Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

XXXXXXXXXXXX

korteriühistu (korteriühistu) kindlustus (Avor Kindlustusmaakler OÜ/ADB Gjensidige Eesti filiaal, varakindlustuse poliis nr XXXXXXXXXXXX, vastutuskindlustuse poliis nr XXXXXXXXXXXX). Korteriühistul on sõlmitud haldusleping Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga (Kvatro), kelle haldur Ragnar Paenurk viibis veeavarii toimumise päeval kortermajas kohapeal ning kinnitas, et puudutatud isikule kuuluva korteri põrandal oli vesi, mida puudutatud isik asus rätikutega kuivatama. Kohapeal viibinud Kvatro tehnik Tõnis Meier tuvastas, et survevoolik on lõhkenud. Puudutatud isikule näidati survevooliku purunemise veelekke asukohta ning et lõhkes painduv survevoolik vannitoas. Tehniku hinnangul oli veelekke põhjus see, et külmavee sisendi kuulkraan oli puudutatud isiku poolt lõplikult sulgemata, mille tagajärjel oli korteri WC- ja vannitoapoolne veesüsteem külmavee surve all. Selle tulemusel lõhkes omaniku poolt suletud painduv survevoolik. Tehnik sulges üldveekraani, lasi WC-poolses veesüsteemis oleva vee ja surve välja, eemaldas puudutatud isikule kuuluva katkise külmaveemõõturi koos selle ühenduse liidesega, eemaldas lõplikult sulgemata vana kuulkraani, paigaldas uue kuulkraani ja sulges täielikult külma vee pealevoolu korterisse, kuna korter seisis tühjana. Halduri sõnul on ülejäänud majas kogu veetorustik vahetatud ning puudutatud isiku korteris on torud vahetamata suure tõenäosusega seetõttu, et puudutatud isik ei lasknud tehnikuid korterisse sisse. Puudutatud isikule esitatud kommunaalteenuste arvel on välja toodud ka tööd puudutatud isiku korteris 69 eurot survevooliku parandamise eest (Kvatro tööde akt nr 92035). Arve on puudutatud isiku poolt korteriühistule ilma vastuväideteta tasutud. Seega on puudutatud isik tunnistanud ja omaks võtnud, et tema korteris lõhkes survevoolik, mille tagajärjel on tekkinud veekahju. Puudutatud isiku esitatud OÜ T.I.SAN akt on koostatud peale veeavarii toimumist. Avaldaja hinnangul on sündmuskohta teadlikult muudetud, veemõõtur on tagasi paigaldatud koos uue veetoruga, külma vee sissevoolu on üritatud taastada. OÜ T.I.SAN asjatundja arvamus on puudulikult vormistatud, sest aktis puudub kuupäev ja kellaaeg, millal tehnik olukorda fikseerimas käis, samuti ei ole aktil numbrit.

Kortermajas on vahetatud kõik torud, kuid puudutatud isikule kuuluvas korteris jäi remont arusaamatutel põhjustel tegemata. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et ta ei lubanud tehnikuid torude vahetamiseks korterisse. Torud vahetati enne Kvatro halduri Ragnar Paenurga tööle asumist, mistõttu ei ole tema väide usaldusväärne. Ei ole teada, millal puudutatud isikuga tööde tegemiseks ühendust võeti, millal pidid tööd toimuma ja keda konkreetselt puudutatud isik korterisse ei lubanud. Kuna puuduvad tõendid avaldaja väite kinnitamiseks, siis ei saa sellise väitega arvestada. Kui vajalikud remonttööd oleksid õigeaegselt tehtud, oleks veekahju saanud vältida. Puudutatud isiku sõnul puudus talle kuuluvas korteris vee tarbimine, veeuputuse korral oleks veenäit muutunud. OÜ T.I.SAN asjatundja arvamuse kohaselt oli kuulkraan korras ja selle kaudu ei saanud vesi edasi voolata. Kommunaalteenuste arvetelt nähtub, et WC-s ja vannitoas puudus külma vee tarbimine, tarbimine toimus ainult köögis. Puudutatud isik ei saanud vett kasutada, kuivõrd korteriühistu ei olnud torusid vahetanud. Avarii on seotud korteriühistu tegevusetusega, sest korteriühistu oli teadlik, et torud on vahetamata, aga ei teinud torude vahetamiseks midagi. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi piires oleva kaasomandi või eriomandi esemega.

