2-21-7889 AS SEB Pank hagiavaldus Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagiavaldus Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise, alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja 1 esindaja Janek Alvela, e-post [email protected] Hageja 2 Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, e-post: [email protected] Kostja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), registrikood 12265666, Heltermaa mnt 11-2, Kärdla 92414
Menetlusviis
Pankrotitoimkonna esimees Olle Koop, e-post [email protected] Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak, Advokaadibüroo Kasak & Lepikson P.Süda 3a-4, 10118 Tallinn Tel. 6811 300, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank ja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes.
Tunnistada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 07.05.2021.a otsused kehtetuks.
3.Jätta rahuldamata Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas
2-21-7889 Saarma esmane alternatiivne nõue Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Olle Koop kanda.
6.Välja mõista kostjalt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot.
7.Läänemaa Halduse OÜ-l (pankrotis) pankrotihalduril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.05.2021.a. esitas AS SEB Pank hagiavaldus Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 07.05.2021. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. 06.08.2014.a kuulutas Pärnu Maakohus välja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankroti. 07.05.2021.a toimus Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) mitte võõrandada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid Tuukri tn 54 (registriosa nr 2474201), Roosikrantsi 4 (registriosa 4003401) ja Roosikrantsi tn 4e (registriosa nr 2634501) kinnistuid enne tsiviilasjas nr 2-14-51961 esitatud määruskaebuse ja tsiviilasjas nr 2-21-5307 esitatud hagiavalduse lõplikku lahendamist. Juhul kui pankrotihaldur esitab täiendavalt päevakorra punktis 2 sätestatud alusetu rikastumise hagiavalduse, siis mitte võõrandada nimetatud kinnistuid enne hagiavalduse lõplikku lahendamist; 2) teha pankrotihaldurile ettepanek esitada AS SEB Pank vastu hagiavaldus garantiilepingute tagastamiseks, kuivõrd laenu- ja garantiilepingute üheaegne täitmine toob kaasa alusetu rikastumise. Esmalt ei näe pankrotiseadus ette võimalust ega üldkoosoleku pädevust otsustada vara müügi peatamist kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. Samuti ei saa üldkoosolek sekkuda halduri pädevusse ning võtta vastu otsuseid, mis takistavad pankrotihalduril pankrotimenetlust läbi viia ning teha haldurile ettepanekuid alusetute hagide esitamiseks. Teiseks kahjustab võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte võõrandada vara otseselt selle vara pandipidaja kuid ka pandiga tagamata võlausaldajate huve rahuldada oma nõue panditud vara arvel ja on vastuolus pankrotiseaduse §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega ei vasta vaidlustatav üldkoosoleku otsus seadusele ning tuleb kehtetuks tunnistada.
2.17.05.2021.a esitas Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma tsiviilasjas nr 2-21-7891 hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise, alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes. 20.05.2021.a määrusega liitis kohus eelpool nimetatud tsiviilasja käesoleva tsiviilasjaga ühte menetlusse.
2-21-7889
3.Esitatud hagiavalduses on pankrotihaldur seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastuolus nii heade kommetega kui ka seadusega ning pankrotimenetluse eesmärkide ja põhimõtetega. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) on juriidilisest isikust pankrotivõlgnik, võlausaldajate üldkoosolek on pankrotiseaduse alusel moodustunud pankrotimenetluse organ. Tegemist on spetsiifilise organiga, mis otsustab pankrotiseaduses sätestatud pädevuse piires võlgniku pankrotimenetlust (sh võlgniku tegevuse jätkamist või lõpetamist) puudutavaid küsimusi. Sisuliselt asendab pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek juriidilise isiku kõrgeimat juhtimisorganit (osanike/aktsionäride/liikmete üldkoosolekut). Kuigi pankrotiseadus ei sätesta sõnaselgelt võimalust taotleda kohtult pankrotimenetluse organi otsuse (antud juhul võlausaldajate üldkoosoleku tühisuse tuvastamist on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõudeõigust omavad vähemalt kõik need isikud, kes omavad otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigust (RKTKo 3-2-1-65-08, p 16). Pankrotihalduri nõudeõigus võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks tuleneb PankrS § 83 lg-st 1, mistõttu omab pankrotihaldur õigust nõuda ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist.
