XX avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus
Kaebuste esitajad ja liigid
XX ja CC määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa, määruskaebuse esitaja I): XX (sündinud XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Karina Maasikleht Puudutatud isik I (laps): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja II): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant Puudutatud isik III (kohalik omavalitsus): Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja IK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse 13. ja 25. juunil, 3. ja 24. juulil, 11., 15 ja 19. augustil, 30. oktoobril ning 1., 6., 11., 12., 25. ja 27. novembril 2019 esitatud menetlusdokumentide lisad. I.2. Rahuldada osaliselt isa 25. novembri 2019 taotlus täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2019 määrust. Lisada eelmises lauses viidatud määruse resolutsiooni punktis 2 määratud ajutisele suhtluskorrale tingimused, et isa võib võtta lapse 22. detsembril 2019 lapse elukohast kell 8.30 ning ema peab saatma isale andmed lapse elukoha kohta ja kehtiva reisidokumendi koopia hiljemalt
15.detsembril 2019. Eelmise lause osas on kohtumäärus viivitamata täidetav. Ülejäänud osas jätta isa 25. novembri 2019 taotlus rahuldamata. I.3. Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra määramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega osaliselt muuta isa suhtluskorda lapsega vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Täiendada sama määrust otsustusega, et käesolevas asjas rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud tühistatakse. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. I.4. Määruskaebused rahuldada osaliselt. I.5. Määruskaebuste menetlemise kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Määrata kindlaks isa XX ja lapse QQ vaheline suhtluskord järgmiselt:
laps viibib isa juures Londonis ajavahemikul 15. juuni – 20. august 2020 järjest 14 päeva ema juuresolekuta. Alates 2021. aastast viibib laps isa juures Londonis suviti ajavahemikul 15. juuni kuni 20. august järjest 28 päeva ema juuresolekuta. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt sama aasta 1. jaanuariks. Kui vanemad selleks ajaks kokkulepet ei saavuta, siis algab eelmises kahes lauses märgitud ajavahemik paarisarvulistel aastatel (2020, 2022, 2024 jne) 24. juunist ja paarituarvulistel aastatel (2021, 2023, 2025 jne) 1. juulist. Lapsele tuleb ema CC juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Lapse üleandmise kellaajad teatab isa emale vähemalt kolm päeva ette. Kõik käesolevas punktis kirjeldatud lapse reisimisega seotud kulud kannab isa; laps viibib oma sünnipäeva ajal 23. juulil paarisarvulistel aastatel emaga, paarituarvulistel aastatel isa juures Londonis; laps viibib isa juures Londonis ajavahemikul 22.–29. detsember 2019 ema juuresolekuta. Alates 2020. aastast viibib laps isa juures Londonis ema juuresolekuta paarisarvulistel aastatel ajavahemikul alates vastava aasta
29.detsembrist kuni järgmise aasta 4. jaanuarini ja paarituarvulistel aastatel 23. – 29. detsembrini. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Lapse üleandmise kellaajad teatab isa emale vähemalt kolm päeva ette. Kõik käesolevas punktis kirjeldatud lapse reisimisega seotud kulud kannab isa; isal on igal aastal Eestis õigus lapsega koos olla ema juuresolekuta eraldi majutusasutuses isadepäeva ajal novembrikuus, Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheajal veebruarikuus ning ülestõusmispühade ajal igaühel neist ajavahemikest järjest seitse päeva. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku vähemalt kuus kuud enne isa Eestisse tulekut ning lapse üleandmise kellaaja ja koha vähemalt kolm päeva enne isa Eestisse tulekut. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis teatab isa hiljemalt viis kuud ette seitsmepäevase ajavahemiku kuupäevad ja hiljemalt kaks päeva ette lapse üleandmise kellaaja, lapse üleandmise koht on sel juhul lapse elukoht. Isa peab Eestis olles arvestama lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid, kool); isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaia- või koolipidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele või vanematele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Lapsele olulistest sündmustest teavitab vanem teist vanemat nii varakult kui võimalik; isa ei tee lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid; juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema) või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Teavituses toob vanem välja lapse väljaspool Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja, koha ning tagasisaabumise aja. Mõlemad vanemad on kohustatud heas usus abistama teist vanemat lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat koheselt peale reisiplaanist 2 (20)
II.2.
II.3.
teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Vanem annab teisele vanemale lapse üle koos vajalike dokumentidega (pass, ID-kaart, Euroopa Ravikindlustuskaart vms); II.1.8. lapse haigestumise korral on vanem, kelle juures laps viibib, kohustatud koheselt teist vanemat lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides; II.1.9. vanem, kellega laps koos ei viibi, võib lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus kuni 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne kestus kuni 1 tund). Välistatud ei ole vanema ja lapse täiendav suhtlemine, kui laps vastavat soovi avaldab. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Kõnede korraldamisel arvestatakse vööndiaega, kus laps viibib. Vanem, kelle juures laps viibib, aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega, kuid ei viibi kõne juures; II.1.10. vanemad suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt; II.1.11. lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema lähikondsete suhtes. Samuti on vanem kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks lapse kuuldes teist vanemat või tema lähikondset. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel; II.1.12. vanemad suhtlevad lapsega seotud teemadel omavahel viisakalt ja rahulikult ning ei tohi erimeelsusi lahendada lapse juuresolekul; II.1.13. kõik käesolevas suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või käesolevast suhtluskorrast kõrvalekalduvad kokkulepped tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tühistada käesolevas asjas rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud, välja arvatud käesoleva määruse resolutsiooni punkti I.2 teises lauses ette nähtud kord, mis kehtib resolutsiooni punkti II.1.3 käesoleval aastal täitmise korrana. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja CC (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) suhtest sündis Londonis 23. juulil 2014 QQ (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I). 3 (20)
Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemad elasid koos Londonis isale kuuluvas majas jaanuarist 2014 kuni jaanuarini 2017. Ema ja laps elavad alates jaanuarist 2017 Eestis.
