lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5586/3

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5586/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MaaRS § 34Maa kasutusvaldusesse andmise kord ja maa kasutamine kasutusvalduse aluselMaaRS § 342 lg 1, 3AÕS § 66 lg 1Kande kustutamine asjaõiguse lõppemiselKRS § 66 lg 1MaaRS § 341 lg 2TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maa- ja Ruumiamet70003098

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number

2-21-5586

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 108278202050

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. märtsi 2021. a määrus nr 303132021

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Eesti Vabariik (Maaameti kaudu) (registrikood 70003098), volitatud esindaja Mari-Liis Mikli

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. märtsi 2021. a määrus nr 303132021 ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks kande tegemise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maaameti kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (avaldaja) esitas 30. detsembril 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus teha kinnistusregistriosas nr 3120806 (registriosa) järgmised muudatused:  

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

kustutada registriosa kolmandast jaost Karmo Jürjeni kasuks seatud kasutusvaldus; kanda sama registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kasutusvaldus K. Jürjeni kasuks tähtajaga 15 aastat ja tasu maksmise kohustusega vastavalt lepingu punktile 5. Pooled palusid, et üht kannet ei tehtaks teist tegemata.

Eesti Vabariigile kuuluvale Soosalu-Hõbetse kinnisasjale asukohas Soosalu küla, Pärnumaa vald, Pärnumaa (registriosa nr 3120806, kinnisasi) on maareformi käigus seatud kasutusvaldus K. Jürjeni kasuks tähtaja 15 aastat. K. Jürjen esitas 19. juunil 2020 taotluse kinnisasja kasutusvalduse lepingu pikendamiseks

aastaks. Maa-ameti peadirektori

17.septembri 2020. a korralduse alusel sõlmisid avaldaja ja K. Jürjen 30. detsembril 2020 maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamise lepingu ja asjaõiguslepingu (leping), milles sisaldus mh kinnistamisavaldus registriosas kannete tegemiseks. Vastavalt lepingu p-le 1.2 on lepingu sõlmimise eesmärgiks lepingu esemeks olevale kinnisasjale maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamine, selle edasise kasutamise tingimuste kindlaksmääramine ning poolte õiguste ja kohustuste fikseerimine.
2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi andis 26. jaanuari 2021. a määrusega avaldajale tähtaja kuni 23. veebruarini 2021 avalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingu ja muutmise kande tegemiseks vajaliku kinnistamisavalduse esitamiseks.
3.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 22. märtsi 2021. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt on registriosa kolmandasse jakku kantud tasuline kasutusvaldus tähtajaga 15 aastat K. Jürjeni kasuks. Maa-ameti peadirektori 17. septembri 2020 korraldusega on otsustatud pikendada kinnisasja kasutusvaldust. Korralduse kohaselt tuleb sõlmida kahe kuu jooksul korralduse välja andmisest arvates kinnisasja suhtes kasutusvalduse lepingu pikendamise leping, milles kasutusvaldajaks on K. Jürjen. Vastavalt lepingu p-le 1.2 on selle sõlmimise eesmärgiks lepingu esemeks olevale kinnisasjale maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamine, selle edasise kasutamise tingimuste kindlaksmääramine ning poolte õiguste ja kohustuste fikseerimine. Lepingu p 12 kohaselt on pooled kokku leppinud uue kasutusvalduse seadmises. Seega on lepingu p-d 1.2 ja 12 vastuolus. Maareformi seaduse (MaaRS) 342 lg 3 kohaselt otsustab Maa-amet kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määrusega nr 24) § 21 kohaselt seatakse kasutusvaldus kuni 15 aastaks. Nimetatud tähtaja möödumisel on kasutusvaldajal õigus taotleda lepingu pikendamist veel kuni 15 aastaks. Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud eelnimetatud korra alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse

seadmisest. Korra §-st 211 tuleneb, et kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajanduslikku tootmist jätkata, lõpetab Maa-amet maa kasutusvalduse lepingu. Maa-ametil on õigus samal ajal lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel kasutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kasutusvaldaja sugulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa. Varasema kasutusvalduse pikendamise leping on sõlmitud samade poolte vahel. Kui kasutusvalduse lepingut pikendatakse MaaRS § 342 lg 3 alusel, tuleb kasutusvalduse kannet muuta, mitte seada uut kasutusvaldust. Seega ei ole praegusel juhul tegemist uue kasutusvalduse seadmisega. Kohtunikuabi andis lepingupooltele tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingu ja muutmise kande tegemiseks vajaliku kinnistamisavalduse esitamiseks, kuid pooled puudusi ei kõrvaldanud. Seetõttu jättis kohtunikuabi avalduse rahuldamata (kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-d 46 ja 35).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub 6. aprilli 2021. a määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada ning kinnistamisavalduse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt avaldaja ei nõustu, et kui toimub kasutusvalduse lepingu pikendamine MaaRS § 342 alusel, siis tuleb muuta olemasolevat kasutusvalduse kannet, mitte ei ole tegemist uue kasutusvalduse seadmisega. Kinnistusosakonnale ei ole vajalik esitada kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingut.
20.septembril 2005 kinnistusraamatusse kantud kasutusvaldus lõppes 19. septembril 2020 seoses tähtaja möödumisega. MaaRS § 342 lg 1 kohaselt kohaldatakse kasutusvalduse lepingu pikendamisel kasutuslepingute kohta riigivaraseaduses sätestatut, kui sama paragrahv ei sätesta teisiti. Viidatud norm sätestab ka kasutusvalduse lepingu kohustuslikud tingimused. Vastavalt MaaRS § 342 lg-le 3 otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse Maa-amet. Kasutusvalduse lepingu pikendamisel on tegemist uutel tingimustel sõlmitava kasutusvalduse lepinguga. Sisuliselt sõlmitakse kasutusvaldajaga uus kasutusvalduse leping riigivaraseaduse sätete alusel, kuid arvestades MaaRS §-s 342 sätestatut. Kuna kasutusvalduse pikendamise regulatsioon ei keela Maa-ametil kasutusvalduse pikendamisel uue kasutusvalduse lepingu sõlmimist, siis on uue lepingu sõlmimine ja uue kasutusvalduse kohta kandeavalduse esitamine avaldaja õigus. Seetõttu on avaldaja esitanud avalduse vana kasutusvalduse kustutamiseks ning uue kasutusvalduse sissekandmiseks. Pärast kasutusvalduse lepingu tähtaja möödumist ei ole võimalik tähtaega enam pikendada ega kasutusvalduse kannet muuta. Kanne on asjaõigusseaduse (AÕS) § 66 lg 1 kohaselt asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud õigusliku tähenduse ning koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle kustutamist. Seega ei pidanud avaldaja esitama lõppenud kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingut, vaid kinnistamisavalduse lõppenud kasutusvalduse kustutamiseks ehk ebaõige kande parandamiseks.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku digitaalselt allkirjastatud nõusoleku kasutusvalduse kustutamiseks. Seega on eeldused kasutusvalduse kustutamiseks täidetud.

5.Kohtunikuabi jättis 9. aprilli 2021. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule.
6.Maakohtu kohtunik jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on kinnisasja registriosa kolmandasse jakku kantud
20.septembril 2005 tasuline kasutusvaldus tähtajaga 15 aastat K. Jürjeni kasuks. K. Jürjen esitas 19. juunil 2020 avaldajale taotluse kinnisasja kasutusvalduse pikendamiseks veel 15 aastaks. Maa-ameti peadirektori 30. detsembri 2020. a korralduse (dtl-d 44–48) alusel sõlmisid avaldaja ja K. Jürjen 30. detsembril 2020 kirjaliku lepingu (dtl-d 36–42) maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingu pikendamiseks, milles sisaldus mh kinnistamisavaldus registriosas kannete tegemiseks – kustutada registriosa kolmandast jaost K. Jürjeni kasuks seatud kasutusvaldus ning kanda sama registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kasutusvaldus K. Jürjeni kasuks tähtajaga 15 aastat ja tasu maksmise kohustusega vastavalt lepingu p-le 5. Kohtunikuabi jättis vaidlustatud määrusega avalduse rahuldamata, leides, et praegusel juhul tuleb kannet MaaRS § 342 lg 3 alusel muuta ning tegemist ei ole uue kasutusvalduse seadmisega.
9.Ringkonnakohtu hinnangul leidis kohtunikuabi ebaõigesti, et kasutusvalduse lepingu pikendamisel MaaRS § 342 lg 3 alusel tuleb kannet muuta ja tegemist ei ole uue kasutusvalduse seadmisega.
9.1.K. Jürjen esitas taotluse kasutusvalduse pikendamiseks veel 15-ks aastaks tähtaegselt (MaaRS § 341 lg 2 teine lause). Kuivõrd avaldaja ja K. Jürjen leppisid kasutusvalduse pikendamises kokku 30. detsembril 2020 (dtl-d 36–42) ja kinnistamisavaldus esitati kinnistusosakonnale samal päeval, siis 20. septembril 2005 kinnistusraamatusse kantud kasutusvaldus lõppes 19. septembril 2020 tähtaja möödumisega.
9.2.Kinnistusraamatu kanne kaotab oma õigusliku tähenduse, kui õigust, millel kanne põhineb, enam ei eksisteeri või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada. Kande õiguslik tähendus võib kaduda eelkõige piiratud asjaõiguse lõppemise tõttu, kui tähtajalise õiguse tähtaeg on möödunud. Sellisel juhul muutub kinnistusraamatu kanne ebaõigeks. AÕS § 66 lg 1 järgi kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Pärast lepingu tähtaja möödumist ei ole võimalik tähtaega enam pikendada ega kannet muuta. Seega muutus praeguses asjas vaidlusalune kanne ringkonnakohtu hinnangul ebaõigeks, kuna