4.Võlausaldajate üldkoosoleku otsused mitte võõrandada pankrotivara ja teha haldurile ettepanek esitada AS SEB Pank vastu hagi alusetu rikastumise nõudes, on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühised. Sisuliselt on võlausaldajad keelanud pankrotihalduril Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kuuluvate kinnistute, asukohaga Tuukri tn 54 Tallinn, Rooskrantsi tn 4 ja Roosikrantsi tn 4e müük kuni tsiviilasjas nr 2-14-51961 esitatud määruskaebuse ja tsiviilasjas 2-21-5307 esitatud hagiavalduse lõplikku lahendamist. Keeld pankrotivara võõrandada on võlausaldajate üldkoosoleku poolt seotud ka tingimusega, et juhul, kui haldur esitab täiendavalt päevakorra punktis 2 sätestatud alusetu rikastumise hagiavalduse, siis ei või haldur võõrandada pankrotivara ka enne selle menetluse lõppemist. Haldur selgitab, et tsiviilasjas 2-14-51961 on 05.04.2021 esitanud Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ määruskaebuse Pärnu Maakohtu 22.03.2021 määrusele, millega kohus määras Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 22.03.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajale AS-ile SEB Pank kokku 90 119 häält. Haldur on seisukohal, et määruskaebus on sisutu. Haldur leiab, et vaidlus häälte määramise üle võlausaldajate üldkoosolekul ei saa olla võlausaldajatele aluseks keelata pankrotihalduril vara müüki. Seda enam, et vaidlustatud on jõustunud kohtulahenditega tunnustatud nõuete alusel määratud hääli. Eelviidatud põhjustel on võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte võõrandada pankrotivara enne tsiviilasjas nr 2-14-51961 esitatud määruskaebuse lõplikku lahendamist, vastuolus heade kommetega.
5.Tsiviilasjas 2-21-5307 on võlausaldajad Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ esitanud PankrS § 83 lg 1 alusel hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 22.03.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Eelviidatud võlausaldajate üldkoosolekul oli päevakorras kompromissi tegemine, võlausaldajate üldkoosolekul hääletamise tulemusena jäi kompromiss vastu võtmata. Hagi esitanud võlausaldajad leiavad, et vaidlusalusel võlausaldajate üldkoosolekul ei ole korrektselt määratud võlausaldajale AS SEB Pank hääled, mis omakorda on toonud kaasa võlausaldajate otsuse mittevastavuse seadusele ning selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ja võlausaldajate üldiseid huve. Haldur leiab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine, mis on vastu võetud jõustunud kohtulahenditega tunnustatud nõuete alusel määratud häältega (ning häälte määramine on läbinud ka pankrotimenetluses järelevalvet teostava kohtu kontrolli), ei saa olla aluseks keelata pankrotihalduril vara müüki. Võlausaldajate otsuste heade kommete vastasust näitab seegi, et tsiviilasjas 2-17- 565 on kohus juba korra analüüsinud Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotivaraks olevate kinnistute Tuukri tn 54, Roosikrantsi ja Roosikrantsi tn 4e, müügi peatamise põhjendatust võlausaldajate üldkoosoleku otsusega. Nimetatud lahendis leidis kohus, et vara müügi peatamine on põhjendatud kuni AS SEB Pank poolt 02.12.2016.a. esitatud täiendava nõude tunnustamise lõplikku lahendamiseni ning otsustav tähtsus käesoleva vaidluse lahendamisel on ka asjaolul, et esitatud on kompromissettepanek. Tänaseks on aga viidatud nõude tunnustamise vaidlus lõppenud ning võlausaldajate poolt on kompromissettepanek läbi hääletatud
2-21-7889 ning kompromiss on jäänud vastu võtmata. Seega on kõik varasemad vara müügi peatamise aluseks olevad asjaolud ära langenud.
6.Halduri hinnangul on vastuolus heade kommetega ka pankrotivara võõrandamise keelu kolmas, tingimuslik tingimus: Juhul kui pankrotihaldur esitab täiendavalt päevakorra punktis 2 sätestatud alusetu rikastumise hagiavalduse, siis mitte võõrandada nimetatud kinnistuid enne hagiavalduse lõplikku lahendamist. Alusetu rikastumise hagiavalduse esitamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et alusetu rikastumine on toimunud. Väljamakseid AS-ile SEB Pank pankrotimenetluses tehtud ei ole, mistõttu ei saa rääkida alusetust rikastumisest ning alusetu rikastumise sätete alusel hagi esitamiseks alus puudub. Lisaks nähtub 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist, et AS SEB Pank 07.05.2021 üldkoosolekul kinnitanud, et kui põhinõuded pankrotimenetluses rahuldatakse, siis langevad garantiid ära. Eeltoodule tuginedes leiabki haldur, et 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsused on heade kommete vastased ja seetõttu tühised.
7.Haldur märgib, et kui kohus peaks leidma, et vaidlusaluse võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osas tühisuse alused puuduvad, tulevad otsused kehtetuks tunnistada järgnevatel põhjustel. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega. Pankrotimenetlus tuleb läbi viia seaduslikult, kiirelt ja majanduslikult otstarbekalt. Eelviidatu on eelkõige pankrotihalduri ülesanne, kuid nimetatuga kooskõlas peab olema kõikide pankrotimenetluse organite tegevus vastavalt oma pädevuse piires. Seaduslikult, kiirelt ja majanduslikult otstarbekalt ei ole võimalik läbi viia pankrotimenetlust, kus võlausaldajad keelavad pankrotihalduril vara müüa, sidudes keelu perspektiivitute kohtumenetluste ja hüpoteetilise hagimenetlusega, millise algatamiseks õiguslik alus tegelikkuses puudub. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tänaseks kõik esitatud nõuded kaitstud, sh nõuete tunnustamisega seonduvad kohtuvaidlused lõppenud. Kompromissettepanek on jäänud võlausaldajate poolt vastu võtmata, mistõttu pankrotimenetluse läbiviimiseks tuleb halduril jätkata pankrotivara müügiga, milline on ka halduri seadusest tulenev kohustus. Võlausaldajate otsus keelata pankrotihaldur pankrotivara müüa määramatuks ajaks, toob sisuliselt kaasa Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse peatamise võlausaldajate poolt. Lisaks juhib haldur tähelepanu sellele, et võlausaldajate üldkoosolekul puudub pädevus anda haldurile korraldusi (perspektiivitute) hagide esitamiseks. Seega on 07.05.2021 vastuvõetud otsused vastuolus pankrotiseadusega ning tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.
8.07.06.2021.a esitatud seisukohas kostja vastusele märgib haldur, et kehtetuks tunnistada saab üksnes kehtivat otsust, seega iga organi otsuse kehtetuks tunnistamise esmaseks eelduseks on kehtiv otsus. Seega otsuste kehtetuks tunnistamise nõude korral tuleb esmalt kontrollida, kas ei esine tühisuse asjaolusid ning alles siis saab hinnata, kas esineb kehtetuks tunnistamise aluseid. Kostja väited justkui ei oleks halduril õigus nõuda 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ei ole asjakohane väide. Seonduvalt kostja poolt märgituga, et ta ei nõustu halduri seisukohaga, mille kohaselt on algatatud kohtumenetlused perspektiivitud, märgib haldur järgmist. Tsiviilasjas 2-14-51961 on 05.04.2021 esitanud Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ määruskaebuse Pärnu Maakohtu 22.03.2021 määrusele, millega kohus määras Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 22.03.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajale AS-ile SEB Pank kokku 90 119 häält. Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrusega tsiviilasjas 2-14-51961 jäeti Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ ja Go Collect OÜ määruskaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2021. a määrus jätta muutmata. Seega oli eelnimetatud määruskaebus tsiviilasjas 2-1451961 perspektiivitu ning üks võlausaldajate üldkoosolekul määratletud vara müügi peatamise alus on juba ära langenud. Arvestades, et tsiviilasjas 2-21-5307 esitatud hagi on rajatud väitele, et 22.03.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul (kus kompromiss jäeti vastu võtmata) ei ole korrektselt määratud võlausaldaja hääled, on hagi Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrust tsiviilasjas 2-14-51961 arvestades muutunud samuti täiesti perspektiivituks. Haldur rõhutab veelkord, et pankrotivara müügi keelamine ja keelu sidumine perspektiivitute kohtuvaidlustega
2-21-7889 on heade kommete vastane. Haldur rõhutab ka, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus ei anna üldkoosolekule õigust anda haldurile korraldusi (perspektiivitute) hagide esitamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole pankrotiseadusest ning selle olemusest lähtuvalt võimalik halduril nõuda 07.05.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Kostja hinnangul ei ole võlausaldaja üldkoosolekul vastu võetud otsused ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei saa nõustuda halduri seisukohaga, mille kohaselt on algatatud kohtumenetlused perspektiivitud. Kuivõrd võlausaldajate menetluses esitatavad seisukohad ei ole ilmselgelt põhjendamatud ja alusetud, puudub alus pidada selliste menetluste pidamist hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti ei saa pidada kinnistute võõrandamise keelamist kuni kohtumenetluste lõpliku lahendamiseni heade kommete vastaseks, sest võlausaldaja nõuete rahuldamise korral on vajalik, et vastavad kinnistud oleksid võlgniku pankrotivara koosseisus. Täiendavalt ei ole kinnistute võõrandamise peatamine vastuolus hea usu põhimõttega, sest käesolevaks ajaks on langenud ära varasema võõrandamise peatamise asjaolud. Kostja möönab, et käesolevaks ajaks on lõppenud AS SEB Pank nõude tunnustamise menetlus ning ei ole vastu võetud 02.12.2016. a esitatud kompromissettepanekut, kuid käesolevaks ajaks on tekkinud uued sarnased alused samasisulise otsuse vastu võtmiseks. Samuti ei ole vastuolus heade kommetega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse teine otsus esitada ettepanek haldurile alusetu rikastumise hagiavalduse esitamiseks. Esiteks, vaidlusaluse otsusega ei ole haldurit kohustatud tegutsema, vaid on esitatud ettepanek haldurile, kuidas võlausaldajate hinnangul võiks haldur tegutseda. Teiseks, ei ole kostja hinnangul alusetu rikastumise hagiavalduse esitamine võimalik vaid juhul, kui alusetu rikastumine on juba lõpuni toimunud. Käesoleval juhul on pankrotimenetluses tekkinud selge olukord, kus nõudeid võetakse arvesse ja on tunnustatud ulatuses, mis toob endaga kaasa menetluse sellisel jätkamisel AS SEB Pank alusetu rikastumise. Kolmandaks, ei saa alusetu rikastumist välistada AS SEB Pank esitatud suulise kinnitusega, mille kohaselt kinnitatakse, et nõudeid ei soovita realiseerida suuremas ulatuses kui laenulepingust tulenevate nõuete jääk.