2.Isa esitas 10. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks järgmistel tingimustel: laps viibib isa juures oma Londoni kodus suvel vähemalt kuus nädalat ema juuresolekuta (näiteks terve juulikuu + kaks nädalat augustis ühel aastal ning teisel aastal juuli lõpp kuni september), kusjuures konkreetsetes kuupäevades peavad vanemad kokku leppima vähemalt kuus kuud enne lapse tulekut Londonisse. Lapse üleandmine ja vastuvõtmine toimub järgmiselt: lapse toob Londonisse ja tagastab Eestisse isa ning tasub sellega seotud kulud; laps viibib isa juures oma Londoni kodus vähemalt kaks nädalat jõulude/aastavahetuse perioodil ja kaks nädalat ülestõusmispüha ajal, kusjuures konkreetsetes kuupäevades peavad vanemad kokku leppima vähemalt kuus kuud enne lapse tulekut Londonisse. Näiteks on laps ühel aastal isa juures Londonis vahemikus 14.–28. detsember (nii, et jõulupühad jäävad sisse) ja teisel aastal vahemikus 28. detsember–10. jaanuar (nii, et jõulude ajal on laps emaga Eestis ja aastavahetuse ajal isaga Londonis). Lapse üleandmine ja vastuvõtmine toimub järgmiselt: lapse toob Londonisse ja tagastab Eestisse isa ning tasub sellega seotud kulud; isal on õigus lapsega reisida ajal, mil laps viibib isa juures Suurbritannias; isal on õigus tulla Eestisse neli korda aastas ja veeta lapsega aega ema juuresolekuta konkreetse tuleku ajal 4–5 päeva; isa suhtleb lapsega Skype’i vm suhtluskanali vahendusel üks kord nädala sees ja lisaks laupäeval ning pühapäeval ema juuresolekuta; isal on õigus võtta osa lapse sünnipäevast. Ema teavitab heas usus lapse sünnipäeva korraldamisest ette võimalikult varakult. Juhul, kui lapse sünnipäev satub ajale, mil laps viibib suhtluskorra järgselt isaga, siis sellest järgneval aastal veedab laps oma sünnipäeva emaga ehk laps on ühel aastal oma sünnipäeva ajal ema juures ja teisel aastal isa juures; isadepäeval on laps isaga Eestis, emadepäeval on laps emaga. Lapse üleandmise ja vastuvõtmise koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ja üksmeeles omavahel kokku; mõlemad vanemad võimaldavad lapsel viibida teise vanema perekondlikel tähtpäevadel teise vanemaga. Perekondlikud tähtpäevad on vanema lähisugulaste (vanavanemad, tädid, onud, viimaste lapsed jms) sünnipäevad vms. Laste üleandmise ja vastuvõtmise koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ning üksmeeles omavahel kokku. Kui lapse isapoolsete sugulastega midagi juhtub (näiteks nad jäävad haigeks, vms), siis tuleb laps suhtluskorra väliselt Londonisse ja ema annab selleks viivitamata nõusoleku. Kui laps on ema sugulaste haigestumise vms juhtumi ajal suhtluskorra järgselt Londonis, siis annab isa viivitamatult nõusoleku, et laps saaks tulla Eestisse; mõlemal vanemal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemistest, võistlustest, lastevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Lapsele olulistel sündmustel nagu aktused, lapsevanemate koosolekud, arenguvestlused jms osalevad vanemad võimalusel ühiselt ja vanem teavitab teist vanemat nimetatud sündmustest nii varakult kui võimalik; juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema) või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool 4 (20)
Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise Eestisse/Suurbriatnniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms); isal on õigus suhelda lapsega suhtluskorra välisel päevasel ajal (kuni 21.00) telefoni, mobiiltelefoni vms suhtluskanali kaudu ning lapsega koos olev vanem toetab ja abistab last eemal viibiva vanemaga suhtlemisel läbi tehniliste vahendite; vanemal on kohustus vastata lapse hooldamise ja kasvatamise, ühise hooldusõiguse teostamisega seotud teise vanema pöördumistele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui kahe kalendripäeva möödumisel päringu/pöördumise väljastamisest vanema poolt. Operatiivsetes küsimustes on vanem kohustatud vastama teisele vanemale esimesel reaalsel võimalusel; lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema lähikondsete suhtes. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel. Samuti on vanem kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks lapse kuuldes teist vanemat või tema lähikondset; kõik suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või suhtluskorrast kõrvalekalduvad kokkulepped tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3.Ema oli nõus, et laps isaga suhtleb, kuid palus määrata suhtluskord järgmistel tingimustel: laps viibib suveperioodil (ajavahemikul juuli-august) isa juures 10 kalendripäeva järjest kuni lapse 1. klassi minekuni 7-aastaselt. Paarisarvulisel aastal (2020, 2022, 2024 jne) viibib laps oma sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paarituarvulisel aastal (2019, 2021, 2023 jne) aga Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel kui laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast 23. juulit. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel; kooli ajal viibib laps suvisel koolivaheajal isa juures kuni kaks nädalat (14 päeva). Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt; laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures Londonis 7 kalendripäeva järjest ajavahemikul 22. detsember – 6. jaanuar. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta
1.septembriks e-maili teel. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt; lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse suhtlemised ära; kui laps haigestub isa juures viibides, on isa koheselt kohustatud ema lapse haigestumisest teavitama ning tegema emaga koostööd lapse tervise huvides. Kui laps on haige siis emal on õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa juures; 5 (20)
isa kohtub lapsega Eestis aprillis ülestõusmispühade paiku neli päeva paarisarvulisel kalendriaastal. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. märtsiks e-maili teel; isa kohtub lapsega neli päeva Eestis suvel juuni esimesel poolel ehk siis ajavahemikul
1.– 15. juuni. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. aprilliks e-maili teel; isa kohtub lapsega neli päeva Eestis oktoobris. Alates lapse 1. klassi mineku ajast viibib laps pool oktoobri koolivaheaega isaga Eestis. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. augustiks e-maili teel; isa kohtub lapsega kaks päeva Eestis novembris nädalavahetusel, millal on isadepäev. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. oktoobriks e-maili teel; ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve päeva isaga. Isa võtab lapse hommikul tema kodust ja toob õhtul koju tagasi hiljemalt kell 19.30. Juhul, kui isa soovib lapsega minna reisile Eestis väljapoole Harjumaad selle perioodi jooksul, teavitab isa lapse ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps viibib; isa suhtleb lapsega 1 kord nädalas mobiiltelefoni, Skype’i vms suhtluskanali kaudu kuni 1 tund. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad mobiiltelefoni, Skype’i vms vestlused toimuda tihedamini, kuid lühemaajaliselt (15 – 20 minutit). Kõnede korraldamisel arvestatakse lapse soovi kõne aja suhtes, ehk millal laps on valmis teise vanemaga suhtlema. Ema abistab last kõnede organiseerimisel ja lapsele tõlkimiseks. Isa ei tohi Skype’i kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel; kõikidel aegadel, kui laps viibib isaga kas Eestis või Inglismaal, on emal õigus lapsega suhelda samuti mobiiltelefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu; isa on kohustatud suhtlema lapsega seotud teemadel emaga viisakalt ja rahulikult; isa ei tohi teha lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid; isa garanteerib, et järgib lapse tavapärast režiimi: laps sööb vähemalt neli korda päevas, laps ei saa magusat (küpsiseid, komme) rohkem kui tavapäraselt emaga, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani (näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema juures olles; laps magab oma voodis isast eraldi; isa käib jätkuvalt teraapias oma vaimse tervise parandamiseks; ajal, kui laps viibib isa juures on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i või muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Isa abistab last kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval; mõlemad vanemad tagavad, et ei räägi lapsele halba teisest vanemast ega kahjusta lapse suhet teise vanemaga; kõigi lapse dokumentide hoidja on ema.
4.Lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, menetluses puudutatud isik III, edaspidi: eestkosteasutus) leidis, et suhtluskord tuleks kindlaks määrata järgmistel tingimustel: laps viibib iga aasta suvel neli nädalat isa juures Londonis, kuid mitte järjest. Näiteks, veedab laps kaks nädalat juunikuus ja kaks nädalat augustikuus isa juures. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. märtsiks; isal on õigus lapsega reisida ajal, mil laps viibib tema juures Londonis, kuid reisid peavad olema vanemate vahel kooskõlastatud ja ema peab olema teadlik, kus laps viibib; 6 (20)
laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures seitse kalendripäeva järjest ajavahemikul 22. detsember kuni 6. jaanuar. Täpsema graafiku kooskõlastavad vanemad kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. septembriks; isa kohtub lapsega Eestis aprillikuus ülestõusmispühade paiku 4–5 päeva paarisarvulistel aastatel. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. märtsiks; isa kohtub lapsega Eestis neli korda aastas seitse päeva järjest. Isa on kohustatud arvestama lapse päevakavaga. Kohtumised peavad olema kooskõlas lapse erinevate kohustuste täitmisega (lasteaias käimine, prantsuse keele tunnid, muud trennid/huviringid). Isa on kohustatud teavitama ema sellest, kus ta lapsega Eestis viibib; isal on õigus vähemalt kord nädalas suhelda lapsega Skype’i vahendusel. Valides aja vestluseks, peab isa arvestama lapse päevakavaga ning vestlused peavad toimuma Eestis kehtiva ajakava kohaselt. Isa peab arvestama, et teatud vanuseni laps ei saa iseseisvalt Skype’i kasutamisega hakkama, selleks ta vajab ema abi. Isa peab suhtuma emasse lugupidavalt ning austama lapse soove ja tundeid. Laps ei pea tundma ega aru saama, et vanemate vahel on pingelised suhted; laps tähistab oma sünnipäeva Eestis, mis on korraldatud lapse sõpradega, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Isal on õigus lapse sünnipäeval last isiklikult õnnitleda; isal on õigus kohtuda lapsega isadepäeval (novembrikuus) ja veeta lapsega 2–3 päeva, emadepäeva veedab laps emaga; juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema) või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise Eestisse/Suurbritanniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms); juhul kui isa terviseseisund (eriti vaimne tervis) peaks halvenema ajal, mil laps viibib tema juures Londonis või isa veedab lapsega aega Eestis, tuleb isal sellest ema koheselt teavitada. Kui terviseseisundi halvenedes viibib laps isaga Londonis tuleb vajaduse korral kaasata isapoolne tugivõrgustik (nt lapse vanaema) lapse eest hoolitsema kuni ema saabumiseni. Isal tuleb halva terviseseisundi perioodil tagada lapsele turvalisus. Isal tuleb antud olukorras lähtuda lapse parimast huvist; kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt. kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides. Kui laps haigestub Londonis või mõnes muus välisriigis, kus laps isaga viibib, siis on emal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa juures; isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest; isa on kohustatud järgima lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb vähemalt 4 korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani 7 (20)
(näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi; ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i või muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Täpsema suhtluskorra peavad vanemad omavahel kokku leppima ning vestluste toimimiseks on isa kohustatud last abistama; lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema lähikondsete suhtes. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel.
