Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-9664
Tsiviilasi
Kaja Kaldoja hagi Heinrik Johannsoni vastu kahju hüvitamiseks 6929,45 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heinrik Johannsoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. mai 2021 kell 11.00 Apellant/kostja: Heinrik Johannson, ik XXXXXXXXXXX, esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja: Kaja Kaldoja, ik XXXXXXXXXXX, esindaja advokaat Indrek Kukk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus osaliselt kahju suuruse, sissenõutavaks muutunud viivise ja menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Heinrik Johannsonilt Kaja Kaldoja kasuks välja kahju summas 3283 eurot ja 2 senti ja viivis kuni täitmiseni ning jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.2.Välja mõista Heinrik Johannsonilt Kaja Kaldoja kasuks 3283 eurot ja 2 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 777 eurot ja 17 senti. 2.3.Välja mõista Heinrik Johannsonilt Kaja Kaldoja kasuks viivis kahjuhüvitiselt 3283 eurot ja 2 senti alates 8. juunist 2021.a. kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kaja Kaldoja (hageja) esitas 23. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagi Heinrik Johannsoni (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 6413,60 eurot ja sellelt summalt viivise saamiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ostis kostjalt 8. veebruaril 2018 X asuva korteriomandi hinnaga 57 000 eurot. Pärast korteri ostmist avastas hageja nõudepesumasina voolikust veelekke, mille tagajärjel oli magamistoa parkett pundunud ja sein hallitas. Hageja pöördus 23. märtsil 2018 kindlustusandja PZU Kindlustuse poole, kes korraldas kahjude ülevaatuse Instructiva OÜ poolt. Paikvaatluse käigus tuvastati, et hallituse hulka ja iseloomu arvestades on vesi lekkinud vähemalt 3 aastat. Kindlustusandja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja pöördus kahjustuste likvideerimiseks kostja poole, kes keeldus. Hageja tellis OÜ-lt Tunnel VIA hinnakalkulatsiooni hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks. Hinnakalkulatsiooni kohaselt on remonttööde maksumus kokku 5529,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kahjule lisandub remonttööde teostamise ajaks hageja üüripinna kulu 500 eurot. Kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamise kulu advokaaditasu näol on 384 eurot. Hageja hinnangul on tegemist varjatud puudusega.
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Kostjale ei ole antud võimalust väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Remondi ajaks asenduspinna üürimise kulud peavad olema tehtud. Lisaks on vajadus asenduspinna järele tõendamata ja selline kulu ei olnud kostjale ettenähtav. Kuna tegemist on kulutuste hüvitamise nõudega, ei ole võimalik rahuldada hagis kahjuna käsitletud kohtueelseid õigusabikulusid VÕS § 128 alusel. Tõendamata on puuduse olemasolu. Hageja on müügilepingus kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad asjad (sealhulgas nõudepesumasina), ruumid ja ehitise ning on teadlik nende seisukorrast. Vähemalt põrandate seisukord pidi hagejale olema igal juhul nähtav ja teada. Korter müüdi olemasolevas seisundis, mis peegeldus ka suhteliselt odavas müügihinnas. Hageja poolt esitatud hinnapakkumisest ei nähtu selles näidatud tööde seos esiletoodud puudustega. Puudustest tulenevate kulude ulatus VÕS § 222 lg 5 tähenduses on tõendamata.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5913,60 eurot ja viivise 1106,30 eurot, lisaks viivise kahjuhüvitiselt 5913,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
24.oktoobrist 2020 kuni hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostjalt hageja kasuks 500 euro väljamõistmise osas. Hageja menetluskulude suuruseks määras maakohus 2528,14 eurot, kostja menetluskulude suuruseks 1617 eurot. Maakohus jättis menetluskuludest 92 % kostja kanda ja 8 % hageja kanda, tasaarvestas pooltelt vastastikku väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu katteks välja 2196,52 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Maakohus leidis, et vaidlus on selles, kas korteriomand vastas müügilepingu tingimustele, kas müüdud korteriomandil esinesid müügilepingu sõlmimise ajal puudused ja kas tegemist oli varjatud puudustega ning kas kostja vastutab võimaliku rikkumise eest. Vaidluse all on ka asjaolu, kas täidetud on formaalsed eeldused kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning kahju ulatus ehk vajalike kulutuste suurus. Võlausaldajal on õigus võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral valida VÕS § 101 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendite vahel, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.