10.Kostja leiab, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine. Kuigi praegusel juhul on kompromissiettepaneku vastu mittevõtmine 22.03.2021. a otsusega hääletatud, on vastav otsus ja selle aluseks olev häälte määramise kohtumäärus vaidlustatud. Vaidlustamise tulemusena võib kohus lugeda 22.03.2021. a otsuse ebaõigesti mitte vastuvõetuks. Sellisel juhul tuleb kompromissettepanek vastu võtta ja vara mitte müümine on selgelt kompromissi tegemise vältimatu eeldus. Vastava otsuse vastuvõtmise seaduslikkust ja põhjendatust tõendab ka asjaolu, et Läänemaa Halduse (pankrotis) OÜ pankrotimenetluses on ka varasemalt vastavat otsust vastu võetud ning on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt leidnud kinnitust vastava otsuse seaduslikkus.
11.Kostja hinnangul on vaidlusalune otsuse punkt 2 seotud kompromissi tegemisega, mistõttu on võlausaldajatel õigus selline otsus vastu võtta PankrS § 77 p 4 alusel. Vastav otsus on võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud põhjusel, et võlausaldaja AS SEB Pank nõudeid on pankrotimenetluses arvestatud paralleelnõuete, st laenu- ja neid tagavate garantiilepingute alusel, kuid vaatamata nõuete kattuvusele on nõuded pankrotimenetluses esitatud täies ulatuses. Seejuures on AS SEB Pank ise mõistnud ja kinnitanud, et vaatamata pankrotimenetluses esitatud nõuetele ei nõua AS SEB Pank pankrotimenetluses tagasi rohkem kui laenulepinguste alusel väljastatud jääk. Kostjale teadaolevalt peaks AS SEB Pank laenulepingutest tulenevate nõuete jääk olema kokku 3 024 405,57 eurot, kui nõudeid pankrotimenetluses esitatud kokku summas 9 011 938,20 eurot. Sellise paralleelsete nõuete arvestamine pankrotimenetluses on tekitanud olukorra, kus paralleelseid nõudeid võetakse arvesse ka häälte määramisel ja seetõttu on AS-il SEB Pank olnud võimalus kompromissi vastu võtmist blokeerida. Seega on vastava hagiavalduse esitamine AS SEB Pank vastu otseselt seotud kompromissi vastu võtmise võimalikkusega.
2-21-7889 Vaidlusaluse otsuse punkti vastu võtmisel omab kõige enam tähtsust asjaolu, et vastava otsusega ei ole haldurit kohustatud millekski. Lähtuvalt otsuse sõnastusest, on haldurile tehtud ettepanek hagiavalduse esitamiseks, kuid seejuures ei ole haldur seda kohustatud tegema. Kostja möönab, et võlausaldajatel puudub õigus kohustada haldurit nõuete esitamiseks, kuid seejuures on võlausaldajad õigustatud üldkoosolekul esitama oma arvamust antud teemal.
12.Hageja II seisukoht, et vaidlustatud üldkoosoleku otsusega, millega keelatakse piiratud ajaks kinnistu võõrandamine, kahjustatakse võlausaldajate ühiseid huve, ei ole põhjendatud. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on nii pankrotivara müügiga seonduva otsustamine kui ka kompromiss tegemise ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise otsustamine, siis ei saa olla seaduse mõte anda võlausaldajatele pelgalt formaalne õigus vastavaid otsuseid vastu võtta. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte võõrandada võlgniku omandis olevaid kinnistuid enne kompromissettepaneku mittevastuvõtmise otsusega seotud menetluste lõppemist, teenib eesmärki lõpetada pankrotimenetlus kompromissiga. Kompromissiga pankrotimenetluse lõpetamine teenib eelduslikult nii võlgniku kui kõigi võlausaldajate huve saada pankrotimenetluse kaudu oma nõue rahuldatud. Hagejal, pandiga tagatud nõudega võlausaldajana on eelisõigus pankrotimenetluses saada oma nõue rahuldatud pandiga tagatud vara arvelt, kuid see eelis ei tohi sisuliselt välistada võimalust kompromissi vastu võtmiseks.
