Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 Nõudeõigus OÜ, registrikood 12659997, Punane 16, Tallinn Hageja 2 Õigusbüroo Tulemus OÜ, registrikood 12519084, Punane 16, tallinn Hageja 3 Go Collect OÜ, Punane 16, Tallinn, registrikood 12659885 Hagejate lepinguline esindaja advokaat Eva Arumets Kostja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), registrikood 12265666, Heltermaa mnt 11-2, Kärdla 92414 Pankrotitoimkonna esimees Olle Koop Lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Pankrotihaldur Toomas Saarma
Kohtuistungi aeg
10. mai 2021.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 22.03.2021.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Hagejate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabi kulud summas 850,50 eurot, mis jäävad hagejate kanda.
3.Kohtuotsus edastada menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue
1.Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks 22.03.2021.a. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus. Hagejad märgivad hagiavalduse p 1.6., et vaidlusalusel võlausaldajate üldkoosolekul ei ole korrektselt määratud võlausaldaja hääled, mis on toonud kaasa võlausaldajate otsuse mittevastavuse seadusele ning selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ja võlausaldajate üldiseid huve. Hagejad leiavad, et hagi esitamise aluseks on PankrS § 83 lg 1.
2.Kompromissi kinnitamisel tuleb võlausaldaja AS SEB Pank nõudena arvestada vaid tegelikult laenulepingute alusel väljamakstud summadega. Seega ei ole AS SEB Pank õigustatud hääletama häälte alusel, mis tulenevad laenu- ja garantiilepingutest. Olukord, kus võlausaldaja sai hääled nii laenu- kui garantiilepingute alusel, tõi kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse.
3.AS SEB Pank pandiga tagatud nõudeid ei ole maha arvatud kompromissettepaneku häälte määramisel. AS SEB Pank nõude aluseks on laenulepingust tulenevad kohustused summas 3 024 405,57 eurot, mis on täielikult tagatud hüpoteegiga summas 3 959 965,74 eurot. Kinnisasjade turuväärtus koormatiseta on 1 970 000 eurot. Seega saab arvestada AS SEB Pank nõudega osas, mis ei ole pandiga tagatud, st summas 1 054 405,57 eurot. Aluseks PankrS § 181 lg 1.
4.Üldkoosoleku otsus on vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja sätetega. Juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaolusid tuleb käsitleda otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena, siis tuginevad hagejad sellele alternatiivselt.
5.Võlausaldajate üldiste huvide rikkumisena tuleb käsitleda võlausaldajate nõuete ebaõiget arvestamist, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse.
6.Laenu- ja garantiilepingutest tulenevate nõuete üheaegne arvestamine on loonud olukorra, kus AS SEB Pank kontrollib kompromissi vastuvõtmist. Ebakorrektne häälte määramine andis AS-le SEB Pank võimaluse blokeerida kompromissettepanek, mis oli kõigi võlausaldajate huvides.
7.Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis
arvates lahendi jõustumisest.
Kostja seisukoht
8.Kostja hinnangul on oluline häälte määramise vaidluse tulemus. 07.05.2021.a. üldkoosolekul on AS SEB Pank ise tunnistanud, et tegelik nõue on neil 3 024 405,57 eurot. Tähtsust omab PankrS § 181 lg 1 tõlgendamine. Kui nõue on tagatud, siis tagatud ulatuses ei saa kompromissi tegemisel hääletada. Tagatud ulatus on hüpoteegi ulatus, ehk siis AS SEB Pank ei saanuks üldse kompromissi tegemisel hääletada. Majanduslikult on kompromiss mõistlik. Rikutud on otsuse vastuvõtmise korda. Pankrotihalduri seisukoht
9.Pankrotihaldur leiab, et kompromissi tegemisel tuleb arvestada nõuetega. Hääli määratakse vastavalt nõuetele. Kompromissi puhul arvestatakse võlausaldajate arvu ja nendele kuuluvate nõuete suurust. Kohtuotsuse põhjendused
10.PankrS § 82 sätestab häälte arvu määramise ning § 83 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
11.Hagejad on seisukohal, et Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) 22.03.2021.a. üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele seetõttu, et võlausaldajate üldkoosolekul osalenud võlausaldajale, täpsemalt AS SEB Pangale, ei ole hääled määratud õiguspäraselt. Pärnu Maakohtu 22.03.2021.a. määrusega määrati AS SEB Pangale üldkoosolekul 90 119 häält /I kd tl 17-19/. Tsiviilasi kannab numbrit 2-14-51961. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 21.05.2021 jäeti määrus muutmata. Maakohus nõustub halduri seisukohaga, et häälte määramine ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna kompromiss tehakse võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis tuleneb PankrS § 180 lg-st 1.
12.Lisaks märgib maakohus, et vaidlus häälte määramise üle ei tähenda, et üldkoosoleku otsused ei vasta seadusele. Seda ka juhul, kui hiljem määruskaebe menetluses näiteks muudetakse häälte arvu. Kui üldkoosolekul on määratud hääled kas halduri või kohtuniku poolt, mille sätestab PankrS § 82 lg 4, siis puudub alus asuda seisukohale, et määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine ei vastaks seadusele. Seega on määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine kooskõlas pankrotiseadusega.
13.Kohus ei nõustu hagejate 29.04.2021.a. seisukoha punktiga 2.6. selles, et vastuvõetud otsused on käsitletavad võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena /II tl 6/. Kohus jääb otsuse punktis 12 toodud seisukoha juurde - kui häälte arv on määratud seaduses sätestatud korras ning võlausaldajad on hääletanud vastavalt neile määratud häälte alusel, siis ei anna see alust väita, et otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.