5.Lapsele määratud esindaja leidis, et suhtluskord tuleks määrata järgmistel tingimustel: laps viibib iga aasta juulis 14 päeva ja augustis 14 päeva isa juures Londonis; laps viibiks paarisarvulistel aastatel jõulupühadel emaga ning paaritutel aastatel isa juures Londonis. Lapse viibimisel Londonis tuleb arvestada jõulupidudega lasteaias. Laps viibib paarituarvulisel kalendriaastal isa juures Londonis 7 kalendripäeva järjest ajavahemikul 22. detsember – 6. jaanuar. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennuajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta
1.septembriks e-maili teel; isa kohtub lapsega Eestis aprillis ülestõusmispühade paiku 4 päeva paarisarvulisel kalendriaastal ning täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennuajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. märtsiks e-kirja vahendusel; isa võib lapsega reisida ajal, mil laps viibib tema juures Londonis, kuid lapsega reisimised peavad olema vanemate vahel kooskõlastatud ning ema peab olema teadlik, kus laps viibib; kui isa kohtub lapsega Eestis, on ta kohustatud ema teavitama ning vajadusel esitama tõendeid selle kohta, millises majutusasutuses lapsega viibib. Kohtumised peaksid olema kooskõlas lapse erinevate kohustuste täitmisega ning koolivaheaegadega. Ajal, mil laps viibib isa juures Eestis, on isa kohustatud täitma lapse päevakava ning lasteaeda tuleb laps viia vastavalt lasteaia nõuetele, mitte vastavalt isa vajadustele; isa suhtlused lapsega Skype’i vahendusel peavad toimuma lähtuvalt lapse päevakavast ja Eestis kehtiva ajakava alusel. Isa ei tohi tekitada lapsele Skype’i vahendusel stressi ning peab suhtuma emasse lugupidavalt ning austama lapse soove, sh seda, kui laps soovib, et ema viibiks vestluse juures, et vajadusel emalt abi küsida; isal on õigus osaleda lapse sünnipäeval, mis on korraldatud lapse sõpradega; vanemad peaksid suhtlema omavahel heas usus ning ilma kindlate tähtaegadeta; lapsele tuleb ema juurde järele isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde ning kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt; kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides. Kui laps peaks haigestuma Londonis või mõnes muus välisriigis, kus laps isaga viibib, siis on emal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa juures; isa garanteerib, et järgib lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb vähemalt neli korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani (nt televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi; ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda mobiiltelefoni, Skype’i või muu suhtluskanali vahendusel vähemalt kolm korda nädalas. Täpsemad suhtluskorrad peavad vanemad omavahel kokku leppima ning vestluste toimimiseks on isa kohustatud last abistama. 8 (20)
6.Isa esitas koos avaldusega maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse menetluse ajaks lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2018 määrusega isa taotluse osaliselt, kuid muutis seda määrust 9. novembri ja 20. detsembri 2018 määrustega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. aprillil 2019 osaliselt maakohtu 20. detsembri 2018 määruse ja muutis 23. oktoobri ja 9. novembri 2018 määrustega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud lapse ja isa suhtluskorda selliselt, et laps võib suhelda isaga Skype’i või muu suhtluskanali vahendusel iga nädal: neljapäeviti algusega ajavahemikus 18.30–20.00 Eesti aja järgi. Kõne kestus on 20 minutit. Täpsema alguskellaaja lepivad vanemad kokku hiljemalt eelmisel päeval; pühapäeviti algusega kell 18.00 Eesti aja järgi. Kõne kestus on 1 t; lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad kokku lapse isa ja ema SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel; lapse ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures; lapse ema ei või salvestada isa ja lapse omavahelist Skype’i või muu suhtluskanali vahendusel toimuvat vestlust, v.a kui tal on selleks vastav isa kirjalik nõusolek; ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus määras 28. mail 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks lapse ja isa suhtluskorra järgmiselt: laps viibib isa juures oma Londoni kodus suve perioodil (ajavahemikul 15. juuni kuni 20. august) kahel korral 14. päevaste perioodidena (perioodid ei tohi olla järjest) ema juuresolekuta. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta
1.märtsiks. Paarisarvulistel kalendriaastatel (2020, 2022, 2024 jne) viibib laps oma sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paarituarvulistel aastatel (2019, 2021, 2023 jne) aga Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel kui laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast
23.juulit. Kummalgi vanemal on õigus last lapse sünnipäeval isiklikult õnnitleda. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel (resolutsiooni p 1.1); laps viibib paarituarvulistel kalendriaastatel (2019, 2021, 2023 jne) isa juures Londonis 7 kalendripäeva järjest ajavahemikul 22. detsember kuni 6. jaanuar. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. septembriks e-maili teel. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab isa ainuisikuliselt (p 1.2); isal on õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud I ja III vaheajal (nt 2019/2020. õppeaastal on I vaheaeg 21. – 27. oktoober 2019 ja III vaheaeg 24. veebruar – 1. märts 2020) ning veeta lapsega neli päeva. Isa peab arvestama lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid, p 1.3); isadepäeval on laps isaga Eestis, emadepäeval on laps emaga. Lapse üleandmise ja vastuvõtmise koha ning kellaajad lepivad vanemad heas usus ja üksmeeles omavahel kokku. Isal on õigus kohtuda lapsega isadepäeva ajal neli päeva (1.4); 9 (20)
isa kohtub lapsega Eestis aprillikuus ülestõusmispühade paiku 4 päeva paarisarvulistel kalendriaastatel (2020, 2022, 2024 jne). Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. märtsiks e-maili teel (p 1.5); ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve päeva isaga. Isa võtab lapse hommikul tema kodust ja toob õhtul koju tagasi hiljemalt kell 19.30. Juhul, kui isa soovib lapsega minna reisile Eestis väljapoole Harjumaad selle perioodi jooksul, teavitab isa lapse ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps viibib (p 1.6); isa on kohustatud järgima lapse tavapärast režiimi, mil laps viibib temaga, ehk laps sööb vähemalt 4 korda päevas, laps läheb magama õhtul tavapärasel ajal, lapse ekraani (näiteks televiisor, arvuti, nutitelefon) ees veedetud aeg ei erine sellest, millega ta harjunud ema juures olles. Laps magab oma voodis isast eraldi (p 1.7); isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Lapsele olulistest sündmustest teavitab vanem teist vanemat nii varakult kui võimalik (p 1.8); isa ei tee lapsega eraldi suhtluskorda puudutavaid kokkuleppeid (p 1.9); juhul, kui vanem soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Eestit (ema) või väljaspool Suurbritanniat (isa), mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob vanem välja lapse väljaspool Eestit/Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise Eestisse/Suurbritanniasse. Vanem omakorda kohustub heas usus abistama teist vanemat lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui vanema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui üks nädal, teavitab vanem sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab üks vanem teisele vanemale lapse üle koos lapse isiklike dokumentidega (pass, ID-kaart ja Euroopa Ravikindlustuskaart vms, p 1.10); kui laps haigestub isa juures viibides, on isa kohustatud koheselt ema lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides. Kui laps haigestub isaga koos olles, siis on emal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on isa juures (p 1.11); kui laps haigestub ema juures, on ema kohustatud koheselt isa lapse haigestumisest teavitama ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides. Kui laps haigestub emaga koos olles, siis on isal õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda ajal, kui laps on ema juures (p 1.12); kui laps viibib emaga, võib isa lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne kestus 1 t). Lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad isa ja ema kokku SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt (p 1.13); 10 (20)
kui laps viibib isaga on emal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu vähemalt 4 korda nädalas või lapse soovil tihemini. Isa abistab last kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval (p 1.14); lapsega suhtlemisel välditakse igasuguste hinnangute andmisest teise vanema või tema lähikondsete suhtes. Samuti on vanem kohustatud jälgima, et ka tema lähikondne ei halvustaks lapse kuuldes teist vanemat või tema lähikondset. Erimeelsuste tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev probleemi lahendamiseks kokkuleppel (p 1.15); vanemad suhtlevad lapsega seotud teemadel omavahel viisakalt ja rahulikult ning ei tohi erimeelsusi lahendada lapse juuresolekul (p 1.16); kõik suhtluskorras mainitud teavitamised ja kokkulepped või suhtluskorrast kõrvalekalduvad kokkulepped tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (p 1.17). Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 3 alusel nende endi kanda ning lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
7.1.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 143 lg-tele 1 ja 21 ning märkis, et lähtub suhtluskorra kindlaks määramisel lapse huvidest. Määratav kord arvestab vanemate soove ning aitab ära hoida isa ja lapse võõrdumist, samas ei muuda see lapse väljakujunenud elurütmi ülemäära ega kahjusta lapse huve.
