Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt 1/8

2-20-488 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja esitas 10.01.2020 hagiavalduse, mille kohaselt pöördus hageja 30.07.2019 OÜ-le Kodusus kuuluvasse Narvas asuvasse kauplusse Motique sooviga soetada magamistoa mööbli komplekti, millesse kuulus riidekapp, kummut, peegel ja tumba, maksumusega 1060 eurot. Kuna hagejal puudus raha, et mööbli eest korraga tasuda, siis kostja soovitusel tasus ta ettemaksu summas 300 eurot ja ülejäänud summa saamiseks edastas kostja hageja laenutaotluse H AS-le. 05.08.2019 selgus, et AS H ei anna hagejale laenu, mistõttu nõudis kostja hagejalt kogu ostusumma tasumist. Hagejal puudusid võimalused nõutud summa tasumiseks, hageja esitas kostjale 06.08.2019 avalduse müügilepingu sõlmimisest keeldumiseks ja 30.07.2019 tasutud ettemaksu tagastamiseks. 16.08.2019 teatas kostja, et ta ei tagasta raha. Hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni, kuid see ei rahuldanud hageja taotlust.

Hageja leiab, et hageja ja ostja pidasid lepingueelseid läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks. Hageja soovis kostjalt mööblit soetada üksnes järelmaksuga ning kokkulepet mööbli eest koheseks tasumiseks ei olnud hageja ja kostja saavutanud, seega ei saa müügilepingut lugeda poolte vahel sõlmituks ja hagejal on õigus kostjalt ettemaks tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi. Leping jäi sõlmimata ostjast sõltumatutel asjaoludel, kuna AS H keeldus andmast hagejale laenu. Isegi, kui hageja makstut saaks käsitleda käsirahana, siis on kostjal kohustus ettemaks tasuda.

Kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab omaks, et hageja pöördus 30.07.2019 OÜ-le Kodusus kuuluvasse Narvas asuvasse kauplusse Motique sooviga soetada magamistoa mööbli komplekti, millesse kuulus riidekapp, kummut, peegel ja tumba, maksumusega 1060 eurot. Kostja ei võta omaks, et hageja tasus 300 eurot kostja soovitusel. Hagejal ei olnud raha mööbli ostmiseks, kuid oli kindel soov seda teha. Kostja kaupluses töötav müüja teatas hagejal, et nende kaupluses on võimalik taotleda H AS-lt laenu ja hageja nõustus sellega. Kuna hagejal oli kindel soov mööbli osta ja hageja oli kindel, et laen talle antakse, siis palus hageja kohe kaupluse müüjat valmistada mööbel ette hageja elukohta toimetamiseks. Mööbel, mida hageja soovis ostja, oli kaupluse saalis ja selle kohaletoimetamiseks oli vajalik mööbel võtta lahti. Kostja tellib mööbli lahti võtmise teenust kolmandalt isikult, selle eest maksab kostja mööblikoostajale 10% mööbli hinnast. See on väljakujunenud tasu Eesti mööblikoostajate hind. Selleks, et olla kindel, et hageja ostab mööbli ja kostjal ei teki kahju mööblikoostaja teenuse tasumisest, palus kaupluse müüja maksta hagejal 300 eurot. Hageja nõustus sellega ja tasus koha peal kahe maksega nõutud raha. Kokku tasus hageja 300 eurot. Kostja arvab, et tegemist oli käsirahaga, kuna sellega tagas hageja mööblilepingu täitmist.

Kostja tavaliselt ei nõua laenu kaudu mööblit ostvalt kliendilt raha, kuna isik ei tea, kas ta saab laenu või mitte ja kostjal ei teki mööbli lahti võtmise kulusid. Kuid kuna hageja 2/8

2-20-488 nõudis mööbli lahti võtmist, siis palus kostja ka käsiraha. Kuna hageja laenutaotlust ei rahuldatud, siis tekkis kostjal vajadus ka mööbel uuesti kokku panna ja tasuda veelkord 10% mööbli hinnast.

Kostja tõlgendab hageja 06.08.2019 avaldust ning leiab, et selle pinnalt on võimalik asuda seisukohale, et hageja soovis mööbli müügilepingu lõpetamist. Kostja leiab, et mööbli müügileping oli sõlmitud 30.07.2019 ja seda kinnitavad maksedokumendid käsiraha maksmise kohta. AS H keeldumine ei saa olla müügilepingu lõpetamise aluseks. Hageja oleks võinud pöörduda mõne teise finantseerija poole. Leping jäi täitmata hageja süü tõttu, seega jääb käsiraha kostjale.

Hageja seisukoht

Hageja väidab, et tema ei palunud mööbli lahti võtmist enne lepingu sõlmimist. Ja isegi kui ta seda oleks teinud, siis ükski mõistlik müüja ei tee ettevalmistusi kauba tarnimiseks enne müügilepingu sõlmimist ja ostusumma tasumist või kauba ostmisel järelmaksuga enne kui laenuandja on ostja laenutaotluse heaks kiitnud ning krediidilepingu sõlminud. Kuna laenuandja keeldus hagejale mööbli soetamiseks laenu andmast, siis ei saa müügilepingut hageja ja kostja vahel lugeda sõlmituks, millest tulenevalt ei saa olla tegemist käsirahaga. Arvestades, et lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine on võimalik üksnes sõlmitud ning pooltele siduvaks muutunud lepingu puhul, siis ei saanud hageja 06.08.2019 avaldus olla suunatud lepingust taganemisele ega ülesütlemisele. Isegi, kui tegemist oleks käsirahaga, siis puuduks kostjal õigus raha tagastamata jätta.

Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja, et hageja soovis soetada kostjalt mööbli järelmaksuga, kuna kostja tegi pakkumise, et neil on parasjagu võimalik vormistada intressivaba laen. Kostja nõudel pidi hageja tasuma eelnevalt ettemaksu 300 eurot, mis pidi jääma lepingu sõlmimisel mööbli ostuhinna katteks. Seejärel edastas kostja (täpsemini kaupluse müüja) pangale (AS H) hageja eest laenutaotluse ning hiljem 01.08.2019 teavitas kostja hagejat pangakonto väljavõtte esitamise nõudest ja 05.08.2019 sellest, et pank keeldus krediidi andmisest. Seega tegutses kostja krediidivahendajana krediidi vahendamisega krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-de 4 ja 6 mõttes, kuid jättis seejuures täitmata VÕS §-des 417.1 ja 418 sätestatud kohustused. Kuna hagejale ei antud krediiti, siis puudub kostjal ka mistahes tasu nõudmise õigus. Kuna hageja soovis mööbli soetada üksnes järelmaksuga, siis enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ei saa ka müügilepingut poolte vahel lugeda sõlmituks, kuna tegemist on seotud lepingutega ja mõlemaid lepingudi vaadeldakse majanduslikult ühtsetena. Muuhulgas sätestab VÕS § 414 lg 24, et lepingutingimus, mis raskendab tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust taganemise õiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. Kuivõrd poolte sooviks oli sõlmida mööbli soetamiseks krediidileping, siis sellega seotud müügilepingu kehtivuse jaatamiseks pidanuks leping vastama VÕS §-des 404 ja 405 sätestatud nõuetele, sh olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1), vorminõuetele mittevastav tarbijakrediidileping (s.t ka sellega majanduslikult seotud müügileping) aga on tühine (VÕS 408 lg 1). Selle lepingu sõlmimiseni aga pooled neist sõltumatutel põhjustel ei jõudnud, kuna H AS keeldus hagejale krediidi andmisest. Sellega on ühtlasi ära langenud ka kohustus ettemaksu tasumiseks, mis oli tehtud tulevase 3/8

2-20-488 kohustuse täitmiseks ning hagejal on õigus kostjalt mööbli eest tehtud ettemaks tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 1).

Kostja seisukoht

Mööbel, mida hageja soovis osta, oli kaupluse müügisaalis (see oli näidis) ja mööbli hagejale üleandmiseks oli vajalik mööbel lahti võtta. Mööbli lahti võtmine ei olnud mööbli müügihinnas ja kuna kostja oli kindel, et hageja ostab mööbli, siis mööbel oli lahti võetud kostja arvel. Mööbli kohaletoimetamise ja koostamise eest pidi hageja tasuma eraldi. Kostja on seisukoha, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe mööbli tarnimise tingimuste osas.

Kostja arvab, et laenu taotlemine ei olnud osa müügilepingu sõlmimise protsessist. Müügilepingu sõlmimisel on ühel isikul on kohustus edastada lepingu ese, aga teisel isikul on kohustus maksta selle eseme eest. Laenuleping sõlmitakse ilma müüja osalemiseta, kuna müüja ei ole laenulepingu pool. Kostja ei ole süüdi selles, et hageja lootused ei täitunud ja ta laenu ta ei saanud. Kostja kaupluse müüja edastas hageja laenu taotluse elektrooniliselt H AS-le. Hageja võis ka seda ise teha, näiteks H AS kodulehekülje kaudu, aga kaupluse kaudu oli see kiirem ja mugavam. Kostja tegi seda tasuta ja kostja ei tekkinud sellega seoses mingeid kohustusi. Kostja jaoks oli kasu selles, et kui krediidiasutus annab laenu ja siis saab ostja osta mööbli kostja kauplusest.

Kohtuistungid

2-20-488 tagamisel käsirahaga. Kui põhileping jääb käsiraha andnud poolest sõltumatutel asjaoludel sõlmimata, peab käsiraha saanud pool üleantu tagastama. Hageja leiab, et kui pooled lepivad kokku käsiraha maksmises, siis peab käsiraha tasumist nõudev lepingupool enne lepingu sõlmimist teist poolt sellest selgesõnaliselt teavitama ning ka lepingu täitmata jätmise tagajärgedest. Eelkõige on see nõutav tarbijaga sõlmitava lepingu puhul. Kostja ei ole seda teinud ja hageja leiab, et tegemist on ebaausa kauplemisvõttega. Kostja kohtukõne teesid

KOHTU PÕHJENDUSED

2-20-488 oma kohtukõne teesides viidanud tunnistaja ütlustele, et hageja kodus oli remont ja see tingis mööbli eest osalise maksmise (dtl 135). Hageja nimetatud asjaolu oma ütlustes ei kinnita ning väidab, et talle pakuti järelmaksu võimalust juba esmasel kauplusesse pöördumisel (dtl 133). Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et hageja ja kostja esmasel kohtumisel sõlmiti ainult müügileping ning ei arutatud finantseerimislepingu sõlmimise küsimust. Kostja soovib siinkohal rõhutada, et tegemist oli käsirahaga. Riigikohus on 19.09.2000 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-106-00 asunud seisukohale, et käsiraha kohaldamise osas peab olema selgesõnaline kokkulepe. Kostja on selgitanud, et eksisteeris suuline käsiraha kokkulepe ja tunnistaja on kirjeldanud, et tavapärane on kauba eest tasuda 50% või 30%, et kaup broneerida (dtl 135), samas on kostja menetluse kestel nimetatud kokkuleppe vajadust sisustanud mööbli lahti võtmise eest tasumisega, samas ei ole kostja nimetatud tasu eraldiseisva kohustusena käsitlenud ja on ka selgitanud, et mööbli lahti võtmise kulu sisaldub mööbli hinnas. Kostja on majandustegevuses osalev isik, kes igapäevaselt tegeleb mööbli müügiga. Ei ole eluliselt usutav, et kostja iga järelmaksuhuvilise tellimuse peale asub enne teenusepakkuja vastuse ära ootamist esitatud tellimust täitma. Kostjal lasub enda igapäevategevuses ka hoolsuskohustus.

P. Varul jt, Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 670.

6/8

2-20-488 edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. See tähendab, et poolte vahel sõlmitud tingimusliku tehingu puhul tekivad pooltele õigused ja kohustused alles siis, kui hageja järelmaksu taotluse vastus on positiivne ja vastav leping sõlmitud. Kui järelmaksu vastus positiivne ja järelmaksuleping teenusepakkujaga sõlmitud, alles siis tekivad pooltel põhilised müügilepingule kohased õigused ja kohustused, s.o nõuda lepingu täitmist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-20-488 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.