 tundi 330 eurot. Kohus pidas mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
21.Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega ja nende alusel langetatud otsusega. Kohus, keskendudes üksnes kokkuleppe tekstile, on kitsendanud poolte kokkulepitu mõtet. Pooled on ilmselgelt lepet allkirjastades pidanud silmas, et nõude loovutaja kinnitab nõude omandajale, et ta ei varja ega moonuta mistahes nõude loovutamise aluseks olevaid asjaolusid ega jäta esitamata nõude omandajale infot, mis võib antud olukorras omada tähtsust.
22.Hageja lõi kostjale pettekujutluse, et sõiduk oli pargitud tasulises valvega parklas ning võimalikud puudused selgusid talle alles pärast kahjujuhtumi toimumist. Sellise info pinnal järeldas kostja, et isegi kui vastavad puudused selgusid pärast kahjujuhtumit, ei saa seda vastutust panna vedajale ja eksisteerib alus kindlustushüvitise saamiseks. Kohus on eksinud sündmuse ja ajahetke määratlemisel, millega seostab kostja enda eksitusse viimist ja vastaspoole vastutust. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja sai pärast kindlustusjuhtumi toimumist teada, et parkla ei vasta tingimustele, vaid hoopis asjaolu, kas hageja pidi olema teadlik puudustest enne sõiduki üleöö parkima jätmist valve ja piirdeta territooriumil ja kas sellest kostjat enne Lepingu sõlmimist teavitati. Kostja on kogu menetluse kestel püüdnud kohtule selgitada, et talle nõude loovutamise lepingu sõlmimise eel edastatud info kohaselt oli hageja vedajana heauskne kolmas isik, kes parkis sõiduki talle teadaolevalt tasulisse valvega parklasse ega pidanudki teadma võimalikest puudustest antud territooriumil või valvuri hooletusest. Kostjat hoiti Lepingu sõlmimisel teadmises, et alles sündmuse järel selgus vedajale, et valitud parkla ei vastanud ootustele. Kohtumenetluses tuvastatu kinnitas aga vastupidist - hageja oli juba enne sõiduki parkimist teadlik kõigist puudustest, kuid seda kostjale ei avaldanud. Seda asjaolu käsitleb kostja hageja poolt enda tahtliku eksitusse viimisena ja hageja poolt pettuse teel lepingu sõlmimisena, eesmärgiga vähendada oma vastutust tekitatud kahju eest 50% võrra.
23.Meelevaldne on kohtu järeldus viitega 01.02.2018 pretensioonile, nagu oleks hageja kinnitanud, et ta oli teadlik puudustest juba enne sündmuse toimumist. Väär on kohtu seisukoht, et hageja on kinnitanud pretensioonis oma vastutust valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Hageja on vaid selgitanud, et tema kui vedaja vastutus ei sõltu süü olemasolust ning sellel alusel ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda. Vastupidiselt kohtu poolt leitule on hageja 01.02.2018 pretensioon tuginenud kindlustusandjalt saadud infole pärast sündmust ning selle info pinnal antud hinnangule valvuri tegevusele. Mistahes süü omaksvõttu, puudustest teadmist enne põlengu toimumist viidatud tõend ei kinnita.
24.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks taganemisavaldus tulnud teha hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval. Asjaolu, et hageja viis kostja tahtlikult eksitusse, saab lugeda tõendatuks kohtuotsuse jõustumisest ning Riigikohtu varasema praktika kohaselt oleks taganemiseavalduse tegemise tähtaeg saabunud mitte varem kui 6 kuu möödudes tsiviilasjas nr 2-18-8372 tehtud otsuse jõustumisest.