7.2.Põhjendatud on lapse viibimine isa juures Londoni kodus kahel korral suve jooksul 14-päevaste ajavahemikena, mis ei tohi olla järjest. Maakohus arvestas kuupäevade määramisel Haridus- ja Teadusministri määratud koolivaheaegadega ning sellega, et enne kooli/lasteaeda oleks emal ja lapsel aega teha vajalikud ettevalmistused. Kindlasti peab lapse isa arvestama lapse senise elukorraldusega ja harjumustega, kui laps viibib temaga Inglismaal. Kui laps läheb kooli, tuleb lapsele anda vabadus soovi korral veeta enda sünnipäev Eestis koos sõpradega, sest lapse jaoks on oluline tähistada sünnipäeva mitte ainult perega vaid ka lähedaste sõpradega.
7.3.Isa vägivaldsus lapse vastu pole tõendatud. Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et isal on võimekus lapse eest hoolitseda. Ema vastupidine kahtlus on põhjendamatu. Asjaolu, et isal on depressioon, ei tähenda, et ta ei ole võimeline lapse eest hoolitsema.
7.4.Isa peab arvestama Eestis viibides lapse kohustustega nagu näiteks trennid ja huviringid. Samuti on nii lapsel võimalus vaheajal veeta aega nii ema kui isaga.
7.5.Isadepäeva ajal on isal õigus kohtuda lapsega neli päeva. Maakohus arvestas, et isa saaks veeta lapsega isadepäeva ning osaleda ka tavapäraselt lasteaias/koolis toimuval isadepäeva üritusel.
7.6.Kuivõrd Eestis ei tähistata ülestõusmispühi nii nagu Suurbritannias ja kuna lapse püsiv elukoht on Eestis, tuleb lähtuda Eestis kehtivatest pühadest. Juhul, kui laps viibiks ülestõusmispühade ajal Londonis, ei oleks tal võimalik täita oma lasteaiakohustust ning kooliajal tekiks lapsel pikad puudumised koolist. Isa võib veeta ülestõusmispühad lapsega Eestis neli päeva paarisarvulistel kalendriaastatel.
7.7.Ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps oma kodus ema juures, kuid suhtleb terve päeva isaga. Nii on lapsele tagatud harjumuspärane keskkond ning see tekitab lapsele vähem stressi. Juhul, kui isa soovib lapsega minna väljapoole Harjumaad, teavitab ta ema kirjalikult, kus ja millises majutusasutuses laps viibib.
7.8.Kui laps viibib isaga, siis on oluline, et isa peab kinni lapse rutiinist, planeeriks tema tegevusi, jälgiks lapse ajakava ja harjumusi, et tekitada lapsele vähem stressi. Samuti on laps õpetatud magama oma voodis eraldi vanematest. 11 (20)
7.9.Isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Emal tuleb olulistest sündmustest teavitada isa nii vara kui võimalik.
7.10.Mõlemad vanemal on õigus lapsega reisida kui laps viibib nendega. Samas peavad reisid olema vanemate vahel kooskõlastatud. Lähtudes võrdsuse printsiibist on mõlemal vanemal lapse haigestudes kohustus teist vanemat haigestumisest teavitada ning õigus reisida lapse juurde ja temaga kohtuda.
7.11.Mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega suhelda, kui laps viibib teise vanemaga. Isa võib lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja pühapäeviti algusega kell 18.00 (kõne kestus 1 t). Nii on arvestatud lapse ja lapse ema tavapärast päevaplaani. Välistatud ei ole isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui isa või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Kõne kestus on kuni 20 minutit. Täpse aja ja päeva lepivad vanemad kokku SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Kuivõrd laps vajab abi tehnika ülesseadumisega ning tõlkimisega, siis aitab ema last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt. Lapse huvides ei ole isa ja ema vahelise konflikti nägemine ja selle läbielamine. Seetõttu tuleb vanematel sellest lapse nähes ja kuuldes hoiduda. Kui laps viibib isaga on emal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu vähemalt 4 korda nädalas või lapse soovil tihemini, kuivõrd lapse harjumuspärane keskkond on ema juures ning laps on harjunud igapäevaselt emaga rääkima. Isa abistab last kõne korraldamisega, kuid ei viibi kõne ajal ise kõrval.
7.12.Põhjendamatu on lapse reisimine Inglismaale pereliikmete haiguse või tähtpäevade pärast. Kui tegemist on mõne olulisema sündmusega, tuleks vanematel selles osas omavahel saavutada kokkulepe, et laps saaks vajadusel siiski suhtluskorra väliselt Inglismaale reisida.
7.13.Ebamõistlik on isa nõue, et ühise hooldusõiguse teostamisega seotud teise vanema pöördumistele tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kalendripäeva möödumisel päringu/pöördumise väljastamisest vanema poolt. Selline kokkulepe võib vanemate vahel tekitada lisapingeid. Vanemad peaksid suhtlema omavahel heas usus ilma kindlate tähtaegadeta.
7.14.Lapse dokumendid (pass, ID-kaart, Euroopa Ravikindlustuskaart vms) antakse ühe vanema poolt üle teisele koos lapsega. Lapse dokumentide uuendamine on ka lapse isa huvides, et laps saaks reisida Inglismaale, seega ei ole vajalik seda eraldi suhtluskorras kindlaks määrata.
8.Pärast vaidlustatud määruse tegemist reguleeris maakohus isa taotlusel veel ka
7.augusti 2019 määrusega isa ja lapse suhtluskorda ajavahemikul 11.–25. august 2019. Selle määruse peale esitas ema 11. augustil 2019 määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis
12.septembri 2019 määrusega ema kaebuse rahuldamata ja maakohtu 7. augusti 2019 määruse muutmata.