5.Maakohus leidis, et müüdud korteriomandi lepingule mittevastavus selles, et korteri magamistoa ja köögi seintes ja põrandas esines liigniiskus, mis oli põhjustanud hallituse. Niiskuse ja hallituse esinemine on kindlaks tehtud Instructiva OÜ läbi viidud paikvaatluse käigus, mille kohta on koostatud 8. aprillil 2018 akt. Aktis on veekahjude tekkepõhjusena märgitud nõudepesumasina ühenduse rike. Niiskuse ja hallituse hulga ja iseloomu alusel on akti koostaja järeldanud, et vesi on lekkinud vähesel määral vähemalt kolm aastat. Kahjustatud on köögi põrand ja aluspõrand, köögi sein mööbli taga ja külgnevad seinad, veesõlme sein, köögiga külgnev sein magamistoas, magamistoa põrand (laminaatparkett) ja aluspõrand, magamistoa uks, lengid, piirdeliistud ja uksepakk ning kahjustusi võib ilmneda veelgi lammutustööde käigus. Lisaks on akti koostanud isik A.A. andnud tunnistajana ütlusi vaatluse käigus vahetult tajutud asjaolude kohta. Maakohus on seisukohal, et liigniiskuse ja hallituse näol korteri püsivates konstruktsioonides on tegemist korteri kvaliteeti vähendava asjaoluga.
6.Vastavalt VÕS § 218 lg-tele 1 ja 4 vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ning ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma. Hageja on pöördunud tema poolt ostetud korteris avastatud kahjustustega seoses kindlustusandja poole 23. märtsil 2018, s.o 1,5 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ja vastavalt lepingu p 3.1. otsese valduse saamist lepingu eseme suhtes. Maakohus tuvastas, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale.
7.Müüja vastutust välistavaks asjaoluks VÕS § 218 lg 4 järgi on ostja teadmine või teadma pidamine lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et korteril esinenud niiskuskahjustused ja hallitus ei olnud hagejaga sarnasele eriteadmisteta isikule välisel vaatlusel nähtavad. Niiskus oli seinte sees ja põrandakatte ning selle alusmaterjali vahel ning hallitus oli tekkinud seintele varjatud kohtades – nõudepesumasina taga ja magamistoas mööbli taga. Isegi kui laminaadist põrandakatte kerge
pundumine võis olla silmaga nähtav, siis ei saanud hageja selle põhjal järeldada ulatuslikumate niiskuskahjustuste olemasolu. Hageja avastas kahjustuse ja selle tekkepõhjuse siis, kui ta asus nõudepesumasinat ümber paigutama. Seintes oleva niiskuse kindlakstegemiseks oli vaja kasutada spetsiaalset mõõteseadet. Maakohus oli seisukohal, et asjas ei esine müüja vastutust välistavaid asjaolusid. Ostja on teatanud müüjale puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai. Hagejale ei saa ette heita, et ta ei andnud kostjale enne kahju hüvitamise nõude esitamist vastavalt VÕS § 115 lõikele 2 täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kostja teatas hagejale saadetud sõnumites, et tema arvates on võimalik probleem lahendada kolmel viisil – kas kostja ostab korteri tagasi, kahju hüvitab hageja kindlustusandja või tuleb ise korda teha. Kohtu arvates saab sellest järeldada, et kostjale täiendava tähtaja määramine ei oleks viinud soovitud tulemuseni. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kui hageja esindaja enne kohtusse pöördumist
28.mail 2018 tegi kostjale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, siis kostja sellele ei reageerinud.
8.Hagejal kahju tekkimine on maakohtu hinnangul tõendatud. Kahju suuruse kohta on esitatud kalkulatsioon, milles on kirjeldatud töid, millised on vajalikud teostada, et kõrvaldada korteris esinevad niiskuse ja hallitusega kahjustatud konstruktsioonid. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hageja soovib kostjalt saadava hüvitise arvelt teostada korteris sanitaarremondi VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Silmas tuleb pidada siinjuures kahju hüvitamise eesmärki VÕS § 127 lg 1 järgi ehk kahjustatud isiku asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja vastuväide, et hüvitamisele ei kuulu kulud, mida hageja ei ole veel kandnud, ei ole antud juhul relevantne, kuivõrd see kohalduks VÕS § 222 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise nõude puhul. Siiski leidis maakohus, et hageja poolt tulevikus kantavatest kuludest ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista kulu korteri remondi ajaks asenduspinna üürimiseks. Maakohus märkis, et hageja on kohtuistungil avaldanud, et kasutab käesoleval ajal korteris elamiseks ühte tuba, milles ei ole kahjustusi, millest võis järeldada, et teise korteri üürimine remondi ajaks ei ole ilmtingimata vajalik ega mõistlik kulu.