MAAKOHTU LAHEND

3

Samuti ei tõenda puudutatud isiku esitatud OÜ T.I.SAN akt (dtl 76) seda, et vaidlusalust veeavariid korteris nr 30 üldse ei toimunud või et kahju tekkis muul viisil kui survevooliku lõhkemisest. Puudutatud isik on ise kohtuistungil selgitanud, et vastav akt telliti päevi pärast veeavariid. Maakohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et survevooliku lõhkemise tagajärjel tekkis veeleke ja kahjustada said mitmed korterid. Puudutatud isik selgitas ise kohtuistungil, et vannituba oli vett täis ja ta kuivatas rätikuga vannitoa põrandat. Järelikult ei ole usutav ega tõendatud puudutatud isiku väide, et korteris oli vesi kinni keeratud, puudus tarbimine ning kahju ei tekkinud korteris nr 30 lõhkenud survevoolikust. Maakohus leidis, et puudutatud isik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida survevoolik töökorras selliselt, et see ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Seega vastutab puudutatud isik korteri nr 30 omanikuna survevooliku lõhkemise tõttu avaldajale tekkinud kahju eest ehk kahju ja teo vahel esineb põhjuslik seos. Seega luges maakohus tõendatuks, et 28. augustil 2023 lõhkes korteris nr 30 survevoolik, mille tõttu sai kahjustada avaldaja korteris olnud vallasvara, st vannitoa seina-peegelkapp valgustusega, kraanikausialune kapp, WC seinakapp ja magamistoas olev riidekapp. Puudutatud isiku õigusvastase teona saab käsitleda survevooliku korrashoiu kohustuse rikkumist. Sellist tegu saab käsitleda käibes vajaliku hoole järgimata jätmisena, mis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-le 3 on üks süü vorm. Puudutatud isiku rikkumine ei ole vabandatav. Seega on puudutatud isikult kahju hüvitamise nõudmise eeldused täidetud. Maakohtu hinnangul tõendas avaldaja kahju tekkimise 687 euro 33 sendi ulatuses (Depo arve 232 eurot 24 senti (dtl 7), Enjoylife arve 68 eurot 99 senti (dtl 9), Jysk arve 386 eurot 10 senti (dtl 8)). Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et tal ei ole kahju suurusele vastuväiteid. Avaldaja nõutav kahjuhüvitis on VÕS § 127 lg 1 järgi eesmärgipärane. Tekkinud kahju puhul on tegemist asja soetamise kuludega VÕS § 132 lg 1 mõttes. Uute samaväärsete asjade soetamise kulud luges maakohus mõistlikeks ja põhjendatuks ning mõistis need puudutatud isikult välja. Avaldaja menetluskulud 125 eurot (riigilõiv) jäid puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Pildid vooliku kohta ilmusid veebruaris. Tuvastamata on see, millal ja kus on pilt väidetava vooliku kohta tehtud. Ei ole selge, kas voolik pärineb korterist nr 30 ja kui pärineb, siis see avariiga kindlasti seotud ei ole. Kui pilt tehti avarii toimumise päeval, siis miks on aktis fikseeritud tööks külma vee kuulkraani vahetus ja materjaliks märgitud 1 tükk (vt materjali kogus), kuid Kvatro loogika järgi pidi olema vähemalt 2 tükki (voolik + kuulkraan). Maakohtu järeldused põhinevad ainult Kvatro arvamusel. Puudutatud isik sai 2. oktoobril 2024 teada, et korteri nr 24 on kindlustanud Kvatro Kinnisvarahoolduse OÜ. Seega Kvatro ei saa olla selle juhtumi lahendamisel sõltumatu isik. Puudutatud isik ei ole kahjuga seotud, sest korteris puudus vee tarbimine ja esialgne kuulkraan oli kinni keeratud ja korras. Maakohtu määrusest ei tulene, miks kohus ei ole arvestanud arvega nr 308264030. Veenäit 2023. a augusti alguses oli 840 m3 ja perioodi lõpus ehk 2023. a augusti lõpus oli samuti 840 m3, seega oli külmavee kulu 0 m3. See ei oleks võimalik, kui veeavarii põhjustas survevoolik, mis asus pärast veemõõtjat. Vesi jõuab voolikusse ainult veemõõturi kaudu. Sellest tulenevalt on ainuke järeldus see, et veelekke koht oli enne veemõõtjat ja enne esialgset kuulkraani ja sellisel juhul oli veevoolu peatamiseks vaja püstaku kraan (mis asus keldris) kinni keerata. Samas survevooliku vahetamiseks oleks piisanud olemasoleva kraani kinni panemisest, mis niigi oli kinni. Puudutatud isik tõendas OÜ T.I.SAN arvamusega ja Kvatro aktiga, et pärast kuulkraani (mis oli enne avariid) olid kõik voolikud ja torud ning seadmed kuivad ja veeavarii sai alguse katkise toru tõttu, mis asus enne esialgset kuulkraani ja veemõõturit. Tekkinud kahju eest vastutab korteriühistu, sest õigeaegselt on puudutatud isiku korteris jäänud torud välja vahetamata. Maakohus ei arvestanud sellega, et puudutatud isik ei saanud vett korteris kasutada, sest vannitoa ja WC torustikku ei olnud korteriühistu vahetanud. Puudutatud isik pani vee kinni, kuni korteriühistu poolt remondi tegemiseni ning ei kasutanud WC torustikku. Puudutatud isik ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1. Puudutatud isik ei ole kaasomandi eset lõhkunud või rikkunud ja ta on täitnud oma kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Maakler R.R. jõudis koos Kvatro halduri ja tehnikuga esimestena puudutatud isiku korterisse ja saab kinnitada, et avarii oli WC-s, torumees toimetas WC-s. Vesi oli WC-s ja koridoris ning voolikust ei olnud juttugi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

