Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 18.06.2021, Tallinn 2-21-111307 PARKIT OÜ hagi Suss OÜ vastu võla nõudes 82,10 eurot Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, 51004 Tartu; e-post: [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige J. B. (e-post: [email protected]); Kostja: Suss OÜ (registrikood 14270039; asukoht Sõpruse pst 209, 13419 Tallinn; e-post: xxxx); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige M. K. (e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja PARKIT OÜ kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.PARKIT OÜ esitas 26.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Suss OÜ 92 euro saamiseks. Kohus tegi 27.04.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.04.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Suss OÜ esitas 27.04.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 29.04.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas PARKIT OÜ ́d 29.04.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.PARKIT OÜ esitas 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi Suss OÜ vastu leppetrahvi 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,30 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 19.05.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-111307 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 19.05.2021 kohtumääruses.
3.Suss OÜ (kostja) esitas 20.05.2021 vastuse hagiavaldusele. Kohus andis 21.05.2021 pöördumises pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 01.06.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 2 päeva jooksul vastaspoole menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 03.06.2021. Samas määruses selgitas kohus, et hageja tõendamiskoormiseks on tõendada need asjaolud, millest lähtuvalt hageja peab ennast vaidlusaluse parkla omanikuks/valdajaks või muuks isikuks, kellel on õigus esitada kostja vastu leppetrahvi tasumise nõue. Samuti peab hageja tõendama, et leppetrahvi esitamise õigus oli hagejal leppetrahvi väljastamise kuupäeval, millal hageja väidete kohaselt kostjale kuuluv sõiduk oli parkimistingimusi rikkudes pargitud aadressil xxxx. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 18.06.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahv 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4,30 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning edasiulatuv viivis. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
5.Kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik. Nimetatud sõiduk oli pargitud Xxxx parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused. Parkimistingimuste kohaselt on parkimine Xxxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud pargitud sõiduki nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad teada, et sisenetakse eraparklasse ja eraparkla omanik on kehtestanud parkimistingimusi. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vatsavalt ettenähtud parkimistingimustele. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 35 eurot.
6.Sõiduki xxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud leppetrahv nr 20440008788, mille koostamise aeg on 16.10.2019.
7.Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv kogusummas 35 eurot on kostja poolt tasumata.
8.Leppetrahv on rahaline kohustus. Kostja on leppetrahvi tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Viivise suurus 13.05.2021 seisuga on 4,30 eurot.
9.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 järgi. Hageja peab maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta sõiduki omaniku või kasutaja kohta andmete saamiseks. Lisaks tuleb tasuda riigilõivu. Kogu asjaajamine, samuti võlgnikule meeldetuletuse saatmine, on seotud ka otsese tööjõukuluga. Hageja on kostjale esitanud kohtuväliselt meeldetuletuse leppetrahvide olemasolu ja nende tasumise vajaduse kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles oma 20.05.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja tõi esile, et hageja ei opereeri Xxxx parklat. Kostja nõustus, et sõiduk xxxx oli pargitud ja pargib tänase päevani Xxxx territooriumil, kuna sõidukit kasutavad Xxxx korteri nr xxxx elanikud J. K. (isikukood xxxx) ja kostja seaduslik esindaja M. K. (isikukood xxxx), kes on elukaaslased ja elavad aadressil Xxxx. Xxxx korter nr xxxx kuulub J. K., mis annab aluse kasutada Xxxx parkla territooriumit tänase päevani. Kostja leiab, et hageja edastas kohtule väärinformatsiooni, kus kirjeldas, et Xxxx parklasse on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Xxxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud pargitud sõiduki nähtaval kohal. Tänasel päeval ei ole Xxxx parklas kehtestatud parkimistingimusi ühegi parkimisoperaatori poolt. Kuivõrd täna ei ole Xxxx parklas parkimistingimusi, on võimatu veenduda, millised parkimistingimused täpselt on või olid, kas hageja väide, et luba peab olema eksponeeritud pargitud sõiduki nähtaval kohal, peab paika.
11.Kuna sõiduk xxxx pargib jätkuvalt igapäevaselt Xxxx parklas, arvab kostja, et hageja esitatud fotod võisid olla tehtud tagantjärele, mil hageja enam parklat aadressil Xxxx ei opereerinud. Kostja kinnitab, et ei ole kordagi leidnud sõiduki xxxx kojamehe vahelt leppetrahvi teatist. Tegemist on kostja koduparklaga. Kostja kahtlustab, et hageja fotod on töödeldud, mille raames kaotasid pildid oma kvaliteedi, kuna mõnes töötlusprogrammis lisati piltide peale tagantjärele punane kuupäev 16.10.2019.