9.Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, oli põhjendatud ka viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 alusel osundatud lõike 2. lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 92% nii hageja kui kostja menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja 8% kuludest hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED.
10.Kostja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus, teha asjas uus lahend, millega jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et nõudepesumasin oleks lekkinud enne korteri müügitehingut ja et vee- ning niiskuskahjustused oleksid tekkinud enne korteri müüki. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt saab lekke ajalise ulatuse kindlaks teha ehitustehnilise ekspertiisi käigus, kuid käesolevas asjas ei ole sellist ekspertiisi tellitud. A.A. ütlused ei ole
piisavad ega kohtu poolt kontrollitavad, määratlemaks veelekke ja kahjustuste tekke algusaega. Müüdud korteris ei elanud keegi mitmeid aastaid enne 08. veebruari 2018. a müügitehingut. Eeldades, et korteril võisid olla mingid niiskuskahjud enne selle ostmist, siis on hageja kasutanud peale korteri ostmist lekkivat nõudepesumasinat ja selle kasutamisest tulenevalt on korter saanud suuremal määral kahjustada. Kohtuotsuses ei ole tehtud vahet, millises ulatuses on korter olnud kahjustatud enne müüki ja millises ulatuses on korter saanud kahjustada peale müüki toimunud nõudepesumasina kasutusest. Kostja hinnangul ei ole tegemist varjatud puudusega, kuivõrd hageja oli korteri niiskusprobleemist teadlik. Ostjale pidi olema ostueelsel kontrollil teatavaks saanud korteri niiskusprobleem ja põrandate pundumine. Ostja oleks pidanud uurima, kui suure probleemiga tegemist on ja kui ta seda ei teinud, siis see on ostja enda riisiko. Kostja on seisukohal, et ei ole võimalik öelda, et korteris olevad niiskuskahjud on tekkinud kas osaliselt või täies ulatuses lekkivast nõudepesumasinast. Kostja viitab avalikult kättesaadavale netileheküljele https://tarbija24.postimees.ee/1305700/lugeja-kusib-kuidas-saada-jagupaneelmaja-korteris-vohavast-hallitusest ja selles toodud spetsialisti K. Pilt’i antud arvamusele, et kuna hallitusseente areng on nii kiire ja arengu tekkepõhjused laialdased, siis pole mõtet pöörduda kohtu poole varjatud puudustele viidates. Kostjale ei antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus on põhjendamatult käsitlenud kahju ulatust ning ei ole sisuliselt kahju ulatuse õigsust kontrollinud. Tunnel VIA OÜ hinnakalkulatsioonis on antud abstraktselt tööde nimekiri ja hinnad, vastav kalkulatsioon ei tugine asjatundja arvamusele. Hageja on kinnitanud, et korterit ostes arvestas ta sellega, et magamistoas on vaja parkett välja vahetada. Maakohtu lahend ei ole kostja suhtes mõistlik ega proportsionaalne. Kostja on teinud hagejale korduvalt ettepaneku korteri müügitehing tagasi pöörata, kuid hageja ei ole sellega nõus olnud. Hageja avaldas viimasel istungil, et ta on elanud korteris ja remonti ei ole ta siiani teinud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on mõistnud välja hinnakalkulatsioonilt nähtuva käibemaksuosa. OÜ Tunnel VIA hinnapakkumisega ei ole hageja seotud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kostjalt kahjuna välja mõistetud õigusabikulud, mis on seotud 9. mai 2018. a. kahju hüvitamise nõude koostamisega. Selline kulu ei vasta VÕS § 128 lg 3 määratlusele ega olnud vajalik. Hageja 09. mai 2018. a kahju hüvitamise nõude baasil on suuresti koostatud ka hagi.
11.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et hageja tarbijana (VÕS § 1 lg 5 mõttes) korterit ostes ei osanud varjatud puudusi tuvastada, ei kinnita kostja väidet, et kahju võis tekkida peale omandi üleminekut. Kostja ei ole vastupidise tõendamiseks tellinud ekspertiisi, kuigi avaldas 25. jaanuaril 2019 soovi võtta omapoolne ekspertarvamus. Kostja väide, et müüdud korteris ei elanud keegi mitmeid aastaid enne 8. veebruari 2018. aasta müügitehingut on uus, mida kostja ei ole esitanud maakohtu menetluses. Lisaks on kostja apellatsioonimenetluses esitanud uue väite, mille kohaselt tuleks eristada kahju, mis on tekkinud enne korteri omandi üleminekut ja pärast seda. Tegemist on hilinenult esitatud seisukohaga.
