määrus eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-2306 ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 teine lause) Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 12.02.2021 Harju Maakohtule eeltõendamismenetluse avalduse ja 15.03.2021 selle täienduse, milles palus kohustada Facebook Ireland Ltd-d väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Facebooki „Delfi“ veebilehel asuva 8.01.2021 postitatud artikli, Facebooki „Kroonika“ veebilehele asuva 15.01.2021 postitatud artikli, Facebooki „Õhtuleht“ veebilehel asuva 15.01.2021 postitatud artikli ning Facebooki „Elu24“ veebilehel asuva 12.01.2021 postitatud artikli kommenteerimise alale avalduses väljatoodud kommentaarid kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav teave, mh vähemalt kommentaari autori IP-aadress, nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon.
2.Avalduse kohaselt võimaldab Facebook viidatud postituste juures avalikult kommentaaride kirjutamise. Postituste juurde on postitatud kommentaare, mis kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Kuivõrd avaldajale ei ole ebaõigete
väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldanud isikute andmed hagiavalduse esitamiseks teada, nõuab avaldaja kommentaare kirjutanud isikuid tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist. Avaldaja tugineb seejuures TsMS § 244 lõikele 1, sest avaldajal ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldaja poolt nõutud andmed kustuvad elektroonilise side seaduse § 1111 lg 4 järgi ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist. Välismaiste andmete valdajate andmed võivad kustuda oluliselt kiiremini. Veebilehtede pidaja ega telekomiettevõtted ei väljasta andmeid avaldajale, mis on üldtuntud asjaolu. Kehtiv õigus, s.o andmekaitsemäärus, ei luba andmete valdajatel ilma kohtunõudeta isikuandmeid kolmandatele isikutele, sh avaldajale, avaldada. Järelikult saab kostjate andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 21. aprilli 2021 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Maakohtu arvates ei ole eeltõendamismenetluse kohaselt TsMS § 244 alusel võimalik tulevaste menetluste eeldatavate kostjate andmete väljaselgitamine. Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud taotlus ei ole käsitav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt peab hageja hagiavalduses ise märkima menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Seega peab hageja hagiavalduses märkima, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku tuvastamist kohtu poolt või kaasabil.
5.Maakohus leidis, et andmete töötlemise õigust ei saa tuletada TsMS §-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada kommentaatori isikuandmete kaitse ja õiguse eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 41 ja 45). Seaduses kindlaks määratud tingimuste ja menetluskorra puudumine ei saa anda kolmandale isikule ega avalikule võimule tsiviilkohtumenetluses laiemaid volitusi, kui on sätestatud isikuandmete töötlemisele süüteomenetluses.
6.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest (PS) tulenevate õiguste kaitsmise vajadusele (PS § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada). PS § 26 esimese lause kohaselt on aga ka andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Põhiseaduses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja korras ning § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Seega tuleneb ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma seadusliku aluseta.
7.Maakohus nõustus avaldajaga selles, et tal on põhiseadusest ja seadustest tulenev õigus kaitsta oma au ja head nime ning pöörduda nende õiguste kaitsmiseks kohtusse. Selleks saab avaldaja esitada hagi kommentaarid avaldanud internetiportaali vastu (vt nt Riigikohtu
10.06.2009 otsus nr 3-2-1-43-09, p 14). Avalduse kohaselt on kommentaaride avaldajad Delfi, Kroonika, Õhtuleht ja Elu24. Avaldaja nõuet ega selle perspektiivi ei mõjuta see, kas see esitatakse kommentaarid avaldanud ajakirjandusväljaande või ajakirjandusväljaande internetiportaali lehel kommentaari postitanud isiku vastu. Samuti on avaldajal võimalik pöörduda õiguste rikkumisele tähelepanu juhtimiseks nii ajakirjandusväljaande kui platvormi pidaja, s.o Facebook Ireland Ltd. poole kommentaaride kõrvaldamiseks. Seega on avaldajal olemas oma õiguste kaitsmise võimalused. Samuti on avaldaja ise oma avalduses identifitseerinud isikud, kes tema hinnangul au ja head nime riivavad kommentaarid on postitanud, tuues esile nende nimed. Seega isegi juhul, kui TsMS § 244 võimaldaks avaldaja taotlust menetleda, ei ole avaldaja millegagi põhjendanud oma huvi eeltõendamismenetluse algatamise vastu olukorras, kus talle on teada nii andmed avaldanud väljaanded kui ka andmed postitanud isikute nimed.
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldust isikute tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas vähemalt kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas 5.04.2021 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu seisukoht vastuolus seadusandja eesmärgi ning varasema kohtupraktikaga. Maakohus ei ole avaldajalt nõudnud nende asjaolude täpsustamist, mille alusel kohus eeltõendamismenetluse algatamata jättis. TsMS § 244 lg 1 võimaldab selliste tõendite kogumist, mis aitavad avaldajal välja selgitada vastaspoole isikuandmed ja sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Lõige reguleerib küll eeskätt ekspertiisi määramise tingimusi, kuid praktikas on kohtud laiendanud sellest tulenevat võimalust ka muudele menetlustoimingutele ning ka lõikes nimetamata menetlustoimingutele ja asjaoludele. Selleks on ka loogiline põhjus, kuna TsMS-s puudub mistahes muu või sobivam abinõu selleks, et avaldajal oleks võimalik välja selgitada vajaminev info, et hinnata hagiavalduse esitamise vajalikkust.