MÄÄRUSKAEBUSED
9.Isa esitas 13. juunil 2019 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu 28. mai 2019 määruse resolutsiooni p-d 1.1 – 1.7, 1.13 ja 1.14. Isa palub tühistada:
12 (20)
resolutsiooni p 1.1 esimene lause ja määrata selles osas uus suhtluskord, mille kohaselt laps viibib isa juures oma Londoni kodus suviti ajavahemikul 15. juuni – 20. august 28 järjestikkust päeva; resolutsiooni p 1.2 tervikuna ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures oma Londoni kodus vähemalt kaks nädalat jõulupühade või aastavahetuse perioodil, kusjuures selliselt, et ühel aastal veedab laps jõulupühad isaga ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi; resolutsiooni p 1.5 ja määrata selle osas uus suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures oma Londoni kodus kaks nädalat ülestõusmispühade paiku; resolutsiooni p 1.1 teine lause ja p 1.2 teine lause ja määrata uus suhtluskord, mille kohaselt: o lepivad vanemad konkreetsete kuupäevade osas, mil laps viibib isaga Londonis (st nii suveperioodi, jõulupühade ja aastavahetuse perioodi kui ka ülestõusmispühade perioodi osas) kokku hiljemalt 6 kuud enne lapse tulekut Londonisse. Vastav kokkulepe saavutatakse e-kirja teel; o juhul, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, lähtuvad vanemad järgmisest:
suveperioodil paarisarvulistel aastatel viibib laps Londonis 28 järjestikkust päeva alates 24. juunist ja paarituarvulistel alates 1. juulist;
jõulupühade või aastavahetuse perioodil paarituarvulistel aastatel viibib laps Londonis 14 järjestikkust päeva ajavahemikul 14. – 28. detsember (nii, et jõulupühad jäävad sisse) ja paarisarvulistel vahemikus 28. detsember – 10. jaanuar (nii, et jõulude ajal on laps emaga Eestis ja aastavahetuse ajal isaga Londonis);
ülestõusmispühade perioodil, viibib laps Londonis 14 järjestikust päeva alates 20. aprillist;
juhul, kui eelnevates punktides nimetatud perioodi sisse jääb mõni lasteaia või koolipäev, teeb isa vajalikud õppetükid lapsega koos;
resolutsiooni p-d 1.3, 1.4 ja 1.6 osaliselt ning määrata uus suhtluskord, mille kohaselt: o isal on õigus tulla Eestisse neli korda aastas ning veeta igakordselt lapsega koos seitse järjestikust päeva; o vastavate kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta
31.jaanuariks e-maili teel; o juhul, kui vanemad ei jõua eelmises punktis märgitud tähtajaks kokkuleppele, külastab isa last Eestis: isadepäeval, maikuus ning mõnedel Haridus- ja Teadusministri kehtestatud vaheaegadel; o ajal, kui laps viibib isaga Eestis, ööbib laps isa juures majutusasutuses ja suhtleb terve päeva isaga arvestades seejuures lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid); resolutsiooni p-d 1.13, 1.14 ning määrata uus suhtluskord, millega kohus määrab vanematele võrdväärse ja ühetaolise õiguse lapsega telefoni või mu suhtluskanali kaudu suhtlemiseks ajal, mil laps viibib teise vanema juures: o vanem, kelle juures laps parasjagu ei viibi, suhtleb lapsega Skype’i vm suhtluskanali vahendusel (eelkõige videokõne) ilma teise vanema juuresolekuta 1 kord nädala sees neljapäeviti ajavahemikus 18.30-20.00 (kõne kestus 20 minutit) ja laupäeviti ning pühapäeviti algusega kell 18.00 (kummagi kõne kestus 1 t). Laps viibib kõne ajal vastava vanema kodus. Lisaks ei ole välistatud 13 (20)
vanema ja lapse täiendav suhtlemine, kui vanem või laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik; o kõned toimuvad vastavalt selle riigi ajakavale, milles laps parasjagu viibib ja laps ei viibi kõnede tegemisel üldjuhul väljaspool kodu. Reisil olles tuleb kõnede tegemiseks leida sobiv koht. Vältida tuleb lärmakaid kohti või kohti, kus lapsel ebamugav vanemaga rääkida või kus laps ja vanem ei kuule teineteist korralikult või kus laps soovib eelduslikult muid tegevusi teha. Näiteks tuleks vältida kõnede tegemist restoranides, kinos, kohvikus, mänguväljakul, piknikul, rannas vms. Ema ei salvesta lapse ja isa kõnesid, kui tal puudub lapse isa vastavasisuline kirjalik nõusolek; resolutsiooni p 1.7. Isa kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohus ei põhjendanud, miks ei tohi suvel isa juures viibitav periood olla järjestikku 28 päeva. Seda enam, et lapse huvides on lennata üksnes niipalju kui on vahetult vajalik Londoni kodus viibimiseks. Vaidlustatud määruse kohaselt tuleb lapsel kahe lennu asemel teha neli lendu; arusaamatu on, miks saab kumbki vanem lapsega jõulupühad ja aastavahetuse koos olla üle aasta. Lapse parimates huvides on, et ta saab pühade ajal olla koos mõlema vanemaga ja nende sugulastega. Seega tuleks määrata, et ühel aastal on laps jõulude ajal isa juures Londonis ja aastavahetuse emaga ning järgmisel aastal vastupidi. Isaga veedetav aeg võiks olla kaks nädalat; maakohus jättis tähelepanuta, et lapsel on õigus saada osa mõlema vanema kultuurist ja traditsioonidest, mille üheks osaks on ülestõusmispüha tähistamine. Kui Eestis ülestõusmispühi ei tähistata, on oluline, et lapsel oleks nende pühade ajal võimalus külastada isa Londonis, et saada osa ülestõusmispühade tähistamisest. Samuti ei põhjendanud kohus, miks saab isa ülestõusmispühade ajal last Eestis näha üksnes paarisarvulistel aastatel, st igal teisel aastal; maakohus ei arvestanud, et isal peab olema küllaldaselt aega reisi planeerimiseks, et lapse Londonisse viimine ja Eestisse toomine oleks võimalikult sujuv (mh vältimaks ümberistumistega lende). Seetõttu tuleb vanematel suvel, talvel ja ülestõusmispühade ajal Londonis veedetud konkreetsetes kuupäevades kokku leppida vähemalt kuus kuud ette. Kui vanemad suve osas tähtaegselt kokkulepet ei saavutata, viibib laps 28 järjestikkust päeva Londonis paarisarvulistel aastatel alates 25. juunist ja paarituarvulistel alates 1. juulist; maakohus ei ole põhjendanud, miks on lapse ja isa kohtumiste pikkus Eestis neli päeva, kuigi eestkosteasutus tegi ettepaneku, et laps viibiks isa juures järjest seitse päeva. Samuti puudub põhjendus, miks on lapse külastamiseks ettenähtud perioodid jagatud selliselt, et kaks külastust järgnevad teineteisele vahetult (oktoober ja november). Lapse huvides on jaotada kohtumised aasta peale selliselt, et lapsele ja isale oleks tagatud regulaarne suhtlemine. Näiteks pikemalt suvel, talviste pühade ajal (jõulud või aastavahetus) ja ülestõusmispühadel Londonis ning Eestis isadepäeva perioodil ja muul ajal, kui lasteaias/koolis on vabad päevad; vaidlustatud määrus on vastuoluline, kuna näeb ette, et isaga olles peab laps õhtul ema juurde naasma, samas on isal ja lapsel lubatud ööbida majutusasutuses, kui nad viibivad väljaspool Harjumaad. Maakohus ei põhjendanud, kuidas tekitab isaga majutusasutuses viibimine lapsele rohkem stressi kui igaõhtune koju viimine. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et määratud suhtluskorra alusel saab isa koos lapsega päevas koos olla vaid kolm tundi, sest ta peab tagama, et laps käiks lasteaias; 14 (20)
maakohus määras ema ja isa osas oluliselt erineva õiguse suhelda lapsega telefoni jm kanali kaudu, kuid ei põhjendanud seda. Et laps ja isa saaksid rahulikult omavahel suhelda, tuleks suhtluskorda lisada, et laps ei viibi isale kõnede tegemise ajal väljaspool kodu. Ühtlasi tuleks täpsustada, et kõne vältel peab olema tagatud, et isa ja laps teineteist näevad – näiteks Skype’i vms kõne; vanematel on ühine hooldusõigus ja isal on õigus iseseisvalt otsustada lapse päevakava üle, sh toitumist, magamist jms puudutavat.