kasutusvaldus lõppes tähtaja möödumisega. Järelikult ei saanud lepingupooled enam kannet muuta, mistõttu on lepingupoolte kokkulepe ja avaldus uue kasutusvalduse seadmiseks põhjendatud. Tähtaja möödumisega lõppenud kasutusvalduse kanne tulnuks KRS § 66 lg 1 ja AÕS § 66 lg 1 alusel kinnistusraamatust kustutada.

9.3.MaaRS § 342 lg 3 järgi otsustab Maa-amet kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Kasutusvaldusega koormatud kinnisasjad on riigivara, mis esmalt oli antud kasutusse maareformi käigus eritingimustel. Lepingu pikendamisel ei ole enam tegemist maareformi käigus maa kasutusse andmisega, vaid riigivaraga tehtava tehinguga, kuna kasutusvaldajaga tuleb sõlmida nii uus võlaõigusleping kui ka asjaõigusleping (maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE, Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri). Seega olukorras, kus otsustatakse kasutusvalduse pikendamine, tuleb pooltel MaaRS § 342 lg 3 alusel sõlmida uus leping.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kasutusvalduse seadmise aluseks oleva asjaõiguslepingu vorminõude kohta järgmist.
10.1.Esmalt ringkonnakohus märgib, et juhul kui kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused on kinnistusosakonnale esitatud, ei peaks kohtunikuabi asuma kinnistamismenetluses hindama pooltevahelise lepingu punktide võimalikke omavahelisi vastuolusid.
10.2.Üldjuhul peab kasutusvalduse seadmise aluseks olev asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud (AÕS §-d 203 ja 641). Praegusel juhul on aga tegemist riigivara kasutusse andmisega. Riigivaraseaduse § 24 lg 1 järgi peab kasutusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud. MaaRS § 342 lg 1 järgi kohaldatakse ka kasutusvalduse lepingu pikendamisel kasutuslepingute kohta riigivaraseaduses sätestatut, kui sama paragrahv ei sätesta teisiti. Ka riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra § 17 esimese lause kohaselt sõlmib maale kasutusvalduse seadmise lepingu riigi nimel Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik lihtkirjalikus vormis. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätete koosmõjust, et seadus ei kehtesta riigivarale kasutusvalduse seadmiseks notariaalset vorminõuet. Maareformi seaduse ning riigivaraseaduse sätted on AÕS §-de 203 ja 641 suhtes erinormid. Ringkonnakohus märgib, et kasutusvalduse seadmise lepingu saab sõlmida kirjalikus vormis ka siis, kui seda ei esitata maa kinnistusraamatusse kandmise avaldusega samaaegselt, vaid ka pärast maa kinnistusraamatusse kandmist.
11.Eelmärgitust tulenevalt jättis kohtunikuabi põhjendamatult avaldaja avalduse rahuldamata. Kuna kinnistamisavalduse rahuldamise üle saab otsustada kohtunikuabi, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja saadab avalduse kohtunikuabile uueks kande tegemise otsustamiseks. Kohtunikuabil tuleb arvestada käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
12.Kuna menetluses osaleb üksnes avaldaja, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2).
13.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium