Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Välja mõista Kristina Laurits-Mištšenkolt riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv 650 eurot. Riigilõivu 650 eurot riigituludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg on 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kristina Laurits-Mištšenko (hageja) esitas 18.11.2019 kohtule Kaido Kampuse (kostja) vastu hagi, milles palus tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1, lg 2 p 2; § 221 lg 1 p 2; § 222 lg-te 1, 5, 6 ja § 115 lg 1 sätetele mõista kostjalt välja hageja kasuks 17 830,65 eurot ja seadusjärgne viivis põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 18.01.2019 notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepinguga hagejale Harju maakonnas X vallas XXXXXXX asuva korteriomandi nr 3 (ridaelamuboksi), registriosa nr 12147802. Hageja tasus kostjale ostuhinna 175 000 eurot ning sai ridaelamuboksi valduse 01.02.2019. Korteriomandil on ilmnenud varjatud puudused, mis ei olnud müügilepingu tingimuseks ja millest kostja hagejat ei teavitanud. Vastavalt müügilepingule on eluruumid köetavad autonoomse vesipõrandaküttega. Elektripaigaldise tööprojekti kohaselt on vesipõrandakütteboileri nimivõimsus 1,5 kW. Tegelikkuses toitis vesipõrandakütet ja tarbevett boiler nimivõimsusega 9 kW olukorras, kus elektripaigaldise peakaitsme nimivool liitumispunktis on 16 A. Seetõttu polnud samaaegselt boileri töötamisega võimalik kasutada teisi võimsaid kodumasinaid nagu elektripliit, pesumasin jne, sest see tõi kaasa peakaitsme nimivoolu 11 kW ületamise. Kuna eluruumide kütmine ja tarbevee soojendamine ei olnud olemasoleva elektriboileriga võimalik, oli hageja sunnitud 29.07.2019 vahetama boileri väiksema nimivõimsusega (3 kW) õhk-vesi soojuspumba boileri vastu, tasudes selle eest koos vana boileri demonteerimisega 6000 eurot. Ridaelamuboksi akendele (nii klaasi äärtesse kui ka aknakarbi ja sisu vahele), kondenseerub niiskus ja koguneb hallitus. Termograafilisest uuringust nähtub, et temperatuuride erinevus seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures on kohati 6, 7 kraadi, kusjuures juba erinevus üle 2 kraadi tekitab kondenseerumist ja hallitust. Tegemist on ehitusveaga, kergemal juhul lengi ja tarindi ebakorrektse tihendamisega, raskemal juhul elamu tarindi vale soojustamise või akende vale paiknemisega tarindi suhtes. Puuduse kõrvaldamiseks on vajalik vahetada kõik aknakomplektid, mille maksumuseks on 10 853 eurot.
Müügipakkumises pakkus kostja ridaelamuboksi, kus on saun ning köögis on integreeritud nõudepesumasin ja külmik. Hageja oli sunnitud ostma katkise kerise, nõudepesumasina ja külmiku asemele uued, mille maksumus oli vastavalt 159 eurot, 331,80 eurot ja 486,85 eurot. Hageja esitas kostjale puuduste kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõuded 04.02.2019, 06.03.2019, 09.04.2019 ja 22.05.2019. Kostja esitas 21.03.2019 ja 12.06.2019 vastuväited ning ei ole puuduste kõrvaldamiseks midagi ette võtnud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt vastab ridaelamuboks lepingutingimustele. Juhul kui oleks tõendatud lepingutingimustele mittevastavus, ei ole hageja taotlenud tähtaegselt parandamist ja tõendamata on parandamiskulude kandmine. Kuigi kasutusluba väljastati 05.06.2018, on ridaelamuboks kasutuses olnud 2007. aastast. Hageja ei ole tõendanud ridaelamuboksis olnud boileri ja asendatud boileri võimsust ega asjaolu, et mitmeid kodumasinaid ei olnud võimalik koos kasutada. Küttelahendus oli hagejale tehingu tegemisel teada. 2018. aastal teostatud ehitise auditist nähtub, et korterite soe tarbevesi tehakse kahesüsteemsete boileritega, kus kütteperioodil soojendab vett ioonküttekatel läbi boileris olevate spiraaltorustike ja suvel soojendatakse tarbevett elektritennidega. Hageja väide, et elektripaigaldises märgitud boiler nimiväärtusega 1,5 kW pidi kütma nii vesipõrandakütet kui ka tarbevett, ei vasta tõele. Hageja on asendanud boileri õhk-vesi soojuspumbaga, seega on paigaldatud uus küttesüsteem, mis ei ole tingitud lepinguobjekti puudustest. Akende nurkadesse tekkiva hallituse näol ei ole tegemist puuduse või ehitusveaga. Hallitus tekib halva tuulutuse ja selle tõttu, et liigniiskeid aknanurki ei kuivatata. Tõendamata on asjaolu, et hallitus oli olemas ridaelamuboksi üleandmisel. Hageja on hallitusele osundanud alles 22.05.2019. Akende vahetamine ei ole õige meede probleemi lahendamiseks. Keris, külmik ja nõudepesumasin ei ole lepingu osaks. Tõendatud ei ole, et mittevastavused olid olemas üleandmisel. Tegemist oli enam kui 10 aastat vana tehnikaga. Hageja ei saa nõuda katkise tehnika asendamist uue tehnikaga, vaid samaväärse toimiva tehnikaga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. veebruari 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis K. Kampuselt välja K. Laurits-Mištšenko kasuks 1077,23 eurot, sh 977,65 eurot kahjuhüvitis ja 99,58 eurot viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni, ning viivise kahjuhüvitiselt 977,65 eurot alates 24. veebruarist 2021 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostjalt kahjuhüvitise 16 853 eurot väljamõistmiseks. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1650 eurot ning kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1704 eurot, jättis menetluskuludest 94,2% hageja ja 5,8% kostja kanda, tasaarvestas pooltelt vastastikku väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1509,47 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas tegemist VÕS § 222 lg 1 järgse täitmisnõudega, kuna poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt asjade parandamist. 06.03.2019 e-kirjas on hageja teavitanud kostjat puudustest ning märkinud, et on vahetanud saunakerise ja lähiajal vahetab ka muu tehnika, mida ei ole võimalik kasutada. Kostjale anti tähtaeg lahendusettepaneku esitamiseks, mis võis olla üks kolmest kirjas toodud võimalusest. Kostja tegi 21.03.2019 ettepaneku hüvitada hagejale külmiku ja kerise maksumus 500 eurot.
Hageja tegi 09.04.2019 ettepaneku tasuda varjatud puuduste katteks 8573 eurot, mis hõlmab puuduste kõrvaldamist 7500 euro ulatuses ning katkise tehnika väljavahetamise ja ridaelamuboksi seisukorra hindamise kulu. 22.05.2019 esitas hageja kostjale VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude summas 9570,20 eurot. Kirjas on hagis käsitletud puudustest märgitud akende ja aknaümbruste hallitust, probleeme küttesüsteemi (boiler katki kolme kuu pärast), külmkapi ja nõudepesumasinaga. Seega ei saa asja lahendamisel aluseks võtta VÕS § 222 lg-s 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõuet, kuivõrd hageja ei ole esitanud kostjale konkreetseid nõudeid asjade parandamiseks või asendamiseks ega andnud selleks tähtaega, vaid on lepingu täitmise nõuet pidanud üheks võimaluseks probleemi lahendamiseks. Kuna hageja on kostjale kohtueelselt esitanud kahju hüvitamise nõude, tuleb ka hagis esitatud nõue sellisena kvalifitseerida (VÕS § 115). Isegi kui fotodega akendest oleks tõendatud hallituse esinemine, ei ole tegemist varjatud puudusega, sest hoolikal vaatlusel oleks hallitus olnud asja ülevaatusel nähtav. Hageja teavitas kostjat akende hallitusest esmakordselt 06.03.2019 e-kirjas, 04.02.2019 kirjas maaklerile on osundatud vaid külmiku, nõudepesumasina ja kerise puudustele. Seetõttu on võimalik, et niiskust ja hallitust akendel kui puudust asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ei esinenud ning müüja vastutus on välistatud VÕS § 218 lg 1 alusel. Hageja ei ole tõendanud ehitusvea esinemist. Termograafilises uuringus sellist järeldust ei ole. Uuringu teostaja on hageja päringule vastanud, et termoraportis nähtavate soojalekete puhul võib olla tegemist ebakorrektse lengi ja tarindi tihendamisega. Samas kostja esitatud asjatundja arvamusega on tõendatud, et temperatuuride erinevus erinevate materjalide puhul ei ole tavatu ning ainult temperatuuride erinevus on ebapiisav ehitusvea järeldamiseks. Ka ehituse tehnilise ülevaatuse aruandes ei ole tuvastatud konstruktsioonides ehitusvigu ega suuremaid defekte. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja poolt hüvitamisele akende vahetamise kulu 10 853 eurot. Korteriomandi elektripaigaldise voolutugevus ei saa olla varjatud puudus. Nimetatud asjaolu on kajastatud lepingu eseme dokumentatsioonis, millega hageja on müügilepingu p 2.2.3 järgi tutvunud. Elektripaigaldise tööprojekti ja 10.05.2018 elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi kohaselt on elektripaigaldise peakaitsme nimivool liitumispunktis 3 × 16 A. Ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et kostja andis hagejale üle lepingueseme, millel puudus toimiv kütte- ja sooja tarbevee süsteem. Hageja sai korteriomandi valduse 01.02.2019 ehk talvisel ajal, mistõttu oli vajalik kütmine olemasoleva süsteemiga, milleks vastavalt ehitise tehnilise ülevaatuse aruandele oli vesi-põrandaküte elektrilise ioonküttekatla baasil, mis soojendas talvel ka vett. 04.02.2019 maaklerile ja 06.03.2019 kostjale saadetud kirjades ei ole hageja viidanud puudustele elektri- või küttesüsteemis. 22.05.2019 kahju hüvitamise nõudes on viidatud puudusena amprite vähesusele ning märgitud, et boiler läks kolme kuu pärast katki. Hageja vahetas süsteemi 29.07.2019 välja õhk-vesi soojuspumba vastu, mille küttevõimsus on 7,5 kW, koos lisakütte elektritenniga tarbeveeboilerile 10,5 kW. Seega küttesüsteemi asendamisega võimsus ei vähenenud ja toetumine puudusele nimivoolu vähese tugevuse näol ei saa olla aluseks kahjunõudele. Kui küttesüsteemi asendamine oli tingitud boileri katkiminekust, ei ole see puudus kostjale etteheidetav, sest tõendatud ei ole lepingutingimustele mittevastavus riisiko ostjale ülemineku ajal. Arvestades, et tegemist ei olnud uue asjaga, ei saa elektriseadmete toimimise lakkamine aja jooksul olla puudus. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 977,65 eurot, sh saunakeris 159 eurot, nõudepesumasin 331,80 eurot ja külmik 486,85 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras. Hagi tuleb jätta rahuldamata tulevikus tehtava kulutuse – akende vahetamise kulu 10 853 eurot ja küttesüsteemi õhk-vesi soojuspumbaga asendamise kulu 6000 eurot hüvitamise nõuetes.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Laurits-Mištšenko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
23.veebruari 2021 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi 16 853 euro väljamõistmiseks ning jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud, ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsiooniastme menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et VÕS § 222 lg 5 asjas ei kohaldu. 06.03.2019 kirjas nõudis hageja kostjalt puuduste kõrvaldamist. Kostja pole tuginenud sellele, et ta soovib puudusi kõrvaldada; 2) on ridaelamuboksi varjatud puuduseks külmasillad. Hallitus on külmasildade väljendus. Kui hallitus võis olla asja üleandmisel nähtav, siis külmasillad nähtavad ei olnud. Külmasillad tähendavad elamu vähest soojapidavust ja suuri küttekulusid. Külmasildade kahtlus tekkis elamu kasutamise käigus ning leidis kinnitust termograafilise uuringuga. Kuna hageja esitas väite, et külmasildade üheks tunnuseks on hallitus, mis ei teki üleöö ja mis esines asja üleandmise ajal, tuli kohtul võtta seisukoht hallituse esinemise või mitteesinemise kohta. Kohtu järeldus on oletuslik. Hageja tõendas väidet, et elamus on külmasillad, mis on tingitud ehitusveast, hallitusega akende piirkonnas, termoraportiga ja raporti koostaja arvamusega, et tegemist on ehitusveaga, milleks võib olla kas ebakorrektne lengi ja tarindi tihendamine või mõni muu ehitusviga. Kohus tugines üllatuslikult kostja spetsialisti A. Metsmägi arvamusele, mis on esitatud 09.02.2021, s.o pärast eelmenetluse lõppu 01.02.2021, ega põhjendanud, miks ta eelistab ühe spetsialisti arvamust teise omale. Tehnilise ülevaatuse aruanne on koostatud visuaalse hinnangu ja kostja ütluste alusel ning aruande eesmärgiks oli elamule kasutusloa saamine. Seega on loomulik, et varjatud puudusi koheselt ei avastatud; 3) tõendas hageja väidet, et ebapiisava elektrivõimsuse tõttu ei ole elamu otseelektriküttekatel (9 kW) 16 A peakaitsme tingimustes kasutatav koos muude elektritarbijatega, asjaoluga, et vahetas küttesüsteemi õhk-vesi tüüpi küttesüsteemi vastu, elektrivõimsuse kalkulatsiooniga ja OÜ Unielco teatisega, et üheaegselt 9 kW elektrikatlaga pole võimalik kasutada teisi võimsaid elektriseadmeid (pliit, pesumasin, keris), sest see toob kaasa peakaitsme nimivoolu ületamise. Kohus leidis ekslikult, et uus õhk-vesi küttelahendus on veelgi võimsam. Soojuspumba tarbimisvõimsus ei ole võrdeline selle väljundvõimsusega. Soojuspump Atlanti Extensa Duo A.I.8. tarbib internetis kättesaadava info kohaselt 7,5 kW väljundvõimsuse juures 1,84 kW ja tõenäosus, et kogu süsteem töötab maksimumvõimsusel, on olematu. Kohus heidab alusetult hagejale ette, et ta teatas kostjale elektrivõimsuse vähesusest ja sellest, et tarbeveeboiler läks katki, alles 22.05.2019. Kostja pidi olema ja oli teadlik vajaliku elektrivõimsuse puudumisest, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seega ei vabastada hiline teatamine kostjat vastutusest müügilepingu rikkumise eest vastavalt VÕS § 221 lg 1 p-le 2. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et tarbeveeboileri katkiminek oli boileri loomuliku kulumise tagajärg ja tõendatud ei ole lepingutingimustele mittevastavus riisiko ostjale ülemineku ajal. Kui puuduliku elektrivõimsuse juures toimub elektriseadmete iseeneslik väljalülitumine, võivad seadmed kahjustuda. Elektriseadmete iseeneslik väljalülitumine seoses peakaitsme rakendumisega on puudus, mis esines riisiko ostjale ülemineku ajal.
5.K. Kampus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) tuvastas kohus õigesti, et hageja ei ole nõudnud puuduste kõrvaldamist ega järginud VÕS §-s 222 sätestatud korda, mistõttu ei saa olla tegemist VÕS § 222 lg 5 järgse kulutuste hüvitamise nõudega. 06.03.2019 e-kirjas hageja üksnes informeeris kostjat, et kinnisasjal esinevad varjatud puudused, ja palus esitada ettepanekud olukorra lahendamiseks hiljemalt 15.03.2019. Kostja vastas, et ta ei nõustu hageja seisukohtadega varjatud puuduste osas ning tegi kompromissettepaneku tasuda 500 eurot uue külmiku ja saunakerise eest; 2) jättis kohus põhjendatult hageja kahjuhüvitamise nõude rahuldamata, sest hageja pole tõendanud, et väidetava kahju näol oleks tegemist varjatud puudustega. Hageja märkis kondenseerunud niiskuse ja hallituse olemasolu 06.03.2019 e-kirjas ehk 1 kuu 5 päeva peale kinnisasja valduse saamist. Kostja pole hageja eest akende seisukorda varjanud ega saanudki seda teha, sest hageja on kinnisasjaga tutvunud ning akendel olev niiskus või hallitus olnuks koheselt nähtav. Hageja etteheide, et kohus pole tuvastanud, kas hallitus esines kinnisasja üleandmise aja seisuga, pole asjakohane. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hallitus oleks kinnisasja valduse üleandmise seisuga esinenud. Termograafilises uuringus pole järeldust, et kinnisasjal esineksid varjatud puudused. Uuringu läbiviinud isiku subjektiivse arvamuse alusel pole võimalik puudusi tuvastada. Kostja esitatud asjatundja A. Metsmägi arvamusest nähtuvalt ei tõenda termograafiline uuring varjatud puuduste esinemist. Ei saa eeldada, et 15 aastat tagasi ehitusloa saanud hoone oleks ilma energiakadudeta, teatud soojakadude olemasolu on tavapärane ja normaalne ka uuemate hoonete puhul. Olukorras, kus hoone energiamärgis on madalast klassist, ei saa kinnisasi olla energiasäästlik. Kostja esitas A. Metsmägi arvamuse 01.02.2021 ehk kohtu määratud tähtajaks. Kohus pole otsust rajanud tehnilise ülevaatuse aruandele, vaid on tõendeid kogumis hinnates analüüsinud ka aruannet ja leidnud, et nimetatud tõend kinnitab samuti ehitusvigade puudumist; 3) on hageja väited soojuspumba paigaldamise vajaduse osas otsitud, sest kinnisasja elektriühenduse tugevus oli hagejale teada ja tegemist ei saa olla varjatud puudusega. Hageja pole väitnud, et küttesüsteem poleks elamut soojendanud. Peakaitsme liiga madal võimsus ei saa olla käsitletav küttesüsteemi puudusena. Uus küttelahendus pole võimsuse poolest nõrgem varasemast. Väide, et kohus pidanuks ise internetist kontrollima, kui palju elektrit uus lahendus kasutab, on asjakohatu. Tõendid peab esitama menetlusosaline. Uue küttesüsteemi osas kahjunõude rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni. Hageja sai kinnisasja valduse 01.02.2019, kuid teatas kostjale tarbeveeboileri rikkest 22.05.2019 ehk 3 kuud 21 päeva hiljem. Seadme loomuliku ressursi ammendumine ei saa olla varjatud puuduseks. Hageja pidi 12 aastat vana eluaset soetades aru saama, et seadmed on mõnevõrra amortiseerunud ja ta peab tulevikus tegema investeeringuid nende remontimiseks või asendamiseks. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli teadlik, et tarbeveeboileril on midagi viga, ja varjas seda. Hageja on asunud esitama paljasõnalisi spekulatsioone, et tarbeveeboileri purunemise põhjustas probleem elektrivõimsusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 977,65 eurot, viivise kahjuhüvitiselt 977,65 eurot 23.02.2021 seisuga 99,58 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt 977,65 eurot alates 24.02.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
23.veebruari 2021 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
8.Hageja esitas kostja vastu müügilepingust tuleneva kahjuhüvitise nõude. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab hageja tõendama müügilepingu rikkumise, s.t selle, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse olemasolule (VÕS §-d 217, 77) peab hageja tõendama, et puudus või selle ilmnemise põhjustanud omadus esines asjal juba selle üleandmise hetkel. Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et ta juhindub asja lahendamisel TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatud tõendamiskoormisest, on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud selgitamiskohustust.
9.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole ebapiisava elektrivõimsuse tõttu korteriomandi otseelektrikütte katel (9 kW) 16A peakaitsme tingimustes kasutatav koos muude korteriomandi elektritarbijatega. Tegemist on varjatud puudusega ning puuduse tõendamisel tugines hageja elektripaigaldise tööprojektile. Hageja viidatud ning hagiavaldusele lisatud elektripaigaldise tööprojekt on koostatud 2007. a XXXXXXX korteriomandi kohta (I kd, tl 62-64). Vaidlustatud müügilepinguga ostis hageja korteriomandi XXXXXXX (I kd, tl 5). Maakohus nimetatud asjaolule tähelepanu ei pööranud ning lähtus asja lahendamisel sellest, et tegemist on asjakohase tõendiga. Samas nähtub asja materjalidest, et kostja vaidles nimetatud osas hagile vastu. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et tema esitatud elektripaigaldise tööprojekt on koostatud XXXXXXX korteriomandi kohta ning see ei tõenda ebapiisavat elektrivõimsust XXXXXXX korteriomandis. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi täiendavaid tõendeid esitada ning tema arvates saab XXXXXXX korteriomandi kohta 2007. a koostatud elektripaigaldise tööprojektiga tõendada XXXXXXX korteriomandi ebapiisavat elektrivõimsust korteriomandi talle üleandmise ajal 01.02.2019. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja ei soovi ebapiisava elektrivõimsuse kohta täiendavaid tõendeid esitada, siis tuleb väidetava puuduse olemasolu teha kindlaks tõendite alusel, mis esitati asja materjalide juurde maakohtu menetluse käigus. Hageja tuginemine XXXXXXX korteriomandi kohta 2007. a koostatud elektripaigaldise tööprojektile on põhjendamatu ning see ei tõenda XXXXXXX ebapiisavat elektrivõimsust 01.02.2019. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et boiler läks katki kolme kuu pärast (s.o eeldatavasti 2019. a aprillis) ning ta lasi paigaldada uue boileri (õhk-vesi soojuspumba) 2019. a juuli lõpus, samuti on ta asendanud sauna kerise, nõudepesumasina ja külmiku. Samas ei ole hageja tõendanud boileri purunemist, väidetava purunemise põhjust ja selle võimsust, samuti kõlbmatuks muutunud sauna kerise, nõudepesumasina ja külmiku võimsust. Elektripaigaldise ülevaatuse akt (I kd, tl 65) on koostatud 24.10.2019 ning ka see akt ei tõenda ebapiisavat elektrivõimsust korteriomandi hagejale üleandmise ajal. Aktist nähtuvalt on korteris kasutusel elektrikatel nimivõimsusega 9 kW ning selle töötamise ajal ei ole võimalik kasutada võimsaid elektriseadmeid (elektripliit, pesumasin, elektrikeris). Ringkonnakohus märgib, et akti koostamise ajaks oli hageja vahetanud välja nii olemasoleva boileri, kui sauna kerise, nõudepesumasina ja külmiku ning akti koostaja sai lähtuda olemasolevatest hageja paigaldatud elektritarbijate võimsusest. Seega ei tõenda ka 24.10.2019 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse akt seda, kas korteriomandi elektrivõimsus oli ebapiisav 01.02.2019. Hageja ei ole kummutanud kostja väidet, et probleemid elektrivõimsusega on tingitud hageja enda tegevusest, mitte elektrivõimsuse puudusest 01.02.2019.
Kostja esitatud 25.05.2018 elektripaigaldise audit (I kd, tl 201-202) tõendab, et K. Kampusele (kostjale) kuuluvas ridaelamuboksis olev elektripaigaldis vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud korras kasutada. Ringkonnakohtu arvates kinnitab eelnimetatud audit, et ridaelamuboksi (müügilepingu ese) üleandmise ajal oli selles asuv elektripaigaldis korras (vastas kasutusotstarbele). Hageja ei ole nimetatud auditi usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ega sellele vastuväiteid esitanud. Kuna maakohus lähtus XXXXXXX korteriomandi puuduse (selle ebapiisav elektrivõimsus) kindlakstegemisel selle üleandmise ajal hagejale põhjendamatult muu hulgas XXXXXXX korteriomandi kohta 2007. a koostatud elektripaigaldise tööprojektist, siis tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsuse põhjendavast osas välja jätta. Samuti on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja tutvunud müügilepingu p 2.2.3 järgi elektripaigaldise tööprojektiga ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditiga. Müügilepingust ega muudest esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks eelnevalt või lepingu sõlmimisel märgitud dokumente tutvustatud. Nimetatud maakohtu põhjendus tuleb samuti maakohtu põhjendavast osas välja jätta. Maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud korteriomandi ebapiisavat elektrivõimsust talle korteriomandi üleandmise ajal, on õige ning seetõttu jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjalt 6000 euro suuruse kahju (uue õhk-vesi soojuspumba maksumus koos paigaldusega) väljamõistmiseks.