10.Ema esitas 13. juunil 2019 samuti määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu 28. mai 2019 määruse resolutsiooni p-d 1.1, 1.3, 1.8, 1.10, 1.12 ja 1.13. Ema palub uue määrusega muuta suhtluskorda järgmiselt: laps viibib 2020 aasta suvel isa juures Suurbritannias (ajavahemikul 1. juuli – 31. august) ühel korral 14 päeva järjest. Alates suvest 2021 viibib laps isa juures Suurbritannias vahemikus 1. juuli – 31. august kolm nädalat järjest. Ajal, mil laps viibib isa juures Suurbritannias, on emal õigus üks kord nädalas lapsega lühiajaliselt kohtuda (nt lapsega kohvikusse minna) ja ühel nädalavahetusel. Kuupäevade osas lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Paarisarvulistel aastatel viibib laps oma sünnipäeva ajal 23. juulil emaga, paaritutel Inglismaal isa juures. Alates koolimineku ajast Eestis ehk peale lapse 7-aastaseks saamist on lapsel võimalus veeta sünnipäev oma sõpradega ema juures ka paaritutel aastatel, kui laps ise seda soovib. Sellistel juhtudel tähistab isa lapsega sünnipäeva enne või pärast 23. juulit. Kummalgi vanemal on õigus last lapse sünnipäeval isiklikult õnnitleda. Lapsele tuleb ema juurde järgi isa ning toob ka lapse tagasi ema juurde. Kõik lapse reisimisega seotud kulud kannab lapse isa ainuisikuliselt. Võimalusel viib lapse Suurbritannia kuningriiki ja toob tagasi Eesti Vabariiki ema ning isa tasub nii lapse kui ka ema lennupiletite eest. Täpsema graafiku (sh kuupäevad, lennu ajad, lapse üleandmise koht ja kellaeg) kooskõlastavad vanemad kirjalikult iga aasta 1. maiks e-maili teel; paarituarvulistel aastatel on isal õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III vaheajal (nt 2020/2021 õppeaastal 22.–28. veebruar 2021) ja veeta lapsega neli päeva. Paarisarvulistel aastatel (ehk neil, mil isa võib ka aprillikuus ülestõusmispühade ajal lapsega Eestis kohtuda) neli päeva veebruari või märtsikuus väljaspool Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheaega. Isal on õigus tulla Eestisse Haridus- ja Teadusministri kehtestatud I vaheajal (nt 2019/2020 õppeaastal 21.–27. oktoober 2019) ja veeta lapsega neli päeva. Isa peab arvestama lapse erinevate kohustuste täitmisega (nt trennid, huviringid); isal on õigus kohtuda lapsega ka suhtluskorra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud aktustest, lasteaiapidustustest, esinemisest, võistlustest, lapsevanemate koosolekutest, arenguvestlustest vms avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest. Kui teine vanem ei saa ise otsesest allikast informatsiooni lapsega seotud ürituse kohta, edastab teine vanem nimetatud üritusest informatsiooni peale temale sündmuse ajast teada saamisest esimesel võimalusel; juhul, kui laps viibib isaga käesoleva suhtluskorra ajal Suurbritannias ning isa soovib minna lapsega reisile ja/või väljasõidule väljaspool Suurbritanniat, mille kestus on pikem kui üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Kõnealuses teavituses toob isa välja lapse väljaspool Suurbritanniat viibimise eeldusliku aja (kestus), koha ning tagasisaabumise Suurbritanniasse. Ema omakorda kohustub heas usus abistama lapse isa lapsele vajalike kooskõlastuste taotlemisel lasteaiast/koolist ja nõusolekute (luba reisimiseks olenevalt sihtriigist) andmisel. Juhul, kui isa ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on vähem kui 15 (20)
üks nädal, teavitab isa sellest lapse ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist. Muuhulgas annab lapse reisimisel isaga Suurbritanniassse ema lapse isale üle lapse Suurbritannia kuningriigi reisipassi ning isa on lapse tagastamisel kohustatud tagastama emale ka lapse Suurbritannia kuningriigi reisipassi; ajal, kui laps viibib ema juures käesoleva suhtluskorra alusel, on lapse emal õigus lapsega reisida väljaspool Eestit. Juhul, kui ema ja lapse reisi ja/või väljasõidu kestus on rohkem kui üks nädal, teavitab ema sellest lapse isa kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui seitse kalendripäeva enne reisi ja/või väljasõidu toimumist; kui laps haigestub ema juures, on ema kohustatud isa teavitama lapse haigestumisest, kui see mõjutab käesolevat suhtluskorda ning vanemad on kohustatud tegema omavahel koostööd lapse tervise huvides; kui laps viibib emaga, võib isa lapsega suhelda telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu üks kord nädalas (kõne kestus on kuni 1 tund). Lisaks eeltoodule ei ole välistatud isa ja lapse täiendav suhtlemine, kui laps vastavat soovi avaldab ja kui see on võimalik. Täpsed ajad ja päevad lepivad kokku lapse isa ja ema SMS-i või muu suhtluskanali vahendusel. Juhul kui kokkulepitud vestluste ajakavas tekivad muudatused ning lapsel ei ole isaga võimalik kokkulepitud ajal vestelda, lepivad vanemad kokku uue vestluse aja. Kõnede korraldamisel arvestatakse Eesti aega ning lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Lapse ema aitab last tehniliste vahendite ülesseadmisega või lapse palvel tõlkimisega, kuid ei viibi muul põhjusel kõne juures. Lapse isa ei tohi kõnesid katkestada juhul, kui ema abistab last tehniliselt kõne korraldamisel või keelelise abi osutamisel. Ema ja isa suhtuvad üksteisesse lapse juuresolekul viisakalt ja lugupidavalt, sh ei räägi teisest vanemast halvustavalt. Ema kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohus ei kaalunud, kas isa ja lapse kohustuslike kõnede määramine sidevahendite abil kaks korda nädalas on lapse huvides. Maakohus jättis tähelepanuta, et kõnedega on kahjustatud lapse huvid, sest laps nägi pealt isa vaenu ema vastu, kui isa keeldus emaga suhtlemisest ja halvustas, mõnitas, solvas ja sõimas ema lapse juuresolekul. Isa manipuleerib lapsega, sest katkestab kõne, kui laps küsib emalt abi inglise keelse sõna leidmiseks või tehnilise abivahendiga toimetulekuks. Lisaks ei põhjendanud maakohus, miks on vaja lapse elu reguleerida nii, et ta peab kaks korda nädalas kindlatel kellaaegedel isaga suhtlema mõne suhtluskanali kaudu kokku vähemalt 1 tund 20 minutit. Lapselt on võetud võimaluse minna trenni, huviringi, lasteaia, kooli üritusele jne neljapäeva ja pühapäeva õhtul, muuta kõnede aegu, lühendada või pikendada kõnede aegu jne; isa on kohtumenetluse ajal tunnistanud, et tal on depressioon, kuid maakohus ei analüüsinud, kas isa suudab pikaajaliselt (14 päeva) lapse eest hoolitseda tulenevalt oma tervislikust seisundist. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et peale iga isaga kohtumist Eestis esinesid lapsel postraumaatilise stressi sümptomid ning need sümptomid on läinud iga kord hullemaks. Seega kahjustavad isaga kohtumised otseselt lapse tervist; maakohus ei arvestanud suvel Londonisse korduva reisimise mõju väiksele lapsele, tema tervisele ja senisele elukorraldusele; maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides isaga kohtumine kõigil koolivaheaegadel nii, et ükski koolivaheaeg ei saa ema lapsega tervet koolivaheaega koos veeta. Seetõttu ei saa ema lapsega koolivaheaegadel kuskile reisile minna; 16 (20)