puudutatud isiku korter oli tühi, müügis, kapitaalremonti vajav ja uue survevooliku paigalduse vajadust polnud. Korteris oleva katkise külmaveemõõturi tagasi paigaldamist ei pidanud tehnik vajalikuks, kuna külma vee sissevool sai lõplikult suletud uue paigaldatud kuulkraaniga. Sanitaartehniliste tööde tegemise lõpus jäeti tunnistajate juuresolekul WC põrandale maha võetud mittetöötav veemõõtja koos sellega ühenduses olnud vana metallist liidesega. WC-s veeleket ei toimunud, WC-sse paigaldati ainult uus kuulkraan ilma kraani avamise võimaluseta. Kvatro tööde aktis on ka kirjas tehtud töödena lekkekoha tuvastamine ja korteris nr 30 külmavee kuulkraani vahetus. WC-s külmavee sisendi kuulkraani ei olnud puudutatud isik lõpuni sulgenud, mille tagajärjel oli vannitoapoolne veesüsteem külma vee surve all ja selle tulemusel lõhkes pimendatud ehk omaniku suletud painduv survevoolik, mis oli arvatavasti mõeldud pesumasina ühenduse jaoks. Lõhkenud survevoolik oli viidud WC-st läbi seina vannituppa. Survevoolik kuulub korteri omanikule, mida peab kontrollima ja korras hoidma korteri omanik ehk puudutatud isik. Korteriühistu ei vastuta korteris nr 30 oleva survevooliku lõhkemise eest, mis oli viidud WC-st läbi seina vannituppa. Kvatro haldur tegi pildid lõhkenud survevoolikust sündmuskohal. Kvatro tehnik on alati kohustatud paigaldama avarii väljakutsetel uued kuulkraanid, mitte roostes ja katkiseid. Uue kuulkraani paigalduse ja lõplikult külma vee sulgemise järgselt jättiski tehnik kogu WC-poti paagi ja vannitoa süsteemi veest tühjaks. Puudutatud isiku pildistatud mittetöötava veemõõturi liidese metalldetail, mis jäeti sanitaartehniliste tööde tegemise lõpus korteri nr 30 WC põrandale, ei ole kuidagi seotud 28. augustil 2023 toimunud veeavarii lekkekohaga. Puudutatud isiku esitatud nõudedokument ei ole seotud avaldaja nõudega. Kvatro on korteriühistule lepinguline partner halduslepingu nr 82/2019 järgi, kes ei sõlmi korteriomanikega kindlustuslepinguid. Huvide konflikti Kvatro ja korteriühistu vahel ei ole. Korteriühistul oli kooskõlas juhatuse otsusega sõlmitud kindlustuslepingud ADB Gjensidige Eesti filiaaliga (kindlustuspoliisid nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX koos välis- ja korterite siseviimistlusega), milles ei olnud korterite vallasvara kindlustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6