13.Võlausaldajate üldkoosoleku 07.05.2021. a otsusega on tegemist võlausaldajate kaalutletud seisukohaga kompromissi saavutamise eesmärgil vara säilitamiseks olukorras, kus on otsustatud võlgniku tegevuse jätkamise kasuks ning otsus kehtib vaid piiratud aja jooksul. Võlausaldajatele ei saa ette heita vara müügi peatamise otsustamist, kui see on nende hinnangul võlgniku tegevuse jätkamise ja kompromissettepaneku tegemise vältimatu eeldus. Tagamata nõuetega võlausaldajaid kahjustaks olukord, kus vara müüakse ära, kuid siis selgub, et 22.03.2021. a kompromissettepanekut mittekinnitanud otsus on kehtetu ning hääled valesti määratud. Hageja I hinnangul rikub vara võõrandamise keelamine halduri PankrS § 55 sätestatud kohustust tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Kostja antud seisukohaga ei nõustu. Kinnistu mittevõõrandamise otsustamise ainus eesmärk on tagada võimaliku kompromissettepaneku vastu võtmine, millega rahuldatakse nõudeid suuremas ulatuses kui enampakkumise läbiviimise korral.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et esitatud hagiavaldused kuuluvad rahuldamisele võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Kohus jätab rahuldamata pankrotihalduri nõude esimese alternatiivi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus nõustub halduri seisukohaga sellest, et kehtetuks tunnistada saab üksnes kehtivat otsust, seega iga organi otsuse kehtetuks tunnistamise esmaseks eelduseks on kehtiv otsus. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõude korral tuleb esmalt kontrollida, kas ei esine tühisuse asjaolusid ning alles siis saab hinnata, kas esineb kehtetuks tunnistamise aluseid. Kui hageja on esitanud TsMS § 370 lg 2 järgi mitu alternatiivset nõuet ja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esmast nõuet ei rahuldata, ei saa kohus lahendada sellele järgnevaid nõudeid enne, kui on selge, et esmast nõuet ei rahuldata. Seetõttu käsitleb kohus esmalt hageja II esmase alternatiivse nõude põhjendatust (kohtuotsuse p.-d 15-24), järgnevalt hindab kohus hageja I nõude ja hageja II alternatiivse nõude põhjendatust (kohtuotsuse p.-d 25-35) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (kohtuotsuse p.-d 36-40).
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik
2-21-7889 oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
16.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: - 06.08.2014.a kuulutas Pärnu Maakohus välja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankroti. - 07.05.2021.a toimus Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) mitte võõrandada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid Tuukri tn 54 (registriosa nr 2474201), Roosikrantsi 4 (registriosa 4003401) ja Roosikrantsi tn 4e (registriosa nr 2634501) kinnistuid enne tsiviilasjas nr 2-14-51961 esitatud määruskaebuse ja tsiviilasjas nr 2-21-5307 esitatud hagiavalduse lõplikku lahendamist. Juhul kui pankrotihaldur esitab täiendavalt päevakorra punktis 2 sätestatud alusetu rikastumise hagiavalduse, siis mitte võõrandada nimetatud kinnistuid enne hagiavalduse lõplikku lahendamist; 2) teha pankrotihaldurile ettepanek esitada AS SEB Pank vastu hagiavaldus garantiilepingute tagastamiseks, kuivõrd laenu- ja garantiilepingute üheaegne täitmine toob kaasa alusetu rikastumise (dtl 6-16). - Tsiviilasjas 2-14-51961 on 05.04.2021 esitanud Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ määruskaebuse Pärnu Maakohtu 22.03.2021 määrusele, millega kohus määras Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 22.03.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajale AS-ile SEB Pank kokku 90 119 häält (dtl 43-45). Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrusega tsiviilasjas 2-14-51961 jäeti Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ ja Go Collect OÜ määruskaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2021. a määrus jäeti muutmata (dtl 475-477). - Tsiviilasjas 2-21-5307 on võlausaldajad Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ esitanud PankrS § 83 lg 1 alusel hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 22.03.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Eelviidatud võlausaldajate üldkoosolekul oli päevakorras kompromissi tegemine, võlausaldajate üldkoosolekul hääletamise tulemusena jäi kompromiss vastu võtmata (dtl 408-410). Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on maakohus eelpool nimetatud tsiviilasjas 11.06.2021.a teinud kohtuotsuse, millega on esitatud hagi rahuldamata jäetud.