10.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kondenseerub korteriomandi akendele niiskus ja sellest tulenevalt tekib hallitus aknaklaasi äärtesse. Hageja tellitud termograafiline uuring kinnitas temperatuuride erinevust seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures. Tegemist on varjatud puudusega ning selle kõrvaldamiseks on vajalik vahetada kõik aknakomplektid uute vastu. Sellest tulenevalt nõudis hageja kostjalt kahju 10 853 euro väljamõistmist (uute aknakomplektide ning nende paigaldamise ja vanade demonteerimise maksumus). Selleks, et tegemist oleks lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses, oleks hageja pidanud tõendama, et olemasolevad aknakomplektid ei sobi tavapäraseks kasutusotstarbeks ja neid ei saa eesmärgipäraselt kasutada. Selliseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Termograafilise uuringu teinud J. Tepp on 25.10.2019 e-kirjas hagejale kinnitanud, et termoraportist nähtavate soojalekete korral on tegemist ebakorrektse lengi ja tarindi tihendamisega (II kd, tl 10-11). Hageja seisukoht, mille kohaselt lengi ja tarindi ebakorrektse soojustamise kui puuduse kõrvaldamiseks on vajalik vanade aknakomplektide asendamine uutega, ei ole seetõttu tõendatud. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et senises menetluses ei ole hageja tõendanud aknakomplektide mittevastavust tavapäraseks kasutusotstarbeks ning olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik kahjunõuet 10 853 eurot rahuldada. Samuti selgitas ringkonnakohus, et termograafilise uuringu ja J. Tepi e-kirja alusel oleks võimalik külmasildade likvideerimise kulude hüvitamine. Ringkonnakohus viitas ühtlasi vastavale kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 2-17-1937). Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid, kinnitas hageja, et ta nõuab jätkuvalt uute aknakomplektide maksumuse hüvitamist ega soovi täiendavaid tõendeid esitada. Eelneva alusel tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ning lugeda õigeks, et hageja nõue kahju 10 853 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Maakohtu põhjendus, mille kohaselt hallituse esinemist akendel oleks hageja pidanud koheselt märkama ja seetõttu ei ole tegemist varjatud puudusega, on ekslik. Hageja seisukohtade järgi oli puuduseks temperatuuride erinevus seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures ning sellise puuduse tegi kindlaks eriteadmistega isik. Seega oli tegemist varjatud puudusega.
11.Hageja esitas maakohtule kahju hüvitamise nõude (I kd, tl 1). Eelnevalt oli hageja nõudnud kostjalt kahju hüvitamist kohtuväliselt (I kd, tl 16-17). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kahju hüvitamise nõudena ning esitas vastavad põhjendused kohtuotsuse p-s 28. Sellest tulenevalt on arusaamatu hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis ekslikult VÕS § 221 lg 5 (ilmselt pidas hageja silmas VÕS § 222 lg 5) kohaldamata. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et sõltumata hageja nõude kvalifikatsioonist (kas kahju hüvitamise või kulutuste hüvitamise nõue), on hageja kohustuseks tõendada müüdud asja mittevastavus lepingutingimustele ja kahju (kulutuste) suurus, kuna kostja vaidles nõudele vastu.
12.Maakohus pikendas 20.01.2021 kirjaga (II kd, tl 18) lõplike seisukohtade ja dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni 01.02.2021. Kostja esitas lõplikud seisukohad ja tõendid (sh A. Metsmägi arvamuse) 01.02.2021, seega tähtaegselt. Seetõttu on ekslik hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt esitas kostja seisukohad ja tõendid (sh A. Metsmägi arvamuse) 09.02.2021, s.o hilinenult. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis õigustaks asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Seetõttu on põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja kulutanud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja ringkonnakohtu istungil osalemiseks kokku 16 tundi ja 58 minutit. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu suurust (160 eurot), on õigusabikulude suurus kokku 3323,21 eurot. Antud asjas jäävad kostja õigusabikulud hageja kanda ning tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1 märgitust tuleb hagejalt mõista välja kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020 ning tegi otsuse 23.02.2021. Kogu menetluse kestel esindas kostjat vandeadvokaat S. Saks, kelle põhjendatud ajakuluks hindas maakohus 7 tundi ja 25 minutit. Apellatsioonimenetluses esindas kostjat vandeadvokaat A. Pilv (osaliselt ka vandeadvokaat M. Pilv). Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostjat esindas apellatsioonimenetluses teine esindaja, kes pidi tutvuma ka tsiviilasja materjalidega, ei saa esindaja ajakulu olla suurem kui see oli maakohtu menetluses. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostjat esindanud vandeadvokaatide põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses kokku on 7 tundi. Arvestades tunnitasu suurust 160 eurot, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista koos käibemaksuga 1344 (7x160x1,2) eurot. Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2021 määrusega rahuldati osaliselt hageja menetlusabi taotlus ning ta vabastati riigilõivu 650 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv 650 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.