4.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2-19-20538 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.YY (hageja) esitas 20.detsembril 2019.a Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja 647,24 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt seisnes hageja kahju selles, et ta tegi kulutusi, et reisida lapsega kohtumiseks Suurbritanniast Eestisse, kuid kulutused osutusid asjatuks, kuna ta ei saanud kostja tegevuse tõttu lapsega kohtuda.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 16.aprilli 2021.a otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja 620,24 eurot ja viivised põhivõlalt (620,24 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.detsembrist 2019.a kuni põhivõla tasumiseni; jättis hagi rahuldamata kostjalt 27 euro väljamõistmiseks; jättis hageja maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja maakohtus kantud menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse põhjendustest nähtuvalt kannavad TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, s.o 95% põhinõudest, jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
5.Maakohus ei andnud luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks ning selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas maakohtu otsusele 17.mail 2021.a apellatsioonkaebuse, milles palub apellatsioonkaebuse rahuldada, tühistada maakohtu otsus osas, millega määrati kindlaks poolte menetluskulude jaotus, st kohtuotsuse p 5, millega jäeti hageja maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja maakohtus kantud menetluskulud 5%
2-19-20538 ulatuses hageja kanda ning teha asjas uus otsus TsMS § 163 lg 1 alusel, millega jätta menetluskulud poolte kanda.
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt taotles hageja kahjuhüvitisena reisikulude hüvitamist, mis tal tuli kanda, selleks, et sõita Suurbritanniast Eestisse esialgse õiguskaitse määrusega määratud korras hageja ja kostja ühise lapse QQ kohtuma. Hageja lapsega ei kohtunud, kuna lapse tervislik seisund seda ei võimaldanud. Hageja nõudis kostjalt asjatuks osutunud reisikulude hüvitamist.
8.Apellant ei nõustu menetluskulude sellise jaotusega põhjusel, et sisuliselt on tegemist vaidlusega kohtumääruse täitmise üle perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab perekonnaasjas kumbki pool oma kulud ise. Ka TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See tähendab, et kohtul on võimalik valida alternatiivide vahel. Arvestades vaidluse eset ja iseloomu, on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda. Hagejal on sellisel juhul ka tulevikus võimalus ja stiimul initsieerida olukordi, kus kostjale võivad tekkida põhjendamatud kahjunõuded tulenevalt hageja subjektiivsetest otsustustest sõita Eestisse (või mitte sõita).
9.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 ja § 638 lg 4 alusel keelduda.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetles maakohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 p 7 järgi. TsMS § 638 lg 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
12.Kui maakohus ei ole andnud otsuses TsMS § 637 lg 21 mõttes luba edasikaebamiseks, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel kohaldati selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi või selgelt rikuti menetlusõiguse normi või hinnati selgelt valesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.oktoobri 2018.a kohtumäärus tsiviilasja nr 2-16-13477, p 9 kolmas lõik).
13.Praegusel juhul saaks eeltoodud variantidest kõne alla tulla vaid menetlusõiguse normide rikkumine, kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ainult menetluskulude jaotust puudutavas osas. Menetluskulude jaotuse määramisel tuli maakohtul lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Maakohus jaotus menetluskulud tuginedes TsMS § 163 lg 1 esimesele alternatiivile, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust.
2-19-20538
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohtule ei ole selgelt menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 637 lg 21 mõttes ette heidetav.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli tegemist kahju hüvitamise hagiasjaga, mitte vaidlusega kohtumääruse täitmise üle perekonnaasjas, nagu apellant ekslikult aru saanud on. Asjaolu, et hagejale tekkis kahju seoses perekonnaasjas tehtud kohtumääruse mittetäitmisega kostja poolt, ei tee kahju hüvitamise hagi hagiliseks perekonnaasjaks TsMS § 164 mõttes. Seega puudus maakohtul õiguslik alus lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-st 1, mis võimaldanuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
16.Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning sai seega menetluskulude jaotuse üle otsustamisel lähtuda TsMS § 163 lg-st 1. On küll õige, et nimetatud õigusnorm võimaldab kohtul valida alternatiivide vahel, kuid eelnev ei tähenda, et maakohtu otsustus võtta käesoleval juhul arvesse hagi rahuldamise ulatust ning jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda, oleks vale.
17.Maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei saa pidada kostja suhtes ebaõiglaseks ega ka ebaproportsionaalseks, arvestades, et kostja ei ole maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud ning on seega nõustunud nii maakohtu poolse asjaolude tuvastamise, tõenditele hindamise kui ka nendest tehtud järeldustega.
18.Maakohtu tuvastatud asjaoludel kehtis poolte vahel Harju Maakohtu poolt 07.augustil 2019.a tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud määrus, mis reguleeris poolte ühise lapsega suhtlemise korda; kostja oli hageja elukohast Suurbritannias teadlik ning hageja oli sõnaselgelt pöördunud kostja poole ja selgitanud kavatsust kohtumäärust täita; kostja hageja kirjale ei vastanud ja määruse täitmata jätmisest keeldumisest hagejat ka ei hoiatanud, kuigi teadis, et hagejal tekivad seoses kohtumääruse täitmisega ja Eestisse sõitmisega kulud.
19.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul alusetu apellatsioonkaebus väide, et maakohtu määratud menetluskulude jaotus võimaldab hagejal tulevikus initsieerida olukordi, kus kostjale võivad tekkida põhjendamatud kahjunõuded tulenevalt hageja subjektiivsetest otsustustest sõita Eestisse (või mitte sõita). Maakohtu tuvastatud asjaoludel saab subjektiivust kohtumääruse täitmisel ette heita vaid kostjale endale. Arvestades haginõude rahuldamise suurust on asjakohatu ka kaebuse väide, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu kahjunõude.
20.Kuna maakohtule ei ole menetlusõigusnormi selge rikkumine menetluskulude jaotamisel ette heidetav, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul on see ka menetlusökonoomiline, arvestades, et apellandil jäävad kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses.
21.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse juhul, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, et kaebust ei ole kohtule esitatud.
2-19-20538 Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
22.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
23.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9.