maakohus ei põhjendanud, kuidas on lapse huvides see, et emale on pandu kohustus teavitada igast lapsele olulisest sündmusest isa nii varakult kui võimalik. Isa saab otse lasteaiast kogu aeg informatsiooni lapse tegevuste kohta ning emale sellise kohustuse panemine ei arvesta tegelikku olukorda ega senist elukorraldust. Lapse ema on nõus andma isale informatsiooni, mida ei saada lasteaed või muud asutused otse; kohus ei küsinud isa elukohajärgse omavalitsusasutuse seisukohta; maakohus ei arvestanud, et Eestis püsivalt elades ja sugulastega suheldes võib emal ja lapsel tekkida spontaanne vajadus liikuda korraks üle riigi piiri näiteks Lätti või ka Soome. Emal ja lapsel ei ole Eesti kodakondsust, vaid emal on Saksa kodakondsus ning lapsel Saksa ja Ühendkuningriikide kodakondsus. Maakohus ei põhjendanud, millistel alustel on pidanud vajalikuks piirata teise riigi kodanike, kuid Eesti residentide (ema ja lapse) liikumisvabadust vaid Eesti territooriumiga. Emal ja lapsel on tähtajaline elamisluba Eestis, mis lõpeb lapsel augustis 2021 ja emal juunis 2020 ning neil võib tekkida olukordi, kus nad peavad juba administratiivsetel põhjustel lendama oma kodakondsuse järgsesse riiki Saksamaale. Maakohus jättis arvestamata, et isa andis eelnevalt nõusoleku emale reisida lapsega erinevates riikides; maakohus ei põhjendanud, miks on isale vaja üle anda kõik lapse dokumendid, kui reisimiseks piisab vaid ühest isikut tõendavast tunnistusest; maakohus ei põhjendanud, miks on isal lapse haigestumise korral õigus lapsega kohtuda; maakohus jättis kehtima esialgse õiguskaitse määrus, mis tekitab poolte vahel uue vaidluse, kuna pole aru saada, millist määrust täita.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, neid ei rahuldanud ja edastas kaebused lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. augustil 2019.
12.Isa esitas 1. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus täiendavalt reguleerida suhtlus korda kohtumenetluse ajaks. Ühtlasi palus isa muuta ringkonnakohtu 25. aprilli 2019 määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et laps ja isa suhtleksid neljapäeviti ja pühapäeviti Skype’i videokõne vahendusel. Ringkonnakohus rahuldas taotluse osaliselt 4. ja 12. novembri 2019 määrustega ning reguleeris isa ja lapse vahelist suhtluskorda ajavahemikul 5. – 12. november 2019 Eestis ja ajavahemikul
22.– 29. detsember 2019 Suurbritannias. Isa esitas 25. novembril 2019 taotluse ringkonnakohtu 12. novembri 2019 täiendamiseks. Lapse esindaja, eeskosteasutus ja ema vaidlesid taotlusele vastu.
määruse
13.Lisaks esitasid mõlemad vanemad ja eeskosteasutus määruskaebemenetluses täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Pärast kirjaliku menetluse määramist ema enne 27. novembrit uusi seisukohti ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel suhtluskorra määramise osas osaliselt tühistada ning uue määrusega suhtluskorda muuta ja täpsustada. Lisaks tuleb määrust täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Määrus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma menetluskulud ka ringkonnakohtus, aga lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
15.Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused. 17 (20)
15.1.Määruskaebemenetluses on esitatud täiendavaid tõendeid, mis kohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel tsiviilasja toimikusse. Siiski arvestab ringkonnakohus 25. ja 27. novembril 2019 esitatud dokumentidega üksnes isa 25. novembri 2019 taotluse lahendamisel, sest asja sisulise läbivaatamisega seonduvad taotlused tuli esitada hiljemalt 19. novembril 2019.
15.2.Isa 25. novembri 2019 taotlus ringkonnakohtu 12. novembri 2019 määruse täiendamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Isa tõi asjakohaselt esile, et vanemate suhtlusprobleemid ja ema vastuste viibimine (sh küsimusele, kas lapse elukoht on muutunud) võivad takistada lapsega suhtlemist, kui lapse üleandmise aeg ja koht ei ole selged. Samuti on õigustatud isa soov saada enne reisi lapse reisidokumendi koopia. Ülejäänud osas ei ole isa taotletud täiendavate sanktsioonide rakendamine vajalik. Kohus eeldab jätkuvalt, et vanemad teostavad oma õigusi ja täidavad kohtulahendeid heatahtlikult ning lapse heaolu nimel jätavad omavahelised vastuolud kõrvale. Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2 esimeses lauses. Esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamise osas on määrus viivitamata täidetav.
16.Ema kaebuse kohaselt tuleks suhtluskorda lapse huve arvestades piirata. Isa leiab seevastu, et suhtluskord ei taga mõistlikku ja piisavat võimalust lapsega suhelda, mistõttu soovib lapsega ulatuslikumat suhtlemise võimalust. Mõlemad vanemad on palunud suhtluskorda täpsustada.
17.Ringkonnakohus märgib esmalt, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Seejuures juhindub kohus ka seda küsimust lahendades PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute huve. Seega määrab kohus suhtluskorra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate õigustatud huve. Samuti sisaldab määratud suhtluskord tingimusi, mis pole piisavalt selged ega täidetavad. Ülejäänud osas, mille muutmiseks ringkonnakohus järgnevas alust ei näe, jääb maakohtu määrus muutmata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega.
18.Ringkonnakohus nõustub vanemate seisukohtadega, et lapsele on liiga koormav suvel mitu korda Tallinna ja Londoni vahel lennata. Seega ei ole õige, et laps viibiks suvel Londonis kahel 14-päevasel ajavahemikul. Kuivõrd laps ei ole emata pikemaid perioode koos isaga olnud, tuleb 2020. aasta jätta üleminekuaastaks, kus laps on suvel Londonis isa juures järjest 14 päeva. Alates 2021. aastast tuleb võimaldada lapsel ja isal suvel Londonis koos olla järjest 28 päeva. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et laps peab igal juhul olema 23. juulil Eestis, et sõpradega sünnipäeva tähistada. Keset suve, kui paljud lapsed lasteaiast puuduvad ja koolid on kinni ning lasteaia- või koolikaaslastega side nõrgem, ei pruugi olla võimalik sõpru õigel päeval sünnipäevale kutsuda. Seega jääb vanematele võrdne võimalus sünnipäeval lapsega koos olla. Suvised kuupäevad, mil laps isa juures veedab, tuleb vanematel kokku leppida 1. jaanuariks. Sel juhul saavad mõlemad vanemad aegsasti hakata suveks plaane tegema. Kuivõrd reisikulud jäävad isa kanda, on tal võimalik ka soodsamaid lennupileteid vaadata. Selleks, et emal oleks võimalus laps õigel ajal isale üle anda ja vastu võtta, tuleb isal vähemalt kolm päeva enne reisi teatada, millal ta täpselt lapsele järgi tuleb või lapse tagastab. Kuna vanemate senine omavaheline suhtlus on raskendatud, siis on põhjendatud isa kaebus ka osas, et kohus peab suhtluskorra täidetavuseks nägema ette konkreetsed ajad isa ja lapse suhtlemiseks olukorras, kui vanemad ei jõua kokkuleppele. Nende aegade määramisel saab 18 (20)
lähtuda isa kaebuse taotlusest, millele konkreetseid vastuväiteid ei esitatud, mis arvestavad piisavalt lapse huvidega ja on kooskõlas suhtluskorraga sünnipäeva ajaks.