25.Kostja osundab täiendavalt, et ta on taganenud lepingust enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist, mis omakorda kinnitab taganemisavalduse esitamist selleks seaduses ettenähtud
2-20-18666 tähtaja jooksul. Kostja leiab, et kohtu poolt tuvastatud kuupäev (29.07.2020) ei vasta asjas kogutud tõenditele. Vastavalt Lepingule kuulusid mahaarvamisele ka vastaspoole kulud kohtumenetluses, millised kohus kinnitas kohtumäärusega. Kohtukulude suurust kindlaksmäärav kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020, mistõttu tuleks hageja nõudest täiendavalt lahutada eelnevas kohtumenetluses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustuse täitmise aja määratlemisel menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast 21.10.2020 (21.10.2020 + 14 pangapäeva). Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha 19.01.2022 hageja poolt esitatud menetlusdokumendi osas. Hageja esitas 19.02.2022 seisukoha seoses kostja poolt kohtuistungil esitatu osas. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetlusdokument tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist ei ole kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega, vaid täiendava sisulise seisukohaga. 14.01.2022 toimunud kohtuistungil arutas ringkonnakohus asja lõpuni ja teatas kohtuotsuse kuulutamise aja. Seega said pooled kohtuistungil esitada oma lõplikud seisukohad ja vastuväited vastaspoole seisukohtadele. Pooltel ei olnud vastuväiteid asja arutamise lõpetamiseks ning ringkonnakohus ei määranud istungil pooltele täiendavat tähtaega seisukohtade või vastuväidete esitamiseks. Seega oli kohtuistungi lõppemise seisuga asi lahendamiseks valmis. Samuti ei ole ringkonnakohus asja arutamist uuendanud. Sellest tulenevalt ei ole pärast kohtuistungi lõppemist täiendavate seisukohtade esitamine enam võimalik.
29.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu ning lepingu lisa kokkuleppe. Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS-i vastu summas 65 917,50 USD. Kostja väitel on ta hagejaga 03.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud, kuna hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Lisaks märgib kostja, et isegi juhul, kui hageja oleks sellest ka kostjat teavitanud, siis jättis ta teavitamata asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba enne parkimisele asumist teadlik olema. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades leidnud, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused puuduvad, hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja lisaks põhivõlgnevusele on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist hagis märgitud ulatuses. Samuti ei ole maakohus rikkunud selliste järelduste tegemisel menetlusnorme ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Samuti on maakohus õigesti rahuldanud hageja kahjunõude 510 euro suuruses summas. Selles osas ei ole kostja maakohtu otsusele sisulisi etteheited teinud. Maakohtu otsuse
2-20-18666 põhjendusi on vajalik muuta aga osas, milles maakohus tuvastas ka lepingust taganemise formaalsete eelduste puudumise. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
30.Kostja väitel ei ole maakohus mõistnud õigesti kostja vastuväiteid hagile. Tähtsust ei oma kostja hinnangul asjaolu, kas hageja sai pärast kindlustusjuhtumi toimumist teada, et parkla ei vasta tingimustele, vaid hoopis asjaolu, kas hageja pidi olema teadlik puudustest enne sõiduki üleöö parkima jätmist valve ja piirdeta territooriumil ja kas sellest kostjat enne Lepingu sõlmimist teavitati. Kostja etteheide maakohtule on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Maakohus on neid asjaolusid arvesse võtnud ja otsust igakülgselt põhjendanud. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga 01.02.2018 hageja poolt Kindlustusele esitatud pretensioonile. Kostja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, et hageja on kinnitanud 01.02.2018 pretensioonis oma vastutust valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuna hageja sellekohane kinnitus 01.02.2018 pretensiooni eelviimases lõigus siiski sisaldub. Hageja on selles pretensioonis kinnitanud kindlustusandjale enda vastutust seoses parkla valvuri tegevusetusega (tl 69). Lisaks märgib kostja, et selles pretensioonis ei ole hageja tunnistanud, et ta ei näidanud veoki parkimisel üles tavapärast hoolsust, vaid on viidanud üksnes kõrgendatud hoolsuse puudumisele. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul viitab hageja 01.02.2018 Kindlustusele esitatud pretensioonis ka hageja hoolsuskohustuse rikkumisele. Nii on sellest aru saanud ka Kindlustus, kes oma 09.02.2018 vastuses pretensioonile märgib, et „Kui pretensioonis esitatud väide peab paika, siis on Spitak Krunk OÜ teadvalt ning pidevalt parkinud kaubaga vedukeid ebaturvalisse parklasse. Selline teadlik ja järjepidev hinnalise kaubaga veoki (põlengu korral viibis parklas 3 ühesugust Spitak Krunk OÜ poolt veetavat koormat, st kauba kogumaksumus oli ca 195 000 USD) ebaturvalisse parklasse jätmine on kvalifitseeritav raske hooletusena, millisel juhul on kindlustuse tüüptingimuste kohaselt kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitist vähendada või keelduda hüvitise väljamaksmisest.“ (tl 71-72). Käesolevas asjas on oluline, kuidas kostja hageja hoolsuskohustuse täitmisest aru sai ja millise teadmisega 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu sõlmis. Kostja on 30.04.2018, seega pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist, esitanud Kindlustusele omapoolse pretensiooni, milles palub kahjuhüvitis tasuda ja mille punktis 2.6 viitab kostja sellele, et 01.02.2018 pretensioonis on vedaja (hageja) väljendanud sõnaselgelt, et ei ole hoolsuskohustust täitnud ja on valinud parkimiseks parkla, millele tal on tõsiseid etteheiteid selle turvalisuse osas (tl 73-75). Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja 30.04.2018 pretensiooni ja 01.02.2018 pretensiooni sisu ning Kindlustuse vastust 01.02.2018 pretensioonile, pidi kostja Lepingu sõlmimisel olema teadlik sellest, et hageja käitumine 18.12.2017 veoki koos kaubaga parkimisel aadressil Joala 25c, Narva ei pruukinud olla vedaja hoolsuskohustusega kooskõlas (s.o teadlikult veoki koos kaubaga parkimine parklasse, mida ei saa pidada turvaliseks).
31.Lepingu p 3 kohaselt annab nõude loovutaja nõude omandajale üle kõik nõuet ja õigusi tõendavad dokumendid ning punktis 4 kinnitab nõude loovutaja, et tema poolt omandajale üle antav dokumentatsioon on täielik ja tõene (tl 8-9). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis Lepingu sõlmimisel kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni Kindlustusele, poolte omavahelise meilivahetuse ja Kindlustuse 09.02.2018 vastuse hagejale. Seega oli kostjal võimalik hageja poolt üle antud dokumentatsiooniga enne Lepingu sõlmimist tutvuda ja vajadusel nõuda juurde täiendavaid andmeid kindlustusjuhtumi kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud kostjale veel täiendavalt omal algatusel esitama andmeid selle kohta, et hageja ei olnud parkimisel täitnud vedaja hoolsuskohustust. Arvestades kostja teadmist parkimise asjaoludest (vt eelnevat punkti 30) ja seda, et kostja otsustas selle informatsiooni pinnalt hagejaga lepingu sõlmimise, ei ole kostja väide põhjendatud ning hageja poolset lepingu rikkumist antud juhul järeldada ei saa. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja väide, et hageja lõi kostjale pettekujutluse, et sõiduk oli pargitud tasulises valvega parklas ning
2-20-18666 võimalikud puudused parkla turvalisuse osas selgusid talle alles pärast kahjujuhtumi toimumist. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei saanud see, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, olla enam selliseks asjaoluks, millest järeldada kostja petmist või pooltevahelise lepingu rikkumist.
32.Lisaks viitab hageja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult sellele, et hagejal puudus motiiv kostjat petta või lepingut rikkuda. Kostja sõlmis hagejaga lepingu ja omandas nõude Kindlustuse vastu tingimusel, et kui kohus ei mõista Kindlustuselt välja hüvitist, kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle 50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest. Selliselt võtsid mõlemad pooled endale riski kohtuvaidluse ebaõnnestumise eest. Seejuures on oluline, et kohtuvaidluse õnnestumise korral oleks hageja saanud tagasi kogu summa. Lepingu lisa 1 punkti 2 kohaselt oli nõude omandaja kohustatud kõik Kindlustuselt saadavad summad üle kandma nõude loovutajale (tl 10). Seega oli hagejal huvi, et saada Kindlustuselt võimalikult suures ulatuses hüvitist. Sellises olukorras on põhjendamatud kostja väited tema tahtlikust eksitamisest hageja poolt. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Lepingu lisa 1 punkti 7 kohaselt oli kostja otsustada, kas ta läheb Kindlustuse vastu kohtusse või mitte. Hagejalt saadud dokumentatsiooni põhjal pidi kostja aru saama, et kohtuvaidlus ei pruugi edukalt lõppeda. Kostja otsustas esitada hagi ja sellise riski võtmist ei saa seega kostja hagejale ette heita.
