Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt pargiti sõidukit NISSAN QASHQAI (VIN: xxx) numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Nimetatud Sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 20.01.2017 kostja. Hageja tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit on pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hagiavalduse esemeks on 2 tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 60 (2x30) eurot, so 16.02.2018 Mere pst 6/8, leppetrahvinumber 1201 6021 8204 2535 summas 30 eurot ja 16.07.2018 Mahtra, leppetrahvinumber 0691 6071 8115 7419 summas 30 eurot. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hageja tegi kohtueelselt kõik mõistliku, et kostjale tuletada kohustuse täitmist meelde, saates kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile tähitud kirja, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi võla 60 eurot ja võla sissenõudekulud 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõustub täielikult 16.07.2018 väljastatud leppetrahvi tasumisega summas 30 eurot. Kostja ei nõustu 16.02.2018 väljastatud leppetrahvi tasumisega summas 30 eurot põhjusel, et nõue on aegunud. Lisaks ei nõustu kostja tasuma sissenõudmiskulusid summas 15 eurot ega menetluskulusid summas 95 eurot põhjusel, et hageja ei olnud hagi esitamisele eelnevalt kostjat tekkinud võlgnevustest teavitanud ning hageja ei nõustunud kompromissiga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle selle üle, et kostja on Sõiduki NISSAN QASHQAI numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja (dtl 54-59). On tuvastatud ning puudub vaidlus,

et nimetatud Sõidukit pargiti Tallinnas 16.02.2018 xxx ja 16.07.2018 Mahtra tn hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimuste rikkumisega, mille kohta vormistas hageja kostjale kaks leppetrahvinõuet kogusummas 60 eurot, so 2x30 (dtl 31-53). Kostja on vastuses nõustunud 16.07.2018 väljastatud leppetrahviga summas 30 eurot, kuid ei ole nõustunud 16.02.2018 väljastatud leppetrahvinõudega, leides, et nõue on aegunud. Seega võtab kohus seisukoha esmalt nõude aegumise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud parkimislepingud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 16.02.2018 leppetrahvinõudest nähtuvalt tuli see tasuda hiljemalt 02.03.2018. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 03.03.2018 ning nõue aegunuks 03.03.2021. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja kostja vastu käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.01.2021, so enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 16.02.2018 leppetrahvinõude osas aegunud. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud Tallinnas 16.02.2018 xxx ja 16.07.2018 Mahtra tn hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Vaidlust ei ole, et nimetatud aadressidel opereerib parkimist hageja. Tuvastatud on, et seoses kostjale kuuluva sõiduki parkimisega oli jäetud maksmata parkimistasu, mille tõttu koostas hageja sõiduki omanikule/kasutajale 16.02.2018 leppetrahvi numbriga 1201 6021 8204 2535 summas 30 eurot ja 16.07.2018 leppetrahvi numbriga 0691 6071 8115 7419 summas 30 eurot (dtl 31-45). VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostja, sisenedes sõidukiga hageja hallatavatessse parklatesse Mere pst 6/8 (EP6, 1007,1006), Tallinn ja Mahtra (EP89, 1110), Tallinn, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud tingimustel. Hageja poolt opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja on esitanud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes (dtl 46-53). Seega pidi kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks Sõiduki parkimise näol. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kuna kostja sisenes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse ja parkis seal ilma parkimistasu maksmata, oli hageja õigustatud nõudma kostjalt parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi tasumist. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja leppetrahvinõue kogusummas 60 eurot põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hagi kohaselt kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus saatis hageja Transpordiametile päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostas päringu Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Andmete päringud olid tasulised. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot, võttes arvesse, et hageja on teostanud kostja isiku teadasaamiseks

tasulisi päringuid. On veenev, et hagejal ei oleks leppetrahvide sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi nõude 60 eurot ja võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja märgib, et ei ole nõus menetluskulusid summas 95 eurot tasuma põhjusel, et hageja ei olnud hagi esitamisele eelnevalt kostjat tekkinud võlgnevustest teavitanud ning hageja ei nõustunud kompromissiga. Hageja märgib, et pöördus enne hagimenetlust kostja poole kompromissettepanekuga, millest kostja loobus, nõustudes maksma ainult põhinõude. Kohus, võttes arvesse, et hagi kuulub rahuldamisele, jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja tunnistas kostja nõuet osaliselt, puudub alus teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. On tõendatud, et hageja jättis leppetrahvinõuded sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 37 ja 45). Lisaks saatis hageja kohtueelselt nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 60-62). Kohus märgib, et tulenevalt rahvastikuregistri seaduse §-st 98 vastutab isikuandmete õigsuse eest rahvastikuregistris isik. Seega on hageja teinud kohtueelselt kõik mõistliku, et kostjat nõudest teavitada. Kostja ei tasunud kohtueelselt hagejale võlgnevust, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Asjaolu, et pooled ei jõudnud kohtueelselt kompromissile, ei anna alust jätta menetluskulusid käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi kohaselt on hageja menetluskulud 95 eurot. Hageja märgib, et on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Käesoleva asja hind oli 75 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist, on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Hageja ei ole hagis täpsustanud, milles seisneb ülejäänud 20 eurot menetluskulu. Võttes arvesse, et hagejat esindas hagimenetluses enda töötaja, puudub TsMS § 175 lg-st 2 tulenevalt alus välja mõista nimetatud kulu lepingulise esindaja kuluna hagimenetluses. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu

kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesoleval juhul läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas kokku 95 eurot, so 75+20, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 95 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.