asjaolu, et WC loputuskast, voolikud ja torud ning seadmed, mis asusid pärast kuulkraani, olid OÜ T.I.SAN ülevaatuse ajal kuivad. Tunnistaja R.R. selgitas ringkonnakohtu istungil järgmist: „Kraane ma ei proovinud, aga kui ma korteri müüki võtsin, näitas puudutatud isik korteri ette, ja proovis ka kraane: kõik kraanid olid kinni.“ (dtl 342). Puudutatud isiku korter oli alates 2023. a suvest müügis (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 342) ja puudutatud isiku esindaja väitel käis korterit selle aja jooksul vaatamas palju inimesi (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 344). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa OÜ T.I.SAN arvamusega, pildiga WC-st enne avariid (dtl 310) ega maakler R.R. ütlustega, et ka suvel 2023 oli WC loputuskast tühi, tõendada seda, kui hästi oli esialgne kuulkraan õnnetuse ajal kinni keeratud. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et kuulkraan oli õnnetuse ajal kinni keeratud. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et puudutatud isiku vannitoas oli survevoolik, mis ei olnud ühegi seadmega ühendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja esitatud pildid on tehtud puudutatud isiku vannitoa põrandal olnud survevoolikust. Lisaks väidab avaldaja, et tegemist oli suletud survevoolikuga, ja puudutatud isik väidab, et survevoolik oli lahti (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 343). Ringkonnakohtule nähtub avaldaja esitatud piltidelt (dtl 101 jj), et sellel olev survevoolik on halvas seisukorras ja katkine. Puudutatud isik ja tema esindaja on ringkonnakohtu istungil märkinud, et ei saa kinnitada, et avaldaja esitatud piltidel oleks puudutatud isiku vannituba ja seal asunud survevoolik. Puudutatud isiku esindaja märkis, et kui pilt oleks tehtud avarii ajal, oleks põrand märg. Kuna põrand on kuiv, siis ei saa puudutatud isik kinnitada, et see pilt on tema korteris tehtud (dtl 344). Muu hulgas on puudutatud isik tuginenud sellele, et pole teada avaldaja esitatud piltide tegemise aeg. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vastuväited avaldaja esitatud piltidele veenvad. Olukorras, kus puudutatud isik väidab, et vannitoas vett ei olnud, on arusaamatu, kuidas saab puudutatud isik kinnitada seda, et pildid on tehtud just puudutatud isiku korteri vannitoas üksnes siis, kui piltidelt nähtuks märg põrand. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud põhjendatult esitatud piltidest. Alust jätta neid arvestamata puudutatud isiku vastuoluliste vastuväidete tõttu ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Kuivõrd saab tuvastada, et nimetatud pildid on tehtud puudutatud isiku vannitoas ja sellel asub vaidlusalune survevoolik, ei ole alust asuda seisukohale, et pildid on tehtud mingil muul ajal kui vahetult pärast veeavariid. Seda, et pildistamise ajal ei nähtu vahetult survevooliku juures vett, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Puudutatud