17.Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal II on õigus esitada kohtule nõue võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja II leiab, et Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) on juriidilisest isikust pankrotivõlgnik, võlausaldajate üldkoosolek on pankrotiseaduse alusel moodustunud pankrotimenetluse organ. Pankrotihalduri nõudeõigus võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks tuleneb PankrS § 83 lg-st 1, mistõttu omab pankrotihaldur õigust nõuda ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Kostja leiab, et PankrS § 83 lõige 1 seab haldurile võimaluse ammendavalt vaid nõuda võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist.
18.TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on tuua kaasa tehingu tühisus. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani otsus tühine, kui selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohale, et kuigi pankrotiseaduses ei ole üldkoosoleku otsuse tühisus tagajärjena otse sätestatud, ei välista PankrS § 83 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS §-i 38 lg 2 alusel. Samas tühise tehingu kehtetuks tunnistamiseks puuduks alus, kuivõrd kehtetuks saab tunnistada üksnes formaalselt kehtivat otsust.
19.Hageja II leiab, et üldkoosoleku otsused on tühised seetõttu, et vaidlused tsiviilasjas nr 2-14-
2-21-7889 51961 ja 2-21-5307 on perspektiivitud, ning nende tulemusena ei saa keelata pankrotihalduril vara müüki, kõik varasemad vara müügi peatamise aluseks olevad asjaolud ära langenud mistõttu üldkoosoleku otsus, millega otsustati mitte võõrandada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid Tuukri tn 54 (registriosa nr 2474201), Roosikrantsi 4 (registriosa 4003401) ja Roosikrantsi tn 4e (registriosa nr 2634501) kinnistuid enne tsiviilasjas nr 2-14-51961 esitatud määruskaebuse ja tsiviilasjas nr 2-21-5307 esitatud hagiavalduse lõplikku lahendamist, on vastuolus heade kommetega. Samuti on hageja II hinnangul vastuolus heade kommetega ka pankrotivara võõrandamise keelu kolmas, tingimuslik tingimus - juhul kui pankrotihaldur esitab täiendavalt päevakorra punktis 2 sätestatud alusetu rikastumise hagiavalduse, siis mitte võõrandada nimetatud kinnistuid enne hagiavalduse lõplikku lahendamist, kuivõrd alusetu rikastumise sätete alusel hagi esitamiseks alus puudub. Hageja II leiab, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus ei anna üldkoosolekule õigust anda haldurile korraldusi (perspektiivitute) hagide esitamiseks.
20.Kostja vaidleb hageja II nõudele vastu ja leiab, et kuivõrd võlausaldajate menetluses esitatavad seisukohad ei ole ilmselgelt põhjendamatud ja alusetud, puudub alus pidada selliste menetluste pidamist hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti ei saa pidada kinnistute võõrandamise keelamist kuni kohtumenetluste lõpliku lahendamiseni heade kommete vastaseks, sest võlausaldaja nõuete rahuldamise korral on vajalik, et vastavad kinnistud oleksid võlgniku pankrotivara koosseisus. Täiendavalt ei ole kinnistute võõrandamise peatamine vastuolus hea usu põhimõttega, sest käesolevaks ajaks on langenud ära varasema võõrandamise peatamise asjaolud. Kostja hinnangul ei ole vastuolus heade kommetega ka otsusega haldurile tehtud ettepanek, kuivõrd haldurit ei ole kohustatud tegutsema, vaid on esitatud ettepanek haldurile, kuidas võlausaldajate hinnangul võiks haldur tegutseda.
21.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 36 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
22.Kohus leiab, et hageja II esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada võlausaldajate üldkoosoleku 07.05.2021.a otsuste vastuolu heade kommetega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019 otsuse nr 2-16-19017 p-des 26-27 on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.“
23.Kohus on seisukohal, et viidatud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas ning Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 07.05.2021.a otsuste sisu ei ole vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et osa võlausaldajatest varasemalt üldkoosolekul tehtud otsustega ning häälte määramisega ei nõustu, ei ole iseenesest heade kommete vastane. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses ning TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega võlausaldajatel oli oma õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse ja kohtud on vaidlused sisuliselt lahendanud. Ka kinnistute võõrandamise keelamist kuni kohtumenetluste lõpliku lahendamiseni
2-21-7889 ei saa pidada iseenesest heade kommete vastaseks. Pooltel on erinevad seisukohad häälte määramise õigsuse ja pankrotimenetluses kompromissi saavutamise osas, missugused vaidlused olid kohtumenetlustes pooleli otsuse vastuvõtmise ajal. Siinkohal märgib kohus, et kostja vastuväited sellest, et pankrotivara müük tuleb kompromissi saavutamise eesmärgil keelata kuna müügi peatamise alus on ära langenud, on küll põhjendamatu ja asjakohatu, kuid see ei muuda üldkoosoleku otsust heade kommete vastaseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga sellest, et vastuolus heade kommetega ei ole ka otsusega haldurile tehtud ettepanek, kuivõrd haldurit ei ole kohustatud tegutsema, vaid on esitatud ettepanek haldurile, kuidas võlausaldajate hinnangul võiks haldur tegutseda. Seetõttu ei ole üldkoosoleku otsus enda sisult ka selline, millega oleks eksitud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Samuti ei riku antud otsus võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud eeldused, mille järelmiks on juriidilise isiku organi otsuse tühisus, puuduvad. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja II esmase alternatiivse nõude Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
25.Edasiselt hindab kohus hageja I nõude ja hageja II alternatiivse nõude põhjendatust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
26.PankrS § 83 lg 1 näeb ette neli erinevat üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alust. Otsus on võimalik kehtetuks tunnistada esiteks siis, kui otsus ei vasta seadusele, teiseks juhul, kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, kolmandaks olukorras, kus mõni muu seaduse säte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette, ja neljandaks juhul, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Tegemist on otsuse kehtetuks tunnistamise alternatiivsete alustega, s.t otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks piisab vähemalt ühe eeltoodud aluse esinemisest.