Hageja ei teadnud varjatud puuduste olemasolu ja kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. Parketi kahjustumise märkamine ei tähenda, et hageja oleks olnud teadlik niiskuskahjust ja parketi all olevast niiskusest. Hageja hinnangul oli parkett kasutamisest kulunud. Asjakohatu on kostja viide korteri hinnale, korter on müüdud turutingimustel. Siinjuures ei avaldanud kostja kordagi, et korteril oleks mõni puudus, mis võib hinda mõjutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu osas, milles kohus rahuldas hageja põhinõude 3 283 eurot ületavas ulatuses ning sissenõutavaks muutunud viivise suuruse ning menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjatelt hagejate kasuks välja 3 283 eurot ja 2 senti, sellelt summalt 7. juuni 2021. a seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 777 eurot 17 senti ning alates 8. juunist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest (3 283 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus jättis hagi rahuldamata asenduspinna üürimisest tekkiva kahju nõude (500 eurot), kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus ei kontrolli apellatsioonimenetluses maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas ning TsMS § 456 lg 4 järgi on maakohtu otsus 500 euro nõude rahuldamata jätmise osas jõustunud.
14.Hageja esitas nõude kinnisasja müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et nad sõlmisid 8. veebruaril 2018 korteriomandi müügilepingu. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et müüdud kinnisasjal olid puudused ja kostja on müügilepingut rikkunud. Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel.
15.1.Õige ei ole kostja väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et nõudepesumasina leke oli tekkinud enne korteri müügitehingut. Maakohus hindas õigesti asjas esitaud tõendeid. Instructiva OÜ akti kohaselt oli vesi lekkinud köögi ja magamistoa vaheseinas asuva nõudepesumasina ühendusest vähemalt kolm aastat. Vaatluse teostanud A.A. tunnistajana antud ütlused ei lükanud aktis toodut ümber ega ole sellega vastuolus. Tunnistaja A.A. möönis, et ajafaktori määratlemine on hinnanguline ja täpsemalt saab hallituse tekkimise aja kindlaks teha laborikatsete põhjal ekspertiisi käigus, kuid kogemuslikult on see kindlasti rohkem kui pool aastat.
15.2.Kostja esitas maakohtule taotluse, et soovib ise koos eksperdiga korteri üle vaadata (lk 82). Hageja vastu ei vaielnud, kuid järgneva menetluse jooksul kostja oma soovi ei realiseerinud, korterit üle vaatama ei läinud ning taotlusi kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja esitas kaks tõendit, mille alusel sai tuvastada, et leke tekkis enne müügitehingut, siis pidi kostja sellega mittenõustumise korral esitama omapoolsed tõendid vastuväite tõendamiseks või taotlema kohtult tõendite kogumist. Kuna kostja seda ei teinud, siis lähtus maakohus põhjendatult nendest tõenditest, mis kohtule olid esitatud.
15.3.Kostja esitas esmakordselt ringkonnakohtule tõendamata väite, et müügieelsel perioodil keegi korterit ei kasutanud. Samas maakohtus märkis kostja, et korterit kasutas koristaja ja
vahepeal elasid seal üürnikud (lk 82). Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et leke oli olemas korteri müügihetkel, muuta. Kostja ei ole täpsustanud, millal ja mis perioodil korterist enne müüki kasutati ning kostja väited on vastuolulised ja tõendamata.
15.4.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et niiskuskahju tekkimine lekkivast nõudepesumasinast ei ole tõendatud. Maakohtus kostja oma väite kinnitamiseks tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja poolt viidatud lingi interneti leheküljele, kuna hageja vaidles selle esitamisele vastu ning kostja ei põhjendanud, miks ta seda maakohtule ei saanud esitada.
16.Kostja väide, et talle ei ole antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega VÕS § 115 lg 3 kohaldamise põhjendatuse osas. Kostjale anti pärast kahjunõude esitamist täiendav tähtaeg puuduste kõrvalamiseks ja kostja oleks saanud soovi korral puudused kõrvaldada, mis oleks kahju hüvitamise eelduse kõrvaldanud. Kostja puuduste kõrvaldamise õigust ei kasutanud.
17.Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega, et maakohus ei arvestanud kõiki asjaolusid kahju suuruse määramisel.
17.1.Kostja väide, et eeldades, et leke oli müügihetkel olemas, siis tuleb arvestada kahju suurenemist pärast müügitehingu sõlmimist, ei ole asjakohane. Asjas ei ole vaidluse alla seatud faktilist asjaolu, et hageja likvideeris lekke koheselt pärast selle avastamist, mistõttu vastaspoole väite alusel puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks
17.2.VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Maakohtu 13. märtsi 2020 istungil esitas kostja tunnistajale küsimuse „Kas tavainimesele on siin näha, et tegu on pundunud parketiga, veekahjustusega?“ tunnistaja A.A. vastas „Pigem küll, jah. Amortiseerunud laminaatparkett, mis on lihtsalt vana või palju käidud, või veekahju tõttu vuukidest pundunud parkett – see näeb esialgu üsna sarnane välja“ (lk 130). Hageja kinnitas kohtuistungil, et korterit üle vaadates „oli näha, et magamistoa parkett oli kahjustatud. Arvestasin sellega, et magamistoas on vaja parkett välja vahetada. Ma ei vaadanud, kas magamistoa uks käib kinni ja lahti“ (lk 81). Ringkonnakohus leiab, et hageja võttis omaks faktiväite, et ta teadis magamistoa parketi kahjustustest ja sai aru, et see tuleb välja vahetada. Asjaolu, kas ta sai aru, millest olid tingitud parketi kahjustused, ei oma tähtsust. Hageja sai aru enne korteri ostmist, et magamistoa põrand on kahjustatud, seega ei vastuta selle puuduste eest VÕS § 218 lg 4 alusel kostja.
17.3.Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Tunnel VIA hinnakalkulatsiooni (lk 26). Kostja esitas küll vastuväite, et kalkulatsioon on üldine ja hinnad koos käibemaksuga, kuid omalt poolt tõendeid ei esitanud, jättes täitmata TsMS § 230 lg 1 järgse tõendamiskoormise. Kostjat esindas vandeadvokaat, maakohus andis pooltele maakohtus piisavalt aega tõendite esitamiseks, samuti ei esitanud kostja ringkonnakohtule kahju suuruse kohta tõendeid, seega puudub alus heita maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist ning ringkonnakohus võtab kahju suuruse muutmisel aluseks hageja esitatud kalkulatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et magamistoa põrandaga seotud kulude hüvitamise kohustust kostjal ei ole, seetõttu tuleb kahju suurusest mahaarvata järgmiste tööde maksumused: magamistoa põranda ülesvõtmine (292 €), aluspõranda ehitus (917 €), magamistoa põrandale katte ja alusvaiba paigaldamine ( 813 €). Ringkonnakohus vähendab ehitusprahi utiliseerimise osas kahju 50 % ja peab põhjendatuks kahju nõuet 170 euro ulatuses. Kokku tuleb hageja nõuet vähendada 2 192 (ilma käibemaksuta) euro võrra. Hageja kahjunõue puudustega korteri osas kuulub rahuldamisele summas 2 899 eurot 2 senti ( 2416 eurot ilma käibemaksuta).
Kostja seisukoht, et kahjuhüvitis tuleks välja mõista ilma käibemaksuta, kuna esitatud hinnapakkumine ei ole hagejale siduv, ei ole põhjendatud. Hinnapakkumises ei ole eristatavad materjalid, tööd jm kulud, ringkonnakohus leiab, et saab eeldada, et materjalid on käibemaksuga ning töid teostab käibemaksukohuslane. Asjas ei ole esitaud andmeid, et hageja saaks käibemaksu tagasi arvestada.
17.4.Maakohus rahuldas hageja nõude kahjunõude esitamisega seotud õigusabikulude osas summas 384 eurot. Kostja väide, et selles osas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused, on õige. Ringkonnakohus leiab, et kahjunõude rahuldamine on põhjendatud ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Hageja esitas nõude 2 h ja 40 minuti eest õigusabi osutamise eest, mis hõlmas materjalidega tutvumist, konsultatsiooni ja nõude koostamist (lk 1). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt tehtud kohtueelne õigusabikulu on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kuna kostja puuduste ega kahju hüvitamise teemal hagejaga konstruktiivselt ei suhelnud, siis oli sellise kulu tegemine põhjendatud ja mõistliku suurusega. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja seisukohaga, et kohtueelselt kantud õigusabikulu (asja materjalidega tutvumine ja konsultatsioon, samuti 9. mai 2018 kahjunõude koostamine) on osalt kattuvad hagi esitamiseks tehtavate toimingutega, kuid sellises olukorras tuleb eelistada vaidluse kohtueelset lahendamist ja seega võib väljamõistetud kahju olla põhjendatud juhul hagi esitamisega seotud õigusabikulu vähendamise aluseks.
18.Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hagi summas 3 283 eurot, s.o ca 50 % ulatuses (hageja nõue oli 6 413,60). Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.