12.Kostja tõi täiendavalt esile, et samas piirkonnas omab hageja igas parklas erinevaid tingimusi, mistõttu on võimatu veenduda, kas hageja parkimistingimused olid samasugused.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Hageja esitas 01.06.2021 enda seisukoha kostja 20.05.2021 hagivastusele. Hageja tõi esile, et 2014. aastal Lasnamäe Linnaosa Valitsus sõlmis Xxxx korteriühistuga kokkuleppe, mille kohaselt valitsus lubas Xxxx korteriühistul kasutada parkimisrajatist asukohaga xxxx kinnistul, suurusega 580 m2. Parkimisrajatise puhastusala piirid ja liikluskorraldusvahendite asukohad on määratletud kokkuleppe lisas. Hooldusala kasutusse andmise eesmärgiks oli korteriühistu liikmete transpordivahendite parkimise korraldamine vastavalt paigaldatud liiklusmärkidele. Selle kokkuleppe kohaselt kehtestas korteriühistu parkimiskorra ja kasutustingimused. Korteriühistu ja hageja vahel oli 2015. aastal sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt teostas hageja liiklemise ja parkimistingimuste täitmise kontrolli aadressil Xxxx. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks tagada aadressil Xxxx kehtestatud parkimiskorra kontrolli, reageerida väljakutsele, kutsuda kehtestatud korra eirajad korrale, sh väljastades hoiatusi ja/või leppetrahve sõidukijuhtidele. Hageja järgis ja täitis tellija/Xxxx korteriühistu ülesandeid parkla opereerimise
eesmärgi läbiviimiseks. Ülesandeid väljastas hagejale Xxxx korteriühistu esindaja, kes tegutseb vastavalt KrtS § 24 lg 1 sätestatule.
14.Parkimisõigust Xxxx korteriühistu parklas ei anna mitte loa olemasolu iseenesest. Parkimisõiguse Xxxx kinnistul annab parkimisloa presenteerimine armatuurlaual. Sõiduki xxxx armatuurlaual ega muul nähtaval kohal ei asu parkimise õigust andvat parkimisluba. Seega oli sõiduk xxxx pargitud parkimisnõudeid rikkudes. Hageja teenuseid parkimise korraldamisel vajati selleks, et tagada soovitud kord, kus korteriühistu territooriumil ei pargiks üle ühe sõiduki korteriühistu ruumi kohta. Seega ei tähenda kostjale väljastatud parkimisluba iseenesest, et kostjal oli õigus parkida sõidukit xxxx Xxxx korteriühistu territooriumil mistahes tingimustel, vaid üksnes juhul, kui kostjaga seotud korteri kohta pargib üksnes üks sõiduk ja see sõiduk on varustatud nähtavale kohale asetatud parkimisloaga. Vastasel juhul ei ole parkimistingimuste täitmist võimalik kontrollida ja korteriühistu poolt soovitud parkimiskorda järgida.
15.Kostja esitas 03.06.2021 seisukoha hageja 01.06.2021 vastusele. Kostja tõi esile, et korteriühistu, andes parkimiskaardi nr 59, ei selgitanud kehtivat parkimiskorda, samuti ei selgitatud seda ka auto teisele kasutajale J. K.. Hageja ja korteriühistu kirjavahetusest näib, et esimees E. S. selgitas kõigile isiklikult parkimise korda. Kostja juhib tähelepanu, et selline sündmus võis aset leida 2. aprillil 2015, kuid sõidukil xxxx tekkis parkimiskaart alles 4 aastat hiljem ehk 20.06.2019, mil toimus sõiduki esmane registreerimine Eestis.
16.Kostja tutvus sõlmitud lepinguga nr 51-06/04, kuid kostja ei tuvastanud lepingus ühtegi punkti, mille kohaselt sai parkimisõigust Xxxx parklas üksnes parkimisloa olemasolul sõiduki armatuurlaual. Google Maps Street View fotod ei sobi tõendiks, sest nende pealt ei ole aru saada, millised parkimistingimused täpselt olid, lisaks on Google Maps Street View fotod tehtud teisel kuupäeval kui 16.10.2019.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
18.Kohus on võtnud kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
19.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõidukit numbrimärgiga xxxx pargitakse Xxxx territooriumil, kuna sõidukit kasutavad Xxxx korteri nr xxxx elanikud J. K. ja kostja seaduslik esindaja M. K., Muuhulgas ei esine pooltel vaidlust asjaolu üle, et Xxxx korteri nr xxxx elanikel, kes eelmainitud sõidukit kasutavad, on olemas kehtiv parkimisluba nr 059.