14.AS SEB Pank nõuded on tunnustatud jõustunud kohtulahenditega. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016.a ja 13.02.2020.a kohtuotsustega /I kd tl 132-151/. Kokku on tunnustatud AS SEB Pank nõudeid summas 9 011 938,20 eurot, millest esimese järgu nõuetena 3 959 965,74 eurot, teise järgu nõudena 3 997 430,26 eurot ja kolmanda järgu nõudena 1 054 542,20 eurot. Kaitstud nõudeid ei saa vaidlustada üldkoosolekul häälte määramise vaidluse korras ega üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korras.
15.Võlausaldajate tunnustatud nõuetega, sh AS SEB Pank tunnustatud nõuetega arvestamine kompromissi hääletamisel, milleks kohustab PankrS § 180 lg 3, ei ole võlausaldajate üldiste huvide rikkumiseks. Kompromissi vastuvõtmine eeldab PankrS § 180 lg 3 järgi 2/3 nõudeid kõigi nõuete summast. Kui 2/3 nõudeid kõigi nõuete kogusummast ei ole võimalik saavutada kompromissi vastuvõtmiseks, siis ei ole see võlausaldajate üldiste huvide rikkumine, vaid reaalne olukord konkreetses pankrotimenetluses.
16.Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et häälte määramine 22.03.2021.a. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) üldkoosolekul vastavalt tunnustatud nõuetele ei ole kaasa toonud üldkoosoleku otsuste kehtetust ühelgi alusel, mis on märgitud PankrS § 83 lõikes 1. Hagejate poolt üldkoosoleku otsuste vaidlustamine eesmärgiga avada uuesti vaidlust tunnustatud nõuete üle, ei ole kooskõlas PankrS §-s 105 märgitud nõude tunnustamise toimega. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1.
18.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot hagilt ja hagi tagamise avalduselt. Tegemist on kuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses. Hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata 31.05.2021.a. kohtumäärusega, mistõttu jäävad hagi tagamisega seotud kulud hagejate kanda TsMS § 169 lg 3 alusel /II kd tl 89-92/.
19.Lepingulise esindaja tasu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses ei ole kogu ulatuses põhjendatud arvestades vaidluse eset, mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul on menetluskulud ülepaisutatud ning kohtule on esitatud kulusid, mis menetlusest ei nähtu.
19.1.Põhjendatud on hagi koostamine 3 tunni ulatuses, kokku summas 405 eurot. Kui esindaja suhtles advokaadibüroos teiste kolleegidega seoses esitatud hagiga, siis kohtu hinnangul on see hõlmatud hagi koostamisega, mistõttu jätab kohus rahuldamata 0,2 tunni ulatuses toimingud 05.04.2021 ja 06.04.2021.a.
19.2.Kohus kinnitab, et ei ole pühapäeval 18.04.2021.a. hagejate esindajaga suhelnud 1,7 tunni ulatuses. Kohus ei ole hagejate esindajaga kogu menetluse vältel suhelnud. Kõik kohtu
seisukohad nähtuvad menetlusdokumentidest, sh puuduste kõrvaldamise määrustest. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata tasu ajakulu eest 18.04.2021.a. 1,7 tunni ulatuses. Kohtu nõue hagejale, et hageja teeks endale selgeks, kuhu kohutusse ta tegelikult soovib pöörduda, on eelkõige tingitud hageja enda käitumisest menetluses ning ei kuulu ühelgi juhul vajaliku ja põhjendatud menetluskulu hulka.
19.3.27.04.2021.-29.04.2021.a. täiendavad seisukohad ja vastuse koostamine oli eelkõige tingitud puudustest hagis. Arvestades, et hagi koostamisele kulus 3 tundi, ei ole proportsionaalne puuduste kõrvaldamisele aja kulutamine 11,8 tunni ulatuses. Vajalik ja põhjendatud on kulu 1,5 tunni ulatuses. Käesoleval juhul jäävad kulud hagejate kanda. Isegi juhul, kui kulud jäänuks kostja kanda ei kuuluks need kostjalt väljamõistmisele, sest kostja pool ei pea hüvitama kulusid, mis on tingitud hagejate poolt puudustega hagi esitamisest.
19.4.30.04.2021 kulude osas leiab kohus, et tavapärase menetlusse võtmise määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 5 minutit.
19.5.Videoistungi taotluse koostamine 1,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud kulu. Kohus oli määranud kohtuistungi. Asjaolu, et hagejad ei soovinud istungile vahetult kohale tulla, on hagejate seisukoht. TsMS § 350 kohaselt otsustab kohus menetluskonverentsina peetava istungi.
19.6.05.05.2021-10.05.2021 ettevalmistus istungiks on kokku põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et hagejad oli oma puudused hagis kõrvaldanud 29.04.2021 ning istung toimus juba 10.05.2021. Kostja ega haldur ei olnud vastanud, sest kohus ei olnud neilt seisukohta küsinud. Seega oli hagejatel sisuliselt enda esitatud materjaliga veelkordne tutvumine.
19.7.Kohtuistung kestis 1 tund ja 10 minutit. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
20.Kokku on vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile 5 tundi ja 15 minutit. Tunnitasu suurus 135 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Põhjendatud tasu suurus kokku 708,75 eurot, millele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks summas 141,75 eurot, kokku 850,50 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 25 tunni ulatuses.
21.Hagejate poolt menetluskuludelt nõutava viivise osas märgib kohus, et tegemist on võlgniku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Seejuures on võlgnik pankrotis. Viivise väljamõistmise välistab PankrS § 35 lg 1 p 6.
Ruth Sild
kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.