27.Hagejad tuginesid otsuste kehtetuks tunnistamise alusena eelkõige selle vastuolule seadusega. Kohus leiab, et olukorras, kus on rikutud PankrS § 77, on võimalik nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist PankrS § 83 lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et otsus on vastuolus seadusega.
28.PankrS § 77 p 5 alusel on üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Seega on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma üksnes küsimustes, mille otsustamise õigus üldkoosolekule on seadusega antud. Käesoleval juhul on üldkoosolek vastu võtnud otsuse kinnistute müügi peatamiseks kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. Kohus nõustub hagejatega, et pankrotiseadus ei näe ette võimalust ega üldkoosoleku pädevust otsustada vara müügi peatamist kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. Kohtu hinnangul sellist pädevust üldkoosolekul ei ole.
29.Vastavalt PankrS § 136 lg-le 1 müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus ette nähtud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 137 lg 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Seega vastavalt PankrS § 136 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1 on võimalik valida kahe vahel: kas müüa vara enampakkumisel või müüa vara enampakkumise väliselt otsustuskorras. Eelneva alusel nõustub kohus hagejatega, et pankrotiseadus ei võimalda üldkoosolekul vara müüki peatada või anda mistahes teisi juhiseid seoses pankrotivaraga.
30.PankrS § 137 lg 1 annab võlausaldajate üldkoosolekule õiguse teha haldurile ettekirjutus müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu, kuid käesoleval juhul on otsusega määratud vara müük täielikult peatada kohtuvaidluste lõppemiseni. Selle sätte alusel saab üldkoosolek teha pankrotihaldurile ettekirjutuse vara müügiks enampakkumiseta, kuid ei anna õigust takistada halduril pankrotivara müüki. Lisaks on käesolevaks ajaks olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-51961. Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrusega tsiviilasjas 2-14-51961 jäeti võlausaldajate Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ ja Go Collect OÜ määruskaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2021. a määrus hagejale
2-21-7889 I häälte määramise osas jäeti muutmata. Tsiviilasjas 2-21-5307 on võlausaldajad Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ, Go Collect OÜ esitanud PankrS § 83 lg 1 alusel hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate 22.03.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Eelviidatud võlausaldajate üldkoosolekul oli päevakorras kompromissi tegemine, võlausaldajate üldkoosolekul hääletamise tulemusena jäi kompromiss vastu võtmata. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on maakohus eelpool nimetatud tsiviilasjas 11.06.2021.a teinud kohtuotsuse, millega on esitatud hagi rahuldamata jäetud. Hageja II seisukohast tulenevalt ei nõustu haldur ka otsuse p-s 2 toodud võlausaldajate ettepanekuga uue hagi esitamiseks AS SEB Pank vastu. Võlausaldajate üldkoosolek, võttes vastu otsuse, et pankrotihaldur ei saa pankrotivara müüa kohtuvaidluste lõppemiseni, on ületanud oma pädevust ja võtnud vastu otsuse, mille osas on otsustuspädevus pankrotihalduril.