33.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingust taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud, kuna kostja taganemisavaldus on tehtud hilinemisega. Kostja väitel sai ta pettuse aluseks olevatest asjaoludest teada alles jõustunud kohtuotsusest ning kostja poleks seega saanud enne 09.07.2020 taganemisavaldust esitada. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Selles otsuses olid põhjendustena esile toodud need asjaolud, millele kostja oma taganemisavalduses tugineb. Samuti olid need asjaolud enne otsuse tegemist kohtumenetluses poolte vahel arutusel. Seega pidi kostja juba tsiviilasja nr 2-18-8372 menetluse ajal või hiljemalt otsuse kättesaamisel saama teada asjaoludest, mis kostja väitel annaksid aluse lepingust taganeda. Kohtuotsuse jõustumine ei oma kostja teadmise seisukohast tähtsust. Seega tuvastas maakohus õigesti ajahetke, mil kostja oleks pidanud väidetavast lepingu rikkumisest või pettusest teada saama.
34.Lepingust taganema õigustatud lepingupool kaotab VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on varem leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu 17.12.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 16). Maakohus on praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud, kui leidis, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks on kostja taganemisavalduse esitamise ajaks möödunud. Kostja tugineb lepingust taganemise alusena ühest küljest sellele, et hageja on lepingut rikkunud, jättes kostja teavitamata olulistest asjaoludest ning teisalt tugineb kostja hageja poolsele kostja petmisele. Riigikohus on selgitanud, et lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses ei saa olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest. See kehtib siiski juhul, mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle (vt Riigikohtu 27.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 13). Antud juhul on kostja tuginenud nii lepingu rikkumisele kui ka pettusele ning nende esinemise korral saanuks kostja valida, kumma kujundusõiguse ta teostada kavatseb. Selliseks valikuõiguse teostamise ajaks saanuks antud juhul lähtudes Riigikohtu seisukohast pidada kuute kuud, mistõttu ei olnud
2-20-18666 taganemisavalduse esitamise ajaks, s.o 07.10.2020, lepingust taganemise mõistlik aeg möödunud. Küll aga ei mõjuta selles osas maakohtu poolne materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja kaalutlusõiguse rikkumine maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust, kuna lepingust taganemise materiaalsed eeldused puuduvad.
35.Kostja leiab, et kohtu poolt tuvastatud kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäev (29.07.2020) ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kostja leiab, et vastavalt Lepingule kuulusid mahaarvamisele ka vastaspoole kulud kohtumenetluses, millised kohus kinnitas alles 05.10.2020 kohtumäärusega, mis jõustus 21.10.2020. Ringkonnakohus nõustub kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise osas maakohtuga ja maakohtu otsuses toodud põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Lepingu lisa 1 punktis 8 leppisid pooled kokku, et kaubakahju summast, s.o 65 917,50 USA dollarist kuulub 50% nõude loovutajale tasumisele kohtulahendi jõustumisest alates 14 pangapäeva jooksul (tl 10-11). Maakohus leidis õigesti, et kohtulahendina tuleb mõista põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Lisaks ei ole Lepingu lisas 1 pooled kokku leppinud, et Lisa 1 punktis 8 märgitud summast kuuluksid mahaarvamisele menetluskulud, millised on maakohus kindlaks määranud. Seega olid hagejal õigus kostjalt Lepingu lisa 1 punktide 5 ja 8 alusel kohustuse täitmist koheselt pärast põhiasjas tehtud lahendi jõustumist, millele oli juurde arvestatud 14 pangapäeva. Pooled ei vaidle, et Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-8372 jõustus 09.07.2020 ja 14 pangapäeva alates sellest kuupäevast on 29.07.2020. Tulenevalt eeltoodust on seega kostja kohustus muutunud sissenõutavaks 29.07.2020.
36.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.