11.Kohtupraktika kohaselt võib kommentaaride avaldajaks olla selle internetiportaali omanik, kus kommentaarid avaldati, või kommentaari vahetu koostaja. Delfi, Kroonika, Õhtuleht ega Elu24 ei oma internetiportaali facebook.com ega saa olla vahetult koostanud viidatud kommentaare, kuivõrd tegemist on juriidiliste isikutega. Järelikult ei saa neid lugeda kommentaaride avaldajateks nagu leidis maakohus. Andmetöötleja ei esita andmekaitsereeglite tõttu andmeid otse avaldajale. See tähendab, et avaldaja peaks andmete saamiseks igal juhul pöörduma kohtu poole. Kohtumenetlus aga ise võtaks juba niivõrd kaua aega, et selleks ajaks on andmed kustutatud. Selle tagajärjel aga jääks avaldaja õigused kaitseta, kuna ta ei saaks mitte kunagi kostja(te) vastu hagiavaldust esitada. Avalikul võimul ei saa olla õigust sundida isikut kasutama oma õiguste kaitsmiseks mingit teatud kindlat meetodit ning loobuma teistest õiguskaitsevahenditest, mis isikul seadusest tulenevalt olemas on. Seda eriti olukorras, kus see õiguskaitsevahend, mida avaldaja maakohtu suuniste järgi praegusel juhul kasutama peaks (hagiavalduse esitamine Facebook Ireland Ltd vastu) tooks endaga kaasa väga suured kulud.
12.Andmete väljastamine ei rikuks kommentaaride autorite isikuandmete kaitse õiguseid. Kuivõrd avaldaja au ja hea nimi on põhiseadusega kaitstud ning ühtlasi on põhiseadusega tagatud avaldaja õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse, siis on selle tarbeks andmete väljastamine selgelt seotud avalikes huvides oleva ülesande täitmisega ning vastutava töötleja avaliku võimu teostamisega. Isikul, kes rikub teise inimese põhiseaduslikku õigust aule ja heale nimele, ei saa mõistlikult olla õigustatud ootust, et seadus kaitseb teda selle eest, et ta oma rikkumise eest vastutama peaks. Täiendavalt on maakohtu seisukoht isikuandmete kaitse kohta vastuolus maakohtu enda väitega, nagu oleksid avaldajale kommentaaride autorite isikud juba teada. Kui avaldajale oleksid kommentaaride autorite isikud juba teada, siis ei saaks nende andmete avaldajale väljastamine kuidagi rikkuda nende isikute õigust isikuandmete kaitsele, sest tegemist oleks andmetega, mis oleksid avaldajal juba olemas. Need kaks seisukohta on üksteist välistavad, kuid maakohus on oma määruses neile mõlemale tuginenud. Samas ei ole maakohtu seisukoht selle kohta ka õige, et avaldajale on teada kommentaarid koostanud isikud. Kõik postitused ei ole postitatud isikunimede alt, nt „N“, „L“ ja „M“. Lisaks on igaühel võimalik luua Facebooki kasutaja põhimõtteliselt ükskõik mis nimega, mistõttu ei saa avaldajal mingit kindlust olla, et Facebooki kasutajanimi ühtib selle kasutaja isikunimega. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659, § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lg 4 järgi on õiguslik huvi TsMS § 244 lg-s 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
16.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja käesoleval juhul välja toonud, et esineb oht kostja andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsMS § 244 lg 3 p-d 1-3 ei sätesta expressis verbis, et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul, et kohtul on absoluutne keeldumisõigus nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks esitatud eeltõendamismenetluse avalduse menetlusse võtmisest.
17.PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohus on selgitanud, et isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega.
(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Taotleja on selgitanud, et vajab kostja andmete kindlakstegemist, kuna andmete selgumisel saab esitada hagi kostja vastu ning tal on õigus nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.
18.PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ettenähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008 otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 41). Samuti on Riigikohus leidnud, et põhiseadus ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2002 määrus asjas nr 3-3-1-2-02, p 1).
19.Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et kohus saab käesoleval juhul tõlgendada kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Samal seisukohal oli Tallinna Ringkonnakohus 14.05.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-21-4217, p-s 21. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul soovib taotleja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles selge tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja isiku kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja isiku kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul kaitstud taotleja põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele (Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13636, p 39-40).
20.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, mille käigus tuleb maakohtul tähelepanu pöörata ka taotluse eesmärgile. Seda esiteks põhjusel, et seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluse käigus tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks. Kohus menetleb TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses ettenähtud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on kohus seotud ülesandega hinnata hagi menetlusse võtmise otsustamisel selle õiguslikku perspektiivikust. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel.
21.Täiendavalt on kirjeldatud hindamine vajalik identifitseeritava kostja isiku isikuandmete kaitseks. Kui kohus eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et avaldajal
ei ole taotluse eesmärgina nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus põhjendatud.
22.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.