31.Kostja on alusetult tuginenud vaidlusaluse otsuse kehtivuse põhjendamiseks PankrS § 77 ple 4, mille kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses kompromissi tegemine. Kostja vastuväited sellest, et vaidlustamise tulemusena võib kohus lugeda 22.03.2021. a otsuse ebaõigesti mitte vastuvõetuks, on ainetud ja oletuslikud. Kostja väide sellest, et vastava otsuse vastuvõtmise seaduslikkust ja põhjendatust tõendab ka asjaolu, et Läänemaa Halduse (pankrotis) OÜ pankrotimenetluses on ka varasemalt vastavat otsust vastu võetud ning on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt leidnud kinnitust vastava otsuse seaduslikkus, on kohtu hinnangul asjakohtu. Kohus nõustub hagejatega selles, et Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tänaseks kõik esitatud nõuded kaitstud, sh nõuete tunnustamisega seonduvad kohtuvaidlused lõppenud. Kompromissettepanek on jäänud võlausaldajate poolt vastu võtmata, mistõttu pankrotimenetluse läbiviimiseks tuleb halduril jätkata pankrotivara müügiga, milline on ka halduri seadusest tulenev kohustus. Võlausaldajate otsus keelata pankrotihalduril pankrotivara müüa määramatuks ajaks, toob sisuliselt kaasa Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse peatamise võlausaldajate poolt. Võlausaldajate üldkoosolek ei saa pankrotivara enampakkumisel müüki lihtsalt edasi lükata, peatada ega keelata. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tulenevalt PankrS §-st 2 võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Kohus nõustub hagejatega, et vaidlusalune otsus takistab selle eesmärgi saavutamist. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole pea 7 aasta jooksul midagi läbi viidud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning vara võõrandamise edasilükkamine järjekordsete kohtuvaidluste ajaks, tähendaks pankrotimenetluse sisulist seiskumist.
32.PankrS § 140 sätestab, et kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki. PankrS § 140 peamiseks eesmärgiks on kaitsta pandipidajat kui eesõigusenõuet omavat võlausaldajat oma nõude sissenõudmisel. Pandipidajal on kohtu hinnangul õigus nõuda haldurilt vara müüki seaduses sätestatud aja jooksul ning sellise õiguse piiramist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega seadus ette ei näe.
33.Seega on antud otsus vastuolus nii PankrS § 137-ga 1 kui ka § -ga 140, mis on kehtestatud pandipidajast võlausaldaja kui eesõigusnõude omaniku kaitseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et vaidlusalune otsus oleks võlausaldajate ühistes huvides, kuna see takistab käeoleval juhul võlausaldajatel saada oma nõudele pankrotivara arvel rahuldust, sest lükkab vara müügi edasi määramatusse aega. Tsiviilasjas nr 2-21-5307 tehtud maakohtu otsus ei ole jõustunud, mistõttu ei ole ajaliselt määratletav, millal võiks haldur asuda pankrotivara realiseerima. Kohus on seisukohal, et selline olukord on võlausaldajate huve kahjustav, kuna takistab võlausaldajate nõuete rahuldamist.
34.Kohus nõustub hagejatega ka selles, et üldkoosolek ei saa sekkuda halduri pädevusse ning teha haldurile ettepanekuid erinevate hagide esitamiseks. Pankrotimenetlus tuleb läbi viia seaduslikult, kiirelt ja majanduslikult otstarbekalt. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kohus nõustub hagejaga II, et eeltoodu on eelkõige pankrotihalduri
2-21-7889 ülesanne, kuid nimetatuga kooskõlas peab olema kõikide pankrotimenetluse organite tegevus vastavalt oma pädevuse piires. Seaduslikult, kiirelt ja majanduslikult otstarbekalt ei ole võimalik läbi viia pankrotimenetlust, kus võlausaldajad keelavad pankrotihalduril vara müüa, sidudes keelu perspektiivitute kohtumenetluste ja hüpoteetilise hagimenetlusega, millise algatamiseks õiguslik alus tegelikkuses puudub. Kostja on enda vastuses sisuliselt ka möönnud, et otsuse p.-s 2 on tegemist üksnes ettepanekuga haldurile, mille tegemine ei ole keelatud. Samas on otsuse p.-s 1 võlausaldajad otsustanud vara võõrandamise peatamise ka otsuse p.-s 2 nimetatud nõude menetlemise ajaks, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist üksnes ettepanekuga. Mittesiduvate ettepanekute tegemine haldurile üldkoosoleku otsustena ei ole kohtu hinnangul vajalik ega ka põhjendatud, PankrS §-st 77 tulenevalt võlausaldajate üldkoosolekul taolist pädevust pankrotihaldurile ettepanekute tegemiseks ei ole, mistõttu vastav otsus on vastuolus seadusega.
35.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et võlausaldajate 07.05.2021.a üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ja PankrS § 83 lg 1 järgi kehtetu. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja I ja hageja II hagi kostja vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus tunnistab Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku 07.05.2021.a otsused kehtetuks. Kohus jätab rahuldamata Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma esmase alternatiivse nõude Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu 07.05.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
37.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
38.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad menetluskulude nimekirja ei esitanud ning hagejale II on kohus andnud menetlusabi riigilõivu tasumisel, mille kohus jätab riigi kanda.
39.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja I tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja I menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.