19.Põhjendamatu on ema seisukoht, et ajal, mil laps on isa juures Londonis, peab emal olema võimalus lapsega kohtuda ning et isa peab kandma ema lennukulud Tallinna ja Londoni vahel. Isal ja lapsel peab vähemalt üks kord aastas olema võimalus pikemalt omavahel olla, et säiliks nende lähedane suhe. Ema esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et isa ei saa lapsega hakkama. Isegi kui isal tekkisid paanikahood imikut hoides, ei saa sellest järeldada, et ta ei oska suurema lapsega suhelda ja tema eest hoolitseda. Ema ei põhistanud, et isa vihapursked on tingitud lapsega suhtlemisest, pigem nähtub kohtule esitatud tõenditest, et vanemate vahelised suhted on pingelised ja omavaheline suhtlus toob kaasa konflikte. Maakohus on õigesti määranud, et isa tuleb lapsele ema juurde järgi ja toob ta ka ema juurde tagasi, sest isa on nõus kandma kõik reisimisega kaasnevad kulud. Kui vanemate vahel suhted paranevad, võivad nad omavahel kokku leppida, et laps reisib Londonisse koos emaga.
20.Ringkonnakohus nõustub isa seisukohaga, et lapsel peab igal aastal olema võimalus aasta lõpus mõlema vanemaga koos olla. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii, et laps viibib isa juures paarisarvulistel aastatel seitse päeva järjest ajavahemikul 29. detsember – 4. jaanuar ja paarituarvulistel aastatel samuti seitse päeva järjest ajavahemikul 23. – 29. detsember. Nii on tagatud mõlemale vanemale võimalus iga aasta lapsega pühade ajal koos olla. Lapse üleandmine toimub sama moodi, nagu on märgitud eespool p 19 kolmandas lõigus.
21.Ringkonnakohus nõustub ema seisukohaga, et lapsega kooselaval vanemal peaks olema võimalus mingil koolivaheajal lapsega koos olla. Samuti arvestab ringkonnakohus isa soovi olla lapsega koos isadepäeval ja ülestõusmispühadel. Seega tuleb suhtluskorda reguleerida nii, et isal on igal aastal Eestis õigus lapsega koos olla isadepäeva ajal novembris, Haridus- ja Teadusministri kehtestatud III koolivaheajal veebruaris ning ülestõusmispühade ajal. Nii jääb emale võimalus lapsega koosolemiseks ja vaba aja sisustamiseks I koolivaheajal oktoobris ja IV vaheajal aprillis. Samuti veedab laps suurema osa suvest koos emaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ülestõusmispühade ajal ei ole lapsel kooli ajal võimalik viibida Londonis. Eestis on ülestõusmispühade ajal kolm puhkepäeva ja seetõttu ei ole otstarbekas Londonisse lennata. Isa saab perekonna traditsioone tutvustada ka Eestis. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks reguleerida suhtluskorda lasteaia ja kooli ajal erinevalt. Kuivõrd isa kohtub lapsega Eestis vaid kolmel korral, peaks isa ja laps iga kord saama omavahel koos olla seitse päeva järjest. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et isa Eestis viibimise ajal peaks laps ööbima kodus. Nagu eespool p 19 teises lõigus märgitud, ei toonud ema esile asjaolusid, mis välistaksid lapse nädalase kodust eemalviibimise koos isaga. Isadepäev ja ülestõusmispüha on liikuvad pühad ja ka koolivaheaeg ei hakka kindlal kuupäeval. Seega peavad vanemad konkreetsed kuupäevad kokku leppima iga kord vähemalt kuus kuud enne isa Eestisse tulekut ning lapse üleandmise kellaaja ja koha vähemalt kolm päeva ette. Sarnaselt eespool p 18 viimases lõigus märgituga tuleb ka sel juhul määrata tingimused, kuidas konkreetne suhtlusaeg selgub vanemate erimeelsuste korral. Kuna isa peab reisi planeerima, siis on põhjendatud jätta talle otsustusõigus nädalase suhtlusaja täpsemaks määratlemiseks.
22.Ainetu on ema seisukoht info jagamise kohta lapsele olulistest sündmustest. Kui emale saab teatavaks lapsele oluline sündmus ja laps soovib, et isa sellest osa võtaks, ei ole raske isa sellest teavitada. Vaidlustatud määrusest ei tulene, et ema peab teatama igasugustest sündmustest. Määrus annab vaid isale võimaluse ka väljaspool suhtluskorda võtta osa lapsega seotud üritustest. Samuti pole põhjendatud täiendavate ettekirjutuste tegemine isale ajaks, kui laps viibib tema juures. Alust ei ole eeldada, et isa ei järgi lapsega suhtlemise ajal lapse huve.
23.Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seetõttu on asjakohane, et lapsega reisile minnes antakse sellest teisele vanemale teada. Lätti ega Soome poodi minnes ei ole vaja last 19 (20)
kaasa võtta, kui teine vanem sellega ei nõustu. Kui välisreis kestab ka ainult kaks päeva, tuleb sellest teist vanemat teavitada ja vanemalt reisiks nõusolek saada. Lisaks tuleb mõlemal vanemal teist vanemat teavitada, kui laps haigestub. Samas ei ole eemalviibival vanemal vaja lapse juurde minna, sest lapse ravi saab otsustada vanem, kelle juures laps viibib.
24.Põhjendatud on isa etteheide, et vanemate suhtlemine lapsega telefoni, Skype’i või muu suhtluskanali kaudu on reguleeritud erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et ükskõik kumb vanem lapsest eemal viibib, peab ta saama lapsega nädalas kaks korda suhelda. Lapse soovil tuleb võimaldada eemalviibival vanemal lapsega tihedamalt suhelda. Lapsega koos olev vanem peab abistama last tehniliste vahendite ülesseadmisega, kuid ei viibi kõne juures. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on vanemate suhted praegu sedavõrd halvad, et nad ei suuda omavahel alati rahulikult rääkida. See mõjutab lapse suhtlust eemalviibiva vanemaga. Samas peab isa lapsega suheldes jälgima, et ta jääks rahulikuks ja räägiks lapsega võimalikult lihtsalt, kui laps keelebarjääri tõttu temast aru ei saa. Vastastikku toetamise kohustus on vanematel ka lapsele vajalike kooskõlastuste, nõusolekute ja lubade taotlemisel.
25.Ringkonnakohus täpsustab määruse resolutsiooni sõnastuses viiteid aastanumbritele ja märgib, et reisikulude kandmise kohustus on isal seoses suhtluskorras reguleeritud reisidega. Lasteaiaga seonduvaid üritusi on põhjendatud käsitleda ka edaspidi koolis toimuvatena. Kuna suhtluskorras on eraldi määratud, et kõik avaldused peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis pole vaja seda üksikute tingimuste juures korrata. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 22 juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
26.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2, § 477 lg 1 ja § 4771 lg 2 teise lause järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada, sest pärast suhtluskorra kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras ajutise suhtluskorra määramiseks enam vajadust. Esialgse õiguskaitse korras ette nähtud lapse viibimine isa juures jõulude ajal on suhtluskorras reguleeritud samal viisil nagu
12.novembri 2019 määruses. Ainsa erandina tuleb jätta kehtima eespool p-s 15.2 kirjeldatud täpsustus määruse täitmise korrana TsMS § 445 lg 1 tähenduses, mida tuleb rakendada juhul, kui käesolev määrus jõustub enne 15. või 22. detsembrit 2019.
27.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
28.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.