20.Pooltel esineb erimeelsusi asjaolus, kas hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda, sh selles milline on nimetatud õiguse seaduslik või lepinguline alus. Kostja vaidlustas ka leppetrahvi kättesaamist ja leppetrahvi esiklaasi kojamehe alla paigutamisest tehtud fotode autentsust.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
22.Kohus selgitas 21.05.2021 pöördumises, et tulenevalt kostja vastuväidetest tuleb hagejal tõendada leppetrahvinõude esitamise õigust ja alust. Hageja esitas nimetatud asjaolu tõendamiseks Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2014 korralduse nr 1839-k, mille p 1 kohaselt andis Tallinna Linnavalitsus otsustuskorras Korteriühistule M alates 01.12.2014 kuni 30.11.2019 tasuta kasutusse Tallinna linnale kuuluva xxxx parkimisrajatise (dtl 84). Sama korralduse p 2 järgi tuli parkimisrajatise tasuta kasutusse andmise leping sõlmida Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (parkimisrajatise kasutusse andja) ja Korteriühistu M vahel. Korralduse 2 punkti alapunktides on ettenähtud kasutusse andmise lepingu tüüptingimused: p 2.14 järgi Korteriühistu M kohustub mitte andma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle kolmandatele isikutele, p 2.1.5 kohaselt Korteriühistu M kohustub lubama parkimisrajatise kasutamist ainult korteriühistu liikmetel, p 2.1.2 järgi peab Korteriühistu M tagama parkimisrajatise tähistamise parklana. Nimetatud korraldusele lisatud skeem näeb ette Xxxx parkimiskorralduse, mille liiklusmärgid annavad teada, et nimetatud alal saavad parkida üksnes Xxxx sõidukid.
23.Seega loeb kohus tuvastatuks, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2014 korraldusele nr 1839-k andis Tallinna Linnavalitsus Tallinna linna omandisse kuuluva parkimisala tasuta kasutusse Korteriühistu M liikmetele ning selle lepingu tingimused olid sama korraldusega reguleeritud. Tallinna Linnavalitsus välistas Korteriühistu M õiguse parkimisrajatisega seonduvate lepingujärgsete õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandatele isikutele. Nimetatud korralduse järgi pidi Korteriühistu M täitma parkimisrajatise tasuta kasutusse andmise lepingut iseseisvalt ning korraldama parkimist nii, et see vastaks Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud tingimustele.
24.Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendina ka hageja ja Korteriühistu M sõlmitud Teenuse osutamise lepingu nr 51-06/04 (dtl 89), mille objektiks on Xxxx parklas liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll. Lepingu p 3.2 järgi on hagejast lepingu täitjal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve.
25.Kohtu hinnangul ei võimaldanud Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2014 korralduse nr 1839-k p 2.14 Korteriühistule M õigust parkimiskorraldusega seotud õiguste ja kohustuste lepingujärgseks üleandmiseks 3-ndast isikust hagejale. Seega ei saanud hageja kehtestada Tallinna linna omandisse kuuluval parkimisrajatisel parkimistingimust, mille kohaselt kehtiva parkimisloa olemasolul, kuid selle armatuurlaual eksponeerimata jätmisel, tuleb tasuda 3-ndast isikust hagejale leppetrahvi 35 eurot. Hageja ei esitanud kohtule Tallinna Linnavalitsuse, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse või Korteriühistu M poolt kehtestatud parkimiskorda, mis annaks õiguse nõuda nimetatud rikkumise korral leppetrahvi 35 eurot ning milline nõudeõigus oleks hagejale seaduslikul viisil üle läinud, arvestades Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2014 korralduse nr 1839-k p-s 2.14 ettenähtud keeldu. Kohtu hinnangul ei tõenda Korteriühistu M esimehe saadetud 02.04.2015 e-kiri (dtl 83) sellise parkimistingimuse kehtestamist ja nõudeõiguse õiguspärast üleminekut hagejale. Kohtu hinnangul ei saanuks sellist korda kehtestada ka korteriühistu esimees ainuisikuliselt. Teenuse osutamise lepingu nr 51-06/04 sõlmimise ajal kehtinud KOS § 8 lg 1 sätestas, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Teenuse osutamise lepingu nr 51-06/04 sõlmimise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KOS § 15 lg 3 sätestas, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada
küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 17 lg 1 sätestas, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Kohtu hinnangul parkimistingimuste ehk sisuliselt kasutuskorra kehtestamine Tallinna linna omandisse kuuluval, kuid tasuta korteriühistu kasutusse antud parkimisalal, vajas korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsust, mida pole hageja kohtule esitanud. Samuti puudub tsiviilasja materjalides parkimisrajatise omaniku Tallinna linna või parkimisrajatise kasutusse andja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse luba 3-ndal isikul, sh hagejal, 35 euro suurust leppetrahvi käsitleva parkimistingimuse kehtestamiseks.
26.Hageja põhinõue jääb eeltoodud kaalutlustel rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise ning VÕS §113 1 lg 1 alusel sissenõudmiskulude väljamõistmise eelduseks. Seetõttu jätab kohus hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuded samuti rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sh kas kostja on hageja parkimistingimusi rikkunud ning kas kostja on leppetrahvinõude kätte saanud, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas kostjal menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.