isik ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaks ümber või tõendaks vannitoas õnnetuse ajal olnud survevooliku seisukorda. Asjaolu, et avaldaja esitas pildid survevoolikust alles veebruaris 2024 (dtl 99), ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline. Olukorras, kus survevoolik ei ole ühegi seadmega ühendatud ja külma vee pealevool WC-sse ja vannituppa, sh survevoolikusse, on reguleeritav vaid ühest kuulkraanist, ei ole eluliselt usutav ka puudutatud isiku väide, et survevoolik ei olnud suletud. Vastasel juhul oleks vesi veevoolu igakordsel avamisel survevooliku kaudu välja jooksnud. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et sulgemata survevoolikust tuleva vee äravool oli nõuetekohaselt tagatud, st et väljavoolust ei saa tekkida kolmandatele isikutele kahju. Üldteada asjaoluks loeb ringkonnakohus seda, et korteriomanikul tuleb survevooliku seisukorda regulaarselt kontrollida ja kulumise või korrodeerumise korral voolik kohe välja vahetada. Mh nähtub ringkonnakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud maakler R.R. ütlustest, et survevoolikule kui veeavarii tekkepõhjusele juhiti veeavarii likvideerimise ajal ka maakleri tähelepanu. Tunnistaja R.R. selgitas ringkonnakohtu istungil järgmist: „Mingil hetkel üks neist – vist haldur – kutsus mind vannituppa ja näitas voolikut, sest ta arvas, et vesi on sealt tulnud.“ /---/ „Ragnar Paenurk näitas mulle voolikut. Tema hinnangul sai leke sealt alguse. Ma ei mäleta, kas voolik oli katki.“ (dtl 342). Seega on ekslik puudutatud isiku väide määruskaebuses, et R.R. kinnitab, et voolikust ei olnud juttugi (dtl 308). Tunnistaja R.R. märkis istungil mh seda, et „Haldur ja torumees läksid nii WC-sse kui vannituppa tegutsema.“/.../ „Mina olin koridoris, kui haldur ja torumees WC-s ja vannitoas toimetasid.“/ 8

.../ „Torumees hakkas seejärel WC-s vahetama mingit toruühendust: võttis vana ära ja asendas uuega.“ (dtl 342). Seega on ekslik puudutatud isiku väide määruskaebuses, et R.R. kinnitab, et torumees toimetas vaid WC-s (dtl 308), kuna ringkonnakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et torumees toimetas nii WC-s kui ka vannitoas. Lisaks leiab ringkonnakohus, et tunnistaja R.R. ütlustega ei saa lugeda ümber lükatuks avaldaja väidet ja esitatud tõendite alusel maakohtu tuvastatut, et puudutatud isiku vannitoas oli vesi. Tunnistaja R.R. andis ringkonnakohtu istungil järgmisi ütlusi: “Mingi hetk haldur ja torumees lahkusid ning korteriomanik jäi koridori kuivatama. Ma ei mäleta, kas ta ka vannitoas kuivatas.” (dtl 342). „Minu mälu järgi vannitoas vett põrandal ei olnud, aga koridoris küll. (dtl 342) /---/ „Esikus oli suur loik ja vannitoas oli pigem kuiv. Täpselt ma ei mäleta.“ (dtl 343). Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et ta ei mäleta, mis olukord vannitoas tegelikult oli.

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.